Kriisiriikide võlad tõusevad

Euroala kriisiriikide võlad tõusevad raketina

23.04.2013 10:33

Eurostati värskete andmete järgi tõuseb paljude euroala kriisiriikide võlatase raketina – pretsedenditutele eelarvekärbetele ja maksukergitustele vaatamata.

Neljast mullu ELi abi saanud riigist õnnestus mullu võlataset langetada üksnes Kreekal.

Kreeka riigivõlg langes 170 protsendi juurest (2011. aastal) 157 protsendi peale sisemajanduse kogutoodangust, mis on ikkagi ELi kõrgeim.

Iiri, Hispaania ja Portugali riigivõlad püstitasid läinud aastal värsked euroajastu tippmargid.

Portugal hingab kuklasse Itaaliale ja võib tõusta ELi «võlaedetabelis» teisele kohale: Lissaboni võlg hüppas 108 protsendi pealt 124 protsendi kõrgustesse. Rooma vastavad protsendid on 121 ja 127.

Kokkuvõttes kasvas euroala riigivõlg 2012. aastal 90,6 protsendi peale SKTst, mis on sügavaim võlatase ühisrahabloki ajaloos.

Raportist ilmneb ühtlasi lõhe laienemine perifeeria ja nn tuumiku vahel.

Eriti erinev on Saksamaa rahanduslik seis. Ainsa ELi riigina oli Saksa eelarve 2012. aastal ülejäägis, võlatase jäi juba kolmandat aastat järjest samaks.

Et Saksamaa on end teistest riikidest «lahti rebimas», on ilmne ka maksulaekumiste 3,4-protsendilise kasvu valguses 2013. aasta avakvartalis.

Juba ainuüksi märtsis oli maksulaekumiste kasv aastatagusega kõrvutades 5,7 protsenti, kuigi majandus kasvas vaid 1,5 protsenti.

Kieli instituudi ökonomisti ja riigirahanduseksperdi Jens Boysen-Hogrefe sõnutsi on nimetatud arengu taga langev töötusmäär ja palgatõus.

Copyright The Financial Times Limited 2013

Peter Ehrlich, FT
_____________________
Postitas EIP tebetoimkond

887 total views, no views today

Aeg on taas kasutusele võtta Eesti kroon

Raivo Sormunen, Äripäev, 25.06.2012

Kui taasiseseisvunud noor Eesti Vabariik loobus täpselt kakskümmend aastat tagasi kiiresti väärtust kaotavast Vene rublast, siis nüüd võiks kaaluda löögi alla sattunud eurost loobumist, leiab börsitoimetuse juht Raivo Sormunen.

Üheks variandiks on võtta taas kasutusele Eesti kroon, sidudes selle kursi ära mõne Eestit tugevalt mõjutava riigi valuutaga (Rootsi krooniga) või lasta kroon hoopis vabalt kõikuma.

2011. aastani ehk kuni euro kasutuselevõtuni oli meile suureks kasuks valuutakomitee süsteem, mis sidus Eesti krooni jäigalt kõigepealt Saksa marga ja hiljem juba euroga. Kindlasti muutis valuutakomitee süsteem meid usaldusväärsemaks ning hoidis valuutat nn devalveerimiskindlana. Kes saaks vastu vaielda, et on hea olla paadis endast tugevamate ja usaldusväärsematega, kes ka nõrku aitavad edasi tõugata.

Viimase paari-kolme aasta arengud ja Euroopa finantskriisi järjepidev edasilevik on aga kõik pea peale pööranud. Enam ei vaja Eesti niivõrd eurotsooni,  kuivõrd eurotsoon vajab meid.

Mäletan, kuidas me toimetuses 2009. aasta lõpus rõõmustasime, kui euro suunas tüüriv Eesti riskihinnang (CDS – credit default swap) langes Kreeka omast madalamale tasemele. Tänasel päeval on maksejõuetuse risk eurotsoonis Eestist madalam vaid Soomel ja Saksamaal. Hollandiga kõigume enam vähem samal tasemel. Oma rahvusvaluuta kasutajate (nt Rootsi, Norra, Suurbritannia, USA, Šveits) maksejõuetuse risk on investorite silmis aga madalam kui eurotsooni „usaldusväärseimal“ Saksamaal. Olen kindel, et kui Saksamaa oleks kasutusel hetkel euro asemel käibel Saksa mark, oleks ta usaldusväärsus üksjagu praegusest parem. Ka Eesti maksevõimet hinnataks paremini, kui me poleks „tõbise euro“ külge aheldatud.

Me võime siseriiklikult olla maailmas musterlapsed, aga ühisraha liigutab (loe: nõrgestab) ikkagi see, kui me laseme Kreeka valitsusel võlgu korstnasse kirjutada või anname kinnisvarakriisi tõttu raskustesse sattunud Hispaania pankadele laenu.

Kui me teoreetiliselt saaksime krooni hetkel vabaks lasta, hakkaks see revalveeruma ja aitaks meie rikkust kasvatada. Näiteks võib tuua Jaapani jeeni, mis on 2008. aasta keskpaigast tugevnenud euro suhtes üle 40 protsendi ja seda seetõttu tugevasti tänu investorite usaldusele jeeni vastu.

Mul on hea meel, et peaminister Andrus Ansip rääkis rahvusvahelisele uudisteagentuurile Reuters südamelt ära, et Eesti rahval on võlakirjakriisi riikide abistamise suhtes kannatus katkemas. Kui nõrgemad riigid eurotsoonist välja ei astu, ongi ainus võimalus, et tugevamad hakkavad ühisrahast ise loobuma.

977 total views, no views today

Isegi sini-must-valge lipsu pani ette …

Rebane pani sini-must-valge lipsu ette ja räägib varesele:

www.DELFI.ee

20. aprill 2012

Eesti on oma majanduse jalulesaamiseks püstitanud lausa maailmarekordi, tunnustas Soome president Sauli Niinistö Eesti Päevalehele antud intervjuus oma lõunanaabreid.

Eestis on tehtud kõva tööd ning Eesti majandus on saadud suurepäraselt jalule, rääkis Soome riigipea. Asjade paremaks muutmiseks on tehtud lausa maailmarekord, tunnustas Niinistö. “Eelmine maailmarekord kuulus Soomele, see oli 1990ndate lõpus,” naeris ta.

Ta rõhutas, et endiselt on tähtis, et riigi elanikkond hoiab majanduse korras. Kõik need meetmed, mis praegu on Eestis tehtud, on edasise heaolu jaoks tähtsad, rääkis ta.

Olen Lõuna-Euroopa maade pärast endiselt mures, ütles Niinistö. “Paistab, et seal pole tegu enam võlakriisiga, vaid see on laienenud juba demokraatiakriisiks ning see on tõsine asi.””

Postitas: EIP teabetoimkond

807 total views, no views today

Laenule, laenule, laenule …

„Majandusarenguks pole piisavalt ideid

Hannes Sarv, Äripäev, 16.03.2012

Eesti madal laenukoormus ja tasakaalukas eelarvepoliitika on heaks eelduseks riigile majandusarengut tagant tõugata. Näiteks saaks laenu abil rahastada kasvu tõotavate valdkondade ülesehitust või selleks vajaliku taristu rajamist. See võiks omakorda aidata Eestil välja murda allhankemajanduse staatusest.

Numbrites rääkides – Eesti võiks oma eesmärkidesse investeerimiseks laenata ligi 1,4 miljardit eurot ja jääda ka pärast seda Euroopa madalaima võlakoormusega riigiks, ehkki see tõstaks meie laenukoormuse üle 15% SKPst. See rahasumma võrduks 17 Eesti Rahva Muuseumi ehitamisega. Seda oleks neli korda enam kui vaja Tallinna-Tartu maantee täispikkuses neljarealisena valmimiseks.

Need näited on lihtsalt võrdluseks, mida see summa tähendab. Keerukam on mõelda, mida laenurahaga teha, sisustamaks loosungeid, mille kohaselt on Eesti majandusliku heaolu poolest varsti-varsti Soomest mööda kihutamas. Kuna sisu nendes loosungites suurt ei ole, on see ka peamiseks tõkkeks investeerimislaenu võtmisele – konkreetsed arengusihid ja nende saavutamiseks vajalikud tegevused on ühiskonnas läbi arutamata

„Miljard laenata selleks, et see laiaks lüüa, on võimalik küll, aga mis edasi? Kui süsteemi ei ole, siis ei ole sellest kasu. Ei ole kolme lihtsat eesmärki, mille täitmisega oleks kohe saavutatav nirvaana,” sõnab Arengufondi nõukogu juhtiv Raivo Vare.

Ka teised arvamusliidrid vastanduvad lihtsalt niisama laenuvõtmisele ja nendivad, et pigem oleks tarvis riigis selgemalt seada eesmärke, kuhu liikuda.

Mida arvavad Vare, ettevõtja Olari Taal, Tallinna Tehnikaülikooli avaliku halduse instituudi direktor Rainer Kattel jt majandustegelased Eesti võimalustest allhankemajanduse staatusest välja rabeleda, loe tänasest Äripäevast.“

 

Kommentaariumist:

 

Laenu saab võtta ainult 1 kord, peale seda tuleb tagasimaksmine… vastus

 

~Vahur [16.03.2012, 08:15]

Ootasin ammu juba seda launuteemat.Paberitel ülesvuntsitud majandus ja eksport ning tohutu edukus igas pingereas on viinud olukorrani kus riik peaks laenu võtma!IRW!On ju naljakas?Miks peaks igati heas olukorras riik veel laenu võtma?Aga sellepärast ,et see “parim riik” on puhas bluff!Pidev paberite võltsimine ja elanike koorimine ,hingusele määratud export ja hinge vaakuv majandus on viinud selleni!Rikas riik algab jõukast elanikust ja riigi alustala on ettevõtlus ,seda on meil ainult eiratud ja süsteem üles ehitatud vaid ligipääsuks elaniku isikuvaradele.Süsteem ise on mäda!Majandus on jaotatud parteide vahel ega oma erasektoriga muud kui vasalliga suhlemist.28% avalik sektor ja kui lisame sinna veel politsei ja piirivalve siis see number peaks seletama juba ise.Mujal maailmas peetakse 16% kriitiliseks piiriks.Valitsused ei ole tänini saanud aru ,et ei saa süüa rohkem kui teenid ,muidugi on hea võtta riigile kaela laenu mida ise tagasi maksma ei pea.Ja kui ei alustata jõulisest haldureformist siis see laenuraha lihtsalt süüakse ära!Miks ootasin ,et valitsus alustab laenu võtmist?Sest nad on bluffinud kokku kogu eelarve ja pidevad katsed igasugu fondide rahade järele tõestab seda ilmekalt.Ja kui nüüd süüa see laenuraha samuti ära siis edasi mängitakse pankrotis riik mõnele rivaalierakonnale sülle ja mõnitatakse kõrvalt ,et ei osata majandada.Aga tegelikkuses tähendab see võimuerakonna poolt aastatepikkusi vargusi ja tulemuseks on paljaks varastatud Eesti riigi pankrotti!Milles enim kannatajaks saab riigi elanik!

~hmmm [17.03.2012, 08:56]

Autor eksib. Laenu võtmine EI AITA kuidagi kaasa majandusarengule. Vastupidi, laenukoormus takistab majandusarengut. Ega riik ei loo töökohti. Kui Sa annad poliitikule raha kasutada, siis viimane asi, mida ta sellega teeb, on majandusareng: selle eest tõstetakse pensioneid jms, makstakse toetusi jne. Ja ongi raha kulutatud. vastus

~cash [16.03.2012, 10:33]

Autor eksib. Laenu võtmine EI AITA kuidagi kaasa majandusarengule. Vastupidi, laenukoormus takistab majandusarengut. Ega riik ei loo töökohti. Kui Sa annad poliitikule raha kasutada, siis viimane asi, mida ta sellega teeb, on majandusareng: selle eest tõstetakse pensioneid jms, makstakse toetusi jne. Ja ongi raha kulutatud. vastus

~cash [16.03.2012, 10:33]

Töökohad tekivad siis kui tekib nõudlus. Inimestele makstavad toetused suurendavad nõudlust kauade ja toodete järele. Ma ei ütle, et riik peaksi ainult toetusi maksma, aga inimeste käes olev vaba raha põhjustab siiski uute töökohtade teket. ~ak [16.03.2012, 11:00]

Ükski riik ei suuda rohkem laenurahaga teenida kui on selle laenu teenindamise intressid. Lõpuks juhtub see, et varem võetud laenud ollakse sunnitud refinantseerima uute laenudega. Kuid laenu põhiosa ei ole maailma ajaloos veel ükski riik tagasi maksta suutnud. Sõltumata inflatsiooniefektist on laenuintress kulu tänastele maksumaksjatele. vastus

~Kreeka [16.03.2012, 10:43]

 

Väga asjalik kommentaar. Intressikulust, nt 10a peale summeeritult, ei taha keegi rääkida. Lõpuks tuleb ikka välja, et laenu võtmine on nagu püksi kusemine, algul hea soe, siis pikalt külm ja ebameeldiv.

 

~tomm [16.03.2012, 12:17]

oleks Eestis 2008a tegutsenud veel Hansapank ja Ühispank, siis oleks meie praegune riigivõlg olnud kordades suurem, kuna oleks tulnud need asutused maksumaksja raha eest ära päästa. ja üleüldse pole meil nii väga hõisata, sest erasektori võlg on 176%, nt Kreekal on see kõigest 124%, Tšehhil 77%. vastus

 

~abc [16.03.2012, 11:11]

Täpselt! Eestis räägitakse mingil põhjusel ainult avaliku sektori võlast. Mille arvelt see madal võla protsent SKT suhtes tuleb? See tuleb puhtalt selle arvelt, et üksikisikuid ja eraettevõtteid sunnitakse laenu võtma!

 

~Inimene [16.03.2012, 11:25]

Ainus mis eestil puudub veel on riigilaen. Siis on kaputt.
Kas ei tea midagi siis sellest strateegiast mida jenkid on terve 20 sajandi praktiseerinud. Pannud pukki lodevad poliitikud – viinud sisse konsultatsioonifirmad – teinud statistikat – lobinud riigile laenud kaela, sellistelt fondidelt nagu IMF – riigid ostavad laenuraha eest peamiselt suurkorpude jura (ehitus, infrastruktuur, jne) – ühel hetkel, mis on ette teada ei suuda laenuvõtnud riik maksta laene tagasi – selle asemele nõutakse riigil loobumist odavalt oma ressurssidest (naftast, põlevkivist misiganes). Need näited on olnud Lõuna-Ameerikas, Aafrikas, Lähis-Idas ja leebemas vormis ka meil Ida-Euroopas. Ja valitsejatele kes on nõudnud kaduvast ressursist jõukust rahvale ja kõrgemat hinda on korraldatud atendaat. vastus

~Metsmati [16.03.2012, 13:37]

…kas sa ei tea….poliitik on marionett,kes on pankurhiärrade poolt pukki sokutatud, et siis vastavalt nende korraldusele otsuseis täide viia, riigid laenavad sellepärast, et pankurihärrad sooviad oma kapitalil lasta siiamaani riskivabalt kasvad, küll töölisklass oma maksudega kõik kinni tambib, lisaks pankurihärradele on veel mõjukamaid tegelasi: relvakaupmehed, naftaärimehed, neid poliitikud lausa kardavad, sest vastuhakkamise korral lihtsalt koksatakse ära (loe tehakse atendaat), miks on maailmas alati relvakonfliktid? ja miks alustatakse sõdasid?

Postitas: EIP teabetoimkond

889 total views, no views today

EL võlakriisist

28.09.2011 Delfist artikkel: “Henn Põlluaas: Eurokriis viib Eesti pärisorjusesse”:

“Eurotsooni võlakriisi süvenemine on näidanud, et võimuringkondade poolt naerualusteks tembeldatud euroskeptikutel ja eurole ülemineku vastastel on EL-i ja eurotsooniga kaasnevate ohtude ja kahjude suhtes olnud õigus. Lahkelt lubatud piimajõgesid ja pudrumägesid on meile vaid nuusutada antud.

 

See-eest oleme vaese sugulasena eurotsooni astudes sattunud hoopis teiste riikide vastutustundetu priiskamise, ülejõu elamise ja suurpankade finantsriskide kinnimaksja rolli. Ja seda kõike meie riigijuhtide eestvedamisel, kes EL-i ja eurotsooni minnes ei rääkinud poole sõnagagi võimalikest probleemidest. Lollimaks pole läinud mitte need, kes EL-ga liitumisele vastu hääletasid, nagu Lennart Meri kunagi ütles, vaid need, kes meid sinna viisid, toimuvat takka kiidavad ja õigustavad.Nagu paljud finantsasjatundjad (ja ka siinkirjutaja) ennustasid, pole aidanud senised meetmed eurovõlakriisi peatamiseks. Pole ka ime, sest saatanat on püütud suuresti välja ajada peltsebuli endaga.

Nüüd tulid Saksa ja Prantsusmaa G20 vahendusel välja uue ulmelise strateegiaga, millega püütakse lõpetada eurotsooni kriis ühe hoobiga. Kavas on kirjutada osa Kreeka võlgadest korstnasse ja luua fond, mis tekitaks „tulemüüri“ võlakriisis olevate eurotsooni riikide Kreeka, Portugali ja Iirimaa ümber, et vältida kriisi levimist Euroopa Liidu suurtesse tegijatesse Itaaliasse ja Hispaaniasse. Sellega päästetaks ära ka Euroopa suuremad, eeskätt prantsuse ja ka saksa, pangad.

Enamik rahast uue päästeplaani finantseerimiseks tuleks Euroopa finantsstabiliseerimisfondist (EFSF). Praegu on fondi maht umbes 400 miljardit eurot, millest Eesti osa on 0,63 protsenti ehk 2,5 miljardit eurot. Plaani elluviimiseks peaks liikmesriigid aga märksa enam panustama, ostes selleks kuristiku äärel olevate Itaalia ja Hispaania rämpsvõlakirju, mida keegi ei taha. Kokku läheks see maksma kaks triljonit eurot (sic!), võib-olla rohkemgi. See võetakse loomulikult Euroopa maksumaksjate, sealhulgas eestlaste taskust. See on niivõrd suur, kaheteistkümne nulliga summa, mida tavainimesel on raske tajudagi. Kõige hullem on aga see, et nn uue plaaniga püütakse sisuliselt jätkata sama peltsebulistrateegiat, tehes seda vaid märksa suuremate summadega.

Uue kava järgi (kui osalusprotsent samaks jääb) küsitaks meilt nüüd juba 12,5 miljardit eurot ehk 194,5 miljardit krooni. Terve Eesti riigi eelarve on täna aga ainult veidi üle kuue miljardi euro. Kas tõesti peaksime ära andma kahe aasta riigieelarve suuruse summa, millele lisaks lendaksid korstnasse ka valitsuse poolt seni ostetud Kreeka võlakirjad? See annaks järsult kasvava inflatsiooni, tõusvate maksude, kasvava tööpuuduse, vähenevate sotsiaalgarantiide jne näol Eesti jätkusuutlikkusele ja arengule enneolematu ning paranematu löögi, mis paiskaks meid allakäiguspiraalile, mille tagajärgi on raske kirjeldadagi.

Kõige toimuva taustal tundub, et isegi pärisorjuse taaka oli kergem kanda kui ühtse Euroopa oma. Siis jäeti maarahvale siiski niipalju alles, et hing sees, töövõime säiliks ja laulujorugi suust kõlaks. Nüüd ei jäta uued isandad Toompea vasallide toel sedagi ja seovad lisaks kõigele ka meie lapsed, lapselapsed ja lapselapselapsedki vaesusesse ja igavesse võlaorjusesse. Ainult selleks, et kaugete ja võõraste laristajate arveid ja elatustaset kinni maksta.

Juba praegu on valitsus Eesti riigireservid ära kulutanud ja EFSF-i sissemakse jaoks kavatsetakse võtta finantsturgudelt laenu, millele lisanduvad prisked intressid. Hoolimata sellest, et Põhiseadus seda ei võimalda. Solidaarsus nõudvat Eesti osalemist, kinnitavad meie riigijuhid ühest suust, pealegi olevat tegemist kasuliku investeeringuga, mis ennast ära tasub. Pole ime, sest Reformierakond eesotsas Ansipiga ei ole tänaseni aru saanud, et üleüldse mingit kriisi oleks. Nii kinnitas ta kriisi alguses 2009 ja samamoodi hiljutisel pressikonverentsil septembris 2011. Kui peaminister sellises kriisis elada soovib, siis ärgu eeldagu, et rahvas sedasama tahab.

Ilmselt pole ka teised võimuerakonnad ja riigikogulasedki, kes üha suurenevate palkade, kuluhüvitiste ja esinduskulude üle rõõmu tunnevad, saanud aru oma kõigega nõusolemise poliitika tagajärgedest. Oleme Euroopa viie rikkama riigi hulka saamise asemel eurotsooni vaeseim ja viletsaimate sotsiaalgarantiidega riik koos töötuse, galopeeriva inflatsiooni ja pidurdamatu hinnatõusuga. Selle tegelikku hinda ja tagajärgi, mida on pidanud maksma mitte poliitikud vaid üha enam püksirihma pingutavad tavalised inimesed, ei ole keegi suuteline kokku arvama. Saabuv rahvaloendus toob esile sellise poliitika ühe konkreetse tagajärje — väljarände läbi drastiliselt vähenenud rahvaarvu, mis pikas perspektiivis võib olla samaväärne demograafiline pomm, kui oli seda nõukogude okupatsioon. Uue europäästeplaaniga ühinemine saab olema veelgi hullem.

Need kaks triljonit eurot kavatsetakse välja käia vähimagi garantiita see hiljem tagasi saada, rääkimata saadavatest intressidest. Vastupidi — sarnaselt Kreeka võlakirjadele langevad ka Itaalia ja Hispaania võlakirjade väärtused robinal, mistõttu kõnealused „kasulikud investeeringud“, nagu Ligi ja Ansip EFSF-i tehinguid on iseloomustanud, on kõike muud kui kasulikud. Kuna oleme eurotsooni vaeseim riik, siis on praegu meie poolt makstav summa 2,5 miljardit majandusega võrreldes niigi suurim. Eesti poolt veel 12,5 miljardi euro laenamine ja hundikurku toppimine lisaks meile maksta jäävate sadadesse miljonitesse eurodesse ulatuvate intressidega poleks enam isegi mitte solidaarsuse näitamine, vaid täielik hullumeelsus.

Eesti peab ütlema sellele hullumeelsusele ei. Meie jaoks on oluliselt mõttekam, odavam ja põhjendatum lasta põhja euroliit kui iseennast nii riigi kui rahvusena. Isegi siis, kui sellele järgneb uus majanduskriis, millega meid hirmutatakse. Las seda põhjalikult ärarikutud suppi helbivad ikka need, kes selle kokku keetsid.”

Postitas EIP teabetoimkond

1,469 total views, no views today