Heido Vitsur tugevdas oma positsiooni “tühi”lausujate eliidis

Järgnev väljavõte on pärit 16. septembri E24 artiklist: “Välisraha sissevool Eestisse on 5 korda vähenenud“:

«Praeguse majandusstruktuuri juures ei taga ka kriisieelse ekspordimahuni jõudmine majanduse taastumist kriisieelsele tasemele, rääkimata vajalike struktuurimuutuste finantseerimisest.

Ka ei ole seni märgata piisavat, uut kasvu ja struktuurimuutusi võimaldavat, otseste välisinvesteeringute sissevoolu,» märgib Vitsur.

Raportist selgub, et kui välisraha sissevool ulatus 2007. aastal 31,25 miljardi kroonini, on tänavuste prognooside kohaselt see ca 6,3 miljardit krooni.

«Viimase kolme ja poole aasta jooksul Eestisse ja siit välja liikunud erinevaid rahavooge vaadates näeme, et meie majanduskasvu toetanud välisraha sissevool on võrreldes tipuga üle viie korra vähenenud, kuid erinevaid sissevoolu kanaleid on kriis mõjutanud erinevalt ning et ka selle aasta esimese poolaasta andmed pole kuigi julgustavad,» nendib Vitsur.

Vitsuri “tühi”lausumine nr 1: 2007. aastal lõpus alanud majanduskatastroof oli majanduskriis ja mitte  valitsuse poolt ülesehitatud kinnisvaramulli lõhkemine.

Vitsuri “tühi”lausumine nr 2: kinnisvaramulli sissevoolanud laenuraha toetas majanduskasvu.

EIP teabetoimkond

16.09.2010

732 total views, 1 views today

“Tühi”lausujate liidriks tõusis Heido Vitsur

10.08.2010 Delfi Majanduses on lugemiseks artikkel, mil pealkirjaks: „Vitsur: meie suurim probleem on suutmatus luua innovaatilisi tooteid

Sealt pärinevad mõtted:

“Kõige põletavamateks probleemideks on kahtlemata tööpuudus ja meie majanduse madal konkurentsivõime, see, et meie tööstuse struktuur on selline, et rahvusvahelises tootmises oleme liiga tihti juhusliku, suhteliselt lihtsa ja seetõttu väga ebastabiilse ja mobiilse ning vähetulusa allhanke tegijaks,” ütles Vitsur Delfile. /—/

“Üheks põhjuseks miks meil kõige paremini pole läinud, kuid millest meil ei räägita on see, et me peamegi õigeks lasta asjadel minna nii nagu nad lähevad (seekord siis tsüklit võimendavalt: alguses ülikiire majanduskasv ja seejärel sama tugev kukkumine) ning me polegi eriti huvitatud siin midagi ette võtmast, pigem kaldume väitma, et selline asjade käik on meile kõige kasulikum,” lausus Vitsur. /—/

„Laiemas kontekstis on meie suurimaks probleemiks suutmatus luua piisavalt uusi ja innovaatilisi tooteid; nende tootmist ja müüki arvestatavas mahus käima panna ja kontrolli toimuva üle enda käes hoida. Me ei saa sellega hakkama, sest meil napib vajalikku kogemust, meil pole piisavaid kontakte, vajaliku tasemega koolitust ega ka ambitsioone.“ /—/

„Me ei osanud pika aja jooksul näha probleemi selles, et meie ettevõtlus oli tugevalt orienteeritud väljast sisse laenatud raha kulutamise korraldamisele, mitte aga maailmaturgudel konkureerivate toodete loomisele ja nende müügiga raha teenimisele,” ütles Vitsur.

Nii lausub viimasel ajal „tühi“lausujate parnassile tõusnud meil-on-veel-mõningaid-puudusi-mees Heido Vitsur.

Aga kui on olemas „tühi“lausumised, siis peavad olema kuskil ka tõsilausumised. Tõsilausujate parnassilt: „II Vabariigi majanduses tunnistatakse vaid kahte põhimõtet: anda panganduses litsentse üksnes välispankadele (millega tagatakse laen välisoperaatoritele ning „hapnikupuudus“ rahvuslikule ettevõtlusele) ja luua tegutsemise võimalused ainuüksi välisinvestoritele. Rahvuslik majandus on fiskaalsete, korruptiivsete ja füüsiliste mõjutusvahendite abil viidud koomasse,“ Eesti Iseseisvuspartei 02.08.2010 deklaratsioon, vt kodulehe pressiavalduste rubriiki.

EIP teabetoimkond

11.08.2010

817 total views, 1 views today