Vello Leito repliik: Pärna-Talve riigireform – poliitilise propaganda eriti viskoosne vorm

Kaks punapropagandisti – Ott Pärna ja Tanel Talve – otsutasid hakata riiki reformima ja ilukirjastasid eriti vinge plakati http://riigireform.ee/#kogukondade-eesti. Sellest kunstiliselt kujundatud – lausa jõulueelselt pidulikult vormistatud – polpropagandas mõttekuse otsimine ei oleks arukas, see kui juba kogu ettevõtmise eesmärgistus on vale.

Tahetakse teha riigireformi. Aga kuidas sa seda teed, kui riiki ennast pole – kuidas saab reformida seda, mida pole. Ütlevad, et on, riik on, natuke nii- ja naasugune, aga on! Ent kuidas siis nii, Euroopa Liidu konstitutsioon (Lissaboni leping) ütleb ühemõtteliselt, et Euroopa Liidu õigus on ülimuslik liikmesriikide põhiseaduste suhtes. See aga tähendab samuti ühemõtteliselt, et Eesti peaks astumas välja Euroopa Liidust, et riiki reformida – ainult nii saaks anda riigi tagasi rahvale. Seda europunased ju ei soovi. Või veel, siis peaks tööle hakkama ja oma poliitilise ila ära pühkima.

Vello Leito

28.11.2014

3,204 total views, 1 views today

Islandil võitis valimised Islandi Iseseisvuspartei

Islandi Iseseisvuspartei võitis valimised, aga mitte võimsalt

Infopartisan@blogspot.com

28.04.2013

Eduerakonna tõus jäi Islandil lõpuks küll alla Iseseisvuspartei lõpuspurdile, aga viimane on jätkuvalt kaugel kriisieelsest tasemest ja kohti saavad nad parlamendis võrdselt – mõlemad 19 kohta 63-st. Lisaks on tähelepanuväärne see, et kuuest valimisringkonnast kolmes jäi Iseseisvuspartei nüüd Eduerakonnale tuntavalt alla. Eelmiste valimistega võrreldes suudeti oma positsioone küll kõikjal mõne protsendi võrra parandada, aga suurem osa toona vasakpoolsetele kaotatud valijatest Iseseisvuspartei juurde veel tagasi ei tulnud, vaid eelistas sel korral Eduerakonda või uusi tulijaid. Kuna veidi langes ka valimisaktiivsus, siis jäi taastumine häälte arvestuses suhteliselt tagasihoidlikuks (2007. aastal saadi neid kokku 66754, eelmine kord 44371, nüüd 50454).

Samas on tulemus piisavalt hea selleks, et Bjarni Benediktsson saaks jätkata erakonna juhina ja võtta enda kanda vastutuse, mis kaasneb peaministri ametikohaga. Pealinnas ehk Reykjaviki kahes valimisringkonnas sai Iseseisvuspartei küll rohkem hääli kui ükski teine erakond, kuid samas oli valimisaktiivsus seal keskmisest madalam ja keskmisest rohkem hääli said uued tulijad. Hanna Birna Kristjánsdóttir osutus muidugi valituks parlamenti, aga lähiajal ta Bjarnile ilmselt uut väljakutset esitama ei hakka. Kas temast saab järgmine välisminister, see ei ole veel samuti kindel, sest sellele portfellile on ka teisi pretendente ja läbirääkimised vahekordade selgitamiseks uues koalitsioonis saavad olema keerulised ning üsna rasked, sest Eduerakonna positsioon on tugev. Kui rohkem hääli kogunuks nemad, siis jäänuks välisministri portfell loomulikult Iseseisvusparteile ja läinuks ülimalt tõenäoliselt Hanna Birna kätte, aga nüüd ei ole see enam nii kindel.

Vaata ka
Islandi Iseseisvuspartei tähistab sünnipäeva
Islandi Iseseisvuspartei jätkab Bjarni Benediktssoni juhtimisel
Islandi Iseseisvuspartei võib saada pärast valimisi uue juhi

“Tänane valik puudutab tulevikku. Täna on meil võimalus valida madalamad maksud, paremad elamistingimused ja kõrgem elukvaliteet. Tänasest sõltub see, kuhu me riigina suundume ja kuidas me mahajäänuid abistame. Täna on islandlastel võimalus luua rahvale uusi väljavaateid ja uusi võimalusi. Seetõttu on oluline, et valijad kasutaksid oma õigust valida, seda elutähtsat õigust mõjutada riigi juhtimist ja suunda,” teatas Bjarni oma viimases valimiseelses avalduses.

“Lõppeval võimuperioodil on saanud järjest selgemaks, et ühiskonna toimimise võtmeks on realism, vabadus ja stabiilsus,” märkis Iseseisvuspartei esimees, lisades samas, et need võtmetähtsusega väärtused on omavahel põimunud ja seetõttu ei saa riik liikuda edasi, kui mõni neist puudub. “Täna oleme optimistlikud. Nüüd on meil võimalus pöörata lehekülge.”

“Täna valime me uue valitsuse, millel on helged väljavaated, valitsuse, mis toetab seda, et riik jääks eelmiste põlvkondade poolt sillutatud teele,” kinnitas Bjarni Islandi valijatele. “Valitsuse, mis leiab jõudu elujärje parandamiseks ja aluse loomiseks meie järeltulijate jaoks. See on Iseseisvuspartei nägemus.”

Sotside poolt võetud suund ühinemisele Euroopa Liiduga on sellega peatatud, kuid see ei tähenda, et Iseseisvuspartei ei võiks seda kunagi toetada. Seda juhul, kui Euroopa Liitu suudetakse reformida Briti peaministri David Cameroni algatusest lähtudes moel, mis võimaldaks mitte üksnes jääda liikmeks Suurbritannial, vaid ühineda ka Islandil. Aga selleks on loomulikult vaja, et Cameroni plaani toetavad jõud tuleksid võimule võimalikult paljudes Euroopa Liidu liikmesriikides, sealhulgas Eestis.

________________________________

Postitas: EIP teabetoimkond

873 total views, 1 views today

Kaks aastat tagasi: valimisväitlused ERR-s

EIP teabetoimkond koondas 2011. aasta Riigikogu valimiste väitlused Eesti Rahvusringhäälingus. Meenutame, kes mida väitis ja lubas!

 

I. Valimisväitlused ETV-s, millest igaühele järgneb analüüs Raadio 2-s:

 

I valimisstuudio: majandus Esimese saate teemaks on majandus, maksud, tööpuudus ja ettevõtluskeskkond. Saatejuhid on Andres Kuusk ja Anvar Samost.

–> Majanduse ja maksude valimiseelne debatt. Ülekuulatavad on Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel ja Tallinna Tehnikaülikooli Avaliku halduse instituudi direktor ning innovatsioonipoliitika ja tehnoloogia valitsemise professor Rainer Kattel. Ülekuulajad on Reimo Sildvee ja Urmas Vaino. Saates on kasutatud lõike ETV 26.01.11. saatest “Valimisstuudio”. Valimisstuudio järelanalüüs: millised mõtted jäid kõlama ja millised on teostatavad ning millised mitte.

 

II valimisstuudio: välispoliitika Saatejuhid Aarne Rannamäe ja Peeter Kaldre.

–> Riigikogu valimiseelne välis- ja kaitsepoliitika debatt. Tunnistajad on Eesti Välispoliitika Instituudi direktor, Tartu Ülikooli professor Andres Kasekamp ja Eesti Idapartnerluse Keskuse juhataja Vahur Made.

 

III valimisstuudio: üksikkandidaadid Saatejuhid Aarne Rannamäe ja Urmas Vaino.

–> Üksikkandidaadid Riigikogu valimistel. Tunnistajad on Europarlamendi liige Indrek Tarand ja poliitika analüütik Andreas Kaju.

 

IV valimisstuudio: kultuur Saatejuhid Indrek Treufeldt ja Johannes Tralla.

–> Riigikogu valimiste eelne kultuuri, hariduse ja integratsiooni teemaline debatt Tunnistajad on TTÜ Biorobootika Keskuse juhataja, professor Maarja Kruusmaa ja TÜ kultuuriloo professor, kirjanik ja ajakirjanik Rein Veidemann. Kodanikuühiskond. Tunnistajad on Eesti Puuetega Inimeste Koja juhatuse esimees Monika Haukanõmm ja Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste liidu juhataja Urmo Kübar. 26.02.2011

 

VI valimisstuudio: sotsialka Eelviimases Valimisstuudios räägitakse meditsiinist, sotsiaalteemadest, toimetulekust ja ääremaastumisest. Saatejuhid Andres Kuusk ja Marko Reikop.

–> Sotsiaalpoliitika, tervishoid ja regionaalpoliitika. Valimisstuudio järelanalüüs: Ivi Proos ja Ain Aaviksoo analüüsisid poliitikute valimisdebati saates kõlanud seisukohti ja ettepanekuid.

 

VII valimisstuudio: finaal Valimiste eelõhtul väitlevad Eesti Televisiooni Valimisstuudios erakondade esinumbrid. Saatejuhid on Andres Kuusk ja Lauri Hussar.

 

V valimisstuudio: vene keeles Saatejuhid Jelena Poverina ja Maksim Rogalski.

 

Valimisstuudio. Mälumäng

 

 

II. Valimisväitlused Vikerraadios:

 

Valimisstuudio. Rahvastikupüramiid. Eesti rahvastikupüramiidis on auk. Kuidas sellega riigis toime tulla, mida tähendab see meie haridus-, pensioni- ja sotsiaalsüsteemile ning kuidas mõjutab maksulaekumisi? Erakondade debatis osalevad Liisa Pakosta (IRL), Kadri Simson (Keskerakond), Peeter Võsu (Kristlikud Demokraadid), Urve Palo (SDE), Dimitri Mihhailov (Vene Erakond Eestis), kommenteerib Ain Aaviksoo Praxisest. Debatti juhib Arp Müller.

 

Valimisstuudio. Energeetika. Teemal “Kas elektrienergia hind on ka 5a. pärast Eestis taskukohane ja kuidas ära hoida elektrihinna hiigelhüpe? Kui oluline on energiajulgeolek ja kas elektritootmise tulevik on tuumajaamas või tuules?” debateerivad Kristen Michal (RE), Juhan Parts (IRL), Marek Strandberg (EER), Viljar Jaamu (ERL), Tarmo Kruusimägi (EIP) ja Nikolai Maspanov (VEE). Saatejuht ja küsitleja on Lauri Hussar, ekspert on Sulev Vedler (Eesti Ekspress). Toimetaja Kaja Kärner.

 

Valimisstuudio. Haridus. Teemal “Hariduse kättesaadavus? Ema- või riigikeelne haridus?” debateerivad Riigikokku kandideerivad Mailis Reps (KE), Jaak Aaviksoo (IRL) Kaarel Tarand (EER), Dmitri Klenski (VEE) ja Raivo Orgusaar (EIP). Saatejuht ja küsitleja on Kaja Kärner, ekspert on Tiia Penkam (Õpetajate Leht).

 

Valimisstuudio. Majanduskasv ja sotsiaalne heaolu. Teemal “Toetustest elava pere toimetulek. Milline peaks olema riigi poliitika?” debateerivad Hanno Pevkur (RE), Heljo Pikhof (SDE), Mai Treial (ERL) Anne Kontus Hermann (EKD) ja Valdur Lahtvee (EER). Saatejuht ja küsitleja on Lauri Varik, ekspert on Andres Võrk (Praxis). Toimetaja Kaja Kärner.

 

Valimisstuudio. Elu maal. Maaelu-teemalises Valimisstuudios on jutuks bussi- ja internetiühendus, arstiabi ja koolivõrk, tööhõive ja avalike teenuste tase ja kättesaadavus maal. Väitlevad Peep Aru (RE), Taavi Pirk (ERL), Jaan Õunapuu (SDE), Ülle Kalvik (EKD), Vello Leito (EIP) ja Arvo Sarapuu (KE). Saatejuht ja küsitleja on Sulev Valner. Toimetaja Kaja Kärner.

 

 

III. Eesti Iseseisvuspartei valimisprogramm.

1,637 total views, 1 views today

Läti parteid enne valimisi. VALIMISTULEMUSED

Partei Hääli Protsent Kohti Muutus
Koosmeele Keskus 259 930 28,36% 31 +2
Zatlersi Reformipartei 190 853 20,82% 22 +22
Ühtsus 172 567 18,83% 20 -13
Rahvuslik Liit Kõik Läti Eest! – Isamaale ja Vabadusele/LNNK 127 208 13,88% 14 +6
Roheliste ja Talurahva Liit 111 955 12,22% 13 -9
LPP/LC 22 131 2,41% 0 -8
Inimõiguste Eest Ühtses Lätis 7109 0,78% 0 0
Pēdējā partija 4471 0,49% 0 0
Presidentaalse Vabariigi Eest 2881 0,31% 0 0
Tautas kontrole 2573 0,28% 0 0
Läti Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei 2531 0,28% 0 0
Kristlik-Demokraatlik Liit 1994 0,22% 0 0
“Brīvība. Brīvs no bailēm, naida un dusmām” 2011 0,22% 0 0
Kokku 100% 100

Läti erakondade populaarsustabelit juhib enne valimisi Vene-meelne Üksmeele Keskus

16. september 2011 13:34
Toimetas Lauri Laugen
www.DELFI.ee
Enne laupäeval Lätis toimuvaid ennetähtaegseid parlamendivalimisi on avaliku arvamuse küsitluste järgi juhtimas Vene-meelne ja vasakpoolne Üksmeele Keskus enne peaminister Valdis Dombrovskise parempoolset valimisliitu Ühtsus, teatab BNS.
Üksmeele Keskus
Vene-meelne vasakühendus Üksmeele Keskus asutati 2005. aastal kui Rahvaüksmeele Keskuse partei, sellest lahku löönud Uue Keskuse partei ja Lätis suuruselt teise, peamiselt venekeelse elanikkonnaga linna Daugavpilsi Linnapartei liiduna.
Läti Sotsialistlik Partei, mida siiani juhib 1980. aastatel Riia linnapea ametit pidanud Alfrēds Rubiks, kes mõisteti 1995. aastal vangi nõukogude-meelse tegevuse eest värskelt taasiseseisvunud Lätis, ühines Üksmeele Keskusega 2005. aasta detsembris. Sotsiaaldemokraatlik Partei, mille oli asutanud rühm endisi Läti Sotsialistliku Tööpartei liikmeid, sai ühenduse liikmeks 2008. aastal.
2010. aastal otsustasid kolm ühenduse liiget – Rahvaüksmeele Keskus, Uus Keskus ja Sotsiaaldemokraatlik Partei – ühineda, moodustades uue partei Üksmeel. Seega koosneb Üksmeele Keskus praegu kolmes parteist – Üksmeelest, Daugavpilsi Linnaparteist ja Läti Sotsialistlikust Parteist.
Üksmeele Keskusel on senises seimis 29 kohta, ent ta oli sellest hoolimata opositsioonis. Ühendus on oma peaministrikandidaatideks nimetanud seimifraktsiooni juhi Jānis Urbanovičsi ja Riia linnapea Nils Ušakovsi.
Valimisprogrammis keskendub Üksmeele Keskus sotsiaalküsimustele, väljendades samuti otsustavust leevendada töötajate maksukoormat. Samuti on nad maininud võimalust ümber vaadata rahvusvaheliste doonoritega sõlmitud abileping ning kutsunud koalitsiooniparteisid sõlmima niinimetatud ajaloomoratooriumi, mis näeks ette keelt ja ajalugu puudutavate seadusandlike algatuste külmutamist.
Üksmeele keskus on pikka aega juhtinud Läti erakondade populaarsusreitingut.
Ühtsus
Paremtsentristlik Ühtsus asutati 2010. aasta üldvalimiste eel, eesmärgiga konsolideerida Läti paremtsentristlikud jõud.
Ühtsus asutati 2010. aasta 6. märtsil, ning see ühendas peaminister Valdis Dombrovskise Uue Aja, Kodanikeliidu ja Ühiskonna Teisele Poliitikale.
Paremtsentristlik Uus Aeg, mille asutas 2002. aastal ekspeaminister ja endine rahandusminister Einars Repše, sattus sügavasse kriisi 2007. aasta lõpul, kui erakonnast lahkus korraga 22 inimest. Osa neist asutas koos endiste rahvuslaste ühenduse Isamaale ja Vabadusele liikmetega 2008. aasta aprillis Kodanikeliidu.
Sotsiaalliberaalse partei Ühiskond Teisele Poliitikale asutas 2008. aasta septembris kaks endist Rahvaerakonna liiget – eksvälisminister Artis Pabriks ja endine regionaalminister Aigars Štokenbergs.
Ühtsus kiidab Dombrovskist peaministrina, kes tüüris Läti majanduskriisist välja. Dombrovskis toonitab koostöö jätkamise vajadust rahvusvaheliste doonoritega ning nende nõudmiste täitmist. Ta on samuti lubanud hoida riigieelarve puudujääki 2012. aastal allpool kolme protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP).
Veidi aega enne ennetähtaegseid valimisi võttis kolm Ühtsusesse kuuluvat erakonda vastu otsuse erakonna moodustamise kohta, mida hakatakse samuti nimetama Ühtsuseks. Ennetähtaegsetel valimistel osaleb siiski valimisliit, kuna partei registreerimise formaalsuste täitmiseks kulub mitu kuud.
Zatlersi Reformipartei (ZRP)
Tsentristlik Zatlersi Reformipartei (ZRP) asutati 23. juulil, päeval, mil Lätis peeti rahvahääletus parlamendi laialisaatmise üle. Referendumi algatas toona Läti presidendi ametit täitnud Valdis Zatlers, kes on nüüd ZRP liider.
Zatlers on ZRP nõukogu esimees, ent partei peaministrikandidaadiks on noor ärimees Edmunds Sprūdžs.
ZRP kutsub kehtestama astmelist tulumaksu, on teinud ettepaneku tühistada käibemaksu soodusmäärad ning reformida tervishoiuvaldkond. Partei toetab samuti üldrahvalikult valitud presidendi ideed ning riigipea volituste laiendamist. Hariduse vallas on partei teinud ettepaneku loobuda praegusest riigi rahastatavast õppest teatud erialadel, asendades selle õppelaenudega riigikassast, mille tudengid peaksid tagasi maksma pärast lõpetamist ja tööleasumist.
ZRP eesmärgiks on lähendada etnilisi lätlasi ja vene keelt kõnelevat elanikkonda.
Avaliku arvamuse küsitluste kohaselt võib ZRP tulla valimistel Vene-meelse Üksmeele Keskuse järel teiseks.
Roheliste ja Talurahva Liit (ZZS)
Paremtsentristliku Roheliste ja Talurahva Liidu (ZZS) asutasid Läti Talurahva Liit (LZS) ja Läti Roheliste Partei (LZP) 2002. aasta valimiste eel. Järgmisteks parlamendivalimisteks valmistudes ühendas ZZS jõud regionaalparteiga Lätile ja Ventspilsile, mida juhib Ventspilsi linnapea Aivars Lembergs, kellele on esitatud süüdistused sellistes tõsistes kuritegudes nagu rahapesu ja korruptsioon. Sestsaadik on Lembergs olnud ka ZZS-i peaministrikandidaat. Rahvuslase maiguga populist Lembergs on öelnud, et Läti poleks pidanud kriisiga rinda pistes Rahvusvaheliselt Valuutafondilt (IMF) laenu võtma.
Alates asutamisest on ZZS kuulunud kõikidesse Läti valitsustesse. Aastal 2004 sai ZZS-i liikmest Indulis Emsisest peaminister ning ta juhtis kaheksa kuu vältel vähemusvalitsust. ZZS-i liige Gundars Daudze, kes on olnud parlamendi spiiker ja asespiiker, juhib praegu Läti presidendi Andris Bērziņši kantseleid.
ZZS-i peaministrikandidaat Lembergs on püsinud Ventspilsi linnapea ametis alates 1988. aastast. Lisaks oma poliitilisele tegevusele osaleb Lembergs aktiivselt ka erinevates ärivaldkondades ning on üks Läti rikkamaid inimesi. Siiani on Lembergs kõigi talle esitatud süüdistuste alusel õigeks mõistetud. Üks kohtuasi on pooleli. Kõigist süüdistustest hoolimata on Lembergs üks Läti populaarsemaid poliitikuid.
Ehkki Läti ekspresident Valdis Zatlers, kes algatas Läti praeguse seimi laialisaatmise, on nimetanud Lembergsit oligarhiks ning kuulutanud oligarhidele sõja, on Lembergs ka ennetähtaegsetel valimistel ZZS-i peaministrikandidaat.
ZZS-i ametlik liider on keskkonnaminister Raimonds Vējonis. Ühendus toetab keskkonnasõbralikku elustiili, põllumeeste huve ning astmelist tulumaksu.
Rahvuslaste Ühendus
Rahvuslaste ühendus Kõik Lätile – Isamaale ja Vabadusele on konservatiivne poliitiline rühmitus, mis asutati 2010. aasta juulis veteranühenduse Isamaale ja Vabadusele ühinemisel äärmuslikuma ühendusega Kõik Lätile. Pärast mulluseid üldvalimisi jäi Rahvuslaste Ühendus opositsiooni.
Isamaale ja Vabadusele võitis 1997. aasta seimivalimistel 17 mandaati, ent sellest ajast alates on erakonna populaarsus langenud. Erakonnas leidis 2008. aasta hakul aset lõhenemine, mis tõi kaasa mitme juhtpoliitiku lahkumise. Ehkki selle esindatus parlamendis on väike, on Isamaale ja Vabadusele valitsuste vahetumisele vaatamata võimuliidus püsinud, erandiks praegune.
Oma programmis toonitab Rahvuslaste Ühendus muret läti keele staatuse ja kasutuse pärast, lubab kindlustada Läti liikumise „kaugemale Venemaa mõjusfäärist“, suurendada tarbimis-, kapitali- ja ebaefektiivselt kasutatavate ressursside maksustamist, et kergendada töövõtjate ja väikeettevõtete maksukoormat.
Erinevalt eelmistest parlamendivalimistest ei ole Euroopa Parlamendi saadik Roberts Zīle enam rahvuslaste peaministrikandidaat. Nüüd pakutakse sellesse ametisse ühenduse kaasesimeest, endist justiitsministrit Gaidis Bērziņšit.
2011. aasta suvel pidas Rahvuslaste Ühendus kongressi, millel osalenud delegaadid hääletasid partei asutamise poolt. Kuna erakonna registreerimine võtab aega mitu kuud, siis osaleb Rahvuslaste Ühendus valimistel endiselt valimisliiduna.
Šlesersi Reformipartei
Ärimeestele lähedane valimisliit Hea Läti Eest (PLL), mis on praeguses seimis opositsiooni ridades, ennetähtaegsetel valimistel ei kandideeri, kuna üks selle liikmetest, Läti Rahvapartei, likvideeriti veidi aega enne valimisi. Siiski kandideerib ühenduse teine liige – Läti Esimene Partei/Läti Tee (LPP/LC), mis on valimiste ajaks nimetanud end ekspresidendi parteid kopeerides oma liidri Ainars Šlesersi nime järgi. Erakond naaseb senise nime juurde pärast valimisi.
Parteijuht ja peaministrikandidaat Šlesers on samuti üks oligarhe.
LPP/LC kaitseb kristlikke väärtusi, tugevat perekonda ja majanduskasvu. Partei pakub välja oma valitsusmudeli, tehes ettepaneku mitme ministeeriumi ühendamiseks.
PLL, mis on tuntud ka oligarhide liiduna, asutati 2010. aasta 12. juunil Läti Rahvapartei, LPP/LC ning kolme regionaalse partei – Ogre Rajoon, Ühinenud Rezekne ja Läti Rahvas – poolt. PLL-i asus juhtima Läti ekspresident Guntis Ulmanis.
PLL usub, et Läti kokkulepe IMF-iga tuleb üle vaadata, et saavutada paremaid tingimusi ning sõlmida uus kokkulepe. Samuti on valimisliit kutsunud läbi viima radikaalset haldusreformi, kärpides ministeeriumide ja valitsusagentuuride hulka.
Inimõiguste Eest Ühtses Lätis (PCTVL)
Vene-meelne Inimõiguste Eest Ühtses Lätis väidab, et Lätis diskrimineeritakse mitmeid sotsiaalseid rühmi, täpsemalt mittekodanikke ning rahvusvähemusi. PCTVL nõuab mittekodanikele õigust hääletada kohalikel valimistel ning vene keelele ametliku keele staatust haldusüksustes, kus vene keele kõnelejad moodustavad üle 20 protsendi elanikkonnast. Samuti on nad kutsunud tugevdama sidemeid Venemaa ja Valgevenega.
PCTVL asutati algselt kolme partei ühendusena Läti 1998. aasta üldvalimiste eel. Ent liit lagunes 2003. aastal, kui kaks partnerit, Rahvaüksmeele Partei ja Läti Sotsialistlik Partei sellest lahkusid. Nende kahe erakonna liikmed, kes olukorra sellise arenguga ei nõustunud, asutasid uue erakonna Vaba Valik Rahva Euroopas ning ühinesid allesjäänud PCTVL-i liikme, erakonnaga Võrdõiguslikkus, nii et valimisliit säilis.
Aastal 2007 otsustasid erakonnad ühineda.
PCTVL oli 2003. aastal üks liikumise Vene Koolide Kaitse Komitee loojatest. Liikumine vastustas rahvusvähemuste koolireformi ning otsust peatada mittelätikeelsete erakoolide rahastamine riigieelarvest.
PCTVL ei võitnud mullu sügisel esindatust parlamendis, ka arvamusküsitluste kohaselt on parteil vaid väga väike võimalus ennetähtaegsete valimistega seimi pääseda.
Postitas: EIP teabetoimkond

869 total views, 2 views today

Läti saab oma “viie rikkama riigi hulka” partei

Endine Läti president Valdis Zatlers teatas eile, et algatas partei loomise, mille nimeks saab olema “Reformierakond”. Järgnev loodavat parteid iseloomustav lõik on laenatud Infopartisani (infopartisan.blogspot.com) 11.07.2011 artiklist …

Kümme põhimõtet Läti arukaks juhtimiseks
Kahekümne aasta jooksul alates iseseisvuse taastamisest ei ole me õppinud oma riiki hästi juhtima, loonud tõhusat ja õiglast haldusaparaati, seda omaks võtnud ja mõistlikult koos tegutsenud. Selle eest maksame me maapiirkondade tühjenemise, inimeste lahkumise, naabritest mahajäämise, korruptsiooni ning omaenda riigist võõrandumisega.
Rahva vastupidavus ja kriisi õppetunnid on andnud meile ainulaadse võimaluse – viia lõpuks täielikult ellu vajalikud ja mõistlikud reformid ning ehitada ennastsalgavalt üles riik, kus me ise ja meie lapsed tahavad elada, õppida ja töötada.
Muutus saab toimuda ainult läbi inimeste vaba tahte ja osalemise. Kui kõik, kes seda tahavad ja suudavad, sellele mõtlevad, osalevad ja tegutsevad, siis ei saa muutusi peatada! Uus poliitiline jõud on avatud igaühele, kes tunnistab ja toetab vajadust muutusteks ning neid kümmet põhimõtet, mis on selle aluseks.

1. Lihtsad, selged ja võrdsed mängureeglid kõigile, ilma eranditeta.
2. Haldusaparaat vaid selline, mis on vajalik inimeste vajaduste rahuldamiseks – väike ja praktiline. See töötab konkreetsete ülesannete ja tulemustega, mis õigustavad selle olemasolu.
3. Kohtuvõim on sõltumatu, kiire ja sirgjooneline. Need kes süüdi, vastutusest ei pääse.
4. Tugevad perekonnad ja kogukonnad on arengu, solidaarsuse ja riigi tuleviku nurgakivid. Kus inimesed saavad ise otsustada ja teha, seal ei tohiks võimude sekkumist olla.
5. Enda ja laste heaolu ja tervise eest hoolitsemine on maksumaksjate otsustada vastutustundlikult ja iseseisvalt.
6. Korras majandus koos tugeva distsipliiniga rahanduses ja tõhus riigipoolne abi on aluseks pensionide ja toetuste süsteemi jätkusuutlikkusele. Maksud peavad olema arusaadavad ja makstud.
7. Euroopa tasemel konkurentsivõimeline haridus on kergesti kättesaadav ja vajalik nii noortele kui ka vanadele.
8. Kodanikualgatused ja referendumid edendavad nii kohalikul kui ka riiklikul tasandil arengut ja rahva tahte, mitte kitsaste grupihuvide ja sobingute elluviimist.
9. Aus konkurents ning ühesugused reeglid Läti põllumeestele ja ettevõtjatele nii Lätis kui mujal Euroopas on riigi rahvuslikes huvides.
10. Meist kõigist sõltub see, kas püsib või langeb Läti riik, selle rahvas ja auväärne läti keel.
Mõtle. Liitu. Tegutse. Läti on Sinu riik! “

Need õndsustkuulutavad loosungid on tegelikult midagi veel palju vägevamat kui  “viie rikkama riigi hulka” …
EIP teabetoimkond

757 total views, 1 views today

Põlissoomlaste programm (täistekst)

 

1. Põlissoomlased – soomlastele sobivaim!
Allikas ja tõlge: Infopartisan

Põlissoomlaste tegevuse aluseks on ausus, õiglus, inimlikkus, võrdõiguslikkus, lugupidamine töö ja ettevõtlikkuse vastu ning vaimne edenemine. Üle põlvkondade ulatuv eesmärk on jätkusuutlik areng, pidades silmas kõiki heaolu näitajaid: meie maa tuleb jätta tulevastele sugupõlvedele sotsiaalselt, majanduslikult, kultuuriliselt ja ökoloogiliselt, aga ka moraalselt paremas seisukorras olevana kui see on tänasel päeval.

1.2 Inimese poolel

Põlissoomlased on rahvusmeelne ja kristlik-sotsiaalne erakond. Ei me usu parempoolset rahavõimu ega ka vasakpoolset süsteemivõimu. Usume ja rajame kõik ootused esmajoones inimesele.

Kõik poliitilised lahendused peavad lähtuma inimlikkusest, mis on lahutamatu osa ühtekuuluvusest. Ühtekuuluvustunne põhineb suurel määral ühistel väärtustel ning normidel, millele tuginedes areneb ühtekuuluvus ka ühiskonnaks ja saab võimalikuks rahvavõim. Demokraatia on rahvavõim, see ei ole võimalik ilma rahvata. Rahvas ja inimlikkus põhinevad mõlemad põhimõtteliselt ühtekuuluvustundel.

Põlissoomlaste meelest peavad ühiskondlikud struktuurid võimaldama inimlikkuse avaldumist ehk ühiskond peab tuginema eelkõige vaimsetele väärtustele. Materiaalne on eeldus inimväärse elu saavutamiseks, kuid materiaalne ei ole omaette eesmärk. Vaimsus ning tõe poole püüdlemine on inimlikkuse kesksed osad. Tõdesid ja vaatenurki on erinevaid – sellest tuleneb, et inimkond jaguneb loomulikult erinevateks kultuurideks. Kultuurid on inimkonna rikkus. Püsivat heaolu ei ole võimalik ehitada üles tühjusele. Põlissoomlased soovivad olla iseseisvate rahvusriikide ja soome kultuuri eestkõnelejad.

1.3 Rahva nimel

Põlissoomlased pooldavad populistlikku ehk rahva poolehoiule toetuvat demokraatiakäsitlust, mitte elitistlikku või bürokraatlikku arusaama demokraatiast. Populistliku demokraatiakäsitluse kohaselt saavad kodanikud valida ennast esindama isikud, kellega neil on asjadest sarnased nägemused või arusaamad ja kes suudavad koondada ühte erinevate huvirühmade jõupingutused.

Elitistlik arusaam demokraatiast rõhutab seevastu võimu lähtealusena rahva nägemuste ja arusaamade asemel bürokraatlikku asjatundlikkust. Kogu käsitlus asjatundlikkusest on siis aga ikkagi poliitilises mõttes inimvaenulik, sest asjatundlikkus annab samal ajal rõhutatult mõista, et üksikisikud ei ole huvitatud muust kui vaid materiaalsest heaolust. Üksikisikud vajavad ja suudavad ka vaimselt kasvada ja otsida tõde, kuid maailmavaate ja inimesekäsitluse kujunemist eiratakse.

1.4 Rahvavõimu eest

Euroopa heaoluriikide majanduskriis on vastutustundetu poliitilise juhtimise tagajärg. Küsimus on sisuliselt poliitilises kriisis. Poliitiline eliit on õhutanud kodanikes materialistlikke vajadusi ja viinud nii kogu Euroopa kuristiku äärele. Majanduskasvu edendamise varjus on poliitiline eliit piiranud demokraatlikke otsustamisstruktuure, mis on omakorda suurendanud poliitilist vastutamatust. Rahvavõimu piiramine on suurim oht tulevasele heaolule.

Piirates demokraatlikku otsustelangetamist on poliitiline eliit soovinud edendada enda omakasupüüdlikke pürgimusi veelgi elitistlikuma ja ebavõrdsema ühiskonna poole. Kui kodanike kriitilisus üle kogu Euroopa on kasvanud, siis on pakutud sellele vastuseks rahvavõimu edasist õgvendamist selliste poliitiliste struktuuride ja võimu tsentraliseerimisega nagu Euroopa Liit.

Populismis saab kodanik määrata eri võimutasandite poliitika kasutades selleks erakondasid ning muuta poliitikakujundajad sedasi valijate ees vastutavateks. Populismi peamine mõte on see, et kodanik peab saama otsuste langetajaid kas hinnata või karistada heakskiidu või ebasoosinguga. Ebaselged poliitilised süsteemid kalduvad soodustama oligarhiat ja bürokraatiat. Mida keerulisem on süsteem, seda ebademokraatlikum see on. Kõikidest võimudest halvim on näotu võim. Toimiva demokraatia eelduseks on läbipaistev otsustamissüsteem, mida kodanikel on hõlbus mõista ja jälgida. Valimised on siis oluliseks ühiskonna arengu mootoriks ja tugevdavad demokraatiat.

1.5 Soomluses peitub jõud

Populism ei ole selline üleilmne ideoloogia nagu sotsialism ja kapitalism, see on alati seotud kultuuri ja rahvusliku iseloomuga. Juba meie erakonna nimi Põlissoomlased ütleb, et meie poliitika toetub Soome ajaloole ja soome kultuurile. Põlissoomlased tahavad kaitsta soomlaste rahvuslikku suveräänsust, mis tähendab seda, et üksnes ja ainult rahval, mis moodustab omaette, teistest rahvastest erineva rahvuse, on igavene ja piiramatu õigus otsustada alati vabalt ja iseseisvalt kõiki oma asjasid.

Kultuuripiiride rõhutamine tagab ühtlasi ka nõrgimate kodanike kaitse, sest rahvusliku ühtekuuluvuse hulka kuulub ka üksikisikute ainukordsuse tunnustamine, erinevalt rõhuasetustest supranatsionaalses poliitikas, kus üksikisikut praktiliselt sunnitakse liikuma üle riigipiiride. Supranatsionaalsed poliitilised moodustised ei ole olemas oma kodanike jaoks, vaid on mõeldud kõige tugevamatele, lõppkokkuvõttes kapitali ringluse tarbeks. Sellist poliitikat, kus peremehed peavad olema talus sulaseks, meie Põlissoomlased heaks ei kiida.

1.6 Väärtuspõhine poliitika

Sellega said eespool määratletud meie 2011. aasta parlamendivalimiste programmis väljapakutavate lahenduste aluseks olevad väärtused.

Põlissoomlaste väärtusmaailm erineb selgelt teiste erakondade omast ja sellest tulenevalt on ka meie poolt pakutavad poliitilised valikud teistsugused kui teistel erakondadel. Põlissoomlaste programm on tervik, mis tugineb meie väärtustele. Me ei väida, et kõiki meie poolt pakutavaid lahendusi oleks kerge teostada, kuid kõige aluseks on see, mis on inimesele hea. Meie lahendused hõlmavad seetõttu kogu inimese elu – imikust raugani!

Me soovime Sinule meeldivaid lugemiselamusi meie programmi seltsis ning kutsume Sind üles kui indiviidi, vaba kodanikku ja soomlast: vali soomlastele sobivaim – anna hääl Põlissoomlastele!

 

2. Soome kultuuri poolt – Põlissoomlaste kultuuripoliitika

Soomluse väärtus või olulisus ei ole 2000-ndate aastate üleilmastunud maailmas kadunud. Oleme nüüd küll Euroopa Liidu, ÜRO ning paljude teiste rahvusvaheliste organisatsioonide liige, arvukate rahvusvaheliste kokkulepete osapool ja jätkuvalt globaalsete moevoolude mõjutada. See ei ole siiski veel kaotanud või vähendanud iseseisvuse, omanäolisuse ega soome identiteedi olulisust. Otse vastupidi, neid on tarvis rohkem kui kunagi varem. Meie kultuuri püsimine tagatakse poliitiliste meetmetega.

Öeldakse, et iga sugupõlv kirjutab ajaloo uuesti. Nõndasamuti määratleb iga soomlaste põlvkond uuesti oma identiteedi muutuvas maailmas – keegi teine ei saa seda meie eest teha. On loomulikult vaja olla avatud uutele ideedele, kuid samal ajal ka teadlik ning uhke oma juurte ja traditsioonide üle.

Iga rahva identiteeti mõjutavad teatud ainuomased elemendid, nagu keel, käitumiskultuur, kunst, arusaam õiglusest, loodus, müüdid ja uskumused. Igal rahval on need ainulaadsed, see ongi maailma mitmekesisuse ning rikkuse juur. Isegi kui rahvusvahelistumise trend peaks muutuma üha tugevamaks, ei kao rahvused ja rahvuslike identiteetide olulisus kunagi.

Multikulturalism ei asenda rahvuslikke identiteete ning neist kahest ei tohiks isegi mõelda kui teineteise konkurentidest. Multikulturalism ei ole rahvuslike identiteetide vastand, vaid on erinevate rahvuslike identiteetide – see on kommete, keelte, kultuuride jne. – kohtumine. Ilma rahvuslike identiteetideta ei oleks ka multikulturalismi. Siis oleks ainult üks, kommertslikel alustel toimiv, supranatsionaalne monokultuur. Multikulturalism luuakse rahvuskultuuridest.

Põlissoomlaste meelest on rahvuskultuur ainus asi, millega iga rahvus saab maailma mitmekesisusse panustada. Meie kingitus maailmale on soomlus – see ongi soomluse olulisus üleilmastuvas maailmas. See on ühtlasi konkurentsieelis maailmaturgudel, kus me ei tegele masstootmisega, vaid lööme isikupäraga.

Olemaks isikupärased vajame me omanäolisust ja julgust seda väljendada. Terve rahvusuhkus on rahvuse jaoks seetõttu sama oluline kui terve enesehinnang üksikute kodanike jaoks. Seda kaudu julgeme olla meie ise ka rahvusvahelisel tasandil, tuua esile oma tugevusi ja arvamusi ning saada konstruktiivselt hakkama ka erinevustega.

Ühtne rahvuslik identiteet aitab ka suurendada kodanike ühtekuuluvustunnet, mis on kogu ühiskondliku lepingu aluseks, ning isetust ja vendlust. Isamaalisus ja soomlus ühendavad inimesi üle sotsiaalsete piiride, üle sissetuleku ja haridustasemete, üle erakondlike erimeelsuste ning maailmavaateliste arusaamade. Isamaalisus on omakasupüüdmatu; see äratundmine pani juba Snellmani ütlema, et just rahvustunne on tõeline tsiviliseerija.

Omanäolisuse ja terve rahvusuhkuse hoidmine on seetõttu elutähtis nii nüüd kui ka tulevikus. Sellega on vaja arvestada näiteks koolihariduses ning üldse igasuguses õpetus- ja kasvatustegevuses. Ka sisserändajate lõimimisel on rahvuslikul identiteedil ja isamaalisusel oma koht.

Ajalootundides tuleb pöörata tähelepanu Soome imele: kuidas üks vaene ja kõrvaline maa tõusis kogu maailmas tunnustatud edukaks ning jõukaks riigiks – seda isegi ilma suurte loodusressurssideta. Esile tuleb tuua ka see, kui oluline on Soome eduloole olnud iseseisvus ja kuidas seda on õnnestunud säilitada sõdades, mille üleelamine on olnud juba omaette ime. Ilma iseseisvuseta ei saa rahvas ise maitsta oma tööviljasid. Ilma iseseisvuseta on nii kultuuri, ühiskonna, oma erilaadse elulaadi kui ka materiaalse heaolu areng teiste, mitte omades kätes.

Põlissoomlased näevad, et iseseisev ja jõukas Soome on globaalsest vaatepunktist kogu planeedil imeliseks saavutuseks, mille üle me võime olla väga uhked. Me oleme väike rahvas, millel on maailmalt alati palju õppida, aga me võime olla kindlad selles, et maailmal on õppida ka meilt.

Soomlus on midagi ainulaadset. See on meie suur jõuvaru. Soome identiteedi ülesehitamiseks ning arendamiseks on kulunud väga palju tööd, sajandeid. Omapära ja iseseisvuse minetamise asemel tuleb seda tugevdada; seda ei tohi jätta hooletusse ja ignoreerida.

Põlissoomlased ei ole ükskõiksed ja apaatsed. Meie oleme osa soomlusliikumisest. Tahame soomlust alal hoida ja edasi arendada. Me tahame, et meie maal edeneks omapärane kultuur, mis rikastab mitte üksnes selle kodanikke, vaid kogu maailma.

2.1 Soome keelt ja soome kultuuri tuleb väärtustada

Soomlased kui iseseisev kultuurrahvus on suhteliselt noor. Kultuuripärand ulatub aegade taha, kuid soomekeelne kultuur puhkes taas õitsele alles 1800-ndatel rahvusluse tõusuga. Põlissoomlased näevad selles suurt tugevust meie alatasa muutuvas maailmas, sest soomekeelne kultuur, kui suhteliselt noor, on modernsem kui paljud teised juba varasemalt moodustunud kultuurid.

Kalevala on suurepärane näide soome rahvapärimusest. Soome keel kuulub väikesesse soome-ugri keelterühma, see rõhutab veelgi soomlaste kohustust hoolitseda oma keele elujõulisuse eest ja panustada sedasi maailma mitmekesisusse. Soome keele olulisust meie omakultuuri jaoks ei saa meie meelest ülehinnata.

Nii on ka soome maali- ja muusikakunsti peateosed sündinud paari viimase sajandi jooksul. Edelfelti ja Gallen-Kallela vapustavad maalid ja Sibeliuse maailmakuulsad sümfooniad on rahvusvaheliselt tunnustatud, kuid nende olulisus osana iga soomlase üldharidusest on vähenenud. Kunst kõigis oma vormides on üks kultuuri peamisi alustalasid. Soome kunst on olnud traditsiooniliselt väga hinnatud. Kirjandusele, arhitektuurile, visuaalkunstile, disainile, muusikaloomingule jne. on rajatud kindel põhi. Põlissoomlased tunnevad, et soome kultuuripärandi alalhoidmine on olulisem kui postmodernse moodsa kunsti toetamine. Valitsuse eraldatud toetusrahasid kultuurile tuleb juhtida selliselt, et need tugevdaksid soome identiteeti. Postmodernistlikud eksperimendid tuleks aga jätta üksikisikute rahastada ja turujõudude hoolde.

2.2 YLE ei tohiks konkureerida kommertskanalitega ning hasartmängumonopol peaks olema tagatud

Põlissoomlased leiavad, et avalik-õiguslik Yleisradio peaks jätkama oma missiooni, pakkudes kõikidele kodanikele hariva sisuga kultuuriprogramme. Viimastel aastatel on Yleisradio kulutanud aga suuri summasid ameerikalikele meelelahutusprogrammidele, et võistelda sedasi kommertskanalitega. See on tõstnud televisiooni loamaksu ja vähendanud kodumaise toodangu osakaalu.

Põlissoomlased ei tunne, et ingliskeelsete teleseriaalide näitamine kuuluks Yleisradiole määratud avalike ülesannete hulka. Selle asemel peaks Yleisradio keskenduma Soome ja laiemalt Lääne kultuuri hoidmisele, pakkudes kõrgetasemelist kultuuriprogrammi, näiteks dokfilmide, teatrietenduste ja kontserdite näol. Selliste programmide pakkumist ei saa jätta pelgalt turureeglite järgi toimivate telekanalite hoolde. Kvaliteetseid päevakajasaateid peame me samuti oluliseks ja rahvast ühendavaiks. Rootsikeelseid programme võiks meie arvates mõnevõrra vähendada.

Põlissoomlased peavad oluliseks, et Soomes säilitataks Veikkause praegune ainuõigus rahaliste hasartmängude läbiviimisele, sest hasartmängutuludest toetatakse soome kultuuri, sporti, teadust ja noortetööd igal aastal sadade miljonite eurodega. Põlissoomlaste meelest peaks haridusministeerium jätkama kõigi nende tulude jagamist nendele valdkondadele.

2.3 Paikkondlikud kultuurid tugevamaks

Soome on hõredalt asustatud, kuid pindalalt suure maana kujunenud mitmete paikkondlike kultuuridega maaks. Meie maa on olnud ajalooliselt alati ida ja lääne ristumiskohaks, mis on andnud oma panuse eriti Ida- ja Lääne-Soome paikkondlike kultuuride kujunemisse. Põlissoomlased näevad sellises paikkondlike kultuuride paljususes rikkust, mida tuleks hinnata. Soomes on vaja suunata piisavalt vahendeid selleks, et nii Savo, Pohjanmaa kui ka teiste maakondade asukad saaksid jätkata nondele paikadele traditsioonilist kultuuritegevust. Murretes näeme meie rahvuslikku rikkust, mida ei tuleks üritada välja juurida, vaid millega tuleks loomulikul moel arvestada, näiteks koolihariduses.

Põlissoomlased tunnevad, et paikkondlike kultuuride säilitamine on esmajoones ühingute ja vabatahtlike ülesanne. Ühiskondlikult tuleb toetada eriti noortele suunatud paikkondlikku kultuuritegevust, milles noored saaksid ühtlasi vabatahtlikult osaleda. Üleilmastumise ajajärgul on hea kui noored tunnevad lisaks soomlusele oma kohapealseid juuri linnades ja linnaosades. Kohalik kultuur koosneb paljudest erinevatest osadest; rahvamuusika ja erinevad kohalikud muuseumid on peamised erinevate piirkondade kultuurilise omapära talletajad. Uued sidevahendid pakuvad häid võimalusi tuua kokku kultuurivaldkonnas tegutsejaid. Kogu tegevus ei pea toimuma tsentraliseeritult, vaid tuleb rajada piirkondlikke kultuurikeskusi. Vastasel korral on oht, et tegevus võib katkeda, sest järjest väiksemad rühmad tegutsevad üksteisest eraldi. Ühiskonna roll on luua vabatahtlikele head tingimused tegutsemiseks.

Üksnes kultuuriliselt tugevad regioonid võimaldavad anda elanikele stiimuli ja tagada kogu meie maa tasakaalustatud asustatuse. Kogukonda ei saa luua, kui inimene jääb üksi. Ühised traditsioonid on õnne ja elamise tuum.

 

Põlissoomlaste programmi kolmas peatükk on toodud siin oluliselt lühendatud, kokkuvõtlikul kujul, kuna muidu oleks järgnev jutt neli korda pikem.

3.-4. Põhjamaise heaoluriigi poolt – Põlissoomlaste sotsiaal- ja tervishoiupoliitika

3.1 Põlissoomlaste sotsiaal- ja tervishoiupoliitika lähtekohad

Põlissoomlased pooldavad põhjamaise heaoluriigi mudelit, mille puhul sotsiaal- ja tervishoiuteenused on tagatud võrdsetel alustel kõigile Soome kodanikele. Kodanike tervis ja heaolu on mitte lihtsalt eesmärk omaette, vaid ka eeldus Soome eduks majanduslikus konkrentsivõitluses. Meie arusaamist mööda annab üksikisik endast parima, kui tal on olemas teatav elementaarne kindlustunne, mille hulka kuuluvad ka riiklikult tagatud head sotsiaal- ja tervishoiuteenused.

Sotsiaaltoetuste olulisus ilmneb eriti majandusliku mõõna aegadel. Põlissoomlaste meelest tuleb majanduslikult kõige kehvemas seisus olevate inimeste toimetulekule pöörata rohkem tähelepanu. Tulevikku silmas pidades oleme me eriti mures noorte töötuse ja paljulapseliste perede vaesuse pärast, sest vaesus suurendab ka riski laste väljalangemiseks, sotsiaalseks tõrjutuseks tulevikus.

Meie nägemuse kohaselt peab sotsiaal- ja tervishoiupoliitika aluseks olema mitte üksnes kodanike individuaalse heaolu tagamine ja kodanikele võrdsete võimaluste kindlustamine, vaid ka rahvast ühendav moment. Sotsiaal- ja tervishoiupoliitika peab kannustama kodanikke käituma vastutustundlikult ning sotsiaalselt jätkusuutlikul moel, sest see on ainus viis tagada kodanike omavahelist solidaarsust ja valmisolekut maksta maksusid. Sotsiaal- ja tervishoiupoliitika peab olema laiahaardeline, kuid see ei tohi julgustada inimesi unustama omaenese vastutust enda heaolu tagamise eest.

3.2 Põhiteenuseid ei tohiks oluliselt sisse osta

Põlissoomlaste meelest ei peaks ühiskond ostma sotsiaal- ja tervishoiuteenuseid olulisel määral erasektori käest, sest erasektori, erinevalt näiteks munitsipaalsektorist, peamiseks eesmärgiks on kasumi teenimine enda omanikele. Teenuste sisseostmise tõttu, eriti kui omavalitsus tahab hoiduda maksude tõstmisest, kannatavad kõige madalama sissetulekuga inimesed, sest see toob pahatihti kaasa hinnatõusud ja sagedast alarahastamist paigatakse teenustasude tõstmisega.

Erasektor võib avalikku sektorit teenuste pakkumisel täiendada, aga sotsiaal- ja tervishoiuteenuste pakkumine peab säilima alati ka ühiskonna enda valdustes, sõltumata oluliselt erasektorist. Paljudes väiksemates linnades turg näiteks ei toimigi nii hästi, et teenuste sisseostmine võiks viia kulude kokkuhoiuni. Otse vastupidi, see ähvardab tõsta hinnad üle igasuguste piiride ja viia avalikust rahast toituva eramonopoli tekkeni.

Erasektoril võib avalikest rahadest sotsiaal- ja tervishoiuteenuste pakkumisel olla täiendav roll, see võib ka lisada paindlikkust ja saab teenindada neid inimesi, kes tunnevad, et avalik sektor ei suuda neid rahuldada. Põlissoomlased tahavad hoida erasektori rolli sotsiaal- ja tervishoiuteenuste pakkumisel aga sellise, et peatähelepanu süsteemi arendamisel pööratakse avalikule sektorile, arvestades sellega, et avalik sektor on see osa, mille lõppeesmärk on mitte kasumi teenimine, vaid kasvavate teenindusvajaduste rahuldamine.

3.3 Tuginemine demokraatlikule süsteemile

Põhjamaine heaoluriigi mudel näeb ette, et rikkad ja vaesed on samas paadis ning heaolust saavad osa kõik. See mudel toetab demokraatlikku süsteemi, mille kaudu kõik kodanikud saavad ühiselt ja eraldi mõjutada seda, milliseid teenuseid, mil moel ja kui palju ühiskond üritab kodanikele pakkuda. See on keskne osa põhjamaisest ühiskonnast. Seda ühiskonna demokraatlikku struktuuri ei tohiks sedasi lõhkuda, nagu seda on tehtud.

Põlissoomlased tunnistavad avaliku sektori puudujäägi jätkusuutmatust ja seda, et avalike teenuste pakkumine vajab muutmist. Praeguse valitsuse kärpepoliitikasse suhtume me aga negatiivselt. Meie arvates on vaja rohkem arutelusid selle üle, milline on ühiskonna ja millised on üksikisiku enda vastutus ja kohustused.

Otsuste langetamine demokraatlikult aitab tagada seda, et soomlased tahavad hoida jätkuvalt alal põhjamaist heaoluriiki. Vältimatud reformid kodanike omavastutuse ja ühiskonna kollektiivse vastutuse vahekorras ei sea ohtu heaoluühiskonda kui need viiakse ellu demokraatlikult. Meie meelest peavad avaliku raha kasutamist puudutavad otsustamisprotsessid olema kodanike jaoks alati võimalikult selged ja toimuma nende valitud esindajate juhtimisel. Seetõttu tuleb sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonnas toimuvate reformidega üheaegselt vaadata üle nende otsuste langetamise kord. Põlissoomlased julgevad kuulata rahvast isegi siis, kui me seisame raskete otsuste ees.

3.4 Hästi tuleb hoolitseda kõigi abivajavate vanurite eest

Vanurite hoolekandes on ilmnenud viimastel aastatel suuri puudujääke, eriti pärast seda kui valitsus kärpis oluliselt hoolekandeteenuste rahastamist. Hooldusõed on meil töökad, aga neid on lihtsalt liiga vähe. Vanurite hoolekande olulisus on vanade parteide poolt unustatud, seda nii keskvõimu kui ka kohalikul tasandil.

Praeguse valitsuse rakendatud meetmed avaldavad omavalitsustele survet vanadekodukohtade arvu vähendamiseks. Põlissoomlased leiavad, et on lühinägelik lõhkuda süsteemi, mille järele vajadus tulevikus üksnes kasvab. Me usume, et hoolekandeasutuste sulgemise taustaks on ideoloogilised põhjused. Nii tekitatakse suuremat nõudlust eraettevõtetele. Põlissoomlased ei kiida sellist käitumist heaks.

Mõõdutundetu kulutamine ei saa jätkuda, aga asjad tuleb panna tähtsuse järjekorda. Vanurite eest hoolitsemine on üks olulisemaid.

3.5 Sõjaveteranid on aukodanikud

Põlissoomlased taotlevad seda, et igale meie sõjaveteranile, nende abikaasadele ja kodukaitsjatele oleks tagatud hea vanaduspõli ja korralikud elamistingimused ilma liigse bürokraatiata. Praegused põlvkonnad on nende isamaa vabaduse päästnud ja heaolu rajanud meeste ja naiste tänuvõlglased. Tuleb pidada meeles, et selle elanikegrupi keskmine iga on juba peaaegu 90 eluaastat. Olukorda tuleb parandada enne kui on hilja, juhul kui soovitakse, et veteranid seda veel näeksid.

3.6 Koduhooldes ühenduvad inimlikkus ja kokkuhoid

Koduhoole on loomulik viis hoida oma lähedasi tuttavas keskkonnas. Koduhoole on kõigi arvutuste järgi ühiskonnale ka kõige odavam hoolekandeviis. Soomes on hinnanguliselt 300 tuhat koduhooldel olevate inimeste eest hoolitsejat, kuid toetust saavad omavalitsustelt selle eest vaid 34 tuhat. Tuleb muidugi pidada meeles, et hoolitsemine vanurite, väetite ja haigete eest on lähedaste kohus, kuid seda tuleks siiski ka julgustada ja soodustada, toetades näiteks ajutiste hooldusõdede võtmist puhkuste ajaks.

3.7 Puuetega inimesed on osa ühiskonnast, mitte sellest väljaspool

Puuetega inimestele tuleb tagada teistega võrdne ligipääs tegutsemisele erinevates eluvaldkondades vastavalt nende võimetele. Peamine lähtekoht peab olema see, et igale kodanikule peaksid ühiskonna poolt olema loodud võrdsed võimalused leida endale meelepärane roll osana demokraatlikust ühiskonnast. Seda tuleb pidada silmas kõigi poliitiliste otsuste langetamisel.

3.8 Ennetav sotsiaal- ja tervishoiupoliitika

Ennetav sotsiaal- ja tervishoiupoliitika eeldab selgust selles, milline on ühiskonna vastutus üksikisiku ees ning millised on üksikisiku enda õigused ja kohustused. Selleks on vajalikud ka korrapärased tervisekontrollid erinevatele elanikkonnagruppidele, sest paljusid kulukaid haigusi ja kannatusi saab hoida ära, juhul kui neile õigel ajal jaole saadakse.

3.9 Piirangud alkoholireklaamile ja vastuseis narkootikumidele

Lisaks reklaamipiirangute olulise karmistamise propageerimisele leiavad Põlissoomlased, et võiks tõsta alkoholimaksu. Alkoholimaksu tõstmine on küll suurendanud mõnevõrra alkoholi sissetoomist teistest riikidest, kuid me usume, et viina hinna tõstmine vähendaks kogutarbimist ning sellega väheneksid alkoholi tarbimisest tulenevad sotsiaalsed kulud ja kahjud inimeste tervisele. Alkoholismi tekitatud kahju ühiskonnale on hinnanguliselt vähemalt seitse miljardit eurot aastas, kuid alkoholi müügist saadav maksutulu jääb praegu vaid kahe miljardi kanti.

Tubakatooted peavad jääma kõrgelt maksustatuks, et vähendada inimeste indu suitsetada. Ühiskonnal, mis pakub ulatuslikult tervishoiuteenuseid, on õigus kasutada kaudseid meetmeid, et mõjutada kodanike tervisekäitumist paremuse suunas. Piirangud tubakatoodete müügile on seega positiivsed, sest need ei piira tegelikult suitsetajate õigust osta tubakat, kuid vähendavad tõenäoliselt suitsetama hakkamist.

Narkopoliitika osas toetame me nulliliini, mis tähendab, et meie meelest ei ole pehmeid narkootikume, mida võiks lubada vastutustundlikult kasutada.

 

4. Tulude ümberjagamise mõte on hoida ära ebavõrdsuse kasvu

Põhi- ja miinimumtoetuste tase on jäetud viimase kahekümne aasta jooksul palgataseme arengust 30-40% maha. Vaeste arv on 90-ndatest enam kui kahekordistunud, kuigi samal ajal on kahekordistunud ka meie majandus. Euroopa Liidu kriteeriumite kohaselt elab meie maal praegu 920 tuhat vaest. Vaesuse tõttu on varasemast rohkem inimesi ka ühiskonnast väljalangenud, heitunud. Põhi- ja miinimumtoetuste tase on nii madal, et näiteks paljud töötud peavad kasutama toimetulekutoetuse või isegi vabaühenduste ja sugulaste abi, sest kõik töötud toimetulekutoetust ei saa.

Põlissoomlased näevad põhitoetusi osana sotsiaal- ja tervishoiupoliitikast. Uuringud on näidanud, et haigestumisrisk kasvab sedamööda, kuidas tulud kahanevad, mis küll osaliselt on tingitud sellest, et madalama sissetulekuga inimesed jäävad sageli väljapoole tööhõivet. Jõudeelu põhjustab sageli halbade eluviiside vohamist, eriti tööealises elanikkonnas. Meie meelest on tulude ümberjagamise mõte hoida ära ebavõrdsuse kasvu.

Põlissoomlaste meelest peab töötamine olema alati tasuvam kui jõudeelu ning seetõttu panevad Põlissoomlased töötuhüvitiste puhul rohkem rõhku kannustamisele, nii et osalemine tööturumeetmetes ning aktiivne tööotsimine saaksid premeeritud paremini. Poliitika lähtekohaks ei tohiks olla lihtsalt raha jagamine.

Pikaajaliste töötute põhitoetust tuleb sellegi poolest parandada, sest meie riigis on palju kodanikke, keda ettevõtted ei ole tööle võtnud ning kes on selle tulemusel jäänud praktikas pikaks ajaks põhitoetuse hoolde. Nende põhitoetus on aga nii nõrk, et neist paljud on toimetuleku piiril, mis rikub põhiseaduse aluspõhimõtteid. Ebaõiglane staatus on näiteks nendel väikese sissetulekuga töötutel, kes ei käi toimetulekutoetuste alla. Eriti kehvaks peavad Põlissoomlased abielus või vabaabielus olevate pikaajaliste töötute olukorda, sest praegusel hetkel võib pikaajaline töötu jääda ilma tööturutoetustest ning täielikult kaasa ülalpidamisele, isegi kui kaasal ei ole selleks õiguslikku kohustust. Ka pikk lapsehoolduspuhkus võib viia selleni, et pereinimene ei saa enam tööturutoetustest abi töö otsimiseks. Selline poliitika ei toeta perekondi, vaid võib viia peredes tülide ning halvimal juhul perekonna lagunemiseni. Põlissoomlased nõuavad tuntavat tõusu tööturutoetuste tasemes ja vastavas päevarahas ning lisaks seda, et ükski täisealine Soome kodanik ei jääks põhitoetuse alt välja.

Põhitoetuse tase peab olema seotud ka tarbijahinnaindeksiga, nii et põhitoetuse all olevate kodanike suhteline elatustase ei langeks, nagu see on viimased 20 aastat teinud. Indeks tagaks ka selle, et neid vahendeid, mis on nähtud ette tööelust väljajäänud kodanikele, ei hakataks kasutama muudel eesmärkidel. Automaatse indekseerimise puudumine on viinud ka selleni, et põhitoetuste süsteemi ehitamiseks tehtud töö on läinud osaliselt hukka, sest ükski sotsiaalsüsteem ei ole pikemas perspektiivis jätkusuutlik, kui see korralikult ei toimi.

Juustunoaga säästmine on Põlissoomlaste meelest vale poliitika. Lisaks automaatsele indekseerimisele peavad Põlissoomlased vajalikuks, et seaduses oleks kirjas kohustus, mille tulemusel parlamendi iga koosseis peaks hindama vajadust tõsta põhitoetuste taset. Nii püsib see teema päevakorras.

Kodanikke pärsib teiseks kõvasti bürokraatia, mis raiskab nii ühiskonna kui ka kodanike endi vahendeid. See soodustab kergesti väljalangemist, sest mida keerulisem ühiskonna toimetulekutoetuste süsteem on, seda sügavamale võib kodanik sellesse süsteemi uppuda ja seda kaudu ülejäänud ühiskonnast võõranduda. Sellistel alustel süsteem pärsib ka töötamist. Parandades töötute õigusi ja võimalusi teha osaajaga ja ajutisi töid, kaotamata seejuures oma põhitoetusi, saaksid kõik paremaid tulemusi. Tõsiasi on see, et meie maal leidub tegemata töid.

4.1 Perekond on ühiskonna nurgakivi ja lapsed rahva tulevik

Põlissoomlaste meelest on Soome ühiskonna tulevik lastes ja noortes. Praegu sünnib meie maal keskmiselt 1.8 last ühe naise kohta. Samal ajal parimas sünnituseas olijatest enamik õpib väikeste õppetoetuse abil ning elab seega Soome mõõdupuude järgi allpool vaesuspiiri, saades õpinguteks õpperaha. On kummaline, et ravimina Soome elanikkonna vananemise vastu pakutakse peamiselt siiski vaid sisserännet. Ühiskonnas tuleks tagada sellised tingimused, et senisest enamatel noortel soomlastel oleks tõesti võimalused luua perekond ja saada lapsi. Lapsed on alati teretulnud, sest lapsed on elu loomulik osa ja eeldus rahva tulevikule.

Kuna õpingute perioodid on meie maal veninud pikaks, aga soomlastest üliõpilaste ja õpingute toetamine on samal ajal üksikisiku tasandil puudulik, siis leiavad Põlissoomlased, et tudengite moodustatud peresid on vaja abistada senisest enam. Vastasel korral on parimas lastesaamise eas olevate paaride olukord liiga kehv selleks, et saada lapsi. Kui kõik lükkavad laste saamise edasi 30-ndatesse, nagu see toimub praegu, siis jääb keskmine laste arv pöördumatult alla kahe ning see on demograafiliselt kahjulik.

Soomes on praegusel hetkel hinnanguliselt 150-200 tuhat last, kelle pered elavad allpool vaesuspiiri. Lastega perede vaesus on suur ebakoht, eriti üksikvanematega ning paljulapseliste perede puhul. Põlissoomlaste meelest ei tohiks lapsetoetus, üksikvanematoetus ning nende lisad vähendada toimetulekutoetust, nagu seda on alates 1995-ndast aastast tehtud. Lapsetoetused peaksid olema seotud ka tarbijahinnaindeksiga, et nende reaalne tase ei variseks kokku, nagu see on viimase kahekümne aasta jooksul juhtunud. Oleme valmis arvestama lapsetoetuse jagamisel sissetulekuga, kuid mitte kaotama lapsetoetust täielikult suurema sissetulekuga peredele, sest iga laps, sündigu ta suure või väikese sissetulekuga perre, on Põlissoomlaste meelest soovitud. Lapsetoetuse suurendamine toimetulekutoetuste seaduse muutmise kaudu oleks väiksemate sissetulekutega peredele üks osa lahendusest pääsemisel süvenevast vaesusest.

Põlissoomlaste meelest tuleks maksustamisel taastada nn. lapsevähendus, mida tuleks anda astmeliselt, näiteks kokku alla nelja tuhande euro kuus saavatele peredele. See julgustaks ka väiksema sissetulekuga tööinimesi lapsi saama. Töö ja lastesaamise ühildamist tuleks veelgi lihtsustada sellega, et lapse sünnitamisel lapse ema tööandjale langev rahaline koormus jaguneks mõlema lapsevanema tööandjate vahel. See muudaks noortele naistele praktikas lihtsamaks ka püsiva töökoha saamise.

Soome vajab rohkem lapsi, kuid suurtes linnades, kuhu elanikkond aina kiiremini koondub, on keskmine laste arv sageli väike. See on põhjus, miks riik peab jätkama toetust “kasvatajaomavalitsustele” ja valitsuse otsetoetusi piirkondadele, mis kannatavad väljarände all, kuid kus teisest küljest sünnib keskmisest rohkem lapsi. Väljarändealad kannatavad rahapuuduse all ning maksumäärad järjest tõusevad. Vaja on jõuda noorpaaride ja noorte lastega peredeni. Valdades, kus usutakse väljarändekadu järjest süvenevat ning tuleviku olevat veelgi süngema, ei peeta lastega peredesse investeerimist sageli mõtekaks. Seetõttu on keskvalitsuse sihtotstarbelised rahaeraldised vajalikud.

Põlissoomlaste meelest ei taga immigratsioon vanuselise struktuuri muutumist jätkusuutlikul moel, sest immigrandid ei saa pärast kohanemist lõpuks tõenäoliselt rohkem lapsi kui praegune elanikkond, isegi kui esimene sünnituslaine võib immigrantide hulgas olla veidi kõrgem keskmisest. Elanikkonna pikaajaline sünnitusnäitaja on meie meelest kõige lihtsam, odavam ja loomulikum, teisi sõnu tegelikult ainuke lahendus demograafiliste korrektuuride tegemiseks.

Põlissoomlased ei pea õigeks samasooliste tseremoniaalset abiellumist, sest abielu on mõeldud sõlmitama mehe ja naise vahel. Praegune kooselu registreerimine tagab samasoolistele paaridele neile kuuluvad õigused ning seadus ei ole seega diskrimineeriv. Õigust lapsendada meie samasoolistele paaridele ei anna. Põlissoomlased ei ole kiitnud heaks ka viljatusravi andmist üksikutele naistele ja naispaaridele.

4.2 Lastehoid ja teenused lastega peredele

Ainsa alushariduse võimalusena lastehoiuks pakutakse liiga jõuliselt välja päevakodusid. Põlissoomlaste meelest peab peredel olema valikuvõimalusi: mõnedele sobib päevakodu, mõnedele perelasteaed ja mõnedele koduhoid. Koduhoid või kodupõhine perelasteaed on meie meelest head võimalused, eriti väikeste laste puhul. Vanematel peab olema igal ajal võimalus valida hoiumeetod, mis on nende arvates nende lapsele parim.

Koduhoiutoetus (ca. 300 eurot lapse kohta kuus) peaks olema üks mõeldav valikuvõimalus nendele peredele, kes otsustavad oma lapsi selliselt hoida. See võib aidata kaasa laste saamisele nooremas eas ning lisaks on koduhoid paljudel juhtudel ühiskonna jaoks kokkuhoidlik. Põlissoomlaste meelest ei ole õige, et laste koduhoiutoetus on väiksem kui madalaim töötuhüvitis.

Kõigil peredel peab olema võimalus panna lapsed omavalitsuse päevahoidu. Kui laps on üle kolme aastane, siis on lapse huvides pääseda päevahoidu ka juhul, kui üks vanematest on töötu või tööotsija. Päevahoiupaik peab olema paindlik, nii et last ei tohiks viia hiljem mingil juhul vastu tema vanemate tahet üle teise päevahoiupaika. Esimese ja teise klassi õpilastele tuleks pakkuda pärast õppetööd järelvalve all toimuvat klassivälist tegevust, et lapsed ei peaks minema pärast kooli tühja koju.

Naistenõuandlate tegutsemine peab olema meie meelest iseenesestmõistetav ning Põlissoomlased toetavad ka munitsipaalasutuste koduteenuste osutamist akuutsetes tingimustes lastega peredele, sest peredesse tasub investeerida. Kodust äravõetud laste arv on kasvanud eriti viimastel aastatel. Peredes tõsiste probleemide tekkimise ennetamiseks on Põlissoomlaste meelest vaja suunata omavalitsustele katseliselt täiendavaid vahendeid ja jälgida, kas sedasi saab vähendada vajadust paigutada lapsi väljapoole nende kodu. Ühiskond kannab praegu suurt kulu selle tõttu, et üha enamate perekondadega on asjad halvasti.

4.3 Pensionäride vaesestamine tuleb lõpetada

Soomes on üle seitsmesaja tuhande madala sissetulekuga pensionäri. Erinevalt paljudest teistest erakondadest ja nende esindajatest on Põlissoomlased olnud parlamendis järjepidevalt pensionide lõikumise vastu. Pensionide lõikamisega tegelevad erakonnad ei ole soovinud tehtud lõikeid majandustegevuse paranemise ajal parandada, vaid on lasknud juhtuda pensionäride vaesumisel.

1990-ndatel võtsid suuremad erakonnad osa rahvapensioni põhja lõikamisest. Samuti tehti sisselõige, mille tulemusel ca. tuhande eurose tööpensioni saajatele ei maksta rahvapensioni üldse. See tõsiasi, et paljudel keskmise sissetulekuga inimestel on rahvapension täielikult kadunud, õõnestab üldist rahulolu pensionisüsteemiga ning muudab selle haavatavaks selliste muudatuste poolt, mis viivad isikliku pensionikindlustuse tugevnemiseni ja õõnestavad sellega lõpuks praegust, kõigile turvalisemat valikut. Meie arvates ei tohiks ühiskond minna üle täielikult investeerimispõhisele pensionisüsteemile, kus pensionid on seotud ainult aktsiahindadega. Praegu seda aga praktikas tehakse, sest keskklass aetakse välja rahvapensioni alt ja vabatahtlik pensionikindlustus suureneb.

Põlissoomlased on eriti mures madalaima sissetulekuga pensionäride pärast. Meie arvates peaks pensionäridele olema tagatud normaalne äraelamine ning seetõttu tuleks pensione tõsta. Enam ei minda otse töölt vanadekodusse. Me pooldame seda, et oleks tagatud pension, mis on 685 eurot kuus, kuid see tagatud pension ei tohiks mõjutada teisi toetusi. Madala sissetulekuga pensionäride lisatulud lähevad praktiliselt kohe tarbimisse ja hoiavad seega ühiskonna rattad pöörlemas.

Pensionäride elutööga kogutud kapital peab olema kaitstud. Tööpensionifondid kogunevad töötajate poolt tööl käies makstult. Tööpensionifondide üle valitsevad erafirmad. Nende tegevust reguleeritakse seaduste ja määrustega ning neisse on varutud umbes 140 miljardit eurot, mida kasutatakse raha kasvatamiseks, et maksta igal aastal tööpensionina välja ümmarguselt 20 miljardit. Puutumatutesse fondidesse on talletatud aastasele väljamaksele vastav summa. Lisaks kohustuslikele maksetele saadakse tööpensionide maksmiseks raha investeeringutest. Põlissoomlaste meelest tuleb tööpensionifonde kasutada senisest enam investeeringuteks ja innovatsiooniks Soomes. Tööpensione kaitsevad paremini investeeringud kodumaa tulevikku, mitte laenud Kreekale.

Tööpensioni indeks, mille alusel pensione korrapäraselt üle vaadatakse, on ebaõiglane. Seda indeksit tuleks meie meelest muuta nii, et 50% jälgib üldis palataseme tõusu ja 50% jägib hinnatõusu ehk tarbijahinnaindeksit. Praegu põhineb 80% indeksist tarbijahinnaindeksil ja ainult 20% üldisel palgataseme tõusul. See on kummaline kui tegemist on tööpõhise hüvitisega ja kui on veel teada, et palgad tõusevad peaaegu alati enam kui üldine hinnatase. Põlissoomlaste meelest ei ole tehtud töö eest saadav pension almus, vaid see on osa palgast ja seega vaieldamatult ärateenitud.

Pensionärid on suhteliselt vaesunud viimase kahekümne aasta jooksul tööealise elanikkonna suhtes 30-40%. Varem kalkuleeriti pension 50-50 valemi alusel, kuid 1996. aastal muutsid vanad erakonnad seadust ja lõikasid sedasi salakavalalt pensione, lisaks teistele lõigetele.

Peame praegust pensionimäära arvutamist ebaõnnestunuks nooremate töötajate osas, sest kõik stiimulid on hetkel suunatud vaid tööea lõpupoolde. Õiglane oleks kui arvestusmäär oleks suurem karjääri alguses, sest eluea pikenemise faktor lõikab juba niigi tulevaste põlvkondade pensione. Stimuleerivad meetmed võivad omada positiivset mõju õpingute kiiremale lõpetamisele.

 

Põlissoomlaste programmi viies peatükk puudutab hariduspoliitikat. See peaks andma veidi aimu ka sellest, miks see erakond ei pruugi meeldida 13. sajandil Soome vallutanud Rootsi ristisõdijate järeltulijatele, kes domineerisid sajandeid peaaegu samal määral nagu kunagi baltisakslased Eestis, kuid on soomlaste rahvusliku ärkamisaja tagajärjel oma positsioone järjepidevalt kaotanud. 

5. Soome tulevik on lastes ja noortes – Põlissoomlaste hariduspoliitikaPõlissoomlaste meelest on laste kasvatamisel esikohal alati kodu, aga oma vastutus on ka koolil. Kuna meie ühiskonnas ilmneb kogu aeg järjest rohkem nn. häiritud käitumist, siis peame me tagama, et koolides ei paisutataks klasside suurust ega kahjustataks sellega õppe- ja kasvatustööd.

Põhikoolide klasside piirsuurused tuleb panna paika põhiharidusmäärusega, sest asi on üleriigiline ning küsimus on võrdsuses. See on vaja määruses ka liigiti paika panna; algklassidele, koondklassidele ja rühmadele, kus esineb käitumishäireid, tuleb Põlissoomlaste meelest määrata omad piirsuurused.

Klassisuuruste vähendamiseks peavad keskvalitsuse rahaeraldused olema sihtotstarbelised, et neid kasutataks omavalitsustes nendeks asjadeks, milleks need on ette nähtud. Erivajadustega õpilasi ei pea üritama vägisi tavaklassi integreerida, neile tuleb vajaduse korral organiseerida omaette õpetamine.

Keelt mitteoskavad sisserändetaustaga lapsed tuleb kõigepealt panna eraldi keeleõpetusse, enne kui nad paigutatakse tavalisse õpperühma. Nendes omavalitsustes, kus immigrantidest elanikkond on saanud kontsentreeruda kindlatesse paikadesse, toetavad Põlissoomlased mõtet kehtestada koolides maksimumkvoot sisserändetaustaga õpilaste vastuvõtmisele, sest kui nad koonduvad ainult teatud koolidesse, siis õõnestab see nende lõimumist Soome ühiskonda.

5.1 Käsitöö ja käitumine ausse, rohkem liikumist ja rootsi keel valikaineks!

Põhikoolides on oluline keskendumine inimlähedusele ja individuaalne tähelepanu. Soome ei ole massiühiskond ega tohi selleks ka saada. Haridus on tee nii üksikisiku kui ka ühiskonna heaolule. Kooliaastad, päris algusest alates, on iga inimese arenguks väga otsustavad. Mälestused kooliajast on igaühel, lisaks õpitud asjadele ka mälestused kaaslastest ja õpetajatest. Pädevad ja osavad õpetajad on eduka hariduspoliitika selgroog. Innustunud, kannustav ja korda pidav õpetaja tekitab austust ja soovi õppida ning on väga keskne tegur kogu õppeprotsessis.

Haridus peab olema mitmekesine ja see peab toetama erinevaid kalduvusi. Kõik ei ole sõnameistrid, aga igaüks on tugev milleski. Seetõttu tuleks ka kunsti- ja käsitöötundide arvu praeguselt suurendada. Päris uued õppeained, nagu draama ja eetika, ei ole Põlissoomlaste meelest põhikoolis vajalikud, kuid edendada tuleks seevastu aineülest õpetust.

Käitumist koolides küll ei õpetata, aga käitumise hindamist tuleb parandada, sest igasugune tahtlik hoolimatus ning õpetamise ja õppimise häirimine ei tulene kaugeltki otsestest käitumishäiretest ja Põlissoomlaste meelest ei peaks olema lubatud igasugune käitumine. Kooli kasvav vastutus laste kasvatamisel nõuab ka selle tunnistamist, et on olemas häid ja halbu kombeid ning käitumist võib hinnata. Põlissoomlaste meelest võiks käitumist hinnata numbritega juba kolmandast klassist alates ja käitumishinne peaks olema ka lõputunnistusel.

Kehalise kasvatuse laiendamine koolides peaks olema mõistlik juba ainuüksi rahvatervishoiu seisukohalt. Kehalise kasvatuse osas oleksid Põlissoomlased valmis numbritega hindamise täielikult kaotama, sest see ei kannusta kõiki õpilasi ning need õpilased, kelle jaoks numbritega hindamine on oluline, liigutavad ennast rahvatervise vaatenurgast piisavalt juba niikuinii. Aega kunsti- ja käsitöötundide ning kehalise kasvatuse jaoks saaks juurde sellega, et muuta rootsi keel sunniviisilisest valikaineks, seda nii teises astmes kui ka põhikoolis. Võrdõiguslikkuse nimel ei tohiks rootsi keelt emakeelena rääkijaid sundida valima soome keelt, sest Soomes on kaks ametlikku keelt.

Sunniviisilisest rootsi keele õppimisest loobumine vabastaks aega ka teiste keelte jaoks, sealhulgas inglise, saksa, prantsuse, hispaania ning eriti Ida-Soomes olulisele vene keelele.

Kohustuslike küpsuseksamite hulgast on teine kohalik keel juba eemaldatud ning tulemuseks ei olnud katastroof. Aga vahendid on ikka jätkuvalt kinni rootsi keele õppimise all, sest keskkoolis tuleb võtta mitmeid kohustuslikke kursuseid rootsi keeles, kuigi selles aines endas küpsuseksmit ei kirjutata. Vaadates seda, kui vähe praktilist kasu rootsi keelest on enamikele tööl või õpingute jätkamisel, siis võime me rääkida ühiskonna ressursside halvasti põhjendatud jaotamisest. Sundus on tänapäeva vaatepunktist veider viis motiveerimiseks, eriti täisealiste õpilaste puhul. Vabatahtlikkus on meie meelest parem variant, eriti kui tegemist on keeleõppega ja kui on teada, et Soome vajab erinevate keelte oskajaid.

5.2 Hoida mitmekesist haridust – säilitada kodulähedased väikekoolid

Soomes toimub paljudes paikades ohjeldamatult lühinägelik lähi- ja külakoolide tapmine. Põlissoomlastele ei ole jäänud arusaamatuks külakoolide olulisus soomlaste haridusele ja hingele. Kasvatusteadlased on öelnud, et lähi- ja külakoolide massilise sulgemise tõttu vajatakse üha enam ja enam eriõpetust. Kodulähedaste koolide sulgemise majanduslik kasulikkus on sageli osutunud küsitavaks.

Põlissoomlased on seisukohal, et lähi- ja külakoolid tuleks vajaduse korral säilitada, pakkudes ka keskuste lastele võimalust õppida väiksemas koolis. See lahendus esindaks jätkusuutlikku arengut, mitmekesisust, isikukeskset õpetust koostööaltis õhkkonnas, aga ka regionaalset elujõudu. Lähikoolide massiline sulgemine esindab ebaõiget laadi ühtlustamist.

Soome rahva edukus sõltub loovusest, ühtekuuluvusest ning vastastikusest solidaarsusest. Meil on tugev rahvuslik alus, millele tugineda muutuvas maailmas. Me saame ning tahame saada hakkama teiste rahvaste ja kultuuridega. Soomes käib elu aga siiski soomlaste tingimustel ning see tähendab, et me peame jõulupidu ja laulame oma laule nagu varemgi. Põlissoomlased ei taha ka muutusi usuõpetuses ega soovi anda ühelegi usuühendusele õigust saata oma “õpetusvaht” usuõpetusega tegelevatesse tundidesse. Hariduspoliitika peab tuginema püsivale kultuurilisele põhjale.

Teise astme ametikoolides on mõne aja eest tehtud muudatuste tulemusel irdutud demokraatlikust juhtimisest ning sellest tulenevalt tuleks sellega seotud otsuste langetamine viia Põlissoomlaste meelest tihedamalt demokraatliku otsustamisprotsessi alla. Praegune juhtimismudel vähendab eelkõige väikeste väljaõppeüksuste tegutsemisvõimalusi.

5.3 Kõrgharidusõppe hoogustamine ja koolitus õigetele alustele

Õppetoetused tuleb Põlissoomlaste meelest siduda indeksiga. Õpingute laenupõhine rahastamine võib lükata edasi perekonna loomist. Õppemaksu ei tohi Soome üliõpilastelt nõuda. Selle asemel võivad minna õppemaksu alla üliõpilased väljastpoolt Euroopa Liidust ja Euroopa Majanduspiirkonnast, et ülikoolid saaksid tulu ja aega hariduse ekspordist. Teise astme üliõpilaste õppetoetuste sõltuvus vanemate sissetulekust tuleb kaotada nende õpilaste puhul, kes elavad väljaspool lapsepõlvekodu.

Põlissoomlased ei kiida heaks seda, et üliõpilased oleksid sunnitud olema vahetusperioodi välismaal, nagu kavandatakse. Vahetusperiood välismaal ei pruugi sobida kõikide üliõpilaste elukorraldusega. Selle asemel soovivad Põlissoomlased, et üliõpilastele pakutaks kirjalike kursuste asemel rohkem loenguid ja tööd väikestest õpperühmades. Vastavalt tuleks rõhutada ka hinnete tähtsust õppimisele. On avalik saladus, et teatud erialadel piisab lõpetamiseks, st. magistrikraadi saamiseks järjest sagedamini ainult sooritamisest. Hinded tegelikult ei loe. Põlissoomlaste meelest tuleks põhierialal kõrghariduse alumise astme, st. bakalaureuse saamiseks teha diplomitöö praeguse magistrikraadi tasemel, sest Soomes on vaja tõsta kõrghariduse kvaliteeti, mitte keskenduda selle kvantiteedile.

Õppetöös on vaja rohkem süstemaatilist ettevalmistamist valestimõistetud akadeemilise vabaduse asemele. Õppekava peaks olema põhjalikum ja tooma kaasa ainete kiirema omandamise. Seetõttu tuleks ülikoolide rahastamisel pöörata rohkem tähelepanu üliõpilaste lõpetamist puudutavatele näitajatele.

Põlissoomlased soovivad, et kohustuslik rootsi ametikeele omandamine jäetaks ülikoolidest välja, sest seadusandluse praeguse tõlgenduse kohaselt ei anna see kvalifikatsiooni rootsikeelse haldustöö tegemiseks.

Samal ajal ei ole kõigil ülikoolitatud soomlastel silmapiiril haridusele vastavat tööd. Põlissoomlaste meelest on ressursside raiskamine see, kui suur enamus põhikooli lõpetajatest suunatakse otse gümnaasiumi ning seda kaudu kõrgharidusteele, mille läbimine valmistab paljudele raskusi. Ülekoolitatus on ennekõike probleem üksikisiku enda tulevikule: aastaid kestnud õppetöö ja võib-olla õppelaenude najal valminud isiksus võib jääda erialase tööta, mis tekitab lõpuks frustratsiooni üksikisikus ja läheb kalliks maksma ühiskonnale. Kõrgharidus ei taga enam ka kõigile head palka isegi juba oma erialal, sest tööjõu pakkumine on suurem kui tööturu vajadused.

Põlissoomlaste meelest vajab kogu koolitustegevus tervikuna uuendamist, et viia see kooskõlla tööturu nõudmistega. Ülikoolid peaksid alustama nendest valdkondadest, kus on palju akadeemilist tööpuudust. Kõige motiveeritumatele ja andekamatele üliõpilastele tuleks samas luua praegusest isegi paremad võimalused õppida, olenemata nende sotsiaalsest taustast. Kui üliõpilaste arv peaks ülikoolides vähenema, siis jääks rohkem raha nende õpingute toetamiseks avalikust rahakotist. Praegune madal õppetoetus, venivad õpinguperioodid ja madal sündivus on parimad ehk halvimad näited praeguse hariduspoliitika valest suunast.

Põhikool annab tugeva üldhariduse, mida on vaja tugevdada õpingute jätkamisega kas iseseisvalt, ametikoolis või muul moel. Üha enam tuleb meil pöörata tähelepanu kutseõppe kvaliteedile, mahule ja atraktiivsusele ning seda kaudu seda väärtustada. Samal ajal tuleb tõsta kõrgkoolide taset.

Eesti laiatarbemeedia on võtnud Põlissoomlastest rääkides viimastel päevadel [Infopartisani blogisissekanne 03.04.11] neutraalsema tooni. Nähtavasti asub Soome lihtsalt liiga lähedal ning inimkontaktid on liiga tihedad selleks, et jätkata tavapärase meelevaldse, äärmiselt kallutatud lähenemisega, mis iseloomustab endiselt suhtumist mitmete teiste Euroopa Liidu liikmesriikide analoogsetesse erakondadesse.
6. Tugevad omavalitsused – Põlissoomlaste omavalitsuspoliitika6.1 Küll elanikud teavad!

Põlissoomlased on demokraatia eestkõnelejad. Me tahame muuta võimuerakondade poolt aetava omavalitsus- ja haldusreformi suunda tagasi toimiva demokraatia poole. Omavalitsuste ja halduse ümberkorraldamine tuginedes elanike arvust lähtuvale omavalitsuste sundkoondumisele on paljudes paikades viinud üle mitme omavalitsuse piiride ulatuvate ebademokraatlike valitsemisvormideni, kus võim ja vastutus teineteisega enam ei kohtu. Võim on võetud elanike poolt valitud volikogudelt.

Kui ühe omavalitsuse asjasid otsustavad teise omavalitsuse poliitikakujundajad, ilma et kohalikel elanikel oleks tegelikke võimalusi omavalitsuste piirideülest otsuste langetamist isegi jälgida, siis ei saa demokraatia toimida. Sageli ei ole omavalitsuste piirideülestes otsustusorganites esindatud isegi kõik erakonnad.

6.2 Tugevad omavalitsused – mitte “haldusüksused”

Raamseadusega määratud ülisuur alampiir, 20 tuhat elanikku, tervishoiuteenuste osutamise baasina oli Põlissoomlaste meelest viga, sest väiksem elanikkond ei tähenda automaatselt seda, et teenuste osutamine ei toimi. Raamseadus oli otsustav samm suuremate teenindus- ja otsustusüksuste poole. Võimuerakonnad võtsid selle seaduse vastu, sest nemad arvasid, et muutes kohalike otsuste langetamise omavalitsuste piire ületavaks ja ebademokraatlikuks saavad nad piirata teenuste osutamist ilma, et väheneks toetus nendele erakondadele.

Kahjuks ei ole seda punamuldsete [Sotsiaaldemokraadid ja Keskerakond] ja parempoolsete valitsuste ettevõtmist enam võimalik peatada, sest seadus kohustas omavalitsusi moodustama põhiliste tervishoiuteenuste osutamiseks koostööalad või viima läbi liitumised. Praktikas ei ole see seadus aga andnud hõredalt asustatud piirkondades võimalust moodustada mõistuspäraseid liitomavalitsusi, vaid on viinud paljudes paikades geograafiliselt laiaulatuslike omavalitsuste piire ületavate otsustus- ja teenindusstruktuuride tekkimiseni. Nii on see Soome regioonides ja maakondades praktikas läinud.

Põlissoomlaste meelest võivad raamseaduse tulemusel tekkinud “haldusüksused” olla vaid vaheetapp, sest ilma tõelise demokraatia ja demokraatliku kontrollita ei hakka süsteem toimima, vaid eemaldub kodanikest ning kaotab legitiimsuse. Koos sellega väheneb ka kodanike valmisolek maksta maksusid. Kindlaim viis selle valmisoleku tagamiseks on säilitada võimalikult selge poliitiline süsteem, kus kodanik tunneb, et saab tõepoolest mõjutada seda, mida ühistest vahenditest tehakse. Võimu ja vastutuse ebaselge suhe on demokraatliku süsteemi toimimise seisukohalt alati kõige halvem variant. See on nii isegi siis, kui kohaliku omavalistuse autonoomia on selles ebademokraatlikus korralduses nominaalselt säilitatud.

Põlissoomlased ei ole rahul sellega, et poliitiline eliit ajab Soome omavalitsuskorraldust suuremate ja administratiivselt killustunumate üksuste poole. Kuid me peame oma kohuseks üritada kuidagi päästa seda, mida päästa annab: alternatiiviks omavalitsuste piire ületavatele “haldusüksustele” on liitomavalitsuste moodustamine nendele aladele, kus on raamseaduse tulemusel moodustatud põhiliste tervishoiuteenuste osutamiseks koostööpiirkonnad. Olenemata koostööpiirkonna tehnilisest teostusest võib selle päästa üksnes kohalik demokraatia, kus kodanikud saavad mõjutada otsuste langetamist koostööpiirkonnas samal moel nagu enda põhiomavalitsuses. Kui mõne teise omavalitsuse otsustelangetajad otsustavad meie omavalitsuse asjasid, ilma et saaksime kontrollida nende tegevust demokraatliku süsteemi ja valimiste kaudu, siis ei ole enam tegemist demokraatiaga.

Kui raamseadust ei tühistata, siis ei saa suuremate üksuste moodustumist praktikas enam ära hoida. Selle asemel on võimalik mõjutada seda, et need üksused oleksid administratiivselt ühtsed ja demokraatlikud. See paistab toetavat liitomavalitsuste loomist põhiliste tervishoiuteenuste osutamiseks moodustatud koostööpiirkondade põhjal. Liitomavalitsuste loomise poolt tuginedes põhiliste tervishoiuteenuste osutamiseks moodustatud koostööpiirkondadele räägib ühtlasi palju avalikke vahendeid kulutava haldusbürokraatia dubleerimise vähenemine. Kui “haldusüksuste” asemele tehakse mõistuspärased liitomavalitsused, siis saab administratiivsed ülesanded täidetud väiksema arvu töötajatega. Selle raha saaks suunata siis tegelike sotsiaal- ning tervishoiuteenuste osutamiseks. Samas nõuavad Põlissoomlased, et kui omavalitsus ei ole raamseadusega nõutut teinud, siis võib see esitada põhiteenustele ligipääsu tagamiseks alternatiivse kava, mis tagab kulude kokkuhoiu ja teenuste kvaliteedi, nii et neid teenuseid oleks võimalik osutada ka piirkondades, kus elab vähem inimesi kui raamseadusega nõutud. Liitomavalitsuste tekkimisel tuleb vähendada ametnike arvu; ühiskonda ei tohi käsitleda lihtsalt hea palgaga soojade töökohtade hoidjana.

6.3 Kohalik demokraatia on rahvavõimu elukindlustus

Paljudes paikades on omavalitsused majanduslikes raskustes, tulevikuväljavaated ei ole head, eriti väljarändealadel. Põlissoomlased näevad kohalike omavalitsuste peamise rollina lisaks teenuste osutamisele ka seda, et nende kaudu saavad kodanikud mõjutada endaga lähedalt seotud asjasid ning võtta samal ajal kaudselt seisukoht ka selle suhtes, millist üleriigilist poliitikat Soomes aetakse.

Demokraatia muutumisvõime peitub kohalikul tasandil ja omavalitsustes ning rahvavõim ei toimi ilma tõelise kohaliku demokraatiata. Põhiteenuste kättesaadavus peab olema Põlissoomlaste meelest tagatud, kuid seda ei tohi teha ohverdades kohaliku demokraatia, mis on rahvavõimu elukindlustus. Ilma demokraatliku kontrollita murenevad põhiteenused pikemas perspektiivis kõige kindlamini ja liiguvad oma kasutajatest üha kaugemale. Omavalitsustele ei tohiks laduda juurde vastutust erinevate põhiteenuste osutamise eest. Selle asemel peaks omavalitsustes otsuste langetamise struktuur olema selline, et iga tavaline kodanik leiaks vaevata üles selle, kes omavalitsuses otsuste eest vastutab. Nii on kodanike hääl haldusaparaadile kõige paremini kuulda, tänu sellele on võimalik saavutada tõelisi muudatusi teenuste osutamises ja vähendada vajadust tõsta maksusid. Praegu valitud suund esindab tühja tünnikõminat ja katteta lubaduste võimendumist, mis ei ole jätkusuutlik. Teisi sõnu, tegemist on olnud kodanike eksitamisega.

6.4 Väärtuspõhine poliitika arvestamas rahalist seisu

Tarvis on väärtuspõhist poliitikat. Praegu valitud kolmas tee kujutab endast üleminekut bürokraatlikule võimule, kus kodanikele jääb vaid maksumaksja roll, ilma et nad saaksid tegelikult mõjutada seda, mida neilt maksudena korjatava rahaga tehakse. Seda teed peavad Põlissoomlased samasuguseks utopismiks nagu sotsialismi. Selles tees kangastub idabloki riikide saatus, mis viis nad ühest äärmusest ehk sotsialismist otse karmi kapitalismi, kodanike küllastumiseni bürokraatiast.

Kokkuvõttes võib tõdeda, et nii teenindamis- kui ka otsustamissüsteemis on vaja täiesti uut lähenemist. Põlissoomlased on valmis selles osas kõvasti tegutsema, kui me saame kodanikelt selleks üldjoontes toetuse. Põlissoomlased ei ole mingi huvigruppide ühendus, vaid on väärtuspõhine erakond ning sellest tulenevalt ei ole meie õlgadel seda ajaloolist ballasti, mis takistab Soome ja soomlaste tuleviku jaoks parimate lahenduste rakendamist. Põlissoomlaste omavalitsuspoliitika peajoon on see, et me toetame tugevaid omavalitsusi, kus kodanik saab otsuste tegemisel silma tõepoolest peal hoida ning otsustajaid demokraatlike valimiste kaudu vastutusele võtta.

6.5 Demokraatiat on vaja kõigil tasanditel

Kuna Soome on suur maa ning meil on erineva rahvastikutihedusega alasid, siis ei saa halduskorralduses muutuste tegemisel liikuda igal pool Soomes maakonnakeskse otsustussüsteemi nn. Kainuu-mudeli poole, isegi kui seda tehakse demokraatlikult. Põlissoomlaste meelest oleks maakondlikule omavalitsusele üleminekust parem lahendus luua liitomavalitsusi nende alade kaupa, mis on moodustanud koostööpiirkonnad põhiliste tervishoiuteenuste osutamiseks. Kui poliitiline enamus peab siiski vajalikuks vähendada omavalitsuste rolli ja koondada otsuste langetamise vastavalt maakonna tasandile, siis tahame meie suurendada otsese demokraatia tähtsust maakonna tasandil. Maavolikogud tuleks siis valida otse kodanike poolt ning kutseõppe otsustusstruktuurid tuleks siduda maavolikogudega. See tagaks, et kodanikud saavad toimida aktiivsete mõjutajatena demokraatia kõigil tasanditel. Kõige halvemaks peavad Põlissoomlased seda kui üle kogu Soome põhiliste tervishoiuteenuste osutamiseks moodustatud koostööpiirkonnad jäävad nii nagu on, ilma tegeliku demokraatliku kontrollita.

Põlissoomlased soovivad ühtlasi rõhutada ka otsedemokraatia tähtsust osana esindusdemokraatiast. Võimalikud liitomavalitsused tuleks moodustada üksnes pärast nõuandvate rahvahääletuste läbiviimist, arvestades tugevalt elanike arvamusega. Kodanikud peaksid meie meelest saama valida ka valla- või linnapead rahvahääletusel, kuhu kandidaadid seatakse üles volikogu poolt.

7. Põlissoomlaste poliitika Euroopa Liidu suhtes7.1 Vähem Euroopa Liitu – paremat Euroopa Liitu

Põlissoomlased on Euroopa Liidu suhtes kriitiline erakond, sest me rõhutame oma poliitikas seda, kui mittetoimiv on Euroopa Liit praktikas. Teisalt on Põlissoomlased ka Euroopa Liidu vastane erakond, sest meie meelest tuleneb Euroopa Liidu suutmatus demokraatia seisukohalt toimida juba sellise riikideülese süsteemi ideest endast.

Euroopa Liit ei ole demokraatlik süsteem isegi teoorias, kuid Põlissoomlaste meelest on demokraatia parim viis korraldada ühiskondlike otsuste langetamist. Põlissoomlased pooldavad suveräänsete rahvusriikide valitsustevahelist koostööd. Kindel eesmärk on tuua võim Euroopa Liidult tagasi rahvusriikidele. Teeme selle eesmärgi saavutamiseks ka rahvusvahelist koostööd. Euroopa Parlamendis kuuluvad Põlissoomlased Vaba ja Demokraatliku Euroopa fraktsiooni, mis toimib üha kasvava üleeuroopalise Euroopa Liidu suhtes kriitilise ühendusena.

Euroopa Liidu põhiseaduse ehk nn. Lissaboni sobinguga on Euroopa Liit muutunud otsustaval moel liitriigi suunas. Euroopa Liidul on näiteks oma president, välisminister ning sellest on saanud juriidiline isik, mille tulemusel saab Euroopa Liit sõlmida iseseisvalt lepinguid oma liikmesriikide nimel. Nii kaua, kuni Soome on Euroopa Liidu liige, on Soome riiklik enesemääramine praktikas piiratud. Suuremate liikmesriikide ning Euroopa Parlamendi võim on Euroopa Liidus veelgi kasvanud. Põlissoomlaste meelest ei tohiks Euroopa Liidust moodustada supranatsionaalset ja ebademokraatlikku liitriiki, vaid Brüssel peaks tagastama võimu liikmesriikidele. Kõige parem oleks kui Euroopa Liit oleks lihtsalt rahvusvahelise koostöö organ, mis võimaldab vaba kaubavahetust ning tagab riikidevahelise rahu Euroopas. Põlissoomlased on valmis pakkuma Euroopa Liidule rolli majandus- ja vabakaubandusalana. Me tahame paremat Euroopa Liitu, see tähendab vähem Euroopa Liitu.

7.2 Demokraatia tähendab rahvavõimu

Kui eeldada, et Euroopa Liit võib areneda demokraatlikuks süsteemiks, siis võib liitriigi poole püüdlemise ning Lissaboni sobingu lugeda põhjendatuks. Sellisel juhul tuleks eeldada ka seda, et eurooplased võivad kujuneda pikemas perspektiivis üheks rahvaks.

Põlissoomlaste meelest on puhas hullumeelsus kujutleda, et paljurahvuselisest Euroopast saaks vägisi, kuid edukalt kujundada ühe rahva. See oleks ka vastuolus meie põhimõtetega, sest meie ei soovi hävitada rahvuskultuure. Kuna demokraatia on siiski rahvavõim, siis tundub, et need, kes on võtnud vastu Lissaboni sobingu ning soovivad anda rohkem otsustusõigust Euroopa Liidule, ei ole demokraatliku ja mitmekesise Euroopa toetajad.

7.3 Ei idalaienemisele ja päästepakettidele

Euroopa Liidu laienemispürgimused Türgi ja teiste selliste riikide suunas esindavad soovi edendada reguleerimata turumajandust ja otsustusprotsesside tsentraliseerimist: väga erineva majandusliku ja kultuurilise tagapõhjaga rahvaste hulk on oma olemuselt killustatud ega jõua tavaliselt enda esindajate kaudu kokkuleppele muus kui rahaturu võimu suurendamises. Sellest tuleneb, et Euroopa Liidu aladel elavaid inimesi on suurkapitalil kerge juhtida – võim ei ole Euroopa Liidus kunagi rahvastel, see on eliidil. Rahvastele on jäetud vaid maksja roll, nagu Kreeka ja Iirimaa kriisides, kus on mindud selleni, et kõik Euroopa Majandus- ja Rahaliitu kuuluvad Euroopa Liidu liikmesriigid peavad osalema Euroopa Liidu päästepakettides. Samal ajal edendatakse võimu tsentraliseerimist üha kitsama ringi kätte nii, et kodanikud ei saa enam kontrollida poliitilist eliiti. Näib, et Euroopa Liidus saab kontrollida kapitali vaid bürokraatlike, mitte demokraatlike meetoditega. Tegelikkuses kontrollib kapital siis Euroopa Liitu ja selle arengut.

Põlissoomlaste meelest oleks ainuke tõeline lahendus reeglite rikkujate kohene eraldamine Majandus- ja Rahaliidust, mitte Soome kultuurile toetuva kodumaise rahvavõimu loovutamine Brüsseli bürokraatidele. Kui seda ei tehta, siis on Soome huvides juba lähitulevikus Majandus- ja Rahaliidust lahkuda, juhul kui see enne kokku ei kuku. Rootsi ja Taani on olnud edukad Majandus- ja Rahaliidust väljas olles ning Norra koguni väljaspool Euroopa Liitu. Soomegi saaks hakkama nende kummagi liikmeks olemata. Oma praegusel kujul seisavad Euroopa Liit ning Euroopa Majandus- ja Rahaliit savijalgadel.

7.4 Võimu loovutamise peab otsustama rahvas

Hoiatav näide sellest kuidas “valesid” arvamusi Euroopa Liidus ei sallita on Iirimaal toimunud Euroopa Liidu põhiseaduse rahvahääletus. Rahvahääletusel Euroopa Liidu põhiseadusele antud EI viis selleni, et sama küsimus esitati uuesti, kuni saadi lõpuks soovitud vastus.

Soomes Euroopa Liidu põhiseaduse ehk Lissaboni sobingu osas rahvahääletust ei korraldatud, mis oli meie meelest vale, sest Lissaboni sobingu tulemusel loodi uus Euroopa Liit ja võimu loovutamine liidule kasvas. Rahvasaadikutel ei olnud moraalset õigust võimuloovutust teha, sest põhiseaduse kohaselt kuulub võim Soomes rahvale, keda esindatakse riigiasjades Eduskunnas. Praktikas võib võimu loovutada Põlissoomlaste meelest seega üksnes tuginedes nõuandva rahvahääletuse tulemustele. Kuna Soome parlamendis leidis aga enamus, et võib võtta Lissaboni sobingu vastu ilma rahvahääletuseta rahvusvahelise lepinguna, mis ei ohusta põhiseaduses sätestatud rahvavõimu, siis tuletavad Põlissoomlased meelde, et rahvusvahelisest lepingust võib igal ajal loobuda ning sellest tulenevalt ei saa Soome liikmelisust Euroopa Liidus kirjutada põhiseadusesse, nagu on jultunult ettepanek tehtud.

7.5 Soomlus on konkurentsieelis

Maailm on muutunud, nagu see on seda alati teinud ja ei saa olla muutumata meiegi. Soomlased on olnud alati erakordselt edukad muutuma vastavalt enda huvidele. Kuid soomlased ei ole muutunud kunagi üksnes ajastu tingimustest lähtudes. Kui me nii oleksime teinud, siis oleksime saanud iseseisvaks võib-olla alles kahekümne aasta eest. Seda tuleb meeles pidada, kui me vastame nüüd tänapäeva väljakutsetele.

Soomlased ei ole targemad kui teised rahvad, kuid soomlaste viis asjade ajamiseks on mitmes mõttes arukas. Miks Soome muidu nii sageli positiivses mõttes maailma tähelepanu pälviks?

Kui soomlased on välismaal pealkirjades negatiivses mõttes, siis võib kirjutada selle vähemalt osaliselt just selle arvele, et meie ajastut on hakanud iseloomustama põlglik suhtumine traditsioonilistesse väärtustesse. Praeguste vaevuste taga on sageli tunne, et üksikisik ei suuda mõjutada piisavalt enda ja oma lähiümbrusega seotud asjasid.

Põlissoomlaste meelest on murettekitav, kui me ei suuda leida uusi lahendusi ajastu väljakutsetele oma riigi raames, vaid otsime neid eelkõige meie riigi ja kultuuri piiridest väljastpoolt, näiteks teistest Euroopa Liidu liikmesriikidest või järgneme pimesi Euroopa Liidu eliidile. Madalat enesehinnangut toitvale pugemisele ja Euroopa Liidu eliidi ees lipitsevale poliitikale tuleb teha lõpp.

Soome konkurentsieelis võrreldes teiste maadega on Soome ühiskond ja soomlus. Ühiskond ja rahvuskond käivad käsikäes tuleviku poole ning kui meie kui rahvuskond ei suuda mõjutada ühiskonda või kui ühiskonnal ei ole rahvuskonda, mis sellest omakorda sõltuks, siis kaotame me selle konkurentsieelise, mis meil on praegu vähemedukate riikide ees, kus ühiskond ja rahvuskond ei ole olnud samal moel ühtsed nagu Soomes.

7.6 Oma tuba – oma luba

Põlissoomlaste meelest on Soome huvides vabakaubandus ning üle riigipiiride tehtav koostöö, kuid tuleks otsustada siiski ise seda, millised on meie maal ühiskondlikud struktuurid: “Oma tuba – oma luba” on hea tunnuslause. Euroopa Liidu uus alusleping joonistab välja selle, millised asjad võib otsustada liikmesriikides ning mis on samas Euroopa Liidu otsustada, rikkudes praktikas räigesti subsidiaarsuspõhimõtet. Uues otsuste langetamise korras on subsidiaarsuspõhimõtte järgimine tehtud sisuliselt võimatuks, kuid kodanikele antakse mõista, et uus protseduur tugevdab subsidiaarsuspõhimõtet.

7.7 Musterõpilasest kriitiliseks koostööpartneriks

Kuigi aeg näib muutuvat praegusel hetkel võib-olla kiiremini kui kunagi varem, ei peaks Soome ja soomlased selle tõttu tegema rutakaid otsuseid ning andma ära enda otsustusõigust vaid seetõttu, et ees seisavad käegakatsutavalt rasked otsused.

Ajalugu on näidanud, et soomlased on enamasti leidnud vastused ajastu väljakutsetele kiiremini kui paljud teised rahvad. Ebakriitilise musterõpilase suhtumisega sellesse, kuidas Euroopa Liit nö. “areneb”, ei peaks Soome meie meelest jätkama. Kui meil ei ole oma plaani, siis oleme osa teiste plaanist.

Üleilmastuvas maailmas ei käi asjad nii, et kui me ei ole koos ühes projektis, siis ei võeta meid ka teise. Üleilmastuvas maailmas enamik riike või ettevõtmisi just ei saa lubada endale mingite riikide boikoteerimist, isegi kui need riigid on mõnikord kriitilised ja väljendavad julgelt oma vastuseisu teatud arengutele.

Koostööd tehakse alati kui on kaks osapoolt, kellele mõlemale see on kasulik. Iseseisev mõtlemine ei tähenda isolatsiooni ülejäänud maailmast.

7.8 Kus on Euroopa Liit, seal on probleemid

Iga soomlase isiklik suhtumine Euroopa Liitu sõltub lõpuks väga suurel määral igaühe enda maailmavaatest. Euroopa Liit loodi omal ajal rahvusriike vastustavate ning eliididemokraatiat, see tähendab bürokraatiat toetavate poliitikute ideedele tuginedes ja viimastel aastatel on Euroopa Liidu areng selle liidu olemasolu aluseks oleva liitriigi-idee poole kiirenenud.

Põlissoomlased usuvad, et Euroopa Majandus- ja Rahaliidu vaarumine on pannud viimasel ajal paljud Euroopa Liitu toetanud inimesed mõtlema selle peale, kui jätkusuutlikele alustele Euroopa Liit ja selle idee on õigupoolest rajatud. Euroopa Majandus- ja Rahaliit püsib praktiliselt püsti ainult selle tõttu, et eri riikide poliitilised eliidid on sidunud ennast Euroopa Liidu projektiga ega saa sellest seotusest nägu kaotamata vabaneda.

Põlissoomlaste meelest on see vale, kui halvasti toimiv Euroopa Liit, mida me saame alles nüüd, mil me oleme olnud selles liidus enam kui 15 aastat, esimest korda korralikult hinnata, sunnib meid võtma praktilistel põhjustel vastu föderatiivse süsteemi kui ravimi süsteemi toimimatuse vastu. Põlissoomlased peavad liitriigi poole liikumiseks ka erinevaid varjatud laenutagatisi, nagu see eurovõlakirjade jant, kus oma majandust hästi hoidnud Euroopa Majandus- ja Rahaliidu liikmesriigid osalevad koos majandust halvasti hoidnud riikidega ühistes võlakirjaemissioonides, mille tulemusel näiteks Soome kahjustaks praktikas enda reitingut ja maksaks kõrgemat intressi ka endale võetud laenude pealt. Samal ajal kasvaks surve muuta Euroopa Liit liitriigiks.

Seni on olnud kurb tõsiasi see: kus on EL, seal on probleemid! Põlissoomlased kutsuvad üles tõeliseks maailmavaateliseks aruteluks selle liidu teemal.

7.9 EL paindlikumaks, EMR kriitilise pilgu alla

Põlissoomlaste meelest on ilmnenud probleemide lahenduseks Euroopa Liidu juhtimisstruktuuride korrapärane vähendamine, sest üleilmastuvas maailmas ei ole vaja Euroopa Liidu rahvaste omavahelist koostööd tagant sundida. Juba ainuüksi infotehnoloogia revolutsioon on maailma pöördumatult muutnud. Koostööd tehakse ka ilma Euroopa Liiduta, rääkimata Euroopa Liidust kui liitriigist, ja riikidevaheline rahu Euroopas ei seisa Euroopa liitriigistumise taga.

Põlissoomlaste meelest ei tohiks Euroopa Liidu teemal toimuvas arutelus eirata ka tõsiasja, nagu seda on tehtud, et Soome on Euroopa Liidu liikmeks olles, välja arvatud ühel aastal, maksnud Euroopa Liidule igal aastal rohkem liikmemaksu kui on sealt toetustena tagasi saanud. Tänavu maksame meie Euroopa Liidule liikmemaksuna rohkem 608 miljonit eurot! Kõige eredam näide Soome viletsusest omaenda huvide eest seismisel on kurb tõsiasi, et me maksame 74 miljonit eurot Suurbritannia liikmemaksupuudujäägi katmiseks. Põlissoomlased peataksid sellise rahajoa ning nõuavad ülemaksu tuntavat vähendamist. Euroopa Liidu jagatavat raha on suunatud struktuurifondide kaudu ka sellistele ettevõtetele nagu Coca-Cola, Ikea ja IBM. See kinnitab, et Euroopa Liit on suurte rahvusvaheliste ettevõtete toetaja ja kaitsja.

Varasemalt palju kiidetud ühisraha euro on üleilmse majanduslanguse käigus saanud oma esimese tõelise katsumuse osaliseks. Alles selle testi tulemused lubavad meil anda hinnangu eurole, mis usuti toovat stabiilsust rahaturule. Põlissoomlased ei ole kunagi eurousuga lollitanud.

Hinnaks stabiilsuse eest hea ülemaailmse majandusarengu ajal oli iseseisva rahapoliitika minetamine ning kasvavad raskused eksportimisel. Ühisraha euro on avaldanud kaudset mõju ka ülejäänud regulatsioonidele, kuid erinevalt Soomest ei ole kõik teised euromaad pidanud kinni ühistest kokkulepetest. Praegusel hetkel tundub, et need head asjad, mida Euroopa Majandus- ja Rahaliit on soomlastele suutnud pakkuda, on olnud rajatud ülejõukäivale laenamisele ja majandusmulli paisutamisele.

Põlissoomlased ei kiida heaks Euroopa Majandus- ja Rahaliidu liikmesriikide vastastikuseid laengutagatisi, mida Soome on andnud juba enam kui kümne miljardi euro eest, sest need rikuvad jõhkralt Euroopa Majandus- ja Rahaliidu põhimõtteid ja viivad praktikas föderatiivse süsteemi süvenemiseni, Euroopa Majandus- ja Rahaliidu maadest moodustuva Euroopa Liidu riigi poole, millest andis märku Euroopa Liidu eliidi soove väljendav Euroopa Liidu alusleping.

Euroopa Majandus- ja Rahaliit ning Euroopa Liit nagisevad igast lülist ning võivad lähitulevikus laguneda. Seetõttu ei ole Põlissoomlaste meelest mõistlik jätta Soome tulevikku nende riigiüleste süsteemide hoolde, vaid tuleb kogu aeg pidada meeles, et Soome ja soomlaste tuleviku kindlustavad lõpuks siiski vaid soomlased ise.

 

8. Põlissoomlaste välis- ja julgeolekupoliitika

8.1 Soome iseseisvus ei ole müügiks

Kuigi Soome liikmelisus Euroopa Liidus on avaldanud arvestatavat mõju Soome ühiskonnale ning märkimisväärne osa meie riiklikust otsustusõigusest on loovutatud Euroopa Liidule, ei nõustu Põlissoomlased sellega, et Soome liikmelisust Euroopa Liidus mainitaks seoses riigivalitsemisega Soome põhiseaduses, nagu on plaanitud. Lömitamine on mandumine. Demokraatia seisukohalt mittetoimivat otsuste langetamise süsteemi ei tuleks selgitada põhiseaduses. Kui Lissaboni lepingu vastuvõtmine on tekitanud nüüd vajaduse lisada märge Soome liikmelisusest Euroopa Liidus põhiseadusesse, siis tekib küsimus ohust põhiseaduslikule korrale, parlamendis vastuvõetud Lissaboni lepingu tegelikust vastavusest põhiseaduse demokraatlikele kriteeriumitele.

Euroopa Liidu Lissaboni leping sisaldab artiklit, mis võimaldab astuda Euroopa Liidust välja. Lissaboni lepingu jõustumisest alates on Soome liikmelisus Euroopa Liidus muutunud rahvusvaheliseks kokkuleppeks, mille võib igal ajal lõpetada. Soome liikmelisusele Euroopa Liidus ei peaks andma põhiseaduse kaitset, veelgi vähem vajab see kandmist riigivalitsemise sätetesse. Meie meelest ei tohi Soome tulevikku jätta Euroopa Liidu hoolde. Soome ja soomlased peavad olema võimelised toimima olenemata sellest, kas Soome on Euroopa Liidu liige.

8.2 Presidendi volitused säilitada

Põlissoomlased ei taha, et vabariigi presidendist saaks vaid lindilõikaja ja tseremooniameister. Presidendi institutsiooni läheb edaspidigi vaja Soome rahvast ühendava autoriteedi ning välispoliitika suunajana. Sellise lähenemise poolt räägib ka see, et soomlased on hääletanud aktiivsemalt just presidendivalimistel. Meie soovime mitte vähendada vabariigi presidendi võimu välispoliitika alal, vaid pigem tugevdada presidendi volitusi, kuigi nende säilitamist peetakse nüüd Euroopa Liidu Lissaboni lepingu tõttu problemaatiliseks.

8.3 Referendumid on oluline osa esindusdemokraatiast

Põlissoomlaste meelest peaks selliste ettepanekute osas, mis tähendavad sisuliselt võimu olulist üleandmist mõnele rahvusvahelisele või supranatsionaalsele institutsioonile, võtma otsused parlamendis alati vastu kahe järjestikuse koossseisu poolt. Nii saavad kodanikud vajaduse korral võtta parlamendivalimistel seisukoha esitatud muudatuste suhtes. Kui seda nii ei tehta, siis on Põlissoomlaste meelest vaja selle asemel otsedemokraatiat, nõuandvate rahvahääletuste korraldamist. Me tervitame ka rahvaalgatusi, mis tähendab, et põhiseaduse uuendamise korral oleme valmis lisama põhiseadusesse rahvaalgatuse punkti.

8.4 Neutraliteet ja üldine sõjaväekohustus välis- ja julgeolekupoliitika vundamendiks

Soome riigikaitse ja kaitsetahte tuumaks on läbi aastakümnete olnud üldine sõjaväekohustus, mis on ühendanud loomulikul moel erinevaid ühiskonnaklasse ning hoidnud järjepidevalt ülal ühist eesmärki – isamaa kaitsmist kõikides olukordades. Sõjaväeteenistuse läbimine on olnud kõiki sotsiaalseid ja poliitilisi eraldusjooni ületav suur ühine ühendav tegur.

Sõjaväeteenistuse läbimine on paljudele noortele meestele – tänapäeval ka paljudele naistele – olnud auasi ja andnud hindamatu enesetunde. Neid moraalset rühti kasvatavaid tegureid ei tuleks Põlissoomlaste meelest alahinnata. On vaja pidada meeles ka tõsiasja, et usutav kaitsevõime ei ole ainult tahte küsimus. Kaitsejõud vajavad ka tegelikke materiaalseid ressursse. Kui tuleb aeg tegutseda, siis on kõige olulisemaks ressursiks aga ikkagi kaitsetahtelised ja osavad sõdurid. Üldine sõjaväekohustus tagab, et neid teadmisi, mida omandatakse tsiviilelus, saab kasutada ära ka sõja ajal.

Soome poliitiline ja meediaeliit on alustanud siiski avaliku arvamuse kujundamist NATO liikmelisuse suunas. Arengut vähendatud ja välisjõududest sõltuva riigikaitse poole toetab ka kaitsejõududele eraldatud vahendite vähendamine selliselt, et praegu on kogu maad katvad piirkondlikud kaitselahendused asjatundjate sõnade kohaselt murenemas. Asemele on tulnud vabatahtlikud maakaitsetööd, nagu maakondlikud üksused, mis on iseenesest tervitatav ja hea täiendus riigikaitsele. Sellised üksused ei korva aga kuidagi kogu maad katvat territoriaalkaitset.

Tõsiasi on see, et meie praegune juhtkond töötab NATO suunas. Rahvast valmistatakse liitumiseks ette väitega, et üldine sõjaväekohustus oleks võimalik ka NATO liikmelisuse tingimustes. Põlissoomlaste silmis on aga selge, et praktikas viiks NATO liikmelisus üldisest sõjaväekohustusest loobumiseni, mistõttu NATO-ga liitumine kahjustaks ka kaitsetahet. Traditsiooniliselt on kaitsetahe olnud Soomes kõrge, nagu ka hinnang relvajõududele. On põhjust arvata, et see on nii sellepärast, et rahvas kogeb laialt isamaa kaitsmise väärtust ja tunneb ka vastutust seda kaitsta. Erapooletus ning liitudevälisus on teeninud Soomet Põlissoomlaste meelest nii hästi, et selle liini muutmiseks peab olema tõesti kaalukaid põhjuseid. See, et sõjatehnika on muutunud kallimaks, et Soome ei saa NATO-st väljas olles kõiki allahindlusi, on habras põhjendus NATO liikmelisusele. Põlissoomlased toetavad riigikaitse eelarve mõõdukat suurendamist, nii et kaitsejõudude tegelik toimevõime ei muutuks praegusest halvemaks. Kui Soome võimueliit otsustab aga taotleda lõpuks kõigele vaatamata NATO liikmeks saamist, siis tuleks Põlissoomlaste meelest korraldada selles küsimuses rahvahääletus.

Soome liitumine Euroopa Liidu kiirreageerimisjõududega oli Põlissoomlaste meelest viga. Kiirreageerimisjõud võivad tegutseda vajaduse korral ilma ÜRO mandaadita. Soome samas on siiani rõhutanud välispoliitikas ÜRO keskset rolli, mistõttu oli ebaloogiline liituda jõududega, mis võivad tegutseda isegi siis, kui nad ei saa selleks ÜRO luba. Üldiselt on Euroopa Liidu sõjaväe arendamine Põlissoomlaste meelest samm liitriigi suunas. Konkureerimine Ameerika Ühendriikidega maailma politseiniku rollis on just selline imperialistlik poliitika, mis viib varem või hiljem kokkupõrkekursile mõne suurriigiga. Soome ei tohiks osaleda sellises Euroopa Liidu õhutamises võidurelvastumisele, kahjustades samal ajal ülemaailmse ÜRO rolli. Üldse igasugune selline sõjaline kriisiohjamine, kus käib rahu kehtestamine relvadega, on Põlissoomlaste meelest tegevus, millele ei ole vaja raisata ühe väikese riigi ja selle kodanike raha. Oma otsustusõiguse raames juhitav rahuvalve on teine asi.

Otsus, millega Soome liitub aastast 2012 Ottawa maamiinide keelustamise lepinguga, oli kallis viga, mida Põlissoomlased heaks ei kiitnud. Soomes on miinid ladustatud ning neile ei saa astuda keegi teine peale sissetungija. Venemaal on miinid jätkuvalt kasutuses, nagu ka Ameerika Ühendriikidel. On käsiteldamatu, et Soome läks kokkuleppele miinide keelustamiseks, kuigi uksetaga asuv sõjaline suurjõud seda ei teinud. Miinide hävitamise puhul on küsimus ka hinnas: neid asendavad kobarpommid on äärmiselt kallid ega ole riigikaitses sama töökindlad kui jalaväemiinid. Samuti tuleb märkida, et hiljuti sõlmiti oluline kobarpommid keelustamise rahvusvaheline leping ning seega on miinidest loobuv Soome jõudmas mülkast laukasse.

Soome jalaväemiinid tuleb asendada teiste süsteemidega aastaks 2016, veel enne aegumistähtaja möödumist. Samal ajal suletakse sõjaväeosasid ning territoriaalkaitse on ohus, sest ei ole piisavalt raha. Selline tegevus ja sellised otsused on Põlissoomlaste meelest omavahel kooskõlas üksnes juhul, kui eesmärgiks on NATO liikmelisus. Meie seda siiski ei toeta.

8.5 Euroopa Liit ei anna julgeolekugarantiid

Kuigi Euroopa Liidu sõjaline võimekus on suurenenud, ei ole Euroopa Liit arenemas tõeliseks sõjaliseks liiduks, sest enamik Euroopa Liidu maadest kuulub NATO-sse. Euroopa Liitu kuuluvad NATO liikmed püüavad kogu aeg tihendada välispoliitilist koostööd Euroopa Liidu lipu all, et osaleda suurjõudude globaalses poliitikas.

Osana Euroopa Liidust kuulub Soome suurjõudude poliitika alla, omamata mingeid tegelikke julgeolekugarantiisid. Soomes on jätkuvalt olemas usutav kaitsesüsteem, mis tugineb üldisele sõjaväekohustusele ja territoriaalkaitsele. Meie huvides on hoida häid suhteid kõigi ilmakaartega.

8.6 Ühtne rahvas – turvaline Soome

Konflikte on maailmas praegu umbes kümne protsendi riikide vahel. Lõpuks on julgeolekupoliitikas kõige olulisem meie maa sisemise turvalisuse tagamine. Põlissoomlaste meelest tuleb Soomes jätkata tavapärase põhjamaise heaolupoliitikaga, kus riigivõim tagab lõppkokkuvõttes igale kodanikule inimväärse elu.

Märkimisväärne osa turvalisuspoliitikast on ka piirikontroll, rändepoliitika ning politsei töötingimused. Seetõttu on oluline, et meil Soomes säiliks kõrgetasemeline piirivalve. Me peame kontrollima põhjalikult neid, kes meie maale tulevad. EURODACi süsteem isikute tuvastamiseks on selles abiks. Põlissoomlaste meelest peaksime me jääma Euroopa Liidu kavandatud üleeuroopalise sisserände- ja varjupaigapoliitika alt välja, et saaksime ise otsustada, keda ja kui palju me oma riigis vastu võtame.

Mis puudutab välismaalaste maaomandit Soomes, siis on Põlissoomlaste meelest põhimõtteliselt problemaatiline, kui soomlaste õigus osta maad on piiratud riigis, mille kodanikud võivad osta maad Soomes. Põlissoomlaste meelest tuleks sellisel juhul maaostuõigust Soomes piirata. Asja tuleks vaadata ka julgeolekupoliitilisest vaatenurgast.

Majanduslikust olukorrast tulenevalt peaks Soome poolt eraldatud piiriülese naabruskoostöö rahasid Põlissoomlaste meelest mõningal määral kärpima, kuid neid ei tohiks täielikult kaotada, sest meie meelest on julgeolekupoliitiliselt mõistlik toetada lähialadel tehtavaid arendus- ja abistamistöid, kui nendest koostöörahadest saadavast kasust teavitatakse piisavalt ka lähialade elanikke.

8.7 Lahendused arengumaade probleemidele ei ole soomlaste rahakotis

Arengumaade viletsal olukorral on mitmeid põhjuseid ja paljud neist on ajaloolised, nagu koloniaaljõudude aetud poliitikast tuleneva sotsiaalse ebavõrdsuse pärandumine järeltulevatele põlvedele. Täna aidatakse seda võimustruktuuri aga säilitada ka riikideülese kapitaliringluse ja Rahvusvahelise Valuutafondi tegevuse kaudu. Muu hulgas on arengumaadele antud laenude tingimused paljudes paikades sellised, et need takistavad ühiskonna arengut võrdsemate võimaluste ja suurema õigluse suunas. Oma rahvast represseerivad gepardimütsid on tänulikud, kui heausksed lillemütsid Soomest saadavad neile raha ja võimaldavad nii diktaatoritel rõhuda oma rahvast.

Me nõustume sellega, et looduskatastroofide või haiguspuhangute põhjustatud inimkannatusi leevendataks Soome maksumaksjate rahaga, kuid praegusel kujul toimuv arenguabipoliitika peab meie meelest lõppema ning see peab muutuma kriisiabipoliitika suunas. Peame lausa skandaalseks seda, et parlament on suurendanud arenguabi eelarvet ka olukorras, kus kodumaine majandusolukord on oluliselt halvenenud. Praegust ümmarguselt miljardilist arenguabieelarvet tuleks kärpida märkimisväärselt, vähemalt kahesaja miljoni euro võrra.

Põlissoomlasi demoniseerivad Eesti eurofašistid (termin laenatud Küprose kommunistidelt, kes tähistavad sellega Euroopa Rahvaparteid, kuhu Eestist kuulub Isamaa ja Res Publica Liit) on heitnud neile ette väidetavalt liiga ranget immigratsioonipoliitikat, võõraviha ja isegi soovi kõik eestlased Soomest välja saata. Järgnevalt saab lugeda, millised on nende vaated selles osas tegelikult.

9. Põlissoomlased parema sisserändepoliitika pooltPõlissoomlaste sisserändepoliitika aluseks on see, et soomlased peavad saama alati ise otsustada, millistel tingimustel võib välismaalane meie maale tulla ja meie maal elada. Me ei tunnista lihtsustatud vastasseisu “range” ja “lõdva” rändepoliitika vahel. Poliitika peab olema range sellise sisserände suhtes, mille mõju Soome ühiskonnale on negatiivne.

Selle asemel leiame, et Soome peab olema avatud sellisele sisserändele, mille mõju on neutraalne või positiivne. See tähendab seda, et need muulased, kes kohanevad ja suudavad elatada ennast ise, on teretulnud. Tavalised sisserändajad hindavad neid samu asjasid, mida tavalised soomlased: mõistlikke makse, head haridussüsteemi, sotsiaalset rahu ja turvalisust. Halb sisseränne mõjub neid tõmbejõude õõnestavalt.

Sellist tööga seotud sisserännet, mille puhul ei peeta kinni Soome nõuetest töötingimustele ega maksta makse Soomes, ei tohiks Põlissoomlaste meelest aktsepteerida. Odava tööjõu kasutamise ja varimajanduse ohjeldamiseks tuleb suunata ametiasutustele rohkem vahendeid, et tõhustada selle ebaterve nähtuse üle kontrolli, mille puudumine seda võimaldab. Varimajanduse väljajuurimine tasub juba iseenesest ühiskonnale mitmekordselt ära.

9.1 Käitu nagu kohapeal kombeks

Lõimumispoliitika lähtekohaks peaks olema põhimõte “maassa maan tavalla”, sest see on nii sisserändajate kui ka vastuvõtva ühiskonna huvides. Kohalikud kombed tähendavad esmajoones Soome seadusi, aga ka kultuurilised normid on osa meie ühiskonnast. Hoolimata hoogustuvast killustumisest valitseb Soomes Põlissoomlaste arusaamade kohaselt endiselt soome kultuur, mille suhtes on esitatud ka see pidevalt korratud nõudmine suurendada multikultuursust. Soome kultuuri edendamine ja ühiskonna järjepidevuse hoidmine ei ole rassism.

Põlissoomlased ei aktsepteeri lõimumispoliitika peamise lähtekohana seda, et põliselanikud peaks kohanema sisserändajate kommetega või et võõrastest kultuuridest tulevatele elanikele loodaks nende päritolumaa kultuurile tuginevad õigusnormid ja halduspraktika. Meie peame ikka oma jõulupidusid ja riigipühasid, mida põhimõtteliselt kõik saavad nautida.

Soome keel on võti Soome ühiskonna ja kultuurini. Keeleõppel on lõimumises keskne roll. Põlissoomlaste meelest tuleb keeleõpet igati julgustada. Sellele inimesele, kes vastutab sisserändaja keeleõppe eest, tuleb luua majanduslikud stiimulid, et saavutada paremaid õpitulemusi. Samuti võib ka sisserändajale luua majanduslikke stiimuleid, mis kannustavad õppima soome keelt. Lähtekohaks peaks olema ühiskonna kohustus pakkuda keeleõpet ning sisserändaja kohustus osaleda sotsiaaltoetuse saamiseks keeleõppes. Lisaks tuleks sisserändajale koostada lõimumisplaan, mida ta on kohustatud järgima. Erineva staatusega Soomes viibivatele välismaalastest sisserändajatele võib luua lõimumiseks erinevad süsteemid.

Soome maksumaksjate kulul pakutakse tõlketeenust ka isikutele, kes on elanud Soomes juba aastaid. Selline lõputu vastutulek ei soodusta keele õppimist. Me leiame, et seoses vajadusega lõimumise järele peaks riik katma tõlkekulud kõige rohkem esimese kolme aasta jooksul alates päevast, mil elamisluba väljastati. Seejärel tekkivad kulud tõlke korraldamiseks maksab alati see pool, kes tõlget vajab.

9.2 Töö tõhustamine sisserände piiramiseks

Vaid väike osa Soome saabuvatest varjupaigataotlejatest saab varjupaiga. See tuleneb sellest, et äärmiselt väike osa varjupaigataotlejatest on rahvusvaheliste lepingute mõttes pagulased, keda Soome on kohustatud kaitsma. Suurem osa varjupaigataotlejatest on liikvel majanduslikel põhjustel või päritolumaa üldise olukorra tõttu. Igal aastal saab varjupaiga vaid väike osa varjupaigataotlejatest, kuid elamisluba antakse nn. täiendava kaitse alusel kas kohe või pärast edasikaebamist suuremale osale. Selline sisseränne läheb Soomele kalliks maksma.

On oluline vaadata varjupaigataotlused läbi kiiresti ja tõhusalt, et hoida kokku avalikku raha ning isik, kellele varjupaik lõpuks antakse, ei satuks frustratsiooni bürokraatia või vastuvõtukeskuses viibimise tõttu. Eesmärk peaks olema, et varjupaigataotluse läbivaatamine kestaks kõige rohkem 90 päeva. 2010. aastal kestis see 321 päeva ainuüksi immigratsiooniasutustes.

Põlissoomlaste meelest tuleb võtta Soomes kasutusele kiirkorras väljasaatmine, mille puhul ilmselgelt põhjendamatud (näiteks mõne teise Euroopa Liidu liikmesriigi kodaniku esitatud) varjupaigataotlused vaadatakse läbi ja lükatakse tagasi kahekümne nelja tunni jooksul ning väljasaatmine viiakse läbi viivitamatult. Praeguse valitsuse rakendatud meetmed näiteks Rumeenia kodanike esitatud taotluste osas on täiesti kosmeetilised. Lisaks tuleb lõpetada toimetulekutoetuse maksmine sellistele alusetult varjupaiga taotlejatele, vähendades nii meie varjupaigasüsteemi asjatut koormamist.

Praeguse valitsuse poolt tehtud kärped välismaalastele toimetulekutoetuse maksmisel on ebapiisavad, sest Soomes makstavad toetused on jätkuvalt ühed suurimad Euroopa Liidus. Vastuvõtukeskustes elavatele varjupaigataotlejatele tuleb tagada toit, majutus ning vältimatu arstiabi ja riided.

Iseseisvalt elavatele elamisloa saanud varjupaigataotlejatele makstava toetuse määra tuleb alandada nii, et see oleks kõige rohkem 50% tavalisest toimetulekutoetusest.

Kõik nn. Dublini-juhtumid tuleb saata tagasi sellesse Euroopa Liidu riiki, kuhu nad esimesena saabusid. See otsus peaks olema tehtud vähem kui kuuga. Praegu kulub selle otsuse tegemiseks keskmiselt mitu kuud. Euroopa Liidu tasandil tuleb toetada sellist mudelit, kus Dublini-juhtumi tagasilükkamisest tekkinud kulud saab nõuda sisse sellelt liikmesriigilt, kuhu varjupaigataotleja esimesena saabus. See kannustaks eelkõige Kreekat, Itaaliat ja Hispaaniat tugevdama välispiiride valvamist ja loobuma oma praegusest rollist läbikäigumaadena.

Põlissoomlased ei soovi Euroopa Liidule ühist varjupaigapoliitikat, sest selle tulemusel peaks Soome võtma varjupaigataotlejaid vastu veelgi rohkem ja riiklikul poliitikal kukuks põhi täiesti alt ära. Soome puhul tahaks Euroopa Liit tõenäoliselt suurendada Soomes vastuvõetavate pagulaste ja sisserändajate arvu, sest Soome rahulik ühiskond on rahutuks muutunud Kesk-Euroopa vaatepunktist üks oluline konkurentsieelis paljude teiste Euroopa Liidu liikmesriikide ees, kus on hakatud juba piirama humanitaarsetel alustel toimuvat sisserännet. Sellises koormuse jagamises ei tohiks Soome osaleda.

Peaaegu kõik varjupaigataotlustele antud negatiivsed vastused vaidlustatakse, mistõttu tuleb lihtsustada ja lühendada kaebuste läbivaatamise protsessi.

9.3 Pagulaste kvooti tuleb kohendada

Pagulaste-kvoodi süsteem ei ole nii problemaatiline kui nn. spontaansed varjupaigataotlejad, sest see annab Soomele võimaluse rändevooge juhtida. Tuleb pidada aga siiski meeles, et ainult vähestes maailma riikides on pagulaste kvoot ning mitte ükski rahvusvaheline leping Soomet selleks ei kohusta. Pagulaste kvooti tuleb kohendada vastavalt üldisele majanduse arengule. Kui avaliku sektori kulutusi ja teenuseid kärbitakse, siis tuleb kärpida ka pagulaste kvooti.

9.4 Sisserändajate eluasemepoliitia uutele alustele

Soome järgib nn. getostumise osas ülejäänud Euroopa eeskuju. Humanitaarsetel alustel saabuvad sisserändajad paigutatakse elamisloa saamisel äärelinnadesse. Nii sünnivad vähemustest moodustuvad kunstlikud kolooniad, mille sees elavatel inimestel ei ole kokkupuudet tavalise ühiskonnaga ega ka vajadust ning tingimusi õppida korralikult soome keelt. Sagedased mäsud Euroopa linnade sisserändajatega asustatud osades räägivad meile, mis Soomet sellise praktika jätkumisel ees ootab.

Ei ole mõistlik asustada töötuid sisserändajaid maksumaksjate kulul linnadesse, kus eluaseme hind on kõige kõrgem. Sisserändajate eelistamine eluasemejärjekordades mürgitab ilmselt ka väikese sissetulekuga põliselanike suhtumist, kellel on töö seisukohalt oluline elada paigas, kus nad jäävad sisserändajate eelistamise tõttu elamispinnata, kuid kus nad ei suuda lubada endale erasektorilt üürimist.

Humanitaarsetel alustel saabuvale sisserändajale tuleb anda elamispind seal, kus see on odavalt saadaval. Tal on vabadus muuta oma elukohta kohe kui ta suudab ise kanda eluasemekulud.

9.5 Perekondade ühinemise ohjeldamine

Perede ühinemise mehhanismist on saanud peamine ebakohase sisserände kanal ning süsteemi kuritarvitamise lõpetamiseks tuleb seda Põlissoomlaste arvates kõvasti tihendada.

Seadus sätestab perekonna ühinemist taotlevale Soomes elavale sisserändajale toimetulekunõude. See nõue ei laiene aga nendele, kes on saanud elamisloa humanitaarsetel alustel.

Põlissoomlaste meelest peaks nõue iseseisva toimetuleku ning võime kohta tagada majanduslikult ka Soome kutsutavate pereliikmete ülalpidamine laienema kõikidele sisserändajatele, välja arvatud nendele, kes on pagulased rahvusvaheliste lepingute mõttes. Taani mudel võimaldab näiteks nõuda, et perekonna ühinemist taotlev isik ei tohi olla saanud toimetulekutoetust viimase kahe aasta jooksul.

Õigus perekonna ühinemisele peab olema piiratud tuumikperega, mis koosneb vaid abikaasadest ja nende alaealistest bioloogilistest lastest. Vanemsus tõestatakse DNA-testide abil.

Mis puudutab nn. vanaemade-küsimust, siis on meie meelest täiesti vastutustundetu üritada saada meie maale eakaid, kui samal ajal kasvab järjekord vanurite hoolekandes ning ollakse mures elanikkonna vanuselise struktuuri pärast. Kehtivat seadust ei tohiks hakata selles osas muutma.

9.6 Tingimused elamisloa tühistamiseks

Rasketes või korduvates rikkumistes süüdimõistetud sisserändajad tuleb maalt välja saata. Näidates üles hoolimatust Soome seaduste ja soomlaste suhtes on sisserändaja vabatahtlikult loobunud nendest õigustest ja hüvedest, mida Soome on talle pakkunud.

Leiame, et elamisluba tuleb tühistada ka juhul, kui hiljem selgub, et see on antud valedele isikuandmetele, päritoluriigile või muudele asjaoludele tuginedes. Ametivõimudele valetamisel, erinevalt praegusest, peavad olema tagajärjed.

Usume jätkuvalt, et elamisluba tuleks tühistada, kui on tuvastatud, et selle saanud isik on korraldanud ebaseaduslikku sisserännet Soome või Euroopa Liidu territooriumile või kui ta on saatnud Soomest vahendeid mõnele päritolumaal toimuva relvastatud konflikti osapoolele või terroristlikule organisatsioonile.

9.7 Kodakondsus on autasu

Meie meelest peaks kodakondsus olema autasu ning tunnustus juba toimunud lõimumise eest. Kodakondsuse andmisel ei saa olla aluseks üksnes Soomes veedetud aeg, seda isegi mitte humanitaarsetel alustel saabunud sisserändajate puhul. Keelenõudeid ei tohiks lõdvemaks lasta.

Kodakondsuse võiks anda näiteks pärast viit aastat Soomes elamist, kui on täidetud ka muud tingimused (omandatud soome keel, ei sõltuta olulisel määral abirahadest, ei ole pandud toime suuri õigusrikkumisi).

9.8 Rahvaste rändamine ei lahenda probleeme, vaid tekitab neid

Põlissoomlased ei näe jätkusuutlikuna sellist arengut, mis rõhutab inimeste vaba liikumist üle riigipiiride nii, et kodanikud on sunnitud praktikas rändama üha enam ühest elupaigast teise.

Selline areng aitab kaasa ka sellele, et tegelikud probleemid ei saa lahendatud seal, kus need on sündinud, vaid probleemid jäävad lahendamata. Hiljem aga järgnevad need uutele aladele, tekitades püsiva inimeste liikumise. Inimeste püsiv liikumine on nähtus, mis kahjustab keskkonda ning kultuurilist kapitali ja seda ei saa seetõttu pidada poliitika tõsiseltvõetavaks lähtekohaks.

Põlissoomlased ei soovi piirata inimeste vaba liikumist, kuid me soovime aidata kaasa näiteks sellele, et kogu Soome oleks asustatud.

10. Maksud maksevõime järgi – Põlissoomlaste maksupoliitika10.1 Maksud maksevõime järgi

Põlissoomlaste maksupoliitika tugineb sotsiaalsele õiglusele. Iga töövõimeline Soome kodanik tasub maksevõime alusel makse, et riik oleks suuteline vähendama sissetuleku- ja heaoluerinevusi ja saaks hoitud alal põhjamaise heaoluühiskonna mudel kvaliteetsete teenuste pakkumiseks. Maksutuludest peetakse ülal ka infrastruktuuri ja avalikku korda.

Tulude kasvades kerkib ka maksumäär, seda peavad Põlissoomlased õiglase maksustamise lähtekohaks. Meie ei toeta liikumist ühtlase maksumäära poole, mille puhul rikkad saavad rikkamaks, kuid vaesed jäävad vaesemaks. Juba praegu on selgelt näha, et riigi maksulaekumistest üha suurem osa tuleb sellistest igaühele võrdsetest maksudest nagu käibemaks, ettevõtte tulumaks ja kapitalimaksud. Võimuerakondade tehtud kärped riigi poolt tulumaksu kogumises on viinud kohalike omavalitsuste kehtestatud maksude tõstmiseni, nõndamoodi tuleb maksupoliitika selgelt kõige enam kasuks suurema sissetulekuga inimestele. Paljudest tehtud maksukärbetest saavad kasu peamiselt vaid suure sissetulekuga inimesed ning nende majanduspoliitiline mõtekus on küsitav.

Õiglase maksustamise aluseks on laiem ühiskonda koos hoidev poliitika, mille puhul maksude maksmist peetakse mõistlikuks. Praegune ühiskonda killustav ning liialt individualismi rõhutav poliitika on nõrgestanud soomlaste omavahelist solidaarsust. Samal ajal, kui ettevõtlus ja kapital koonduvad, kodanike ühtekuuluvus väheneb ja nii toimib mitte ainult turg, vaid ka poliitika üha enam kapitaliringluse tingimustel.

Põlissoomlaste meelest peab töötamise ja tööhõive eriline olulisus ühiskonna jaoks võrreldes kapitaliga kajastuma maksupoliitikas, mis muudab võimalikuks aktiivse majanduspoliitika ja on üldiselt aktsepteeritud. Põlissoomlaste meelest on ühiskond olemas igale inimesele inimväärse elu võimaldamiseks. Maksupoliitikas on vaja tarkust toimida vastavalt vajadustele, kuid seda tehes tuleb lähtuda alati eelmainitud ühiskondlikust vaatepunktist. Maksupoliitika, nagu igasuguse muu poliitika, keskmes peab olema inimene. See, kui rahul kodanikud sellega on, on elluviidava poliitika mõõdik.

Põlissoomlased on vastu nn. rohelisele maksureformile, sest see reform varjab lihtsalt maksukoormuse nihutamist tarbimis- ja keskkonnamaksude vormis väikese ja keskmise sissetulekuga kodanikele, ohustades samal ajal tööstusettevõtteid. Põlissoomlaste meelest peaks finantskriisi eest maksma suurkapital ja rahvusvahelised finantsturud, mitte tavalised soomlased.

10.2 Kapitalitulu maksustamist suurendada ja luksustarbimist piirata

1990-ndate alguses läbiviidud maksureform on viinud praeguse olukorrani, kus üksikisiku kapitalitulult makstakse ühtlaselt 28 protsenti maksu, samas kui töötasu maksustamine on progressiivne, st. sissetuleku järgi kasvav. Põlissoomlaste meelest peaks ka üksikisiku kapitalitulu maksustamine sissetuleku järgi kasvama, sellega väheneks kapitalitulu ja töötasu maksustamise ebavõrdsus. Astmeid ehk progresseerumist ei saa aga siiski määrata samal moel nagu töötasult, sest suhteliselt järsud ja äkilised muudatused kapitalitulu maksustamises võivad põhjustada kapitali väljavoolu Soomest. Kapitalimaksu alammäär tuleb tõsta 30-ne protsendini. Valuutavahetuse ja börsitehingute, pangandus- ja laenuasutuste maksustamist uutes riigitulu suurendavates vormides tuleb meie meelest uurida.

Oleme rasketes majandustingimustes valmis tõstma üksikisiku tulumaksu ülemist astet praegusest kõrgemale. Suure sissetulekuga inimeste suurem maksustamine on parim viis piirata luksustarbimist, erinevalt käibemaksu tõstmisest, mis vähendab kõige enam väikese sissetulekuga kodanike tarbimisvõimalusi. Keskmise ja väikese sissetulekuga inimeste tulumaksumäära Põlissoomlased ei taha tõsta, et vältida ostujõu langemist ja majandusaktiivsuse vähenemist.

10.3 Majanduslikult edukamad ühingud kapitalimaksu alla

Kapitalitulu maksustamist puudutava reformi raames soovivad Põlissoomlased laiendada maksubaasi, võttes sihtasutuste ja ühingute saadud kapitalitulu, nagu dividendid, renditulud ning müügitehingutest saadud kasum, maksustamise alla. Osa suurtest sihtasutustest on kantud sihtasutuste registrisse, kuhu nad peavad edastama raamatupidamisaruande. Tõeliselt suurteks “sihtasutusteks” on aga ka ühinguid, mis ei pea edastama kuhugi mingeid andmeid.

Nii ei ole ka teada see, kui palju kapitalitulu on Soomes täielikult maksustamise alt väljas. Kapitalimaks lekib nagu sõel nendele suure varandusega isikutele, kes oskavad luua fondi või ühingu “suguvõsa rahade” kaitsmiseks. Põlissoomlaste meelest oleks tõeline maksureform kapitalitulu maksustamise osas see, et kõik sihtasutused ja ettevõtmised viidaks kapitalitulu maksustamise alla. Kuna Soomes on palju väikeseid ühinguid ja sihtasutusi, mille toimimine sõltub kapitalimaksust vabastatusest, siis võib ühingute ja sihtasutuste kapitalitulu jätta maksuvabaks näiteks saja tuhande euro ulatuses. Maksumäär võiks olla ka üldisest kapitalimaksust madalam, näiteks 10%, vähemalt esialgu. Oluline oleks saada teada see, kui palju kapitalitulu maksustamise alt välja jääb, kui seda maksudeklaratsioonis märkida tuleb.

On ebaõiglane, et väikeettevõtted, mis tegutsevad tururiski tingimustes, peavad maksma kapitalimaksu, kui tõeliselt jõukad ühingud ja sihtasutused saavad suhteliselt stabiilset kapitalitulu maksuvabalt. Mitmed suured sihtasutused ja ühingud on mõningate Soome suurettevõtete suuromanikud ja neil on oma esindajad nende äriühingute nõukogudes, mis otsustavad, kas ettevõte investeerib Soome, välismaale või jagab häid dividende omanikele.

10.4 Ei maksukonkurentsile

Põlissoomlased leiavad, et Ida-Euroopa ja Iirimaa on hoiatavad näited sellest, et maksukonkurentsi langemine on ebaterve alus majanduse kasvule. Maksutulude kahanemise tõttu tekkinud puudujäägiga riigieelarved ühendatuna välismaiste spekulantfirmade saabumise ja musta raha valgumisega rahvamajandusse madala ettevõtete tulumaksu tõttu ei saa olla Soome viis tõusta uuele kasvu-teele. Põlissoomlased ei kiida heaks ettevõtete tulumaksu vähendamist, me tahame säilitada selle vähemalt praegusel, 26 protsenti, tasemel.

10.5 Käibemaksu ja energiamakse ei tohi tõsta

Põlissoomlased ei kiida heaks praeguse valitsuse käibemaksupoliitikat. Muuhulgas on minetanud oma mõtte toiduainete käibemaksualandus, seda üldise käibemaksu ja toiduainete käibemaksu tõusu tõttu alates 01.07.2010. Põlissoomlased ei mõista just kalkuleeritud toiduainete käibemaksu uut tõstmist. Üldise käibemaksumäära tõstmine on paljudele soomlastele raske koorem. Muu hulgas ravimite, ühistranspordi piletite ning tarbekaupade hinda tõstev üldise käibemaksu tõus jätab paljude kodanike rahakotti sügava jälje. Põlissoomlased ei saa kiita heaks eelarveolukorra parandamist tarbimismaksude tõstmise kaudu. Vastutust lama eest ei tohi panna tavaliste soomlaste õlgadele.

Soomes on rahvastikutihedus üks Euroopa hõredamaid, kuid meie pindala on üks Euroopa suurimaid. Suurte vahemaadega riigina sõltub Soome autoliiklusest, seetõttu peavad Põlissoomlased uskumatuks valitsuse kavatsusi piirata autode kasutamist kasvavate kütusemaksudega. Ütleme ka ei pealinnaregiooni ummikumaksule.

10.6 Säilitada õiglane kinnisvara- ja pärandimaks ning taastada varamaks

Praeguse kruntidepuuduse põhjuseks on osaliselt meie maal kruntide tagatisena kasutamist soodustav kinnisvara maksustamine. Kallites paikades asuvate ja väärtuse oodatava kasvu tõttu hoonestamata seisvate kruntide või ärimaade maksustamist tuleb karmistada. Soomlased ei peaks kannatama kruntidepuuduse all teiste spekulatiivse tegevuse tõttu. Tavaliste kodanike kinnisvara või põllu- ja metsamaa maksustamist Põlissoomlased suurendada ei taha, sest eluase on põhivajadus ja näiteks metsamaa väikeomanikel peab olema võimalus saada ka väikest sissetulekut. Kodumaist toidu- ja energiatootmist peame omaette väärtuseks.

Äriringkondade agar lobistamine valitsuse suunas pärandimaksude vähendamiseks ei ole õnneks seni täidesaatmiseni jõudnud. Põlissoomlased tunnevad, et päranduse saamine on eesõigus, mille eest tuleb tasuda riigile teatud protsendile vastav maks. Eriti muid kui põllumajandusettevõteid ei ole mingit põhjust jätta põlvkondade vahetudes maksustamata, sest maksustamine ei ole nendel juhtudel nii suur, et ettevõte ei saaks jätkata edukalt toimimist. Väiksemate pärandite puhul maksuvaba osa ülempiiri tõstmist ning elukaaslase õigust jääda elama surnu korterisse peavad Põlissoomlased mõistlikuks. Me ei saa aga kuidagi nõustuda suurmetsa- ja pangaomanike vabastamisega pärandimaksust. Sellise suurusjärgu pärandite maksustamine peab säilima. Võimuerakondade poolt viimasel ametiajal kaotatud varamaks tuleb taastada.

10.7 Rahva ühtsus tagab valmisoleku maksude maksmiseks

Ühiskondlikul poliitikal tervikuna on suur tähtsus valmisolekule maksusid maksta, sest kodanikud tahavad näha, et nende eurosid kasutataks tulemuslikult ja tõhusalt. Seda tuleb võtta arvesse, kui tehakse erinevaid poliitilisi valikuid, sest vastasel korral on tagajärjeks maksude maksmisest kõrvalehiilimise suurenemine.

Maksukärbete tulemusel langevad avaliku sektori sissetulekud ja kodanike kätte jääv tuluosa põhimõtteliselt kasvab, mille tulemusel saavad ettevõtted nõuda taas palkade langetamist. Põlissoomlaste meelest ei pea Euroopa majandusprobleemide lahendamisele lähenema avaliku sektori lammutamise ja palkade langetamise kaudu.

11. Ennekõike Soome töö ja ettevõtlus – Põlissoomlaste tööstuspoliitikaSoome majanduslikku ja tööstuslikku baasi on vaja tugevdada. Võimulolijad sisendavad rahvale, et näha on majanduse kasvumärke. See on kvartiilimajanduse pime koht. Samal ajal takistatakse sobimatute otsustega majanduse toimimist ja tööhõive käimatõmbamist. Heaolu tagavat tööstust koormatakse nüüd märksa enam omas riigis tehtud kliimapoliitiliste otsustega kui meiega konkureerivates maades. Me oleme veel kaugel lamale eelnenud “heast” ajast. Põlissoomlaste meelest ei saa Soome lubada endale jätkamist praegusel kliimapoliitika kursil – õige valik oleks üleminek süsteemile, kus erinevate tööstusharude heitkogused on määratud sektorite kaupa, loobuda praegusest heitkogustega kauplemise süsteemist.

11.1 Praeguse kliimapoliitika puudused

Paljud praeguse valitsuse lihtsakoelised maksu- ja litsentsiotsused – rohelise energia maks, eritariifid, kliimatasu arenevatele ja arengumaadele jms. – on suurendanud käegakatsutavalt meie majapidamiskulusid. See kahjustab meie majanduskeskkonda ja õõnestab riigi majandust. Kui tehakse selliseid järske lükkeid, siis peaksid nende arvutuste aluseks olema kindlad ja vaidlustamatud lähteandmed.

Heitkogustega kauplemise süsteemi väärkasutamist ilmneb üha sagedamini. Sadu miljoneid eurosid on suunatud eraisikute kontodele. Heitkogustega kauplemisest, ülejäänud kliimapoliitika miljarditesse küündivatele rahavoogudele lisaks, on saamas üks majanduskurjategijate tulusamaid ärisid.

Teine suur veidrus ÜRO kliimapoliitikas on nn. tööstusriikide südametunnistusraha kogumine. Seda põhjendatakse järgmiselt: arenenud riikidel on kohustus ja vastutus maksta arenevatele riikidele ja arengumaadele kliimaraha! Praegune valitsus on lubanud osaleda selles fondis riigieelarve kaudu kahesaja kuni neljasaja miljoni euroga. On see tänu selle eest, et vanavanemad ja vanemad on loonud pikkade päevade jooksul kõva tööd tehes tööstuse Soome heaolu tagamiseks. Põlissoomlaste meelest on selline rahaline mõtlemine ning südametunnistuse puhtaks ostmine absurdne. Arenevates riikides Hiinas ja Indias ning arengumaades, peamiselt Aafrikas, omavad tootmisettevõtteid kohalike riikidega kahasse rahvusvahelised suurkontsernid. Nad konkureerivad maailmaturul meie tööstusega samades valdkondades. Kuid nemad toimivad täiesti teistsuguste reeglite järgi. Nad tallavad üldjuhul töötajate õigustel ega hooli keskkonnast. Ja need ettevõtted jagavad miljardeid eurosid tulu oma omanikele. Põlissoomlaste meelest peaksid need rahvusvahelised ettevõtted ise eraldama oma suurtest kasumitest kübekese raha keskkonnaohutuse tagamisse investeerimiseks, nagu seda on juba teinud Soome ettevõtjad. Kehtivad riiklikud ning rahvusvahelised baasseadused ütlevad selgelt, et lagastaja koristagu oma jäljed alati ise.

11.2 Tööstuse eluline tähtsus allhankijatele ja heaoluriigile

Meie tööstuse tegevustingimusi tuleb parandada. Kui seda ei tehta, siis praeguse heaoluühiskonna rahaline alus mureneb, seda ei suuda korvata ka nn. roheline kasv.

Pärast valimisi peab uus valitsus muutma kliimapoliitika suunda, et tagada meie põhiliste tööstusharude allesjäämine ja eeldused kasvuks meie maal. Ilma suunamuutuseta võime öelda lähiaastatel majanduskasvule hüvasti. Soome suured metsa- ja metallikontsernid saavad hakkama, kuid selle, et nende tootmisrajatised jääksid Soome, määrab ära tulevase valitsuse programm. Suurte metsa- ja metallikontsernide tegelik mõju tööhõivele tuleb nende tegevuse suurest seotusest allhankijate ja tarneahelatega. Eelseiseva valitsemisperiood ajal toimub tugev konkurents selles, millistesse riikidesse metsa- ja metallitööstuse ettevõtted alles jäävad ja kus nad laiendavad oma tegevust. Riiklikest otsustest sõltub, kas Soome jääb selles konkurentsis püsima.

11.3 Muutused heitkoguste-süsteemi

Heitkogustega kauplemise süsteemi ning administratiivselt heitkoguste vähendamiseks kvantitatiivsete eesmärkide seadmisega ei saavutata globaalselt püstitatud heitkoguste vähendamise eesmärke. Praegune kliimapoliitika ainult aeglustab Euroopa Liidu ja Soome majanduskasvu ning põhjustab tööpuudust heaoluühiskonna põhirahastajale, tööstusele, sest lisakoormus tööstuse kulustruktuuridele kahjustab lõpuks konkurentsivõimet.

Üleminek sektoripõhisele süsteemile oleks õiglane ja see võtaks arvesse juba tehtud investeeringuid, mille eesmärk on vähendada heitkoguseid. Näiteks Soome terasetootmises on heitkogused tonni kohta poole väiksemad kui Euroopas keskmiselt, rääkimata Aasia ja Venemaa vastavatest ettevõtetest. See on saavutatud süstemaatiliste investeeringutega: sadu miljoneid eurosid on investeeritud tõstmaks tootlikkust ja saamaks heitkoguseid miinimumini.

11.4 Ei tootmise kärpimisele – jah konkurentsivõimele

Kategoorilisel heitkoguste kvantitatiivsete piirnormide rakendamisel tuleb kärpida tootmist, mis viiakse seetõttu üle nendesse riikidesse, mis ei ole võtnud endale kohustust saavutada sarnaseid eesmärke ega teinud selliseid otsuseid nagu Soome ja Euroopa Liit. Meie soovitud süsteemi puhul lepitaks selle asemel kokku üleilmsetes sektoripõhistes piirarvudes. Need tootmisasutused, mis ei jää oma sektoripõhiste heitetasemete alla, maksavad riiklikku või rahvusvahelist kliimamaksu. Kliimamaks on sihtotstarbeline ning sellest rahastatakse investeeringuid keskkonnaohutusse. Tehnoloogiat viidaks selle fondi rahastamisel sinna, kus seda vaja on.

Soomes on töötatud juba välja süsinikdioksiidi sidumise tehnoloogia, mis suudaks vähendada heitkoguseid kuni 30%. Ja seda kõike sulgemata ühtegi puusöe, kändude või turba peal käivat elektri- ja soojajaama. Nii saaks luua vähemalt ühe “väike-Nokia” heaoluühiskonna rahastamiseks. Kliimasanktsioonide tuludest võiks osta just selliseid soomlaste tehnoloogiaid Soomest, mida saaks rakendada maailma erinevates osades kliimat reostavate ettevõtmiste parandamiseks. Maksja peab olema saastaja, mitte keegi teine. Kellelgil ei tohi lubada seda tehnoloogiat kopeerida ja müüa siis oma tootena.

11.5 Riik kui aktiivne omanik ja tööandja

Omanik on oluline. Sinivalge kapital toetab tööhõivet ning tagab turvalise ja taskukohase kapitalitoe börsil noteerimata kasvupõhistele ja kasvule orienteeritud ettevõtetele. Sinivalge kapitalitoe tuumiku moodustavad riiklikud riskiinvesteeringutega tegelevad ettevõtted ja pensionikindlustusfondid. Finnvera ja Teollisuussijoitus peavad arvestama riskide võtmisel saadud suunistega, need vajavad kapitaliseerimist ja nende tööjaotus täpsustamist. Laevaehitustööstusele peavad olema tagatud konkureerivate maadega võrdväärsed tagatiste ja toetuste süsteemid.

Põlissoomlased julgustavad pensionifonde investeerima tugevalt kodumaisesse infrastruktuuri, kaevandusprojektidesse ning kasvuettevõtetesse. Tööpensioni rahad tuleb investeerida kasulikult ja turvaliselt – meie raha ja meie pensionid on paremini kaitstud kodumaale investeerimise, mitte laenude andmisega Kreekale.

Riigiasutustest käiv tööviljakusprogramm tuleks panna Põlissoomlaste meelest seisma, sest see on osutunud pelgalt koondamisprogrammiks, mille puhul ei ole tõendeid tegelikust säästmisest.

11.6 Juurida välja varimajandus

Kuritegelik varimajandus tekitab Soomele igal aastal tohutut majanduslikku kahju, lausa nelja-viie miljardi euro suurusjärgus saamata jäävat maksutulu. Esmajoones just tööjõu vaba liikumine Euroopa Liidus on tõuganud toitlustus- ja ehitussektori varimajanduse nõiaringi välismaise odava tööjõu tõttu. Ehituses tuleks juurde 20 tuhat uut töökohta, kui varimajandus sealt välja saaks kitkutud.

Praegune valitsus on vähendanud sihilikult politsei ressursse rahvusvaheliste majanduskuritegude uurimiseks ning maksuametile ei ole, paljudest nõudmistest hoolimata, tagatud õigust siia saadetud töötajate maksuandmetele. Valitsus on pööranud oma pilgu sellelt kasvavalt probleemilt teadlikult kõrvale ja laiutab nüüd käsi varimajanduse ees. Kosmeetilised seadused, näiteks tagasipööre käibemaksu rakendamisel ehitussektoris, üksi ei aita varimajandust välja juurida. Piisavalt kõvad sanktsioonid tööandjatele, kelle töövõtjad ei täida töötingimusi, ametiühinguliikumise nõudeõigus ning maksumaksja-numbri loomine igale välismaisele töötajale on esimesed sammud, eriti toitlustus- ja ehistussektoris, tasakaalu saavutamiseks. Vastutava poole praegust trahvi, 15 tuhat eurot, tuleb muuta selliselt, et rikkuja peaks maksma 15% kogumahust, näiteks kümne-miljonilise ehituslepingu trahvi suurus oleks 1.5 miljonit eurot.

Praegust õigusrikkumiste tõlgendamise praktikat tuleb tugevdada selliselt, et ehitusplatside kontrollimise käigus vahele võetud varimajandusega tegelejatel, nii ettevõtjatel kui ka töötajatel, konfiskeeritaks koheselt Soomes asuv vara, et tagada sissenõutavate hüvitiste maksmine.

Nõndasamuti tuleb esimeses järjekorras karmistada ka seadust tellija vastutuse kohta ning eraldada rohkem vahendeid õigusjärelevalvet teostavatele asutustele. Ka avalik register maksurikkumistega tegelevatest alltöövõtjatest on suurepärane viis avaldada ettevõtetele survet olla vastutustundlik. Põlissoomlased ei või taluda seda, et majandusliku dünaamikaga õigustatakse maksukuritegevuse kaitsmist.

11.7 Väikeettevõtluse mõju tööhõivele tuleb võtta arvesse maksustamisel

Ilma tööstusliku tootmiseta oleksid heaoluriigi olemasolu eeldused oluliselt halvemad kui praegu. Väikeettevõtluse olulisus Soome ühiskonnale on aga kasvanud ja selle olulisus kasvab pikemas perspektiivis veel märkimisväärselt. Väikeettevõtluse kannustamine ja väikeettevõtjate rolli tugevdamine on olulised. Vajadus tõsta tööhõivet vanuselise struktuuri muutudes on rahvamajanduse seisukohalt väga keerukas väljakutse.

Valitsev töötus läheb meie ühiskonnale majanduslikult ja moraalselt kalliks maksma, seda tuleb üritada seega tõhusalt vähendada. Põhirõhk peab olema tõeliste töökohtade loomisel avatud turule. Ettevõtlusabi, töökohtade loomise toetamise ja maksuerisuste kõrval saab Soome väikeettevõtete konkurentsivõimet ja tööhõivepotentsiaali parandada võttes maksustamisel senisest paremini arvesse ettevõtte töömahukust ja käivet.

Samuti on oluline märkida, et Soome väikeettevõtete huviks ei ole oma tegevuse viimine välismaale. Väikeettevõtlus on tööjõumahukas majandustegevus ja seetõttu on see väär, et väikeettevõtlust takistavad liiga ranged maksureeglid, mis ohjeldavad tööhõivet. Ettevõtete käibel põhinevat maksusoodustuste alampiiri (22500 eurot) tuleb tõsta, nagu ka väikeettevõtete käibemaksu alampiiri, mis on praegu vaid 8500 eurot. Maksusoodustused võib saada kaetud tööhõive suurenemisega.

11.8 Hanked mõistlikes kätes

Hangete ja võistupakkumiste reegleid tuleb Põlissoomlaste meelest täpsustada nii, et Soome ettevõtted jõuaksid avalikes konkurssides samale redelipulgale. Tänane lihtsustatud lähenemine “odavaim võidab” diskrimineerib kodumaiseid ettevõtteid. Kõige soodsam “kogu majanduse” seisukohalt on õiglasema ja Põlissoomlastele meelepärasem liin. Sellisel juhul võetakse arvesse ka ettevõtete ja nende töötajate poolt maksudena tasutavat raha ja võimalikke oste kohalikelt varustajatelt. Praegused hangete ja võistupakkumiste reeglid toidavad varimajandust.

11.9 Transpordiühenduste seisukord

Sellises pikkade vahemaadega riigis nagu Soome on tööstuspoliitika üks keskseid tegureid logistika toimimine. Meie maa maanteevõrk on ebapiisava rahastamise tõttu kannatanud – see on viinud majandusaktiivsuse vähenemiseni, eriti Soome maakondade äärealadel. Seetõttu teevad Põlissoomlased ettepaneku suurendada teede korrashoiule kuluvat raha kahesaja miljoni euro võrra. Suurem osa kaubavedudest toimub maanteid mööda.

Laevade väävlimaks on väljapressimine, mida tuleb tõrjuda. Kui see ei õnnestu, siis on vaja pikki üleminekuperioode, sest Soome on praktiliselt peaaegu saareke, mis ei saa hakkama ilma taskukohaste mereteedeta.

Probleeme raudteede hooldamisel näitavad nii kaug- kui ka linnalähirongide šokeerivad hilinemised ning seetõttu teeme ettepaneku suurendada saja miljoni euro võrra raha raudteede hooldamiseks.

Transpordikulusid ei tohi koormata meiega konkureerivatest maadest kõrgemate keskkonna- ja muude maksudega.

12. Mitmekesine kodumaine energia – Põlissoomlaste energiapoliitika

Põlissoomlaste meelest vajab Soome mitmekülgset energiapoliitikat, mis pikas perspektiivis toetub isemajandamisele. Tuumaenergia kõrval arendatakse taastuvatele energiaallikatele tuginevat energiatootmist, eriti soojatootmises.

Energialahendustes tuleb alati püüda arvestada energia kodumaisusega, näiteks tugitoetuste poliitikas ei tohi olla kohta soomlaste omavahelisele kadedusele. Arvestada tuleb Soome kogutulu pikemat ajavahemikku vaadates.

Praegusel hetkel toodetakse valdav osa taastuvenergiast metsatööstuse kõrvalsaadusena ning ka edaspidi tuleb pidada silmas, et tööstusele sobivat puitu ei põletataks, vaid sellele üritataks anda lisandväärtust. See eeldab aga erinevate huvide praegusest paremat ühtesobitamist meie ühiskonnas.

Biogaasi tootmise võimalusi ei ole Soomes seni piisavalt kasutatud. See kahjustab eriti maapiirkondasid, kus biogaasi saaks toota muu maamajanduse kõrval märkimisväärsel hulgal juba ainuüksi põllumajandusjäätmetest. Põllumajandusjäätmeid saab töödelda tõhusateks väetisteks, mille tootmisega tekib biogaasi. Selle energiapotentsiaali kasutamine tooks tööd ja sissetulekut.

Praktikas on biogaasi suurim praktiline potentsiaal liiklemises, kus Soome üritab järgmistel kümnenditel vabaneda naftasõltuvusest. Nafta hind maailmaturul tõuseb oluliselt ning selleks valmistumist tuleb alustada varakult. Uuel moel energia tootmine looks tõenäoliselt ühtlasi kodumaise tööstuse nende alade ümber.

Soomes on märkimisväärsed metsavarad, mille abil on võimalik toota biogaasi, ning turba varjujäänud kasutamisvõimaluseks on turba töötlemine diislikütuseks. Turbatootmisel tuleb aga võtta alati hoolikalt arvesse võimalikke riske, mis on sellega konkreetses paigas seotud.

Elektriautode tootmisega seotud arendustegevuses peaks Soome olema samuti esirinnas, sest tulevikus elektriautode kasutamine kasvab. Sellesse panustamine võib luua Soomes palju uusi töökohtasid.

Energiasäästmist tuleb võtta arvesse eriti seoses renoveerimistega, st. energia kokkuhoiuks vajalikud parandused tuleb teha samal ajal koos ülejäänud remonditöödega. Energiatõhususe edendamisel tuleb arvestada puitkonstruktsioonidega.

Jäätmete ümbertöötlemine võimaldab nii mõndagi ning eriti plastikjäätmeid tuleks töödelda diisliks, selle asemel et neid põletada. Biogaasistamise abil, erinevalt põletamisest, saadakse jäätmetest nii energiat kui ka väetisi. Seetõttu tuleks põletusseadmete ehitamisel täpselt välja arvutada, milline on ikkagi majanduslikult kõige kasulikum valik jäätmepoliitikas.

Soome vajab mitmekesist energiapaletti, mis tagab taskukohase energia nii Soome tööstusele kui ka kodumajapidamistele. Lisateavet Põlissoomlaste energiapoliitiliste seisukohtade kohta leiab Põlissoomlaste maaeluprogrammist.

 

13. Õiglus sündigu – Põlissoomlaste õiguspoliitikaSoomlased on traditsiooniliselt austanud õigust, õiglust ja head korda. Põlissoomlased austavad jätkuvalt neid rahvuslikke põhiväärtusi ja julgevad seda öelda ka avalikult. Sellega eristume me taas vanadest parteidest, mis on soomlaste põhiväärtuste osas vait.

Tavaliste soomlaste usaldus kohtute ning politsei vastu on endiselt kindel, nagu arvamusküsitlused on korduvalt näidanud. Et selline usaldus ka säiliks, selleks nõuavad Põlissoomlased õigus- ja korrakaitseorganitele paremaid tegevustingimusi. Riiklik tööviljakusprogramm on eksisamm, sest sellega vähendatakse lühinägelikult juba niigi ülekoormatud kohtute ja politsei ressursse.

Me nõuame rahastamises suunamuutust, et politsei saaks asju paremini näha ja tegutseda kodanikele lähedal ning et kohtuasjad jõuaksid kiiremini otsusteni. Kriminaalasjadega tegelevaid prokuröre on ikka liiga vähe. Lisaks on kohtupidamine vaidlus- ehk tsiviilasjades muutunud liiga kalliks tavaliste kodanike õiguskaitse vaatepunktist. On väär, et kodanikud on üha enam sunnitud rahalistel põhjustel loobuma õiguse taotlemisest. Õigusabi rahastamist riigi poolt tuleb seetõttu tugevdada ning vaidluste lepitusmenetlusel lahendamist arendada.

13.1 Karistusseadustik vastavusse rahva õiglustundega

Karistusseadustikku tuleb nobedasti arendada, et see vastaks kaasaegse kuritegevuse reaalsusele. Vanade parteide nägemus kriminaalõigusest on jäänud juba kaua aega tagasi kinni nende 1960-1980-ndate aastate parimate päevade vasakpoolsesse-liberaalsesse minevikku. Karistused on seetõttu täna paljudes asjades põhjendamatult kerged, isegi võrdluses Rootsiga, rääkimata paljudest teistest Euroopa Liidu liikmesriikidest. Karistused ei vasta sageli tavaliste inimeste loomulikule õiglustundele.

Eriti vägistajate olematud karistused riivavad tugevalt inimeste õiglustunnet, ohvritest rääkimata. Esimest korda süüdimõistetud vägistaja saab sageli vaid hoiatuse (= nn. tingimisi karistamine), see tähendab, et ei istu päevagi vanglakaristust. Liiga vähe istutakse vangis ka paljude mõrvade ja kallaletungide eest. Rahvusvaheliselt võrreldes on kummaline, et mõrtsukate “eluaegne” piirdub tegelikult sageli 12-14 aastaga. Jalarõngaga karistamine on kahtlaselt vähetõhus ning sellest ei piisa, et motiveerida kuriteo kordasaatnut seaduskuulekusele.

13.2. Kuriteo sooritamine majanduslikult kahjulikuks

Lõtk karistuspoliitikas on ühtlasi loonud pisikurjategijatele “vaba ava”, mis võimaldab karistamatult rüüstata väikeseid kaupluseid, viies varastatud kaupa välja üksiolevate ja õigustatult hirmunud kassapidajate ees. Need kurjategijad, kui nad mõnikord kätte saadakse, võivad pisarateni naerda politsei kirjutatud kahjutasunõuete peale, sest seadust on hiljuti kahjustatud selliselt, et maksmata politseitrahve ei saa pöörata enam vanglakaristuseks. Õigusjärelvalve on praktiliselt võimetu kuritegeliku elemendi maksmata trahvide ees. Üsnagi “vabahärrad” on ka need, kes võivad ilma tegelike sanktsioonideta jääda aastas kümneid kordi vahele juhiloata sõitmisega.

Suuremahuline majanduskuritegevus on liiga sageli kasumlik ka karistuste väiksuse tõttu. Piir majanduskuritegevuse ja varimajanduse vahel on joonistatud veele. Praeguse valitsuse suhtumine varimajandusse on jäänud tegude tasandil arglikuks. Tugevad lisainvesteeringud varimajandusega võitlevasse politseisse ning teistesse uurimisasutustesse tasuksid ennast kiiresti kuhjaga ära; küsimus on ju miljarditesse ulatuvas maksudest kõrvalehiilimises.

Majanduskuritegevus on näide sellisest uuemast kuriteoliigist, kus toimepanijateks on asjast hästi informeeritud vastava ala inimesed, kes võtavad endale sihilikult riski kuritegevusega. Sellise sihiliku riski peale mineku eest ei tohiks kohtud anda enam nii palju tingimisi karistusi üksnes selle alusel, et süüdistatav ei ole varem vahele jäänud, st. on esimest korda kohtu all. Põlissoomlaste meelest peab karistuste ennetav, heidutav mõju olema praegusest selgelt suurem.

13.3 Muudatused vihkamiskuritegude seadusandluses

Mõned viimase aja sündmused näitavad, et on vaja arendada edasi seadusandlust nn. vihkamiskuritegude ja usurahu rikkumiste, sealhulgas netikirjutistes esineva kõige hullema laimu osas. Sellistel juhtudel tuleb pidada silmas seda, et prokuratuur ning kohtud oleksid rangelt erapooletud, järgides samu standardeid kõigi rühmade puhul, näiteks mis puudutab usurühmi/usuvahetust ning etnilisi enamus- ja vähemusgruppe. Vihkamiskuritegude seadusandluse väljatöötamisel tuleb hoolikalt jälgida, et sellega ei hakataks piirama normaalseid poliitilisi keskustelusid.

Vihkamiskuritegude koodeks tuleb kirjutada nii, et seaduse tõlgendamisel ei jõutaks praktikas mõningatele Euroopa Liidu liikmesriikidele omase kahtlusaluse äraspidise tõendamiskohustuseni, mille puhul peab kahtlusalune ise tõendama, et tema teol ei olnud rassistlikku motiivi. Vihamotiivi “automaatsus” õõnestab Lääne õiguskorda, mille kohaselt on igaüks süütu, kuni ei ole tõestatud vastupidist.

13.4 Raskete kuritegude ettevalmistamine karistatavaks

Karistusseadustikku tuleb viivitamatult viia sisse ka see, et Soome seadus ei salliks enam raskete kuritegude, nagu näiteks mõrva ja pangaröövi ettevalmistamist. Kehtiva seaduse puudused takistavad politsei sekkumist paljude raskete kuritegude ettevalmistusfaasis, enne kui kurjategijad ei ole hakanud plaani täide viima. Sellegi ava sulgemine ei lähe maksma ühtegi lisaeurot, vaja on vaid kirjutada juurde mõned sõnad karistusseadustikku. Samuti on vaja võtta karistusseadustikku osalemine terroristide väljaõppes.

13.5 Kurjategijate hotellindamine kontrolli alla

Soome karistus- ja korrakaitseseadusi tuleb täiustada tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks ka juhul, kui puudus tuleneb mõnda etnilisse vähemusse kuulujate tegevusest. Etniline taktitunne ei saa takistada seadusandjat reageerimast samal moel nagu seadusandja reageerib siis, kui sama puuduse tekitajad oleksid kõik nn. juursoomlased. Seadusandja mõttetu taktitunne on ka see üldine risustamisvabadus, mis on praegu praktiliselt piiramatu.

Vanglatingimused on Soomes, väheste eranditega, väga head ning vangidel ei ole töökohustust. Kaasaegsetes “vangihotellides” on paremad tingimused kui tuhandetel ebapiisava ravi käes virelevatel vanuritel. Seda ei saa pidada õigeks. Naabermaadest ja teistest Soome lähipiirkonna riikidest kuritegusid sooritama tulnud vangide paigutamist nende päritoluriikide vanglatesse tuleb edendada. Nendes riikides on vanglakaristusel veel peletav mõju. Raske kuriteo või palju kuritegusid sooritanud sisserändaja väljasaatmine peab olema võimalik senisest enamatel juhtudel. Organiseeritud ja korduv kerjamine tuleb juurida meie tänavatelt välja seadusandlike meetmetega, sest me ei taha oma maale kerjustega kaasas käivat kuritegevust ning muid kõrvalmõjusid.

Noorte õigusrikkujate (eriti 15-17-aastaste) sattumist traditsioonilisse vanglakeskkonda tuleb pidada jätkuvalt erandlikuks. Õnnestunud ei ole aga ka see, et noortele mõistetakse mitu järjestikust hoiatust (= tingimisi karistust) või praktiliselt kasutuid trahve. Põlissoomlaste meelest on vaja arendada üldkasulikku tööd ja nädalalõpuareste nagu tõelisi meeldetuletusi, mida tuleks rakendada üsna ruttu pärast teo toimepanemist.

13.6 Kuriteoohvrite seisundi parandamine

Kuriteoohvrite seisundit tuleb parandada. Riiklikku kahjurahade süsteemi tuleb arendada. Samuti tuleb jätkuvalt laiendada riikliku süüdistaja alla käivate rikkumiste ringi, mille puhul süüdistaja ei suuda vältida ohvrile surve avaldamist või pistise maksmist. Seadusandlust ja vastutusele võtmist tuleb arendada ühtlasi edasi selliselt, et senisest vähemates kohtuasjades mõistetakse süüdi ennast või oma vara rünnaku eest kaitsnud inimene. Praegu pääseb teo toimepanemisel peatatud kurjategija liiga kergelt.

13.7 Ei eriseadusandlusele ja kultuurilisele erikohtlemisele

Põlissoomlaste meelest tuleb Soome seaduseid ja õiguselu arendada jätkuvalt just soomlaste demokraatia ja võrdõiguslikkuse põhimõtete alusel. Seetõttu tuleb öelda koheselt ka järsk ei islami šariaadiseadustele. Neile ei tohi anda Soomes ühtegi jalatäit, seda isegi mitte suguvõsa sisemistes pere- ja pärimisasjus ning mehe peresisese distsiplinaarvõimu osas. Täielikud ja võrdsed õigused ning seaduse kaitse peavad olema tagatud kõikidele Soomes elavatele naistele ja tüdrukutele. Võrdõiguslikkuse voliniku pädevust tuleb selles osas laiendada.

13.8 Soome vajab sõltumatut põhiseaduskohut

Kõrgeimal riiklikul tasandil on vaja poliitikutest sõltumatut põhiseaduskohut. Parlamendi põhiseaduskomisjoni halb sobivus “kohtuks” ilmnes viimati endise peaministri Vanhaneni hiljutisel kuulamisel tema kuriteos kahtlustamise tõttu. Nõndasamuti ütleb ka Euroopa Liidu aluslepingu muudatuste jõustamise viis ning teiselt poolt katse lisada Euroopa Liidu liikmelisust põhiseaduskomisjoni toetusel Soome põhiseadusesse, et põhiseaduskomisjoni töös on tegemist poliitilise tõlgendamisega õigusliku tõlgendamise asemel.

Põlissoomlased pooldavad praegu arutusel olevat valimisseaduse reformi, et õigus saaks paremini teenitud valijate ja erakondade vahel.

13.9 Uus suund kriminaalpoliitikas

Kurjategijate õiguskaitse on Soomes kõrgel tasemel, kuid tavaliste kodanike oma mitte. Põlissoomlased nõuavad seadusandjalt ja valitsuselt seadusi ning tegusid, mis tavaliste kodanike õiguskaitset ja turvalisust parandaksid ning nende õiglustunnet austaksid.

Põlissoomlaste programmi viimane osa on toodud siin praegu poolenisti.

 

14. Põlissoomlaste maaeluprogramm

Maapiirkondades kasvab kõik

Põlissoomelik maapiirkond on inimlähedane, turvaline, majanduslikult elujõuline ja ökoloogiliselt jätkusuutlik. Põlissoomelik poliitika on iseseisev, õiglane, grupihuvidest sõltumatu ja koostöövõimeline.

Põlissoomlaste maaeluprogramm käsitleb põllumajandust, metsandust, maapiirkondades elamist ja ettevõtlust. Põlissoomlased näevad maaelus edutegurit. Euroopa Liit ja riik juhivad, kuid liigne järelevalve ja eestkoste viivad stagneerumise ja bürokraatiani. Maaelu küsimused on parem usaldada eraettevõtjatele ja kohalikele tegelastele. Asjade sujuvaks korraldamiseks ja bürokraatia vähendamiseks on vaja Põllu- ja Metsamajandusministeerium ja Keskkonnaministeerium ühendada Loodusvarade Ministeeriumiga.

Põllundus ja metsandus, kalandus ja põhjapõdrakasvatus rahuldavad elu põhivajadusi. Maa- ja metsasaaduseid tootvad, töötlevad ja transportivad ettevõtted loovad heaolu kogu Soomele ja on meie maa-asustuse alus.

Maal on hea elada ja kasvada

Elamine ja ettevõtlus maapiirkondades vajavad arenevat ja ettearvatavat keskkonda. Maapiirkondade liiklusühendusi ei ole arendatud, teenuste osutamist on koondatud keskustesse või lõpetatud ning elavaid külasid ähvardab närbumine. Maapiirkondade elanikke on süüdistatud Läänemere saastamises, põhjavee reostamises ja kliimamuutuse põhjustamises. Süüdistamine ja tsentraliseerimine tuleb peatada ning tuleb luua uut usku elu võimalikkusesse maal. Maapiirkonnad on hea ja turvaline kasvukeskkond lastele ja noortele.

Teenused maapiirkondades – tsentraliseerimiselt detsentraliseerimisele

Põlissoomlaste meelest tuleb liikuda maapiirkondades teenuste tsentraliseerimiselt detsentraliseerimisele. Piirkondlike omavalitsuste ja teenuste säilitamine on kõige tõhusam regionaalpoliitika. Elujõulisi külasid on surnud koolide, posti- ja kaubanduslike teenuste tsentraliseerimise tulemusena, kuigi sellest koondamisest saadav kasu on olnud sageli näiline. Avalike teenuste osutamise lõpetamist hinnatakse ühekülgselt teenuse korraldaja vaatepunktist ega austata teenuse kasutajate ja kogukonna vajadusi. Avalike teenuste pakkumist tuleb arendada sektoriüleselt ja tehes koostööd eraettevõtetega. Postiveo, koolitranspordi, teenindusbussi ja koduhooldusteenuste ühtekoondamise ees seisvad takistused tuleb eemaldada. Politsei ja teiste ametiasutuste teenused peavad olema kättesaadavad kõrvalistes piirkondades. Riigiasutuste kaugtöö võimalusi tuleb edendada. Keskendumine külade lähikonnale teenuste osutamisele tuleb säilitada. Külakoolide sööklaid peaksid saama kasutada ka teised, mitte ainult kooliõpilased. Telekomi-, telefoni- ja postiteenused peaksid olema kõikjal võrdselt kättesaadavad. Teenused peavad olema kõigile kättesaadavad ka ilma internetita.

Paremad teed viivad kõrgema elatustasemeni, auto kasutamise kulusid tuleb vähendada

Sujuv transport on toimiva ja tõhusa maaelu eeldus. Raud- ja maanteede, sadamate, lennuväljade ja andmesideühenduste tagamine on üks valitsuse keskseid ülesandeid. Riik on jätnud teedevõrgu hooldamise ning arendamise madalaimale tasemele läbi kogu 2000-ndate. Põlissoomlaste meelest on kohalike ja erateede hooldamine ja parandamine samasugune panus rahvusliku rikkuse hoidmisse, turvalisusse ja ühiskonna toimimisse nagu põhiteede korrashoid. Teenuste ja töökohtade siirdumisel keskustesse ja ühistranspordi kaotamisel on auto maaelanike jaoks asendamatu. Vanade autode saastemaksud, kütusemaksud ja lähetuskulude piiramine mõjutavad kõige rängemini maal elavaid inimesi. Kulude kasvamine võib muuta tööl käimise isegi mittetulusaks ja hobidega tegelemise võimatuks. Põlissoomlased ei kiida heaks keskkonnakaitselistel ettekäänetel aetavat tsentraliseerimispoliitikat.

Tuleb suunata rahalisi vahendeid raudteevõrgu hooldamiseks ja ehitamiseks. On vaja uut Jäämere liini põhjas tööhõive tagamiseks ja mäetööstuse tuleviku kindlustamiseks.

Peretaludele tuginev isemajandamine on Soome julgeolekutagatis

Tingimused tulutoovate väike- ja peretalude toimimiseks tuleb säilitada kogu Soomes. Majanduslikult äratasuvad ja edasipürgivad talud võivad vastata ühiskonna väljakutsetele tööhõive osas investeerides ja hoolitsedes hästi nii loomade, keskkonna kui ka talupere eest. Põlissoomlaste meelest peavad põllumajanduses töötajate sissetulekud olema vastavuses sissetulekute üldise arenguga. Peretalud põhinevad talus elava perekonna tööpanusel. Peretalud võivad olla erineva suurusega ja neil võib olla palgatud tööjõudu. Pindalatoetusi peab olema võimlik liigutada maatalu sees [kasutamiseks teisteks asjadeks].

Soome põllumajandustootmise säilimine tagab töökohtade säilimise ka ülejäänud toiduainesektoris. Soome põllumajandus annab tööd lisaks veel kolmesajale tuhandele inimesele. Ümberkorraldused ning tööviljakuse suurendamine on vähendanud toiduainesektoris töökohtade arvu, kuid selle sektori tähtsus ei ole vähenenud, sest me tahame endiselt süüa kodumaist toitu.

Püsiva mõju saavutamiseks peaks poliitiline otsustamine mõjutama otsest nõudlust, nagu näiteks mahetoodangu turunduskampaaniates või kohaliku toodangu eelistamisega avalikes hangetes. Poliitiline juhtimine ei saa olla püsivas vastuolus nõudlusega.

Detsentraliseerida tootmine ja kriisivalmidus

Maailma toiduaineturud on siirdumas püsivate ülejääkidega kauplemisest defitsiitide aega. Soomemaise toodangu tagamine on olnud väga arukas. Lisaks enda varustamisele kodumaise toiduga on vaja panustada söödavalkude tootmise ja energiasõltumatuse tõstmisse ning mahetoodangu nõudluse rahuldamisse. Kriisivalmiduse tagamine nõuab panustamist varude ladustamisse.

Tõhusust on vaja, kuid tööstuslik põllumajandus Soome ei sobi. Praeguste arengute suund, kus kariloomad kasvavad suurtes tööstuslikes rajatistes, on murettekitav. Samal ajal on uutes peretaludes kariloomade kasvatamine haruldus. Väiksemad tootmisüksused kindlustavad toiduga varustatuse, maapiirkondade asustatuse ja loomade tervise. GMO-vabadus on Soome puhta põllumajanduse ekspordieelis, mistõttu ei ole Põlissoomlased nõus GMO-sortide kasvatamisega. Me oleme ühtlasi vastu GMO-toodete sisseveole, töötlemisele või kasutamisele Soomes. Mahesaaduste tootmise ja töötlemise laiendamiseks tuleb tagada vajaminev raamistik.

Toiduainetööstuse tsentraliseerimise ja suurte üksuste kõrvale on vaja väiksemamahulist toiduainetootmist. Väiksemate tootmisüksuste keskkonna ning muid regulatsioone tuleb seetõttu leevendada. Väiksemad üksused on olulised mitte üksnes Soome toidukultuuri ja kohaliku tasandi jaoks, vaid ka kriisiolukorras varustatuse tagamiseks.

Ettearvatavust ja õiglust tuleb suurendada

Põllumajanduslik tootmine nõuab ettevõtjalt pikaajalist pühendumist. Investeeringuid tehakse kümneteks aastateks. Poliitilised otsused peavad olema ettearvatavad ning võimaldama ettevõtjail kavandada arengut ja põlvkonnavahetusi.

Soome tootjahinnad on sageli Euroopa madalaimate, kuid kulud kõrgeimate hulgas. Põllumajandussaaduste töötlejad, kaubandus ja toiduainetööstus elavad hästi. Samuti paisuvad ka nõuandeteenistused.

Maaomanike narrimine peab lõppema. Maastikul sõitmise, puhke- või matkamajanduse puhul ei ole sellist avalikku huvi, mille tõttu peaks piirama maaomanike õigusi. Matkaradasid ja teid lumesaanidega lõbusõidu tegemiseks ei rohi rajada maaomaniku tahte vastaselt.

Põlissoomlased ei nõustu kinnisvaramaksuga põldudele või metsale, sest meie meelest peab kõigil soomlastel olema võimalus omada maad, ilma et selle eest karistataks. Pealegi oleks rumal tõsta kodumaise toidu- ja puidutootmise kulusid. Maksuvabastus on mõistlik ka igameheõiguse seisukohalt.

1,136 total views, 2 views today

Rahvuslaste erakond Soomes menukuselt juba teine

Soome rahvuslaste tuntuim ja mõjukaim poliitjõud, Põlissoomlaste Partei on Soome erakondade hulgas populaarsuselt teine, näitas värskeim ajalehe „Helsingin Sanomat“ tellimusel korraldatud arvamusküsitlus.

Põlissoomlaste Partei möödus eelmise küsitlusega võrreldes nii Keskerakonnast kui ka sotsiaaldemokraatidest, kirjutas seda teemat kajastades 17. märtsil 2011 nimekas Soome päevaleht „Kaleva“.  Põlissoomlasi toetab uusima küsitluse kohaselt 18,4 protsenti valimisealisi Soome kodanikke.

Soome populaarseim partei on endiselt Koonderakond: kui valimised toimuks praegu, hääletaks ta poolt 20,7 % valijaid. Kolmandal kohal on Keskerakond (18,3 %), neljandal Sotsiaaldemokraatlik Partei (17,4 %).

Päevalehe „Helsingil Sanomat“ tellimusel viis kõnealuse arvamusuuringu läbi küsitlusfirma TNS Gallup. Uuring toimus ajavahemikul 21.02-16.03.2011. Selle käigus küsitleti üle kogu riigi 2500 valimisealist kodanikku.

Soome parlamendivalimised toimuvad pühapäeval, 17. aprillil 2011. Valimistulemused selguvad 20. aprilliks.

Tõnu Kalvet

Allikas: Kaleva  Kaleva  Kaleva

788 total views, 1 views today

Tegelikult ei võitnud valimisi Reformierkond

Eesti on kõige ebademokraatlikum riik maailmas, sest ainsana (ka Venemaa?) kasutab e-valimisi, mille kasutamisest juba kümmekond aastat tagasi kõik seda meetodit kaalunud ja katsetanud riigid loobusid. Põhjus lihtne: e-valimised ja eelvalimised pole vaadeldavad, seega pole turvalised ega taga kodanikule tema poliitilise põhiõiguse kasutamist. Tänaseks peaks olema ka igale eesti kodanikule selge, et märtsikuisetel valimistel e-hääli ja eelhääli kanditi. Kuna kastivalimistel valimispäeval jaoskondades võltsingutest pole teatatud, siis võime (tõsi küll, ikkagi üsna ebakindlalt), lugeda kastivalimiste tulemused õigeteks.

Kui nüüd võtta aluseks ainult valimispäeva kastivalimiste tulemused, siis saame häältesaagi kohta sellise rea:

KE – 103 000

REF – 92 276

IRL – 67 538

SD – 59 444

EER – 13 314

RL – 7 606

VEE – 3 938

EKD – 1 850

EIP – 1 837

Teades, et kastihääletuses osales 363 683 valijat, saame arvrea erakondade toetuse kohta kastivalimistel protsentides:

KE – 28,3

REF – 25,4

IRL – 18,6

SDE – 16,3

EER – 3,66

RL – 2, 09

VEE – 1,083

EKD – 0,508

EIP – 0,505

Vaat niimoodi. Kas esitatut võib erakondade paremusjärjestuse osas lugeda lõplikuks tõeks? Kindlasti mitte, kuid VVK poolt esitatud andmetest on see igal juhul täpsem.

Vello Leito

18.03.2011

970 total views, 1 views today

Vello Leito Pärnu Postimehes: Millise Eestimaa ehitaks Eesti Iseseisvuspartei

Vello Leito, Iseseisvuspartei kandidaat Pärnumaal

Millise Eesti ehitaks Iseseisvuspartei? Loomulikult iseseisva rahvusriigi, mis võiks kuuluda küll riikide liitu, kuid mitte liitriigi koosseisu. Olukorra traagilisus seisneb aga selles, et Euroopa Liit ei ole riikide liit, vaid liitriik.

Rahvusvaheline õigus defineerib liitriiki nelja tunnuse alusel: kui riikide kooslusel on ühine territoorium, ühine kodanikkond, keskusel ülimuslik õigus ja sellel õigusel kompetentsi kompetents, on selline kooslus liitriik. ELi puhul see täpselt niimoodi ongi.

Veel hullem: ELi õigus on ülimuslik Eesti Vabariigi põhiseaduse suhtes. See aga tähendab, et Eesti põhiseadus on kehtetu. Eesti iseseisvuse taastamiseks tuleb seega vääramatult EList välja astuda. Ent see polegi nii lihtne, sest väljaastumine oleks võimalik vaid tugeva rahvusliku majanduse korral. Seda meil ei ole, see tuleb luua. Ühtlasi tuleb luua tugev riik.

Tugev riik

Tugev riik tähendabki ennekõike tugevat rahvuslikku majandust. Just rahvuslikku majandust, mitte mingisugust umbmäärast Eesti majandust. Nimelt ei mõõda SKT (sisemajanduse kogutoodang) Eesti riigi majandust, vaid kogu majandustegevust Eesti territooriumil. On nii, et SKT = RKT + VK, kus viimasena märgitu tähistab väliskapitali poolt Eestist minema viidud kasumit. Ja see on uskumatult suur.

Näiteks majandusbuumi ajal 2007. aastal vedasid ainuüksi välispangad Eestist välja 19,8 miljardit krooni ja kui sellele lisada välisettevõtete äraviidud kasum, tõusis see summa mainitud aastal üle 30 miljardi krooni.

Niisiis on probleem number üks väliskapitali kontrollimatu märatsemine Eesti territooriumil. Üles on ostetud terved tööstusharud, suured ja keskmised ettevõtted, teadmata mahus maad variisikute kaudu. On selge, et sellises olukorras ei ole võimalik Eesti majandust, teisisõnu rahvuslikku majandust jalgadele tõsta.

Tugeva Eesti vundament saab olla üksnes kogu pangandussüsteemi ülesehitamine klassikalise skeemi järgi, milles on kolm sektorit: riiklik pangandus, rahvuslikul kapitalil põhinev ja väliskommertspangandus. Samuti tuleb korda teha seadused, eelistades rahvuslikku majandust väliskapitalile. Seaduste ostmine tuleb välistada.

Omaette teema moodustab füüsilisest isikust ettevõtjatega (FIEd) seonduv seadusandlus. Praeguseks on väliskapitali käsilased ajanud sellekohased seadused niivõrd keeruliseks, et isegi kõrgharidusega inimesed ei tule toime ja loobuvad massiliselt ettevõtlusest.

FIEde tegevust reguleeriv seadusandlus tuleb teha nii lihtsaks, et põhikooli lõpetanu suudaks ettevõtte loomise ja/või aruandluse ära teha päevaga.

Õiglane Eesti

Õiglane ühiskond on selline, kus valitseb elanike rahulolu ja turvalisus. On mitu asja, mis selle saavutamiseks tuleks teoks teha.

Palgaerinevused ühiskonnas on kasvanud uskumatult suureks, Eesti on selles suhtes lääne kultuuriruumis üks liidritest. Varandusliku ebavõrdsuse vähendamiseks tuleb kehtestada kaheastmeline tulumaks praeguse üheastmelise asemele.

Oluline sotsiaalse pinge ja ebaturvalisuse allikas on tööpuudus. Rääkida töötuse vähendamisest muude meetoditega peale rahvusliku majanduse kordategemise on muinasjutt.

Veel üks sotsiaalne valupunkt saaks meie poolt terveks ravitud, nimelt sundüürnike probleem. 100 000 sundüürnikku jäeti omandireformi seadusega ilma õigusest erastada oma korter võrdselt ülejäänutega EVPde (erastamisväärtpaberite) abil. Ebaõigluse all kannatanutele kompenseerime tekitatud kahju.

Kirjeldatud skeemi alusel üles ehitatud Eesti ongi tugev ja võimeline alustama ELiga lahkumisläbirääkimisi. Omariikluse ja Eesti rahva säilimise huvides on lahkumine vältimatu, sest Venemaa tuleb tagasi. Ta ei tule tagasi tankidega, vaid ELi kaudu.

Tagasitulek saab olema kolmeastmeline. Alustuseks tuleb täielik viisavabadus, mis hakkab kehtima ilmselt sel aastal. Teise sammuna luuakse ühine majandusruum Vene Föderatsiooni ja Euroopa Liidu föderatsiooni vahel, samm, millele Angela Merkel on juba oma heakskiidu andnud. Heakskiit oli tegelikult formaalne, sest kõik lepiti kokku 1987. aastal perestroika eesmärgina. Kolmas samm on poliitilise liidu – Euroopa ühiskodu loomine, Euraasia liitriigi rajamine, mis oli ja on seatud perestroika lõppeesmärgiks.

Eesti Iseseisvuspartei valimisloosung on “Iseseisvuspartei ongi lahendus”. See pole siiski niisama loosung, vaid lahendi nimetus.

976 total views, no views today

Eesti Iseseisvusparteile anti Valimisstuudios 2 korda vähem eetriaega kui IRL-Keskile

Rahvusringhäälingu ajakirjanikud andsid 26. jaanuari Valimisstuudios erakondade esindajatele sõna sellises mahus:

IRL – 12 minutit

Kesk – 12

SDE – 10.45

Reform – 9.45

Rohelised – 8.10

EIP – 5.45

Rahvaliit – 4.30

EKD – 3

Teabetoimkond peab tähelepanuväärseks tõsiasja, et järjestus langeb pea üheselt kokku Valimiskomisjoni moodustatud (NB! Just moodustatud, sest liisuheitmist ei toimunud, vaid toimus liisuheitmisvõltsing) Riigikogu valimiste nimekirja järjekorraga. Vaid Rohelised vahetasid Keskerakonnaga kohad – muidu ei oleks ju Simson-Ligi saanud vastandumisnäidendit piisava veenvusega esitada!

 

EIP teabetoimkond

786 total views, 2 views today

Rahvuslaste partei Soomes populaarsuselt neljas

Soome rahvuslaste mõjukaimat poliitjõudu, Põlissoomlaste Parteid pooldab 15,4 protsenti valijatest, selgus Soome suurima päevalehe „Helsingin Sanomat“ tellitud äsjasest arvamusuuringust. Selle tulemused avaldati Soome ja välisajakirjanduses laupäeval, 4. detsembril 2010.

Põlissoomlastest suurem toetajaskond on vaid Soome kolmel tuntumal parteil – Koonderakonnal (20,9 %), Sotsiaaldemokraatlikul Parteil (18,3 %) ja Keskerakonnal (18,2 %).

Põlissoomlastele järgnesid rohelised (8,8 %), Vasakpartei (8 %), kristlikud demokraadid (5 %) ja Soomerootsi Rahvapartei (4,2 %).

Uuringu läbiviinud küsitlusfirma Suomen Gallup küsitles 2010. aasta novembris ja päris detsembri alguses üle riigi (v.a. Ahvenamaa) 2881 hääleõiguslikku kodanikku.

Eelmisel, 2010. aasta septembris-oktoobris ajalehe „Helsingin Sanomat“ tellimusel läbiviidud küsitlusel pooldas Põlissoomlasi 12,5 protsenti valijatest.

„Ühe valitsuspartei, Koonderakonna hinnangul võib Põlissoomlaste Partei tuleva aasta parlamendivalimistel vabalt koguda 35 protsenti häältest,“ kirjutas 4. detsembril 2010 Ungari portaali „Kuruc“ Soome-korrespondent.

Järgmised parlamendivalimised peetakse Soomes 2011. aasta 17. aprillil.

Tõnu Kalvet

Allikad:  „Helsingin Sanomat“ , Põlissoomlaste koduleht , „Satakunnan Kansa“ , „Kuruc“

915 total views, 1 views today

Läti rahvuslaste erakond sai parlamenti kaheksa saadikukohta

Läti patrioote esindav ühenderakond Rahvuslik Liit Kõik Läti Eest – Isamaale ja Vabadusele kogus laupäeval, 2. oktoobril 2010 peetud parlamendivalimistel esialgsetel andmetel 7,645 protsenti häältest ja saab sajakohalise parlamendi uues koosseisus kaheksa saadikukohta.

Rahvuslaste ühenderakonnale andis oma hääle 73 792 valijat, selgus andmetest, mille edastas Eesti Iseseisvusparteile 3. oktoobri õhtupoolikul selle Läti patriootide partei saadikukandidaat, valimisnimekirjas 12. kohal olnud Arnis Puksts.

Üldse pääses parlamenti seekord viis erakonda. Parima tulemuse saavutas senise peaministri Valdis Dombrovskise juhitav kolme paremerakonna liit „Ühtsus“ (31,116 %, 33 saadikukohta, 300 327 häält). Teiseks jäi venemeelseid esindav Koosmeele Keskus (26,021 %, 29 saadikukohta, 251 148 häält). Valimiskünnise ületas veel Roheliste ja Talurahva Liit (19,669 %, 22 saadikukohta, 189 837 häält) ning oligarhide parteiks peetav Parema Läti Eest (7,646 %, 8 saadikukohta, 73 799 häält).

Ülaltoodud andmed on toodud selle seisuga, kui hääled olid loetud 1004-s valimisjaoskonnas 1013-st.

 

Tõnu Kalvet

806 total views, 1 views today

Rootsis jõudsid parlamenti ka rahvuslased

Pühapäeval, 19. septembril 2010 Rootsis toimunud parlamendivalimistel ületas valimiskünnise ka rahvuslaste erakond nimega Rootsi Demokraadid (rootsi k. Sverigedemokraterna). Ta kogus 5,7 protsenti häältest ja saab Riksdagi uues koosseisus endale 20 saadikukohta, selgub 20. septembril 2010 Saksa internetiportaalis „Parties and Elections“ avaldatud andmetest.

 

Eelmistel, 2006. aastal toimunud valimistel Rootsi Demokraadid parlamenti ei pääsenud, kuna kogusid vaid 2,9 protsenti häältest.

 

Seekordsete valimiste võitjaks saab pidada senisesse valitsusse kuuluvat, paremtsentristlikest erakondadest koosnevat blokki, kes kogus 49,1 protsenti häältest ja saavutas 172 saadikukohta. Vasakpoolsed erakonnad (sotsiaaldemokraadid, rohelised jms.) said 349-st saadikukohast 157, teatas valimisjärgsel päeva esimestel tundidel menukas Ungari internetiväljaanne „Kuruc“.

 

Rootsi Demokraadid kujunevad uues parlamendi koosseisus seetõttu kaalukeeleks, märgib „Kuruc“. Nendega on sunnitud arvestama nii valitsus kui ka vastasrind.

 

Tõnu Kalvet

Allikad:

http://parties-and-elections.de/sweden.html,

http://kuruc.info/r/4/66424/

http://kuruc.info/r/4/66420/

710 total views, 1 views today

Parempoolsete mäekőrgune vőit Ungari parlamendivalimiste avavoorus

Kaks tuntumat Ungari parempoolset parteid kogus pühapäeval, 11. aprillil 2010 toimunud parlamendivalimiste esimeses voorus kokku peaaegu 70 protsenti häältest. Valimas käis 64,38 protsenti hääleőiguslikest kodanikest.

Senine suurim opositsioonierakond, paremtsentristlik Noorte Demokraatide Liit (ungari k. a Fiatal Demokraták Szövetsége, lüh. FIDESZ) kogus 52,71 protsenti häältest. Parlamendivalimistel esmakordselt osalev Liikumine Parema Ungari Eest (ung. k. a Jobbik Magyarországért Mozgalom, lüh. Jobbik) sai valimaskäinute 16,66 protsendi toetuse. Senine valitsuspartei, Ungari mőjuvőimsaimaks erakonnaks peetav Ungari Sotsialistlik Partei (ung. k. a Magyar Szocialista Párt, lüh. MSZP) jäi valimisheitluses teiseks, saades toetusprotsendiks 19,29.

Taasiseseisvumisjärgse Ungari üks tuntumaid erakondi, korduvalt valitsusse kuulunud, kuid tänavuste valimiste eel oma mőjukust ja toetust kiiresti kaotanud Ungari Demokraatlik Foorum (ung. k. a Magyar Demokrata Fórum, lüh. MDF) kogus üksnes 2,67 protsenti häältest ja jäi esmakordselt parlamendist välja. Viieprotsendilise valimiskünnise ületas lisaks parempoolsetele ja sotsialistidele veel vaid erakond nimega „Teistsugune poliitika on vőimalik“ (ung. k. Lehet Más a Politika, lüh. LMP). Teda toetas 7,48 protsenti valimaskäinutest.

Parlamenti ei pääsenud veel üks tuntud ja mőjuvőimas erakond, seni korduvalt valitsusliitu kuulunud Vabade Demokraatide Liit (ung. k. a Szabad Demokraták Szövetsége, lüh. SZDSZ). See erakond on praegu lausa lagunemise äärel ega osalenudki seetőttu seekordsetel valimistel.

Suurimaks üllatuseks peetakse Jobbiku kogutud suurt häältehulka. Provintsis oli Jobbik populaarsuselt teine erakond, edestades isegi sotsialiste. Eriti suur oli poolehoid Jobbikule riigi idapoolsetes maakondades – piirkonnas, kus mustlaste osakaal ja sellest tulenevalt ka kuritegevus on kőige suurem.

Seekordsete valimiste suurimaks pőrujaks olid sotsialistid. Eelmiste, 2006. aastal toimunud parlamendivalimistega vőrreldes oli sotsialistide poolt hääletanuid sedapuhku u. 1 350 000 vőrra vähem. Vőrdluseks: 2006. aastal toetas Ungari Sotsialistlikku Parteid 43,21 protsenti valimaskäinutest. 2002. aastal oli sotsialistide toetusprotsent valimistel 42,05; 1998. aastal 32,92; 1994. aastal 32,99 ja 1990. aastal (esimestel sotsialismijärgsetel valimistel) 10,89.

„Viimast naela Ungari Sotsialistliku Partei kirstu seekord küll veel ei löödud, kuid järgmiste kuude ja aastate jooksul lüüakse kindlasti. Viimase kahekümne aasta vargustejada sai sellega läbi, sest oleme nüüd ise parlamendis ega lase vargustel jätkuda,“ lubas valimiste avavooru järel Jobbiku esimees Gábor Vona. Ta kinnitas, et Jobbik ei jäta ungari asja ajamist, vaid muutub pidevalt tugevamaks ega peatu enne kui lőplik vőit käes.

Ungari parlamendivalimiste teine voor toimub 25. aprillil.

Tőnu Kalvet

Allikas: Ungari internetiportaal Kuruc ,  Ungari Keskvalimiskomisjon

706 total views, 1 views today