Facebook: 
   Sisu: 
 

(:)kivisildnik (:)Propagandavaled ei tööta enam

(:)kivisildnik (:)Propagandavaled ei tööta enam

Korrumpeerunud eliidi valed ei tööta enam – Ameerika Ühendriikides ei usu korporatiivset meediat 77% inimesi. Oletatavasti on see number meil isegi suurem ja vastab kooseluseaduse vastaste ja immigratsioonivastaste arvule. Ütleme, et see number on kuskil 80+ kandis, ikkagi natuke targem rahvas ja kahe üksteisele järgnenud okupatsioonivõimu kogemusega.

Olukord on tuttav eelmise sajandi kaheksakümnendatest: valitseb stagnatsioon, valitseb võõrvõimule ustav limukate ja tallalakkujate jõuk, valitsuse ja rahva vahel haigutab kuristik, propagandavalede ja tegelikkuse vahel valitseb veelgi suurem kuristik, keegi ei usu enam õõnsat kõlavat retoorikat, siis ülistati kokkuvariseva sotsialismi eeliseid, nüüd kokkuvariseva euroopa väärtusi.

Ainus suurem vahe on selles, et eelmine okupatsioon oli kehtestatud toore jõu ja vägivallaga, hetkel on aga tegu ilmselge korruptsiooni ja abirahasõltuvusega aga ka võõrvägede sissetoomine on päevakorras. Ma pole kuskilt lugenud ühtki analüüsi, mis tõestaks, et üks okupatsioon on teisest parem. Okupatsioon on okupatsioon ja kas ta on natuke parem või halvem, pole mõistlik küsimus, pole tähtis kes vägistas mõnusamalt.

Miks valed ei tööta?

Igal asjal on mõõt, pikaaegselt saab valetada natuke ja lühiajaliselt saab valetada palju, aga pikaajaliselt ja massiivselt valetada ei saa – ka lihtsakoeline mehike paneb kaks ja kaks kokku ja näeb, et elu on üks asi ja propaganda on hoopis midagi muud.

Raske elu tühistab igasuguse õitsengu, õnne ja külluse jutu. Miljoni vaese maa vaesed ei saa kuidagi edu ja küllust ja peenhäälestamist uskuda. Vaesuse peenhäälestamine on lihtsalt absurd. Eluraskused teevad ka puupeale lihtsad asjad selgeks.

Valetamisspetsialistide kvaliteet on halb, sulle saab valetada ikkagi ainult sinust targem inimene, aga lolli valet on lihtne läbi näha, vahel on propagandistid ja agitaatorid küll suht arukad inimesed, aga eriti toore vale läbisurumiseks ei aita ka keskmisest kõrgemast intelligentsusest, musta valgeks rääkimiseks peab olema geenius, selliseid geeniusi meil õnneks ei ole, arukaidki on vaid mõni üksik.

Repressioonid ei muuda valet veenvamaks, otse vastupidi. See, kuidas meil teisitimõtlejaid alandatakse, laimatakse, mudaga loobitakse ja neile piisavalt sõna ei anta, on näha hästi näha pereväärtuste kaitsjate pealt. Ja ei tohigi sõna anda, nii harva kui sa pereväärtuste aktivisti ka telekas näed, teevad nad kroonumeelsed kõrgelaubalised usukuulutajad pihuks ja põrmuks. Lisaks kuuled, kuidas töö kaotas see, kes lõugu laiutas. Ei ole veenev. Laim ja vägivald räägivad argumentide puudusest.

Korporatiivne meedia on usaldusväärsuse kaotanud – kui sa ühest ja samast allikast kuuled iga päev ilmselget valet, siis sa enam ei süvene ega selekteeri, see junn tuli solgitorust, seega on ta vale ja propaganda. Nii avalikõiguslik meedia kui kommertslik peavool on igasuguse usaldusväärsuse kaotanud, nad on näidanud ennast valetajate, müüdavate närakate, tuulenuusutajate ja tallalakkujatena.

Valede enda kvaliteet on samuti kesine, meil valitsevad ebainimlikud, täiesti absurdsed ja ilma igasuguse inimliku särata valed – tuim andmine – siin maksab nüüd kätte kunstide ja loovuse alahindamine, kui sa arvad, et rahast ja meediakontaktidest piisab, siis oled sa loll, suure rahaga ja igal pool korratavad väga rumalad valed ei tööta. Võimu käsutuses ei ole kunstnikke ja kui ka mõni kunstnik on, siis on ta küündimatu soperdaja. Eelmine okupatsioon oli selles mõttes targem, kunstides nähti propagandat ja vahel see ka töötas. Meil räägitakse küll tänapäeval palju meelelahutuse imettegevast jõust, aga kui jalgpallur kobamisi ja veerides rassismivastase lause ette loeb, siis ei ole see ei meelelahutus ega propaganda, see on loomastumise kättemaks oma juhmidele isandatele.

Sabassörkijal on eriti raske valetada, meie valed on ju taaskasutusvaled, mis meid okupeerivates riikides on juba käbi kukkunud, paljastatud ja tühistatuid. Hea näide on multikultuuri õnn, see on vale, aga vana ja põhjapõlenud vale, saksamaal 90% illegaalidest ei tööta, nad ei integreeru, pahatihti nad ei oska või ei taha inimese moodi käituda.

Kokkuvõtteks: valed jäävad valedeks isegi siis, kui valetaja ei saa aru, et ta valetab või kui ta valetab heast tahtest. Vale on kas rumaluse või kurjuse näitaja ja režiim, mis nii massiivselt valetab, saab olla ainult kas idiootlik või läbinisti alatu. Piinlik on ka see, et režiim mille põhiliseks väljundiks on valed, oskab nii halvasti valetada, küündimatud valed on otse solvavad. Kelleks te mind peate, kui te mulle sellist lapsejuttu räägite?

 

Äärekosmos
15.03.2016
FOTO: Margit Peterson

http://uueduudised.ee/kivisildnik-propagandavaled-ei-toota-enam

 

1,763 total views, 2 views today

Presidendi otsevalimiste vastu võideldakse valedega

Presidendi otsevalimise vastu võideldakse valedega (demagoogide nimekiri täieneb)

Rahvakogu kaudu esitatud ideede hulgast üks rahva hulgas suurimat toetust omavaid on kindlasti ettepanek minna üle presidendi otsevalimisele. Sel nädalal on seda kommenteerinud juba mitmed Riigikogu liikmed, kes ei ole kahjuks suutnud hoiduda demagoogiast, et mitte öelda: teadlikest valedes poliitiliselt harimatute rahvamasside eksitamiseks.

“Parlamentaarses riigis on presidendil tasakaalustav roll ja selleks sobib paremini kaudselt valitud president,” väitis Delfile Riigikogu põhiseaduskomisjoni liige Mart Nutt (Isamaa ja Res Publica Liit). “IRL on seisukohal, et Eestile sobib paremini parlamentaarne demokraatia ja presidenti ei peaks otse valima.”

Sama leidis ka sotsiaaldemokraatide esindaja Eiki Nestor, kelle väitel on Eesti põhiseaduses presidendile antud volituste juures loomulik, et presidenti valib Riigikogu või valijameeste kogu. Tema jutu järgi ei saa tekitada olukorda, kus ootused otsevalitud presidendile on suuremad kui põhiseadus talle õiguseid annab. “See poleks aus nii valijate kui ka sellisel moel valitud presidendi suhtes,” seletas Nestor.

“Kui me tahame presidenti tõesti otse valida, tuleb mitmetes põhipunktides väga oluliselt muuta põhisedust,” väitis ka Väino Linde (Reformierakond). “Kui me aga muudame põhiseadust vaid nii, et saaks presidenti otse valida, jättes ta volitused samaks, rikuks see tänast võimude tasakaalu.”

Nähtavasti arvavad nimetatud isikud, täpselt nagu riigikogulane Andres Herkel (IRL/VIK) seoses ühe teise ideega, et publik koosneb idiootidest, kellele võib väita ükskõik mida.

Euroopa Liidu kahekümne seitsmest liikmesriigist seitse on monarhiad. Täpselt sama palju on ka neid riike, kus presidenti ei vali rahvas, need riigid on: Eesti, Itaalia, Kreeka, Läti, Malta, Saksamaa ja Ungari. Rahva poolt valitakse president kõigis ülejäänud riikides: Austria, Bulgaaria, Iirimaa, Küpros, Leedu, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Soome ja Tšehhi.

Enamik nendest riikidest, kus president valitakse otse rahva poolt, on parlamentaarsed vabariigid, kus presidendil on täita tasakaalustav roll. Just seetõttu valitaksegi president otse rahva poolt, et ta saaks täita oma taasakaalustavat rolli parlamendi ja valitsuse suhtes, et tema mandaat ei tuleneks neist, vaid oleks neist sõltumatu.

Kui neid riikide nimekirjasid vaadata, siis paistab silma, et nendes riikides, kus presidenti ei valita otse rahva poolt, kipub presidentidel olema sageli raskusi just tasakaalustava rolli täitmisega. Ja see on ka loomulik, sest presidendi mandaat tuleneb seal nendest samadest organitest, mille suhtes ta seda rolli peaks täitma.

Seega kui väidetakse, et presidendi tasakaalustav roll eeldab tema valimist parlamendis, siis on see mitte üksnes ebaloogiline, vaid ka praktiliste näidete abil kummutatav vale. Täpselt nagu on vale see, et üleminek presidendi otsevalimisele nõuaks presidendi volituste laiendamist. Tšehhis neid seda tehes hoopis kitsendati ja mitmetes otsevalimisega riikides on presidendi volitused väiksemad kui Eestis.

Usun, et ülalpool nimetatud Riigikogu liikmed on sellest kõigest täiesti teadlikud. Nad ei eksi kogemata, nad eksitavad sihilikult. Ja meedia, mis võimaldab neil sedasi demagoogitseda, mis ei täida oma korrale kutsuvat rolli neljanda võimuna, on sisuliselt kaasosaline selles valitseva poliitilise kartelli vandenõus Eesti rahva vastu.

Soovitan lugeda ka Postimehes ilmunud Urve Eslase kirjutist sellest, milleni on sarnane ajakirjanduslik-poliitiline kompleks viinud tänaseks välja Kreekas, kus president pannakse samuti paika parlamendi poolt.

Andres Laiapea
03.02.2013
Allikas: infopartisan.blogspot.com
__________________________________
Postitas EIP teabetoimkond

569 total views, no views today

Delfi valetab juba pealkirjas kaks korda

Täna hommikul avaldas Delfi artikli pealkirja all: “Kolmanda kvartali keskmine väljamakse oli 703 eurot.” Juba pealkirjas on kaks põhimõttelist ja ajupesusuunitlusega tahtlikku valet.

Statistikas on nii, et kui jäetakse märkimata, millise keskmisega on tegemist, siis  tuleb vaikivalt lugeda see mediaankeskmiseks, mis Maksu- ja Tolliameti (EMTA) tänases pressiteates on sõna-sõnalt ka välja toodud, ning võrdub 551 euroga mediaanväljamaksena.

EMTA pressiteates on ära toodud ka aritmeetiline keskmine brutoväljamaksena, mis võrdub Delfi artikli pealkirjas märgitud 703 euroga. Delfi kirjapildi järgi on tegemist aga netoväljamaksega, mis on maksude võrra brutoväljamaksest väiksem. See on Delfi räige vale, mis näitab tahtlikult väljamaksed oluliselt suurematena kui need tegelikult olid.

Vea teeb ka EMTA nimetades 703 eurot brutoväljamakseks. Sellist asja nagu brutoväljamakse pole  olemas – väljamkse on alati neto, kui maksud on  maha võetud. Palkade puhul aga see nii on. Palgad pole pensionid, kus käis uskumatu puterdamine selles osas kuni k.a alguseni.

Delfi artikli pealkirja õige kirjapilt oleks selline: “Kolmanda kvartali brutoväljamaksete aritmeetiline keskmine oli 703 eurot.”

P.S.  Kui juba artikkel kirjutati , siis oleks tulnud ära märkida ka see karjuv pahauudis, et II kvartalis oli keskmine brutoväljamakse kuus 781 eurot, III kvartalis aga ainult 703 eurot!  EMTA pressiavaldust vaata siit: www.emta.ee

 

EIP teabetoimkond

25.11.2011

657 total views, 1 views today

Kõikide maakondade valelikud ühinevad?

Postimees Online 02.04.2011 kirjutab artiklis: “Kas eestimaalased vajavad Tarkade Parteid?”, et kümmekond juristi ja ajaloolast tegutseb selle nimel, et käesoleva aasta lõpuks sünniks uus vasaktsentristlik erakond. Algataja Enn Koppel: “Selle tarviduse tingib, et võimul olevad parempoolsed erakonnad ajavad võrlemisi kummalist majanduspoliitikat ning mõnevõrra ebamäärast välis- ja sisepoliitikat.”

Kas kümmekond kõrgharidusega inimest ei suuda aru saada, et riigikogus olevad erakonnad ei aja mingit majanduspoliitikat, vaid viivad ellu EL majanduspoliitikat Eestis. Selle majanduspoliitika nimeks on uuskolonialism, mis tõe ilustamiseks on nimetatud uusliberalismiks. Või ei suuda  “tarkade” esikümme aru saada, et Eestil pole oma välispoliitikat. Muidugi suudavad, nad lihtsalt kardavad tõde välja öelda, nad on valelikud. Aga selliseid parteisid on Eestis palju, neli neist isegi riigikogus. Eestis on ainult üks  aus partei – Eesti Iseseisvuspartei, mis ütleb tõe valja ja on täpselt välja öelnud ka selle, mis riigi kordategemiseks tuleks teha.

Vello Leito

03.04.2011

451 total views, no views today

Statistikaamet: aga kui suurt numbrit te soovite?

Avalikkuse mõjutamisel pole tähtis mitte see, mis kirjas statistikaameti kodulehel, vaid see, mis ja kuidas meedia vahendusel avalikkuse ette jõuab. Lugege tähelepanelikult läbi www.E24.ee 22.02.2011 tekst: “Reaalpalk langes üheksandat kvartalit järjest”.

Väljavõte sellest: “Reaalpalk, milles tarbijahinna indeksi mõju on arvesse võetud ning mis näitab palga ostujõudu, langes aasta lõpus üheksandat kvartalit järjest. Mullu IV kvartalis langes reaalpalk 1,2 protsenti.

Statistikaameti teatel oli keskmine brutopalk 2010. aasta neljandas kvartalis 814 eurot ehk 12 735 krooni, kerkides 2009. aastaga võrreldes 3,9%. … “

Just nagu sovjetiajal on sobiv number igale maitsele olemas vanas heas stiilis: aga millist numbrit soovite!? Kui küsib Vello Leito, siis ütleb ESA, et reaalpalk langes 1,2 protsenti ja ma olen sunnitud vaikima, sest number on päris õige. Aga kui küsib Andrus Ansip, siis saab ta vastuseks, et palk aastaga tõusis 3,9%, ning Ansip läheb näost muhedaks: väga hea, statistikaamet, väga hea!

Loomulikult ei hakka Ansip kellelegi seletama, et see on brutopalkade artitkmeetiline keskmine jooksvates hindadses ja saadud on see number küsitluste teel. Loomulikult ei hakka ta ka seletama (juhul kui ikka ise teab), et aasta lõpus oli faktipõhiselt mediaankeskmine brutopalk 8068 krooni. Ammugi ei hakka ta kellelegi seletama, et viimase ostujõud taandatuna võrdlusaastale, milleks on EL poolt kohustuslikult aasta 2000, oli vaid 5035 krooni.

Statistikaamet on õppinud sujuvalt välja tulema: minul pole millestki kinni hakata, rahvas aga ahhetab, näe keskmine palk juba tõuseb! Anna vaid palganumber jooksvates hindades ja rahvas on rahul. Nii väike asi, aga vaata kuidas mõjub.

Vello Leito

30.03.2011

534 total views, no views today

Kumb on kangem?

Eelmiste valimistega seoses pani IRL püsti loosungi, et IRL on rahvuslikkuse ainuomandanud erakond!

Täna pani paremaks Rahvaliit oma esimene Andrus Bloki suu läbi: “ERL on ainus selgelt eestimaine poliitiline jõud…” (vt 30.11. 2010 Delfit).

Mõlemad erakonnad viisid Eestit Euroopa Liitu, avasid meie rahvusliku majanduse välismaisele vampiirlusele, denonsseerisid Eesti Vabariigi Põhiseaduse allkirjastades Lissaboni lepingu jne. Kumb on kangem?

EIP TEABETOIMKOND

528 total views, 1 views today

Laur Uudami juhtum – silmitu valetaja vaatas tõele näkku

Tänases Õhtulehes on avaldatud järgmine artikkel:

Täname sind, EL! (9)

Laur Uudam
09.09.2010 06:57

Kauni Eesti teedega tutvumine kinnitab vaid üht – poleks meil Euroopa Liitu, oleks meie teedel auk augus kinni ning kogu maanteevõrgu seisukord meenutaks pigem paljukannatanud pealinna trööstituid tänavaid.

Kus aga teedel mingi ehitus käib, võib kindel olla, et sealsamas on püsti ka silt, mis kuulutab, et ehituse maksab kinni Euroopa Liit. Kuigi võib suurusehullustuses proovida endale vastu rindu tagudes kinnitada, et Euroopa Liit – see olemegi meie! –, oleme antud olukorras ennekõike ikka vaeste sugulaste rollis, keda jõukamad riigid nõukaajast tänapäeva aitavad. Üks aga on siiski selge – enamasti kipuvad sellised värskelt remonditud teed paari aastaga totaalselt ka lagunema, olles kui elav etteheide Euroopa Liidule, kes lahke rahaandjana ei istu sovetikommetega pärismaalastel piisava karmusega kukil ega jälgi kvaliteedinõuetest kinnipidamist.

Ka kanalisatsiooniehitused külades ja linnades maksab kinni toosama Euroopa Liit, vastasel korral lõppeks nii mõnigi solgitoru lähimas kraavis või jõekaldas. Isegi valla- ja muid maju ehitab Euroopa Liit oma raha eest keset meie minnalaskmismeeleolusid, elavdades sel moel majandust, andes tööd ja leevendades majanduskriisi.

Kus oleksime praegu Euroopa Liidu rahalaevata? Kui tõele näkku vaadata, siis ilmselt näoli mudas. Nii tuligi õnn meie õuele!”

 

Kes tahab tõele näkku vaadata, see peab ka faktidele näkku vaatama, kui palju oleme maksnud EL liikmemaksuna ja kui palju sealt “EL rahalaevaga” tagasi on tulnud. Aastatagune seis ministeeriumi andmete alusel (siis 5 aastat peale EL-i astumist) on toodud Vello Leito 22.02.2010 artiklis (kodulehe rubriigis “temaatilised artiklid”) pealkirja all “Riiklik vale nr 2“. Aastataguse seisuga olime saanud 5,8 miljardit, maksnud poole rohkem.

Rahandusministeeriumi käesoleva aasta värskeimad andmed kõnelevad, et möödunud aasta lõpu seisuga olime maksnud 12,3 miljardit (2004.a. – 0,83 miljrdit,; 2005 – 1,64; 2006 – 2,06; 2007 – 2,76; 2008 – 2,55; 2009 – 2,41), mitmesuguste struktuurifondide kaudu on aga välja makstud (sealjuures ka teedeehitusele) 12,9 miljardit. Siinjuures tuleb arvestada, et “rahalaevade” rahadest läheb hinnanguliselt pool Eestis tegutsevatele välisfirmadele.

Seega kõik teed Eestis on ehitatud eesti rahva rahaga.

EIP teabetoimkond

602 total views, 2 views today