Ungarlased protesteerivad uuskolonialismi vastu

Ungari peaminister Viktor Orbán esines terava rünnakuga Euroopa Liidu vastu, süüdistades viimast Ungari kohtlemises oma kolooniana. Esinedes suurel rahvakogunemisel Budapestis ütles Orbán, et Ungari ei kavatse elada võõrriikide käskude järgi, vahendas Delfi.
„Me ei kavatse olla koloonia,“ ütles Orbán oma poolehoidjate hääleka poolehoiu saatel. Ungaris tähistati neljapäeval Austria Habsburgide vastase 1848. aasta revolutsiooni aastapäeva, vahendab BBC News.
„Euroopa riigina nõuame me võrdset kohtlemist. Me ei kavatse olla teise klassi Euroopa kodanikud,“ kuulutas Orbán.
„Meie õiglane nõudmine on, et meie kohta kehtiksid samad standardid kui teiste riikide kohta.“
Ungari meedia teatel osales meeleavaldusel parlamendihoone juures vähemalt 100 000 inimest. Euroopa Liit teatas kolmapäeval, et Ungarile ei maksta järgmisel aastal välja 495 miljoni euro ulatuses toetusi, sest riigil on eelarvepuudujääk. Samas lubati Hispaaniale suuremat eelarvepuudujääki, mistõttu süüdistas Austria Euroopa Liitu topeltstandardites.
Allikas: http://bhr.balanss.ee/

Postitas: EIP teabetoimkond

800 total views, 1 views today

Ungaris “pandi käeraudadesse” rahavampiirluse absoluutne suverään

Üheks Euroopa traditsiooniliseks väärtuseks on avameelne fašism. Loomulikult, tänases liberaalses euroliidus selliseid vaateid ametlikult ei ergutata, kuid elukest ka ei peata! Kriisi arenedes ning elanikkonna elatustaseme langedes tõenäosus taoliste ideede taastekkeks üha suureneb. Näib et esimeseks pääsukeseks on Ungari.

 

Ungari sel aastal kehtima hakanud põhiseaduses ignoreeritakse üsna karmilt paljusid liberaalseid põhimõtteid, mis on EL-i aluseks. Eriti süüdistab lääne press maa juhtkonda selliste “demokraatia põhimõtete”, nagu abordikeeld, sallivus seksuaalvähemuste suhtes, rikkumises; ja Ungari püüdluses seista rahvuslike huvide eest.

 

Ungari peaminister Viktor Orban keeldus 2010. aasta suvel täitmast IMF-i nõudeid vähendada eelarvekulusid, see tähendab, teha oma maa elanikkonna enamus vaesemaks, ja viis sisse, vastupidiselt fondi nõuannetele, lisamaksu pangandussektorile, püüdes tugevdada majandust nende arvelt, kes saavad praeguses mudelis suurimaid võimalikke sissetulekuid. Tollal elas EL-i juhtkond selle üle, paraku rahvuslane ning äärmine konservatiiv Orban jätkas oma tegevust.

 

Võeti vastu seadus Ungari keskpangast, millega see läks faktiliselt valitsuse juhtimise alla. Juba see oli otsasõit tänapäeva finantsmajandusliku mudeli alusprintsiipidele, mis kategooriliselt nõuavad pangandussüsteemi vastutamatust ühiskonna ees, olgu või formaalsetki. Peamine on siin siiski see, et ühiskond ei sekkuks pankurite jaoks põhimõttelistesse küsimustesse: näiteks emissioon finantssektori kasuks. Uus ungari seadus vähendab tugevalt selliste ettevõtmiste tõenäosust. Ungari iseenesest, olla võib, kedagi ei huvitaks, kui poleks üht peensust - ei saa luua pretsedente, eriti hetkeolukorras, mil näiteks Ron Paul USA-s nõuab üldse Föderaalreservi sulgemist. Praegused finantseliidid sellist segadust mitte kuidagi ei lubada saa.

 

Siinkohal tekib “Lääne” globaalprojekti juhtidel üks tõsine probleem: projekt on juba üpris palju jõudu panustanud liitmaks fašism ning kommunism (keelamaks selle varjus tõelised vasakpoolsed ühiskondlikud liikumised). Paraku jälitab Orban innukalt kommuniste ning ise on avalikult rahvuslane-šovinist, vedades Suur-Ungari projekti. Tänasel päeval tekib kokkupõrge: kui EL ei hakka Ungarit kritiseerima,tekib probleem alusväärtustega, kuid kritiseerides ilmneb kohe vastuolu tõsiasjaga, et Ungari juhtkond jälitab kommuniste…

 

Seni piirdub surve puhtalt majanduslike hoobadega. See aga vaid parandab ekspordivõimalusi ja ideoloogiliselt toetab neid poliitilisi jõude, kes on EL-i vastu – nii rahvuslikus kui kommunistlikus suundumuses.

 

Sealjuures üldine suundumus nii selle kui tolle ideoloogia tugevnemisele elatustaseme langemise tingimustes mitte lihtsalt säilib, vaid märgatavalt tugevneb. Teades EL-i juhtkonna liberaalide spetsiifikat, võib öelda, et nad hakkavad meeleheitlikult võitlema just kommunistliku ideega, see aga tähendab, varem või hiljem asuvad toetama fašistlikke ideid. Selles mõttes ähvardused ajada Ungari välja euroliidust vaid ähvardusteks jäävadki. Teine asi kui seejuures hakatakse tegema mitmesuguseid reveransse selles suunas, et see on “ajutine” liit; kuid ei tekita kahtlusi, et vasakideede, mida “Lääne” globaalprojekt paaniliselt kardab, hävitamise nimel lepib ta äärmusparempoolsete ideedega.

 

Esialgu võib see kõik siiski jääda sügavale euroliidu perifeeriasse. Meenutame, et möödunud sajandi 30. aastate kriisi oludes, mis olid märgatavalt nõrgemad sellest, mis meie ees seisavad, tekkisid fašistlikud režiimid Saksamaal ja Itaalias, Ungaris ja Rumeenias, Baltikumis ja Poolas, Bulgaarias ja Hispaanias… ning pole mingit alust arvata, et olukord selle ajaga võrreldes põhimõtteliselt muutunud on.

 

Ungari probleem pole Ungaris endas, ta on väike ja üldjoontes, iseenesest, mitte kellelegi huvipakkuv, kuid probleem on selles, et esmakordselt üle aastakümnete on Euroopa Liidus – “Lääne” projekti tsitadellis asetatud kahtluse alla selle projekti alusväärtused. Nende kahtluste laienedes “Lääne” globaalprojekt variseb iseenesest, sisemiste jõudude survel, mis loomulikult selle eliidile üldse ei meeldi. Paraku pole neil eriti selge, mida teha. Nüüd, Ungari tõttu peavad nad välja töötama teatava kontseptsiooni vastuseks – meie vaatame huviga, mis nad välja mõtlevad.

 

Allikas: Worldcrisis

Postitas: EIP teabetoimkond

831 total views, 2 views today

Parempoolsete mäekőrgune vőit Ungari parlamendivalimiste avavoorus

Kaks tuntumat Ungari parempoolset parteid kogus pühapäeval, 11. aprillil 2010 toimunud parlamendivalimiste esimeses voorus kokku peaaegu 70 protsenti häältest. Valimas käis 64,38 protsenti hääleőiguslikest kodanikest.

Senine suurim opositsioonierakond, paremtsentristlik Noorte Demokraatide Liit (ungari k. a Fiatal Demokraták Szövetsége, lüh. FIDESZ) kogus 52,71 protsenti häältest. Parlamendivalimistel esmakordselt osalev Liikumine Parema Ungari Eest (ung. k. a Jobbik Magyarországért Mozgalom, lüh. Jobbik) sai valimaskäinute 16,66 protsendi toetuse. Senine valitsuspartei, Ungari mőjuvőimsaimaks erakonnaks peetav Ungari Sotsialistlik Partei (ung. k. a Magyar Szocialista Párt, lüh. MSZP) jäi valimisheitluses teiseks, saades toetusprotsendiks 19,29.

Taasiseseisvumisjärgse Ungari üks tuntumaid erakondi, korduvalt valitsusse kuulunud, kuid tänavuste valimiste eel oma mőjukust ja toetust kiiresti kaotanud Ungari Demokraatlik Foorum (ung. k. a Magyar Demokrata Fórum, lüh. MDF) kogus üksnes 2,67 protsenti häältest ja jäi esmakordselt parlamendist välja. Viieprotsendilise valimiskünnise ületas lisaks parempoolsetele ja sotsialistidele veel vaid erakond nimega „Teistsugune poliitika on vőimalik“ (ung. k. Lehet Más a Politika, lüh. LMP). Teda toetas 7,48 protsenti valimaskäinutest.

Parlamenti ei pääsenud veel üks tuntud ja mőjuvőimas erakond, seni korduvalt valitsusliitu kuulunud Vabade Demokraatide Liit (ung. k. a Szabad Demokraták Szövetsége, lüh. SZDSZ). See erakond on praegu lausa lagunemise äärel ega osalenudki seetőttu seekordsetel valimistel.

Suurimaks üllatuseks peetakse Jobbiku kogutud suurt häältehulka. Provintsis oli Jobbik populaarsuselt teine erakond, edestades isegi sotsialiste. Eriti suur oli poolehoid Jobbikule riigi idapoolsetes maakondades – piirkonnas, kus mustlaste osakaal ja sellest tulenevalt ka kuritegevus on kőige suurem.

Seekordsete valimiste suurimaks pőrujaks olid sotsialistid. Eelmiste, 2006. aastal toimunud parlamendivalimistega vőrreldes oli sotsialistide poolt hääletanuid sedapuhku u. 1 350 000 vőrra vähem. Vőrdluseks: 2006. aastal toetas Ungari Sotsialistlikku Parteid 43,21 protsenti valimaskäinutest. 2002. aastal oli sotsialistide toetusprotsent valimistel 42,05; 1998. aastal 32,92; 1994. aastal 32,99 ja 1990. aastal (esimestel sotsialismijärgsetel valimistel) 10,89.

„Viimast naela Ungari Sotsialistliku Partei kirstu seekord küll veel ei löödud, kuid järgmiste kuude ja aastate jooksul lüüakse kindlasti. Viimase kahekümne aasta vargustejada sai sellega läbi, sest oleme nüüd ise parlamendis ega lase vargustel jätkuda,“ lubas valimiste avavooru järel Jobbiku esimees Gábor Vona. Ta kinnitas, et Jobbik ei jäta ungari asja ajamist, vaid muutub pidevalt tugevamaks ega peatu enne kui lőplik vőit käes.

Ungari parlamendivalimiste teine voor toimub 25. aprillil.

Tőnu Kalvet

Allikas: Ungari internetiportaal Kuruc ,  Ungari Keskvalimiskomisjon

723 total views, 2 views today

Ungari peaministri isa oli kriminaalkurjategija

 

Ungari valitsusjuht Ferenc Gyurcsányi isa, Ferenc Gyurcsány vanem, oli kriminaalkurjategija ning alkohoolik, selgus ühest hiljuti avaldatud dokumendist.

Menuka internetiportaali “Kuruc” toimetusele saadeti hiljaaegu koopia kohtuistungi protokollist, mis käsitleb Gyurcsány-vanema seaduserikkumisi. Protokolli kohaselt mõisteti 1979. aasta lõpupoole tollal 45-aastasele Gyurcsány-vanemale varguse eest 11 kuud vangistust ning keelati töötada kahe aasta jooksul riigiametis.

Gyurcsány-vanem ei olnud kaugeltki alkoholipõlgur. Seda näitab ilmekalt asjaolu, et lisaks vabadusekaotusele määras kohus talle karistuseks ka alkoholismi sundravi. “Süüdistatav tarvitab alkoholi korrapäraselt ja pidevalt, mistõttu võib teda nimetada alkohoolikuks,” seisis 1979. aasta 19. novembril tehtud kohtuotsuses, täpsemalt selle põhjendavas osas.

Kord Pápa linnahaiglas viibivat lapselast külastades varastas Gyurcsány-vanem ühest koridoris nagisrippunud käekotist rahakoti koos sealolnud rahaga. Raha võttis ta välja, rahakoti aga viskas veinikeldri “Kazamata” tualetis WC-poti loputuskasti. Teinekord jälle varastas jalgratta, viis selle ühe oma sõbra kätte hoiule ja jättiski sinna.

“Käbi ei kuku kännust kaugele,” kirjutas selle avastuse puhul “Kuruc”.

Tõnu Kalvet

Allikas: www.kuruc.info.

Pildil: Ungari peaministri isa kuritegusid käsitlev kohtuotsus 1979. aasta novembrist

Gyucsanyi isa oli kriminaalkurjategija

617 total views, 1 views today

Rahvusraamatukogus avatakse näitus Ungari sõjavangidest Nõukogude Liidus

 

Reedel, 27. veebruaril kell 16.00 avab Ungari Sõjaajaloo Muuseumi peadirektor, kindralleitnant József Holló Rahvusraamatukogu 6. korruse näitusesaalis dokumentaalnäituse “Kaugel kodumaast: Ungari sõjavangid Nõukogude Liidus”.

Näituse koostamisel tegid esmakordselt koostööd Ungari ja Venemaa sõjavangide ajalugu uurivad ja dokumenteerivad institutsioonid, nagu Ungari Kaitseministeeriumi Sõjaajaloo Muuseum, Venemaa Sõjaväearhiiv, Rahvusvaheline Sõjamemoriaalide Kaitse Koostööassotsiatsioon «Sõjamemoriaal» ning Krasnogorski Sõjavangimuuseum. Näitust iseloomustab teema võimalikult apoliitiline ja objektiivne teaduslik käsitlemine. Näituse eestvedaja on Moskva Ungari Kultuurikeskuse arhiiviosakonna juhataja Éva Maria Varga.

Esimesed 60 vastasleeris võidelnud Ungari sõdurit langesid Nõukogude Liidu sõjavangi 1941. aasta alguses Ukraina territooriumil, II maailmasõja lõpuks oli nende arv 425 319. 1945. a. lõpus saadeti haiged ja invaliidid tagasi kodumaale. Laagritesse jäid sõjakurjategijateks tituleeritud vangid, kandes karistust Stalini surmani, mil võeti vastu otsus nende vabastamisest ja kojusaatmisest. 1955. a. lahkus Nõukogude Liidu vangilaagritest 370 viimast Ungari kodanikku.

Dokumentaalnäituse on Eestisse vahendanud Ungari Instituut.

Näitus on avatud 14. märtsini.

Olete oodatud!

Täiendav informatsioon:
Dénes Kalev Farkas (Ungari Instituut), tel. 644 0445
Lea Hein (RRi näituste osakond), tel. 630 7148
Annika Kubja
RRi avalike suhete spetsialist, tel. 630 7260
www.rahvusraamatukogu.ee

668 total views, 1 views today

Ungari jalgpallurit süüdistati „natsliku numbriga“ särgi kandmises

 

Belgia jalgpalliklubis KRC Genk number 88 all mängiv poolkaitsja, 23-aastane ungarlane Dániel Tőzsér võib olla sunnitud oma särginumbrit vahetama, kuna ühe valvsa kirjaniku hinnangul olevat tegemist natsliku numbriga.

Tallinna sõpruslinnas – Szolnokis – sündinud Tőzséri „kohatule” numbrile juhtis oma hiljutises ajaleheloos tähelepanu flaami kirjanik Herman Brusselmans, kelle meelest tähistab nr. 88 hitlerlikku tervitust. Kirjanik lähtus järgmisest loogikast: saksa tähestiku kaheksas täht on h, kaks kõrvutiasetsevat kaheksat moodustab seega tähepaari hh, mida võib tõlgendada ka Hitleri-aegse tervituse „Heil Hitler!” lühendina. Brusselmans väljendas esmalt kõnealuses ajaleheartiklis, seejärel aga ka ühes telesaates oma pahameelt selle üle, et keegi üldse sellise numbri all mängib, teatas 10. veebruaril 2009 oma internetiküljel tuntuim Ungari spordileht „Nemzeti Sport”.

„Meil polnud sellest sümbolist aimugi,“ tunnistas ehmunult Genki klubi president Jos Vaessen. „Sattusin sellealast saadet vaatama täiesti juhuslikult. Teavitasin kohe klubi ning kui Brusselmansil jutt osutub õigeks, siis tuleb meil see särginumber välja vahetada,“ lisas Vaessen.

Tőzsér ise tunnistas ajakirjandusele, et särginumbrit valides polnud tal natsliku Saksamaa juht meeldegi tulnud, teatas 11. veebruaril 2009 menukas Ungari portaal „Kuruc”.

„Selle numbri soovitas mul valida ema,” selgitas pikakasvuline (188 cm) ungarlane ajakirjandusele oma teo motiive. „Ema tegeleb üsna põhjalikult feng shui-ga ja ütles mulle, et see number toovat õnne. Mängin selle numbri all juba viis aastat, mängisin selle all ka Ateena AEK-s (ungarlase eelmises klubis. – T. K.), Hitleriga pole sel kõigel midagi pistmist,” ütles Ungari koondise andekamate mängijate hulka kuuluv Tőzsér.

„Nemzeti Sport” soovitab: kui Tőzsér peaks tõepoolest numbrit vahetama, siis olgu uue numbri valikul väga tähelepanelik, et vältida praegusega sarnanevasse lõksu langemist. Leht meenutab, et kahe aasta eest soovitas toonane Belgia siseminister, Patrick Dewael klubidel hoiduda mängijatele numbrit 88 ja 18 kandvate särkide jagamisest. Dewaeli sõnul märkivat arv 18 lahtiseletatult Adolf Hitlerit.

Huvitav, et Genki palgal on ka üks mängumees, kes kannab numbrit 18, märgib „Nemzeti Sport”. Selleks on… Iisraeli koondislane, ründaja Eljaniv Barda.

Tõnu Kalvet

Allikad:
www.nemzetisport.hu
www.kuruc.info
en.wikipedia.org

685 total views, 2 views today