Vale eeldus võimaldab meelevaldseid järeldusi. Täiendatud 16.07.2013

Matti Ilves on kirjutanud sellise loo:

 „Laupäev, 13. juuli 2013

MATTI ILVES: GRUPIMÕTLEMISEST

Meie valitsust ja kartellierakondi on tabanud grupimõtlemine. Võib-olla on ka meil seda kasulik teada.
Grupimõtlemise mudel, Irving Janise ja Leon Manni järgi (1977):

Eeldused

-tugev ühtekuuluvus otsustajategrupi sees;
-grupi isoleeritus välismõjudest;
-võimukas autoritaarne liider;
-normide/protsetuuride puudumine, millega uuritakse alternatiivsete tegevussuundade positiivseid ja negatiivseid külgi;
-kõrge stressitase, mida tekitavad välised ohud ja madal lootus leida paremat lahendust kui see, mida pooldab grupi liider.
Tugev soov konsensuse (täieliku üksmeele) järele.

Grupimõtlemise sümptomid

-haavamatuse illusioon;
-usk grupi moraalsusse;
-kollektiivne mõtlemine;
-stereoptüüpsed vaated teiste gruppide kohta (kurjuse kehastus);
-kahtluste või vastaliste (erinevate) arvamuste enesetsenseerimine;
-üksmeelsuse illusioon;
-otsene surve teisitimõtlejatele;
-ideoloogiliste “meelevalvurite” vaikiv määramine.

Tagajärjed

-puudulik ülevaade alternatiividest;
-puudulik ülevaade grupi eesmärkidest;
-suutmatus hinnata eelistatud valiku riske;
-suutmatus hinnata alternatiive:
-ebapiisav informatsiooni otsimine (ekspertide poolt);
-informatsiooni valikuline kallutatud töötlemine;
-suutmatus töötada välja varuplaame.
Väike tõenäosus, et tulemused on edukad.

See on teooria mis formeerus uuringute põhjal otsustajategrupi seesmiste suhete ja vastuvõetud otsuste tõhususe kohta ja ütleb, et kõiki poliitilisi otsuseid, mis pärast Teist maailmasõda viisid Ameerika poliitika läbikukkumisele, iseloomustas grupimõtlemine.

Mis lubab meil väita, et meie kartellierakonnad ja valitsus on grupimõtlemise ilmsed ohvrid. Esiteks see, et täidetud on kõik grupimõtlemise eeldused ja sümptomid.
Silmaga on näha ka tagajärjed, kogu valitsemine ei ole edukas, see on üks suur läbikukkumine hoolimata suurustavast propagandast. Kartelliparteid on taganenud demokraatiast ja moodustanud partokraatliku valitsemissüsteemi, neid saadab üks korrupsiooniskandaal teise järel ning nende lõppu pole näha.“

Tundub nagu tark lugu olema, kuid ei ole tegelikult, sest põhieeldus on vale. Nimelt saab grupimõtlemine tekkida ja areneda üksnes vabas ühiskonnas, mis ei ole välissurve ja kontrolli all. Artiklis toodu näide on hea tõestus minu väite tõestuseks, nimelt pole USA valitsus ja ühiskond kunagi olnud vaba ja sõltumatu, vaid on väliskontrolli all juba pikalt: vabamüürlus, semitism, finatsoligarhia jne. Sama lugu eesti ühiskonnaga, näiline grupimõtlemine on kohustuslik kurijategijate vandeseltslus. mingist iseseisvusesgt ja vabast ühiskonnast ei saa siin rääkida, sest juhotakse riigikogu Euroopa Komisjonist, demokraatiast pole trupp nad mitte taganeneud, vaid selline luksus on toompea näitetrupile lausa ära keelatud.

Kõike seda teab Matti Ilves ilma minutagi ja ikkagi on ta kirjutanud loo kui klassi seinalehte. Mis selle taga, miks? Sellepärast, et olla solidaarne eurookupantide ja eurorahvuslast valevandega milleks on väide, et Eesti on iseseisev ja suveräänne rahvusriik. Ei ole mette! Matti Ilvese artikkel on puhas eurorahvuslase poliitpropaganda.

Vello Leito

15.07.2013

NB! Mis mina arvan grupimõtlemisest, seda loe siit: -2012/12/03/vello-leito-eesti-meedias-ei-ole-grupimotlemist-vaid-on-totaalne-tsensuur-

1,028 total views, no views today

Google Eesti poliitilise tsensuuri metodoloogiat täiustati

Viimases kodulehe artiklis kirjutasin, et minu värskeid materjale ei aseta Google Eesti (GE) esilehele, kas üldse mitte või siis nädalapikkuste viivitusega. Teiste samasuguse staatusega poliitikute puhul see nii ei ole. Kontrollisin väidet EKRE ja Eestimaa Rohelised esimeeste google-kirjete alusel: mõlema puhul tulevad materjalid värskelt GE esilehele. Eriti muljetavaldavad on Postimehe lemmiklapse Mart Helme google-kirjed: kõik viimaste kuude meediakajastused on esilehtedel, sealjuures peaaegu filigraanselt kuupäevaliselt järjestatult – kõige värskemad kõige viimased.

Paar päeva tagasi rõõmustasin, et näe, vaid üks nädal möödas ja 13.05. ülespandud artikkel – „Valede vankril kolm ratast on all“ – jõudis esileheküljele! Aga rõõm oli asjatu, vastupidi, kurvastada tuleb, sest materjal oli üles pandud eriti salakavalalat manipuleeritult – nimelt mitte minu nime ja aadresi all, vaid vaata kuidas: „Vello Leito: Valede vankril kolm ratast on all | – Tarmo Õunapuu ounapuu.ee/2013/05/vello-leito-valede-vankril-kolm-ratast-on-all/‎.“

Kui vajutada aadressile, siis ei lähe teekond mitte artikli originaalini aadressil www.iseseisvuspartei.ee, vaid läheb Tarmo Õunapuu blogisse ja sumbub seal, algallikani ei jõua miskitpidi. Eriti räpane on selline esitusviis sellepärast, et lugeja saab mõista toimuvat üksnes niimoodi, et artikli krjutas Tarmo Õunapuu ja oma artikli kirjutamisel tsiteeris ta mind.

Google Eesti sellist tegevust saab objektiivselt iseloomustada üksnes kui satanismi seadmist oma metodoloogia aluseks – vaid satanistide tegevuse vundamendiks on valetamine. Kõige rohkem kardavad satanistid aga tõde ja välku. Miks ka viimast, see on eraldi teema, sealjuures väga oluline teema.

Vello Leito

15.05.2013

909 total views, no views today

Pärnu Postimehel jääb tarkust üle

Pärnu Postimehest:

Arved Breidaks: Kellele on vaja väikeparteisid?(2)

21.12.2010 09:07

Arved Breidaks, ajakirjanik

Kommenteeri | Prindi

Kõik klubid ei mahu paratamatult meistriliigasse mängima, kuid see ei vähenda karvavõrdki alamliigade rolli andekate mängijate ja klubide kasvulavana. Sama loogika kehtib erakondade puhul.

Riigikogu opositsioonist kostab üha valjemalt väide, et valitsusparteid eesotsas Reformierakonnaga on stagneerunud. Puuduvad värsked ideed. Aga miks ainult SDE ja Keskerakond seda väidavad? Kus on oma uuenduslike mõtetega need kuus erakonda, mille eesmärk pääseda riigikokku pole veel täitunud? Miks vaikib Euroopa Liidu vastane Vabariiklik Partei nüüd, kui Eesti seisab silmitsi „vabatahtliku“ kohustusega hakata raskustes Iirimaa käendajaks?

Miks Vene Erakond Eestis pole iitsatanudki, kui õiguskantsler avalikult muretseb venelaste vähese kaasamise pärast või kui avaldati raport, milles soovitati vene keelele anda Eestis asjaajamiskeele staatus?

Mida tegid Ühendatud Vasakpartei progressiivselt mõtlevad seltsimehed siis, kui tööandjad tulid välja oma kuulsusrikka manifestiga? Miks oli Vabaduspartei -Põllumeeste Kogu vait, kui Keskerakond põllumeeste kongressi väidetavalt kaaperdas?

Kui parteil puudub võime reageerida ühiskonnas toimuvatele sündmustele, siis kuidas saab valija olla kindel, et sel erakonnal üldse mingeid ideid on, rääkimata nende elluviimisest? Või on süüdi ajakirjandus, mis ei lase väikeparteide teateid läbi?

Pilguheit mainitud erakondade kodulehtedele tõestab, et Eesti elu puudutavad tähtsamad sündmused ei tekita parteides mingeid reaktsioone. Üksnes Eesti Iseseisvuspartei on suutnud regulaarselt väljastada pressiteateid ja avaldusi endale olulistel teemadel. Kristlikud Demokraadid on tänavu kevadel saanud maha pressiteatega kilekotiaktsiisi vastu, see aga oli ilmselt juhuslik aktiivsuspuhang.

Iseseisvuspartei suhtlemine avalikkusega on samuti mannetu, sest kui tänavu on see erakond tulnud välja 18 pressiteatega, siis näiteks Reformierakonnal oli ainuüksi oktoobris 26 pressile mõeldud pöördumist.

Populaarseimas suhtlusvõrgustikus Facebook on parlamendivälistest erakondadest kõige paremini esindatud Iseseisvuspartei, samal ajal kui mõni erakond pole seda kanalit valijatega suhtlemisel veel avastanudki.

Pressiteadete edastamine, interneti suhtlusvõrgustikesse oma juureniidistiku istutamine on nüüdisajal sedavõrd lihtne ja odav, et kohatu on oma olematut propagandatööd õigustada rahapuudusega, millega väikeparteid tavaliselt enda valimiskaotusi põhjendavad.

Kahtlemata kammitseb parlamendiväliseid erakondi rahapuudus, mis ei võimalda palgata professionaalseid suhtekorraldajaid, kuid minnes tagasi jalgpallimaailma, on sealgi esiliiga klubid vaesemad kui kõrgliiga seltskond. See ei võta aga esiliiga meestelt mängulusti.

Parlamendiväliste erakondade käekäik annab diagnoosi ühiskonna ja demokraatia vaimsele tervisele. Eestis on see halb. Kui Eesti väikeparteid lõpetaksid homme tegevuse, ei juhtuks midagi, sest oma rolli ei ole nad suutnud välja mängida. Miks see on üldse oluline?

Edasipüüdlikud ja avalikkuse tähelepanu nimel võitlevad väikeparteid peaksid tooma poliitilisse mõtlemisse värskust. Pakkuma uusi mõtteid ja lahendusi, mille peale võimul olles mugandunud poliitikud ei oska tullagi.

Ühtlasi peaksid parlamendivälised erakonnad olema see pind, mis riigikokku jõudnud parteidel ei luba laisalt loksuda, sest neid kummitaks pidev oht meistriliigast välja langeda. Praegu ei kujuta viimastel riigikogu valimistel esimesena välja jäänud, 1,7 protsenti hääli kogunud kristlikud demokraadid aga parlamendierakondadele mingit ohtu. Kui üks kuuest riigikogu parteist peaks jääma parlamendi järgmise koosseisu ukse taha, siis mitte taganttulijate võidu, vaid iseenda vigade tõttu.

Olukord ei ole siiski lootusetu, sest lõpetavasse riigikogu koosseisu kuuluv väikepartei Eestimaa Rohelised on alternatiivsete lahenduste väljapakkumisega suurepäraselt hakkama saanud. Teistsuguste ja selgesti väljendatud ideedega nad oma populaarsuse 2007. aastal saavutasidki.

Rohelised jäävad oma alla 1500 liikmega suuruse poolest alla nii Ühendatud Rahvaparteile kui kristlikele demokraatidele, kuid erinevalt neist on parlamendis esindatud, tagades mõnda aega vähemusvalitsuse püsimise. Kahjuks pole roheliste edulugu olnud nakkav.”

Seega Pärnu Postimees juhib väikeparteide tähelepanu selle, et kurg on katusel, võiks nagu jõulupraeks teha. Kahjuks pole tal aga kirvest midagi paremat pakkuda. Sama järelduse on teinud ka kommentaatorid:

 

Triin N.

21.12.2010 16:13

Küsimus suurele ringile, mitut Eesti Iseseisvuspartei pressiteadet olete lehest lugenud või uudistest kuulnud?? Vastus on, et polegi, sest press on suurerakondade käpa all ja tehakse kõik, et väikeparteidest midagi positiivset kuulda poleks. Kui sa ei ole meedjas pole sind olemas. Kergem on probleem hävitada juba rohujuure tasandil, kui hiljem tagajärgedega võidelda. Mõtlen, et kui pole meedja väljundit pole reklaami, pole valijaid, pole suurerakondadel ka konkurentsi karta. Aga jõudu võitluseks väikeerakondadele!”

899 total views, 1 views today

Šveitsis tuleb minarettide keelustamiseks referendum

 

Šveitsi rahvuslaste algatusel pannakse rahvahääletusele eelnõu, mille kohaselt tuleks kogu riigis keelustada minarettide ehitamine, teatas 6. novembril 2009 Tšehhi uudisteportaal „Eurabia“. Rahvahääletus ise leiab aset juba selle kuu lõpul.

Tõenäosus, et eelnõu läheb rahvahääletusel läbi, on päris suur, tõdes sama teemat käsitledes 4. novembril 2009 Tšehhi uudisteportaal „E15“.

Šveitsi tuntuim ja ühtlasi mõjukaim rahvuslaste erakond, Šveitsi Rahvapartei valmistas samateemalise plakati, millel on maast välja turritamas vägagi rakette meenutavad minaretid.

Multikultuursust ja poliitkorrektsust pooldavad jõud asusid plakatit ja tervet kampaaniat maha tegema juba enne plakatite väljatulekut trükikojast. Esimesena võttis sõna Šveitsi Rassismivastane Komitee, öeldes muuhulgas: „See [kampaania ja plakat] võrdub sõjakuulutusega Šveitsi rahuarmastavale islamikogukonnale ja ohustab rahumeelset kooselu riigis.“

Seejärel asuti rääkima juba kampaania keelustamisest. Kõigepealt liitus sellega Basel, veidi hiljem Freiburg, Lausanne ja Morges, kuid teised suuremad linnad siiski mitte.

Suur osa Šveitsi poliitilisest eliidist on minarettide keelustamist nõudva kampaania vastu, peljates, et see kampaania võiks oluliselt kahjustada riigi mainet välismaal.

Tõnu Kalvet

 

Allikad:

Eurabia

E15

 

692 total views, no views today