Kolmveerand Tšehhi kodanikest ei taha uusi mošeesid

Rõhuv enamus Tšehhi kodanikke on islami pealetungi vastu Euroopas, selgus Tšehhi arvamusuuringufirma SANEP hiljutisest küsitlusest.

75 protsenti küsitletutest ei taha, et Tšehhi Vabariiki ehitataks uusi mošeesid. Samuti leiab enamus vastanutest, et mošeed võivad hävitada mitte üksnes tšehhi rahvuse kultuuri ja ajalootraditsioonid, vaid lõppkokkuvõttes ka rahvuse enda järjepidevuse, teatas 8. detsembril 2010 Tšehhi internetiväljaanne „EUrabia“.

Uute mošeede või islamikeskuste rajamisega kardetakse kaasnevat kuritegevuse tõusu. Mošeevastased kinnitavad samuti, et igal pool, kuhu muhameedlased ja islam ilmuvad, tekivad probleemid ja et Lääne-Euroopa maades muutuvad islamikeskused koos mošeega tihtipeale koguni terroristlike ettevõtmiste tugipunktiks.

President Václav Klausi tänavu septembris väljahõigatud seisukohta, et mošeesid ehitada pole vaja, kuna see pole Tšehhi tava, toetas 77,2 protsenti vastanutest.

73,7 protsenti küsitletutest on vastu igasugusele, eriti aga usundilisele võõrmõjule, mis võiks tšehhi kultuuri kahjustada.

90,4 protsenti vastanutest on seisukohal, et tšehhi rahvuse ajaloolisi ja kultuurilisi väärtusi säilitada on kindlasti mõtet. Mošeederajamine võib tšehhi rahvuse traditsioonidele ja väärtushinnangutele saatuslikuks saada 61,3 protsendi arvates.

Kui mošeederajamine peaks muutuma poliitiliseks küsimuseks, siis tuleks 65,8 protsendi arvates sellega tegelema asuda, s.t. kodanike eitavat seisukohta esindada poliitikutel.

Kõnealune küsitlus viidi läbi ajavahemikul 5.-19. november 2010. Küsitleti 14 398 Tšehhi kodanikku vanuses 18-69 eluaastat. Statistiline viga võib olla 1,5 protsenti.

Tšehhi muhameedlastel on ametlikult u. 15 palvemaja, millest mošeeks saab nimetada ainult kahte (üks asub Brnos, teine Prahas), märgib „EUrabia“.

Tõnu Kalvet

Allikad: „EUrabia“, SANEP

421 total views, no views today

Tšehhi rahvuslased käivitavad Prahas oma narkopatrullid

Tšehhi rahvuslaste tuntuim erakond, Ühiskondliku Solidaarsuse Tööpartei (lüh. ÜSTP, tšehhi k. Dělnická strana sociální spravedlnosti, lüh. DSSS) saadab Prahas, Smíchovi linnaosas paikneva uimastisõltlaste ravikeskuse Sananim ümbrusse patrullima oma liikmeid, et tagada kohalike elanike turvalisus.

Kodanikupatrullid alustavad oma tegevust reedel, 1. oktoobril 2010 kl. 17 kohaliku aja järgi. Sellest teatas Tšehhi uudisteagentuurile Mediafax 30. septembril 2010 erakonna esimees Tomáš Vandas.

„Smíchovi elanikelt saadud korduvate taotluste alusel otsustas Ühiskondliku Solidaarsuse Tööpartei esimees Tomáš Vandas saata sinna piirkonda parteiliikmetest koosnevad kodanikupatrullid,“ teatas ÜSTP ajakirjandusele.

„Patrulli eeldatav suurus on 8-10 inimest,“ täpsustas Vandas ja lisas, et kogu ettevõtmist koordineerib erakonna Praha allorganisatsiooni juht Jiří Petřivalský.

Kohalikud elanikud olid teinud linnavalitsusele petitsiooni, et Sananim suletaks, kuid linnavalitsus ei võtnud neid kuulda. „ÜSTP ei taha tegevusetult pealt vaadata, kuidas seadust rikutakse ning nii otsustasimegi saata sinna oma kodanikupatrullid,“ ütles Vandas.

 

Tõnu Kalvet

Allikas: Mediafax

366 total views, no views today

Tšehhi riigipea analüüsis USA-s Euroopa (majandus)kriisi

Tšehhi Vabariigi president Václav Klaus esines kolmapäeval, 22. septembril 2010 USA ühes mainekamas kõrgkoolis, Johns Hopkinsi ülikoolis ettekandega „Euroopa, äsjase kriisi süsteemsed tagajärjed ning vajadus uuesti sõnastada kapitalismi pooltargumendid“, milles analüüsis Euroopa poliitilist ja majanduskriisi ja arvustas mõlema tekitajaid teravalt.

„Mõned meist ei ole rahul sellega, et meid tuuakse tagasi tsentraalselt juhitud ning kontrollitud maailma, millest me veidi üle 20 aasta tagasi lahti saime. /-/ Paljude jaoks Euroopas, eriti nende jaoks, kes veetsid suurema osa oma elust väga autoritaarses, rõhuvas ning mittetoimivas kommunistlikus režiimis, on asetleidev demokraatia ja vaba turumajanduse nõrgenemine Euroopa mandril ebameeldiv areng,“ ütles Klaus ning jätkas: „Me oleme tunnistajaks järk-järgulisele nihkele liberaliseerimiselt ning barjääride eemaldamiselt massiivsete, kõrgemalt poolt juurutatud reeglistike ja ühtlustamiste suunas; uue ja igilaieneva, ülihelde abirahasüsteemi suunas; uute ja peenemate protektsionismi vormide suunas; ettevõtetele asetatud jätkuvalt kasvavate seaduslike ning regulatsioonikoormuste suunas jne. Kõik see nõrgestab ning kammitseb vabadust, demokraatiat ning demokraatlikku vastutust, rääkimata majanduslikust efektiivsusest, ettevõtlusest ning konkurentsivõimest.“

Tšehhi riigipea juhtis tähelepanu ka Euroopa ühisrahas peituvatele ohtudele.

„Minusugused inimesed mõistsid väga varakult, et Euroopa ühisraha idee on väga ohtlik projekt, mis toob endaga kaasa kas suuri majanduslikke probleeme või viib Euroopa ebademokraatliku tsentraliseerituseni. Igaüks võib praegu näha, et eurotsooni projekt pole suutnud tuua neid positiivseid mõjusid, mida sellelt oodati. Seda esitleti ekslikult ja vastutustundetult kui vaieldamatut majanduslikku kasutegurit kõikidele riikidele, kes on nõus ära andma oma „kauaaegsed ja kallihinnalised“ vääringud. Ulatuslikud uuringud, mis avaldati enne Euroopa ühisraha käivitamist, lubasid, et euro aitab kiirendada majanduskasvu, vähendada inflatsiooni, ning rõhutasid eriti, et eurotsooni liikmesmaad saavad kaitstud kõiksugu väliste majanduslike häirete (niinimetatud eksogeensete šokkide) eest.

On täiesti ilmne, et seda pole juhtunud. Pärast eurotsooni rajamist on tema liikmesriikide majanduskasv varasemate aastakümnetega võrreldes hoopis aeglustunud, laiendades seeläbi kasvutempo lõhet eurotsooni ning teiste suurte majanduspiirkondade vahel – nagu USA ja Hiina, Kagu-Aasia väiksemate majanduste, kuid ka teiste Kesk- ja Ida-Euroopa riikide vahel, kes ei ole eurotsooniga liitunud.

Oma esimese kümne aasta jooksul pole eurotsoon viinud oma liikmesriikide majanduste ühtlustumiseni. Eurotsoon, kuhu kuulub 16 Euroopa riiki, ei ole „optimaalse vääringu ala“, nagu määratleb majandusteooria. Säärases olukorras on vältimatu, et sellise ala rajamise ja säilitamise kulud ületavad tema olemasoluga kaasneva kasu,“ ütles Klaus.

Klaus meenutas, et Tšehhi Vabariigil aitas majanduskriisist välja tulla just oma raha olemasolu: „Meil vedas, et meie pangandus ja finantssüsteem polnud enne kriisi üleküllastunud halbadest laenudest, sellest oli ja on endiselt abi. Meil on ka suur eelis oma raha näol. Tšehhi krooni vahetuskurss kõigub; ta pole fikseeritud. Väikeseid avatud majandusi, mis võtsid kasutusele euro või on mitmesuguste jäikade rahanduslike meetmete abi kindlalt seotud euro külge, on käesolev ülemaailmne majanduskriis mõjutanud rohkem.“

Euroopa Liidu poliitilisele ja majandusjuhtkonnale meele järgi olla püüdvad ajakirjandusväljaanded (ka Eestis) nimetasid Klausi selles ettekandes leiduvat kriitikat „EL-i halvustamiseks“, kuid ükski neist ei julgenud nimetada seda väljamõeldiseks.

V. Klaus on juba aastaid üks Tšehhi paremaid majandusteadlasi. Tema põhieriala oli väliskaubandus. Töötas Tšehhi Teaduste Akadeemia Majandusinstituudis. 1989. aastal sai temast Tšehhoslovakkia rahandusminister. 1995. aastal valiti Praha Majandusülikooli professoriks. Avaldanud arvukalt töid majandusest ja rahandusest.

Klausi 22. septembril Johns Hopkinsi ülikoolis peetud inglisekeelset ettekannet saab lugeda presidendi ametlikult koduleheküljelt: www.klaus.cz/clanky/2672 .

 

Tõnu Kalvet

543 total views, no views today

Tšehhi valitsuspartei teeb äri oma liikmete isikuandmetega

Tšehhi valitsusliitu kuuluv Kodanike Demokraatlik Partei soostus müüma oma 32 000 liikme isikuandmeid hinnaga 40-60 eurosenti tükk telemarketingifirmadele,“ teatas 20. septembril 2010 Euroopa-teemaline internetiväljaanne „EU Observer“.

 

„Juba sel sügisel jõuavad KDP liikmete e-postkasti ärialased pakkumised, olgu siis telefonifirmadelt või pankadelt,“ kirjutas 17. septembril 2010 esiküljeloos Tšehhi ajaleht „Hospodářské noviny“ (tõlkes: „Majandusleht“). Lehe andmetel ei anna partei juhtkond firmadele siiski realiikmete isikuandmeid otse, vaid lihtsalt edastab reklaamiostjalt saadud teated oma sisekanalite kaudu.

 

„Kui keegi ei taha seda reklaami saada, siis tõmbame ta saajate nimekirjast loomulikult maha,“ kinnitas majanduslehele KDP pressiesindaja Tomáš Bartovský.

 

KDP mänedžer Jan Kočí tunnistas „Hospodářské noviny“ ajakirjanikule, et esimesed lepingud asjasthuvitatud firmadega ongi juba allkirjastatud.

 

„KDP võiks oma liikmete „müügiga“ teenida mitu miljonit, kuna tal on atraktiivne sotsiaalne struktuur: liikmete hulgas on palju kõrgharidusega ja keskmisest suurema sissetulekuga inimesi. Ühele liikmele reklaami edastamise eest võiks partei teenida 10-15 krooni, kokku seega ühelt firmalt umbes pool miljonit krooni,“ hindas majandusleht KDP kõnealuse äriidee tulusust. (Pool miljonit Tšehhi krooni on u. 317 000 Eesti krooni. – T. K.)

 

Oma liikmete isikuandmetega äri tegema sundis KDP-d valitsuse otsus vähendada erakondadele jagatavat riigieelarvelist toetust. Nimelt otsustas KDP esimehe Petr Nečasi juhitav valitsus, et alates 2011. aastast saavad erakonnad riigilt iga oma parlamendiliikme ja volikoguliikme eest viis protsenti vähem raha kui seni. Näiteks seadusandja aastane „rahaline väärtus“ kahaneb 900 000-lt 855 000-le Tšehhi kroonile (vastavalt u. 570 000 ja 542 000 EEK), volikoguliikme oma aga 250 000-lt 237 000-le Tšehhi kroonile (vastavalt u. 158 000 ja 150 000 EEK). Seetõttu saab KDP 2011. aastal riigieelarvest umbkaudu seitse miljonit krooni (u. 4,4 milj. EEK) vähem kui sai näiteks tänavu.

 

Tõnu Kalvet

Allikad: „EU Observer“, „Hospodářské noviny“

462 total views, 1 views today

Tšehhis on ülekaalus eurole ülemineku vastased

Enamik Tšehhi Vabariigi kodanikest on eurole ülemineku vastu, näitas värske arvamusküsitlus, mille viis 2010. aasta aprillis läbi Tšehhi Teaduste Akadeemia Sotsioloogiainstituudi juures tegutsev Arvamusuuringute Keskus.

Selle küsitluse kohaselt on euro kasutuselevõtu vastu 55 protsenti Tšehhi kodanikest. Eurole ülemineku pooldajaid on 38 protsenti. Seitse protsenti küsitletutest ei osanud ses küsimuses seisukohta võtta.

Viimase kümne aasta jooksul on Tšehhi Vabariigi kodanike suhtumine eurole üleminekusse muutunud üha tõrjuvamaks, märkis 29. aprillil 2010 Tšehhi telekanal TV Nova. Euro kasutuselevõtu vastased saavutasid esmakordselt enamuse 2007. aastal. Sellest alates on nende osakaal üha suurenenud.

Tõnu Kalvet

Allikas: TV Nova

488 total views, no views today

Šveitsis tuleb minarettide keelustamiseks referendum

 

Šveitsi rahvuslaste algatusel pannakse rahvahääletusele eelnõu, mille kohaselt tuleks kogu riigis keelustada minarettide ehitamine, teatas 6. novembril 2009 Tšehhi uudisteportaal „Eurabia“. Rahvahääletus ise leiab aset juba selle kuu lõpul.

Tõenäosus, et eelnõu läheb rahvahääletusel läbi, on päris suur, tõdes sama teemat käsitledes 4. novembril 2009 Tšehhi uudisteportaal „E15“.

Šveitsi tuntuim ja ühtlasi mõjukaim rahvuslaste erakond, Šveitsi Rahvapartei valmistas samateemalise plakati, millel on maast välja turritamas vägagi rakette meenutavad minaretid.

Multikultuursust ja poliitkorrektsust pooldavad jõud asusid plakatit ja tervet kampaaniat maha tegema juba enne plakatite väljatulekut trükikojast. Esimesena võttis sõna Šveitsi Rassismivastane Komitee, öeldes muuhulgas: „See [kampaania ja plakat] võrdub sõjakuulutusega Šveitsi rahuarmastavale islamikogukonnale ja ohustab rahumeelset kooselu riigis.“

Seejärel asuti rääkima juba kampaania keelustamisest. Kõigepealt liitus sellega Basel, veidi hiljem Freiburg, Lausanne ja Morges, kuid teised suuremad linnad siiski mitte.

Suur osa Šveitsi poliitilisest eliidist on minarettide keelustamist nõudva kampaania vastu, peljates, et see kampaania võiks oluliselt kahjustada riigi mainet välismaal.

Tõnu Kalvet

 

Allikad:

Eurabia

E15

 

277 total views, no views today

Euroopa rahvuslaste uue katusorganisatsiooniga tahavad liituda juba ka Tšehhi rahvuslased

 

Tšehhi rahvuslaste mõjukaim ja tuntuim poliitjõud, Tšehhi Töölispartei (tšehhi k. Dělnická strana) tahab liituda Euroopa Rahvuslike Liikumiste Liiduga – me kontinendi rahvuslaste katusorganisatsiooniga, mis asutati hiljaaegu Ungari rahvuslaste erakonna Liikumine Parema Ungari Eest algatusel, teatas Tšehhi Töölispartei pressiteenistus neljapäeval, 29. oktoobril 2009.

Vastav otsus võeti vastu Tšehhi Töölispartei juhatuse 28. oktoobril toimunud koosolekul.

Euroopa Rahvuslike Liikumiste Liidu liikmeks saamise nimel kavatseb Tšehhi Töölispartei ära kasutada ka oma sidemeid Prantsuse Rahvusrindega, kuna Töölispartei esimees Tomáš Vandas on Rahvusrinde esimeheks oleva Jean-Marie Le Peniga varem isiklikult läbirääkimisi pidanud, öeldakse pressiteates.

Prantsuse Rahvusrinne ja Liikumine Parema Ungari Eest on kaks viiest rahvuslaste erakonnast, kes 24. oktoobril 2009 Ungari pealinnas Euroopa Rahvuslike Liikumiste Liidu asutas. Ülejäänud kolm asutajat on vastavalt Rootsi Rahvusdemokraadid, Belgia Rahvusrinne ja Fiamma Tricolore (Itaalia).

 

Tõnu Kalvet

278 total views, no views today

Tšehhi rahastab Brüsselit iga päev saja miljoniga

 

Tšehhi Vabariik saadab Euroopa Liidule iga päev sada miljonit tšehhi krooni (u. 58 milj. EEK-i.), teatas 29. mail 2009 Tšehhi uudisteagentuur NTA.

“Seda raha peame pärast keerukal viisil mitmesugusteks toetusteks taotlema. Iga omavalitsusjuht teab ju ometi ise kõige paremini, mida ta oma haldusüksuses selle saja miljoni eest teha saaks,” ütles 28. mail 2009 Tšehhi televisioonis esinedes Vabade Kodanike Partei (tšehhi k. Strana svobodných občanů) nimekirja esinumber Europarlamendi valimistel, Jiří Payne.

Payne´i sõnul on ametnikud seljad kokku pannud, moodustanud komisjone ja jagavad nüüd seal seda raha. “Aga see on ju mitte Brüsseli, vaid meie enda raha!” toonitas Payne. “Lissaboni lepe kahekordistab selle väljamineku,” märkis Payne. Seega tuleks Tšehhil Lissaboni leppe kehtimahakkamise järel saata Euroopa Liidule iga päev juba 200 miljonit tšehhi krooni, nentis Vabade Kodanike Partei oma samateemalises pressiteates.

Tõnu Kalvet

Allikad: www.natia.cz, www.svobodni.cz.

279 total views, no views today