Facebook: 
   Sisu: 
 

EL kaalub võimalust sõjaliseks sekkumiseks liiduvabariikides

EL kaalub võimalust sõjaliseks sekkumiseks liikmesriikides

postitas neocon valmistutakse-diktatuuri-kehtestamiseks osak. 9:12 15. veebruar, 2013

sõda Tundmatu Sõdur kirjutab: “Sama saksakeelne väljaanne, milline tekitas väikese tormi kui kritiseeris Jürgen Ligi selle eest, et viimane julges kritiseerida Saksa konstitutsioonikohtu aeglust ESM asja arutamisel, on avaldanud järjekordse näite EU tegemistest: Nagu kaheksajalg haarab EU komisjon endale ikka enam otsest võimu EU liikmesriikide üle. Euroopa Komisjon ja ELi esindaja välis-ja julgeolekupoliitika alal on esitanud oma ettepanekud niinimetatud “solidaarsusklausli” (klausel 222, Lissaboni leping) sisulise osa kohta, milline oli küll vastu võetud, aga targu jäetud senini Lissaboni lepingus lahti kirjutamata. “

Praeguseks lahti seletatud/kirjutatud Lissaboni lepingu “solidaarsus klausli” järgi lubatakse “riigisiseste erakorraliste asjaolude ilmnemisel” vennalikku kiiret abi saabumist, st. kui miski Brüsselile ikka ei meeldi, võib toimuda sissetung allumatusse riiki ka sõjalise jõuga. Nimetatud ettepanek põhineb artikkel 222, milline juba Lissaboni lepingu koostamisel tekitas erimeelsusi. Euroopa Liit ja EU liikmesmaad kohustuvad selle järgi üksteist erakorraliste ja kahjulike sündmuste korral toetama. See hõlmab sõnaselgelt tuge politsei, luure-ja sõjaliste (!) vahenditega. Käesoleva ettepanekuga nähakse ette riigikaitselist tuge “erakorraliste asjaolude” korral. Poliitilised erimeelsused riigi sees ei ole küll eraldi määratletud, et need kuuluksid samuti “solidaarsus klausli” alla. Kuid sellest hoolimata kuuluvad vastavalt kaasapandud definitsioonile “katastroof” alla ka rahvarahutused, sabotaaz jne. “..mistahes olukord, mis võib avaldada kahjulikku mõju inimestele, keskkonnale või varale..” Samuti definitsioon “kriis” hõlmab kõiki teisi võimalikke ohte, sealhulgas “…tõsine, ootamatu ja ohtlik olukord, mis nõuab kiiret tegutsemist,” ja milline võib “mõjutada või ohustada tähtsaid sotsiaalseid funktsioone”. Selliste sündmuste alla võivad kuuluda ka näiteks sadamatööliste streigid ja üldstreigid. Eriti kui konkreetse riigi jõustruktuurid nagu politsei liituvad streikijatega, on selle riigi valitsuse tegutsemis võimalused piiratud. Muide, Portugalis ja Kreekas on olnud juhuseid, kus juba politsei ja osaliselt ka sõjavägi on streikinud. EU komission ja tema alamkomisjonid ei lase ennast sellises olukorras muidugi eksitada. Juba on toimunud kolm kuuenädalast üleeuroopalise polisei (EUROGENDFOR) harjutust. Nende „European Police Force Trainings“ (EUPFT) käigus harjutati rahvamasside ülestõusu mahasurumise võimekust ja tegutsemist erinevates riikides. 2. märtsil 2013 toimub aga Brüsselis selle “solidaarsusklausli” täiendatud ja lahtikirjutatud variandi esimene lugemine.”

___________________________________________

Allikas: www.minut.ee

Postitas: EIP teabetoimkond

1,063 total views, 1 views today

Kivisildnik: Sõjapropaganda eest lähed vangi

Õhtuleht, 30. august 2013

Järjekordne koloniaalsõda on ukse ees, Süüria sodikstampimine on ehk selle loo ilmumise ajaks juba alanud. Õhk on püssirohuvingust paks ning meedia valedest ja sõjapropagandast tiine.

Allakirjutanu seisukoht valedele, ahnusele ja kurjusele rajatud sõdadele on ühemõtteliselt eitav ning see põhineb Eesti vabariigi kriminaalkoodeksil, mille paragrahv 69 kohaselt on sõjapropaganda Eestis keelatud ning selle eest, ükskõik mis kujul, karistatakse vabadusekaotusega kolmest kuni kaheksa aastani.

Paragrahv on oskuslikult sõnastatud, sest sõjapropagandat leiame Eesti meedias tõesti igal mõeldaval kujul. On valelikke ja kallutatud uudiseid, sõgedaid ning verejanulisi juhtkirju, aga ka ohvreid demoniseerivat meelelahutust filmide ja sarjade kujul. Tõsi, Briti sarjades on näha tervenemise märke ja vahel põhjatakse veriste kätega valitsust. Sõjaõhutajad on haruldaselt leidlikud ja töökad. Siiani ei ole ma küll lugenud uudist sellest, et mõni meie eriti jultunud ja oma inimvaenulikkusest prisket kasu lõikav sõjapropagandist oleks saanud kas või ainult kolm aastat.

Sõjaõhutajad meil ja mujal, enne ja nüüd

Süüria sõda võib aga tuua ootamatu pöörde meie sõjapropaganda masinavärgi nagu õlitatult toimimisse. Keegi vene analüütik tegi avalduse, mille kohaselt Venemaa peaks Balti riigid okupeerima juhul, kui USA läheb kallale Süüriale. Haukuv tibla ei hammusta, aga ometi on sellega loodud ebameeldivalt häiriv emotsionaalne foon.

Loodetavasti hoiab vene oht meie eriti usinaid sõjapropagandiste humanistlikel positsioonidel, sest mine isahane tea. See valitsus silitab sõjaõhutamise eest peakest, aga kui tuleb uus ja hullem? Ega ei tahaks peldiku taha, ei tahaks kuuli pähe. Troikad on karmid asjad. Kui ajakirjanikul ei ole mõistust, au ega südametunnistust, siis on ta vähemalt arg ja sellest võib antud juhul inimkonnale kasu tõusta.

Valedele rajatud Iraagi okupeerimine ning hilisem valede paljastamine on andnud laias maailmas ja Eestis täiesti erinevaid tulemusi. Mäletate, Iraagis olevat olnud mingid massihävitusrelvad, Eesti meedia raius sõja esimestel nädalatel nagu rauda, et leiti see ja see massihävitusrelv, järgmisel hommikul vabandati poolteise reaga, et tegelikult ei leitud ja siis manati uut valet päev otsa, et järgmisel hommikul jälle poole suuga vabandada.

Mäletate Colin Powelli ja tema klaaspurki massihävitusrelvaga, mäletate, kuidas Colin ÜRO ees selle purgiga vehkis nagu arust ära. Purk oli veenev – sõda tuli. Hiljem andis Colin küll oma allikad valeandmete esitamise eest kohtusse ja võitis kohtuasja, see tähendab keegi väike vennike tehti süüdlaseks ja Colini rind võis jälle rahus hingata. Isegi sõjajumal Blair loobus veretööde õigustamisest, kui s*tt ujus pinnale.

Mis inimõigused?

Seevastu meie Harri Tiido jäi endale kindlaks. Oli vaja ja oli õige, isegi kui brittide ja USA elanike jaoks oli vale, siis eestlaste jaoks oli ikkagi õige, Iraak avas Eestile ukse laia maailma, või umbes nii see kõlas. Kui maailm on nagu bandiitide jõuk, kus kamba liikmeks saamiseks tuleb enne kedagi tappa või okupeerida, siis minul tekib küll küsimus, kas sellisesse jõuku ikka peaks kuuluma ja mis tegusid seal kambas üldse tehakse. Tiidol sellist küsimust veel tekkinud ei ole. Põhimõttekindlus, vallutamatu põhimõttekindlus, mis teha.

Minu teada ei ole Prantsuse, Briti ega USA palgasõduritel Süüria okupeerimiseks oma valijate mandaati. Kulunud valed massihävitusrelvast võivad olla veenvad õigeusklike svenmikserite jaoks, aga juriidiliselt korrektne asjaajamine eeldab midagi enamat. Ma üldse ei kujuta ette, millised peaksid olema veenvad argumendid al Qaeda terroristide toetamiseks Süürias. Aga kui al Qaeda asi on õige Süürias, siis oli kaksiktornide õhkimine ka õige. Kui ma tegin kusagil loogikavea, siis valgustage mind.

Kindral Wesley Clark on kinnitanud juba ühes 2007. aasta intervjuus, et vaid mõni päev pärast 11. septembri terrorirünnakuid öeldi talle Pentagonis, et on otsustatud minna Iraaki. Aga mis veel huvitavam, juba mõni nädal hiljem sai Clark teada, et viie aasta jooksul on plaanis vallutada seitse riiki: Iraak, Süüria, Liibanon, Liibüa, Somaalia, Sudaan ja Iraan.

Mis massihävitusrelv? Mis inimõigused? Mis demokraatia? Tulles tagasi aga keemiarelva jutu juurde, siis hämmastaval kombel ajavad seda plära valitsused, kes lubavad kaubastada tervisele ohtlikku GMOd, mürgist hambapastat, mürgist jogurtit, mürgiseid viinereid ja vaktsiine, millest mõni on kaevatud kohtusse kui bioloogiline relv. Meie toidupoed on hästimaskeeritud ja hästivarustatud keemiarelva laod.

Tugevama mandaat – malakas

Mis mandaat? Tugevama mandaat on malakas ja sellest piisab. Tugevama usk malaka kõikvõimsusse on nii kindel, et valesid enam isegi ei viimistleta, nendega ei nähta vaeva. Ma imestan, et keegi üldse veel viitsib valetada, põhjust selleks ei ole.

Malakas teeb oma töö ja kui kusagil oleks jämedam malakas, siis ei päästaks ka kõige nutikam vale.

Milline seisukoht võtta globaalse kurikamõrvari suhtes? Kuidas suhtuda kurikamõrvari sõpradesse, kaasosalistesse ja valetunnistajatesse? Kuidas suhtuda mõrva? Kuidas teie suhtute mõrvadesse ja mõrvaritesse? Kas osta edaspidi veel rohkem kurikamõrvari limonaadi, krõbuskeid ja vaadata kurikamõrvari näopeksufilme ja poolpornograafiat? Selle valiku saab igaüks ise teha ja selle järgi elada.

_______________________

Postitas: EIP teabetoimkond

1,579 total views, no views today

Eesti kaitsepoliitika aluseks sai EIP kaitsepoliitika programmiline põhimõte

EIP programmist:

“RIIGIKAITSE. Eesti kaitsmine peab tuginema rahva kaitsetahtele. Eesti julgeolek peab tuginema ka rahvusvahelistele kokkulepetele ja meie tegevusele geopoliitilise subjektina geopoliitiliste ruumide vahendamisel.  * Eesti kaitsevõimega on lahutamatult seotud majanduslik sõltumatus ning geopoliitiliste seaduspärasustega arvestamine. Seetõttu Eesti majandus peab tagama ligipääsu välisinvesteeringutele erinevatest geopoliitilistest ruumidest võrreldavate osakaalude alusel, sealjuures kogumahus, mis ei pärsi rahvusliku majandussektori arengut ega saavuta riigis ülekaalu rahvuslike investeeringutega võrreldes. Ka see  on Eesti julgeoleku üks taladest. * Toetame NATO liikmelisust. Pooldame koostööd ÜRO rahujõududega. *  Peame vajalikuks üldist kohustuslikku kaitseväge. * Kaitseliit tuleb välja arendada massiliikumiseks, tugevdada Kaitseliidu juures noorteorganisatsioone. * Maa ja maavarade müügi keelustamine mittekodanikele ning elanike haja-asustus sulgeb meie julgeolekualase ringkaitse.”

EIPle oli juba 10 aastat tagasi selge, et ainuke arvestatav kaitsemeede on Kaitseliit, mille suurus meie hinnangul peaks olema 50 000 meest ja automaatrelvad kodus.

Karkudelt kalossidesse astus ka Rootsi oma kaitsepoliitikaga, PM, 04.03.2013:

“”Sõjaväe juhataja: Rootsi peaks rünnaku korral vastu vaid nädal aega”

Rootsi kaitseväe juhataja Sverker Göranson
Rootsi kaitseväe juhataja Sverker Göranson
Foto: Scanpix

Rootsi kaitseväe juhataja Sverker Göransoni sõnul on riigi võimekus kaitsta end sõjalise rünnaku vastu nii kesine, et vastu suudetaks pidada maksimaalselt nädal aega.

Göranson ütles eelmisel nädalal Svenska Dagbladetile, et nädalane vastupanuvõime kehtib vaid piiratud rünnaku puhul, seejärel on vaja teiste riikide abi, vahendas Helsingin Sanomat.

Göranson usub, et abi Rootsi saaks. Ta ei oota seda ELilt, vaid NATOsse kuuluvalt naaberriigilt Norralt. Göransson mainis 2011. aastal korraldatud NATO staabiõppust, mille käigus Rootsi saatis oma JAS Gripen hävitajaid rünnaku alla sattunud Norrale appi. Göranson ootab Oslolt samasugust solidaarsust, kui Rootsit peaks rünnatama.

Rootsi on alates 1990. aastate lõpust sihiteadlikult muutnud oma relvajõude. Doktriinist, et riiki peab olema võimeline kaitsma suure rünnaku eest, on loobutud. Nüüd on relvajõud märgatavalt väiksemad ja peamist rõhku pööratakse rahvusvahelistele operatsioonidele, nagu missioonile Afganistanis.

Mullu septembris hoiatas Rootsi sõjaväeluure juht Stefan Kristiansson Svenska Dagbladetis Venemaa sõjalise relvastumise eest. Kristianssoni sõnul tuleb seda silmas pidada Rootsi järgmises, 2015. aastal kehtima hakkavas kaitsestrateegias.

Ka Göransoni intervjuu oli kantud sõnumist, et uuteks kokkuhoiumeetmeteks Rootsi sõjaväes ei ole enam ruumi.”

Eriti huvitav on tema pessimism NATO suhtes, mis kattub täielikult EIP seisukohaga. EIP: NATOs võib ju olla aga abi pole tast karvavõrdki, kui vaja on Eesti eest välja astuda.

Postitas EIP teabetoimkond

939 total views, no views today