Skandinaavia idüllist põrgu

26. aug 2012

Ingrid Carlqvist-i kõne Euroopa Parlamendis, Brüsselis:

” Daamid ja härrad! Minu nimi on Ingrid Carlqvist ja ma sündisin Rootsis aastal 1960, kui kuulutati, et Sotsiaaldemokraadid valitsevad igavesti ja meie maad nimetati üheks kenamaks, turvalisemaks ja progressiivsemaks maailmas. Nüüd aga elan ma Absurdistanis – riigis, kus on peaaegu enim raporteeritud vägistamisjuhte maailmas, kus sadu nn keelatud piirkondi, mille elanikud elavad oma reeglite järgi ning milles toimuva kohta ajalehed vaikivad(tegu siis aladega, mis immigrantide kontrolli all ja kuhu põliselanikul ohtlik minna– NSB märkus).

Tunnen end nagu Dorothy Gale “Võlur Oz-ist”– tornaado on mind kodunt eemale puhunud riiki, mida ma ei tunne.

“Toto, mul on tunne, et me pole enam Rootsis.”

Kui ma üleskasvasin oli meie peaminister Tage Erlander, sotsiaaldemokraat. Aastal 1965 ütles ta parlamendis pärast USA rassirahutusi:

” Meie, rootslased elame kindlasti paremas situatsioonis. Populatsioon meie maal on homogeenne mitte ainult arvestades rassi vaid ka mitmeid teisi aspekte.”

Nüüd elan maal, mis pole homogeenne üheski aspektis. Olof Palme, peaminister peale Erlanderit otsustas, et homogeensus on halb asi ja avas piirid inimestele igalt poolt maailmast. Uuest vasakpoolsusest pimestatud poliitikud ütlesid nüüd, et pole olemas sellist asja nagu rootsi kultuur, ega rootsi traditsioonid, mis vääriks mainimist ning rootslased olgu tänulikud, et nii palju inimesi “REAALSE” kultuuri ja traditsioonidega tulevad meid rikastama.

Mona Sahlin, Sotsiaaldemokraatide juht, ütles aastal 2002 ajalehe Euroturk intervius, kui küsiti, mis on rootsi kultuur: ” Ma ei oska öelda, mis see on. Rootslased peavad integreeruma uude Rootsi. Vana Rootsi ei tule kunagi tagasi.”

Selles uues Rootsis on enim raporteeritud vägistamisjuhte elanikkonna suhtarvust, kui üheski teises ELi riigis, väidab Inglismaalt pärit professori Liz Kelly uuring. Enam, kui 5000 juhtu 2008. aastal. 2011. aastal üle 6000. Enamus vägistajatest eksootilist päritolu võõramaalased.
1990. aastal lugesid võimud 3 keelatud ala Rootsis, agulid, kus peamiselt hüvitistest elatuvad immigrandid elavad. Aastal 2002 loeti neid juba 126 ja 2006. aastal 156. Pärast seda nende üleslugemine lõpetati.

Mida mõtles Tage Erlander 1965. aastal öeldes, et Rootsi on homogeenne mitmes muuski aspektis? Ilmselt norme, väärtusi, kultuuri ja traditsioone. Ühtekuuluvustunnet. Seda, et meil, vanas Rootsis oli nägemus, kuidas hea ühiskond peaks konflikte lahendama. Ta teadis, mis rootsi kultuur on.

Uues Rootsis kasvab kuritegevus, haiglad vajavad relvastatud politseinike oma ruumidesse aga ajakirjanikud ja poliitikud ütlevad, et see pole seotud immigratsiooniga. Fakt, et Rootsi vanglad on pungil võõramaalastest olevat lihtsalt kokkusattumus või vabandatakse välja sotsiaal-majanduslike faktoritega.

Rootsis ei räägi KEEGI immigratsiooniga seotud probleemidest, multikulti projekti surmast, Euroopa arabiseerimisest. Kui seda teed, saad koheselt rassisti, islamofoobi või natsi tiitli. Sedasi on mind kutsutud pärast seda, kui asutasin Vaba Pressi Seltsi Rootsis.

Nüüd ma vajan, et te kõik oleksite minu Glinda, hea nõid põhjast, ja aitaksite mul leida taas kodu ülesse. Kui aitate levitada minu sõnumit või tellite minu ajalehte aitate mind tükike lähemale vanale heale Rootsile, Rootsile, mida tagasi tahan.”

Täisversiooni kuula siit: http://www.libertiesalliance.org/2012/07/25/brussels-2012-ingrid-carlqvists-speech/

Allikas: http://stap02.worldpress.com/

2,003 total views, 1 views today

Eestis ei ole postdemokraatia, Eestis on eelorjanduslik olukord

18. septembril avaldas Postimees Leif Kalevi artikli: “Eestis on postdemokraatia” Selle kommentaariumist:

“qq

18.09.2010 21:07

Mida siis oodata. Eesti ei ole enam iseseisev maa ja valitsusel puuduvad elementaarsed vahendid majanduspoliitika kujundamiseks. Juba kümme aastat on Eestimaa olnud Rootsi koloonia. Meie maalt on võetud pangad ja tööstus, mis nüüd kuuluvad rootslastele. Lähemale 80 % majandustegevusest kontrollitakse Rootsi firmade poolt ja 90 % rahandusest on Rootsi pankade kontrollis ja omandis. Igast kroonist mille eestlane higipalgel kokku töötab varastab Rootsi pankur 75%. See raha voolab jõgedena Eestist välja, ning “koju tulles” Rootsi on see raha maksudest vabastatud. See ongi see jõud millel teostub Rootsi kolonialism ja tänane majanduslik heaolu. Kaheksa miljonit baltlast on pandus näljapalga eest Rootsi heaolumasinat vedama.
Need, kes arvavad, et tänaste Eesti poliitikute seas leidub neid, kes kolonialismile vastu astuksid, need on kas rumalad või väga naiivsed. Raha võim on see, mida NSVL ei saanud kasutada aga mida Rootsi saab, ja nii pole loot, et Eesti pangaorjadest poliitikud Rootsi kolonialismile vastupanu osutaks.
Kõigil teistel ei jää aga muud üle kui pesapallipuuga otse Rootsile sõda kuulutada. Pole mõistlik kaagutada nende pangaorjadest ja poliitprostituutidest koosneva koloniaalvalitsusega, see on täpselt sama kui rünnata ENSV valitsust ilma, et rünnata NSV Liitu. Kogu rahvusliku ja riikliku iseseisvuse taastamiseks tulb löök anda otse kolonilismi südamesse – Rootsi kapitali ja riigi pihta.”
EIP teabetoimkond

493 total views, 1 views today

Rootsis jõudsid parlamenti ka rahvuslased

Pühapäeval, 19. septembril 2010 Rootsis toimunud parlamendivalimistel ületas valimiskünnise ka rahvuslaste erakond nimega Rootsi Demokraadid (rootsi k. Sverigedemokraterna). Ta kogus 5,7 protsenti häältest ja saab Riksdagi uues koosseisus endale 20 saadikukohta, selgub 20. septembril 2010 Saksa internetiportaalis „Parties and Elections“ avaldatud andmetest.

 

Eelmistel, 2006. aastal toimunud valimistel Rootsi Demokraadid parlamenti ei pääsenud, kuna kogusid vaid 2,9 protsenti häältest.

 

Seekordsete valimiste võitjaks saab pidada senisesse valitsusse kuuluvat, paremtsentristlikest erakondadest koosnevat blokki, kes kogus 49,1 protsenti häältest ja saavutas 172 saadikukohta. Vasakpoolsed erakonnad (sotsiaaldemokraadid, rohelised jms.) said 349-st saadikukohast 157, teatas valimisjärgsel päeva esimestel tundidel menukas Ungari internetiväljaanne „Kuruc“.

 

Rootsi Demokraadid kujunevad uues parlamendi koosseisus seetõttu kaalukeeleks, märgib „Kuruc“. Nendega on sunnitud arvestama nii valitsus kui ka vastasrind.

 

Tõnu Kalvet

Allikad:

http://parties-and-elections.de/sweden.html,

http://kuruc.info/r/4/66424/

http://kuruc.info/r/4/66420/

406 total views, no views today