Poisikeste valitsuste netotulemus

Euroopa Liit pakub liikmetele vajadusel appi politseiüksust

Juhan Haravee

Eesti siiski ei kuulu Euroopa struktuuri nimega EuroGendFor, mis pakub liikmesriikidele abi avaliku korra tagamisel, terrorismiga võitlemisel ja tsiviilrahutuste kontrolli all hoidmisel. Lühidalt – sandarmiteenust. Õnneks on meiegi valitsusel väidetavalt õigus pöörduda abipalvega EuroGendFori (EGF) poole, kui vastav vajadus sotsiaalsete pingete jätkuval suurenemisel tekkima peaks.

Eesti on siiani üles näidanud eeskujulikku eurointegratsioonivõimekust, aga enam ei astuta ühte või teise euroseltskonda, olgu seal ees nii väärikad tegelased kui tahes. Välisminister Urmas Paet on hiljuti vihjanud koguni vajadusele Eesti osalusnimekiri kriitilise pilguga läbi vaadata – ehk õnnestub siin-seal veidi rahagi kokku hoida.

Sõjaväeline politseiühendus

2007. aastal Hispaania, Hollandi, Itaalia, Portugali ja Prantsusmaa eestvõttel loodud sõjaväeline politseiühendus EuroGendFor pole niisiis Eestis väärilist huvi pälvinud. Ka 2008. aastal eurosandarmeeriaga ühinenud Rumeenia eeskuju ja Poola/Leedu kaasalöömine partneriseisuses pole meid mõjutanud, kuigi sisejulgeoleku tagamine ei ole ometi asi, millega saaks homseni oodata

Kuna eurosandarmeeriat juhib ministeeriumidevaheline komitee (CIMIN), kuhu kuuluvad liikmesriikide julgeolekujõude ja välissuhteid kureerivate ametkondade esindajad, küsigem siinsetelt asjaomastelt endilt.

“Meie teada pole Eestil soovi nimetatud organisatsiooniga ühineda,” edastab välisteenistuse seisukoha Mariann Sudakov sealsest pressitalitusest.

“Kaitseministeeriumi poolt saame öelda nii palju, et Euroopa Liidu sandarmeeriasse ehk EuroGendFori panustavad riigid, kellel on sandarmeeriaüksused olemas,” ütleb kaitseministeeriumi pressiesindaja Artur Jugaste ja juhatab teed edasi. “Eestis sandarmeeria kui selline puudub, need ülesanded on jaotatud teiste riigistruktuuride vahel – täpsemalt oskab selgitada siseministeerium.”

Kaitseministeeriumi seisukohta kinnitab EuroGendFori kodulehekülje selgitus, mille kohaselt on viiel asutajaliikmel tõepoolest olemas oma militaarstaatuses julgeolekujõud, mida võib julgesti sandarmeeriaks nimetada.

Siseministeeriumist, keda lahkelt soovitasid ka kolleegid Islandi väljakult ja Sakala tänavalt, tuli vastus, et meie EGFi puudutav päring on kätte saadud ja vastatakse esimesel võimalusel. Ministeeriumi pressiesindaja Mihkel Loide sõnul jagab sisejulgeolekuametkond kaitseministeeriumiga sama seisukohta – sandarmeeriat Eestis pole ja EuroGendFori liikmelisusele Eesti ei pretendeeri.

Niisiis pole lootust, et meie mehed ühel heal päeval EuroGendFori koosseisus Vahemere-äärseid rahulolematuid tümitama hakkaksid. Ent juhul, kui meil peaks abi vaja minema, siis seda saaksime küll. EuroGendFor võib saata üksused ükskõik millisesse ELi liikmesriiki, ka neisse, mis pole Euroopa Liidu sandarmeeriat heaks kiitnud. Selleks piisavat vaid valitsuse avaldusest või Euroopa Liidu otsusest.

Samas leiavad pahatahtlikud kriitikud eurosandarmeeriast rääkides sellel organisatsioonil ühiseid jooni gestaapo ja KGBga. Nimelt puuduvat tolle riigi valitsusel, kus EuroGendFor tegutseb, selle üle igasugune kontrolli või sekkumise õigus. Eurosandarmeeriat ei saavat ka vastutusele võtta, ehkki EGF peaks järgima asukohariigi seadusi.

__________________________________________

Postitas: EIP tebetoimkond

1,544 total views, 1 views today

Euroopa Liidul on piiramatu tegevusvabadusega sõjaväepolitsei

Suurem osa itaallastest ei teadnud kuni eelmise nädalani, et Itaalia kuulub koos Hollandi, Hispaania, Portugali ja Prantsusmaaga Euroopa Liidu viie liikmesriigi hulka, kelle parlament on heaks kiitnud ning nõustunud EuroGendFori tegutsemisega nende riigis.

EuroGendFori tegevus sätestati Velseni lepinguga 2007. aasta oktoobris. 2010 mais kiitis Itaalia parlament EuroGendFori heaks ilma ühegi vastuhääleta. Üks parlamendiliige siiski loobus hääletamast. Itaalia meedias kajastati parajasti tollase peaministri Silvio Berlusconi seksiskandaale ja EuroGendFor ei läinud kellelegi korda, ainsaks erandiks oli 2010. aasta lõpul ajakirjanik Gianni Lannes. Nüüd on esialgse viie liikme kõrval EuroGendForiga liitunud veel Rumeenia ning koostööd teevad Poola ja Leedu.

ELi sandarmeeria tuletab kriitikute sõnul paljuski meelde gestaapot või KGBd. Nimelt puudub selle riigi valitsusel, kus EuroGendFor tegutseb, tema tegemiste üle igasugune kontroll või sekkumise õigus ning ELi sandarmeeriat ei saa vastutusele võtta ühegi teo eest, kuigi EGF peab üldiselt järgima kohaliku riigi seadusi.

Asutamislepingu 4. artiklis on kirjas, et EGFil on õigus üle võtta kontroll liikluse, riigipiiri ning salapolitsei tegevuse üle, tegelda kriminaaluurimisega, esitada süüdistusi ja süüdlasi kohtu ette tuua, kaitsta varasid ja isikuid rahutuste korral. EGFi tegevuse all kannatanud kodanikel pole õigust nõuda hüvitust ebaõiglase kohtlemise eest, kohalikul politseil ning prokuratuuril pole õigust EuroGendFori tegevust uurida. EGF aga võib jälgida ja juhtida kohaliku politsei kõiki tegevusi, lasta ruume pealt kuulata, läbi otsida või varasid arestida.

EuroGendFori kodulehel on kirjas, et ELi sandarmeeria on loodud avaliku korra tagamiseks, terrorismiga võitlemiseks ja tsiviilrahutuste kontrolli all hoidmiseks. Seega on põhimõtteliselt loodud sõjaline jõud ELi kodanike endi vastu.

Pole ime, et EuroGendFori tegevust alustati viiest riigist, mille kodanikud ühest küljest on aktiivsemad oma arvamuse avaldamisel ja mis teisest küljest sattusid paar aastat pärast EuroGendFori loomist Euroopa Liitu tabanud majanduskriisi keskmesse. Üllatav kokkusattumus või ELi poolt ülimalt ettenägelik tegutsemine? EuroGendFor võib saata üksused ükskõik millisesse ELi liikmesriiki, ka neisse, mis pole Euroopa Liidu sandarmeeriat heaks kiitnud. Piisab vaid valitsuse avaldusest või Euroopa Liidu otsusest, isegi kriis pole ilmtingimata vajalik.

Allikas: Õhtuleht Online

____________________

Postitas: EIP teabetoimkond

1,293 total views, 2 views today