Pärnu Postimehel jääb tarkust üle

Pärnu Postimehest:

Arved Breidaks: Kellele on vaja väikeparteisid?(2)

21.12.2010 09:07

Arved Breidaks, ajakirjanik

Kommenteeri | Prindi

Kõik klubid ei mahu paratamatult meistriliigasse mängima, kuid see ei vähenda karvavõrdki alamliigade rolli andekate mängijate ja klubide kasvulavana. Sama loogika kehtib erakondade puhul.

Riigikogu opositsioonist kostab üha valjemalt väide, et valitsusparteid eesotsas Reformierakonnaga on stagneerunud. Puuduvad värsked ideed. Aga miks ainult SDE ja Keskerakond seda väidavad? Kus on oma uuenduslike mõtetega need kuus erakonda, mille eesmärk pääseda riigikokku pole veel täitunud? Miks vaikib Euroopa Liidu vastane Vabariiklik Partei nüüd, kui Eesti seisab silmitsi „vabatahtliku“ kohustusega hakata raskustes Iirimaa käendajaks?

Miks Vene Erakond Eestis pole iitsatanudki, kui õiguskantsler avalikult muretseb venelaste vähese kaasamise pärast või kui avaldati raport, milles soovitati vene keelele anda Eestis asjaajamiskeele staatus?

Mida tegid Ühendatud Vasakpartei progressiivselt mõtlevad seltsimehed siis, kui tööandjad tulid välja oma kuulsusrikka manifestiga? Miks oli Vabaduspartei -Põllumeeste Kogu vait, kui Keskerakond põllumeeste kongressi väidetavalt kaaperdas?

Kui parteil puudub võime reageerida ühiskonnas toimuvatele sündmustele, siis kuidas saab valija olla kindel, et sel erakonnal üldse mingeid ideid on, rääkimata nende elluviimisest? Või on süüdi ajakirjandus, mis ei lase väikeparteide teateid läbi?

Pilguheit mainitud erakondade kodulehtedele tõestab, et Eesti elu puudutavad tähtsamad sündmused ei tekita parteides mingeid reaktsioone. Üksnes Eesti Iseseisvuspartei on suutnud regulaarselt väljastada pressiteateid ja avaldusi endale olulistel teemadel. Kristlikud Demokraadid on tänavu kevadel saanud maha pressiteatega kilekotiaktsiisi vastu, see aga oli ilmselt juhuslik aktiivsuspuhang.

Iseseisvuspartei suhtlemine avalikkusega on samuti mannetu, sest kui tänavu on see erakond tulnud välja 18 pressiteatega, siis näiteks Reformierakonnal oli ainuüksi oktoobris 26 pressile mõeldud pöördumist.

Populaarseimas suhtlusvõrgustikus Facebook on parlamendivälistest erakondadest kõige paremini esindatud Iseseisvuspartei, samal ajal kui mõni erakond pole seda kanalit valijatega suhtlemisel veel avastanudki.

Pressiteadete edastamine, interneti suhtlusvõrgustikesse oma juureniidistiku istutamine on nüüdisajal sedavõrd lihtne ja odav, et kohatu on oma olematut propagandatööd õigustada rahapuudusega, millega väikeparteid tavaliselt enda valimiskaotusi põhjendavad.

Kahtlemata kammitseb parlamendiväliseid erakondi rahapuudus, mis ei võimalda palgata professionaalseid suhtekorraldajaid, kuid minnes tagasi jalgpallimaailma, on sealgi esiliiga klubid vaesemad kui kõrgliiga seltskond. See ei võta aga esiliiga meestelt mängulusti.

Parlamendiväliste erakondade käekäik annab diagnoosi ühiskonna ja demokraatia vaimsele tervisele. Eestis on see halb. Kui Eesti väikeparteid lõpetaksid homme tegevuse, ei juhtuks midagi, sest oma rolli ei ole nad suutnud välja mängida. Miks see on üldse oluline?

Edasipüüdlikud ja avalikkuse tähelepanu nimel võitlevad väikeparteid peaksid tooma poliitilisse mõtlemisse värskust. Pakkuma uusi mõtteid ja lahendusi, mille peale võimul olles mugandunud poliitikud ei oska tullagi.

Ühtlasi peaksid parlamendivälised erakonnad olema see pind, mis riigikokku jõudnud parteidel ei luba laisalt loksuda, sest neid kummitaks pidev oht meistriliigast välja langeda. Praegu ei kujuta viimastel riigikogu valimistel esimesena välja jäänud, 1,7 protsenti hääli kogunud kristlikud demokraadid aga parlamendierakondadele mingit ohtu. Kui üks kuuest riigikogu parteist peaks jääma parlamendi järgmise koosseisu ukse taha, siis mitte taganttulijate võidu, vaid iseenda vigade tõttu.

Olukord ei ole siiski lootusetu, sest lõpetavasse riigikogu koosseisu kuuluv väikepartei Eestimaa Rohelised on alternatiivsete lahenduste väljapakkumisega suurepäraselt hakkama saanud. Teistsuguste ja selgesti väljendatud ideedega nad oma populaarsuse 2007. aastal saavutasidki.

Rohelised jäävad oma alla 1500 liikmega suuruse poolest alla nii Ühendatud Rahvaparteile kui kristlikele demokraatidele, kuid erinevalt neist on parlamendis esindatud, tagades mõnda aega vähemusvalitsuse püsimise. Kahjuks pole roheliste edulugu olnud nakkav.”

Seega Pärnu Postimees juhib väikeparteide tähelepanu selle, et kurg on katusel, võiks nagu jõulupraeks teha. Kahjuks pole tal aga kirvest midagi paremat pakkuda. Sama järelduse on teinud ka kommentaatorid:

 

Triin N.

21.12.2010 16:13

Küsimus suurele ringile, mitut Eesti Iseseisvuspartei pressiteadet olete lehest lugenud või uudistest kuulnud?? Vastus on, et polegi, sest press on suurerakondade käpa all ja tehakse kõik, et väikeparteidest midagi positiivset kuulda poleks. Kui sa ei ole meedjas pole sind olemas. Kergem on probleem hävitada juba rohujuure tasandil, kui hiljem tagajärgedega võidelda. Mõtlen, et kui pole meedja väljundit pole reklaami, pole valijaid, pole suurerakondadel ka konkurentsi karta. Aga jõudu võitluseks väikeerakondadele!”

776 total views, no views today

Pani täpselt paika

04.10.2010 Postimehe artikli: “Saarts enne valimisi uute erakondade tekkesse ei usu” kommentaariumist:
Thule

04.10.2010 10:39

Läbi riigieelarve maksumaksja rahaga nuumatava riigikogu kartellipartokraatiaga konkureerimine on tõepoolest ületamatu ettevõtmine, sest liberaalkapitalistlikus rahamaailmas on kriteeriumiks rahakoti paksus, milles iseseisvusmeelsetel jõududel “kõik-müügiks” erakondadega konkureerimiseks vahendeid ei jätku. Liiatigi kui kogu massimeedia on Schibstedi ja Luige Ekspressgrupi vahel ära jaotatud, kes teise käega söödavad riigikogu partokraatlikke puudleid.
Küll aga tekitatakse need uued tulijad nende poolt “kes tellivad muusika” otsekohe, kui tekib oht, et rahvas olles tüdinud reeturerakondade poolsest manipuleerimisest hääletab mõne kartellivälise jõu (EIP, PK v.m) poolt. Siis tekivad äkki kui imeväel vahendid ja sünnib “uus tulija” nagu Pezruublika või dollarirohelised või Tarand, et rahulolematute hääled riigikogupartokraatiale ohutusse voolusängi juhtida.
Väga täpselt äraöeldud, miks EIP kui riigireeturparteidele vastanduva partei tee nii raske on. Täpsemini pole vajagi.
EIP teabetoimkond

809 total views, no views today

Eestis ei ole postdemokraatia, Eestis on eelorjanduslik olukord

18. septembril avaldas Postimees Leif Kalevi artikli: “Eestis on postdemokraatia” Selle kommentaariumist:

“qq

18.09.2010 21:07

Mida siis oodata. Eesti ei ole enam iseseisev maa ja valitsusel puuduvad elementaarsed vahendid majanduspoliitika kujundamiseks. Juba kümme aastat on Eestimaa olnud Rootsi koloonia. Meie maalt on võetud pangad ja tööstus, mis nüüd kuuluvad rootslastele. Lähemale 80 % majandustegevusest kontrollitakse Rootsi firmade poolt ja 90 % rahandusest on Rootsi pankade kontrollis ja omandis. Igast kroonist mille eestlane higipalgel kokku töötab varastab Rootsi pankur 75%. See raha voolab jõgedena Eestist välja, ning “koju tulles” Rootsi on see raha maksudest vabastatud. See ongi see jõud millel teostub Rootsi kolonialism ja tänane majanduslik heaolu. Kaheksa miljonit baltlast on pandus näljapalga eest Rootsi heaolumasinat vedama.
Need, kes arvavad, et tänaste Eesti poliitikute seas leidub neid, kes kolonialismile vastu astuksid, need on kas rumalad või väga naiivsed. Raha võim on see, mida NSVL ei saanud kasutada aga mida Rootsi saab, ja nii pole loot, et Eesti pangaorjadest poliitikud Rootsi kolonialismile vastupanu osutaks.
Kõigil teistel ei jää aga muud üle kui pesapallipuuga otse Rootsile sõda kuulutada. Pole mõistlik kaagutada nende pangaorjadest ja poliitprostituutidest koosneva koloniaalvalitsusega, see on täpselt sama kui rünnata ENSV valitsust ilma, et rünnata NSV Liitu. Kogu rahvusliku ja riikliku iseseisvuse taastamiseks tulb löök anda otse kolonilismi südamesse – Rootsi kapitali ja riigi pihta.”
EIP teabetoimkond

810 total views, no views today

Väga täpne formuleering

Thule

23.08.2010 06:09

Dollarirohelised (nagu varemalt BezRuublika ja Indrek Tarand) on täitnud oma ülesande, milleks oli riigikogu kartellipoliitikaga rahulolematute valijate häälte ohutusse voolusängi kanaliseerimine, üldjoontes hästi. Seega on nad oma töö teinud ja võivad kaduda. Või leida bez-ruublika kombel ühisosa mõne riigikogu partokraatliku kliki osapoolega ja sellega ühineda.
-6 -1  +1 +16
See kommentaar on pärit Postimehest, Aleksei Lotmani artikli: “Rohelisi ei köida võimu rituaalid” alt. Selles on anonüüm eriti õnnestunult formuleerinud Roheliste tekkimise peapõhjuse: “milleks oli riigikogu kartellipartokraatiaga rahulolematute valijate häälte ohutusse voolusängi kanaliseerimine.”
Täpselt nii see oligi. Enne 2007. aasta valimisi loodi Eesti Rahvuslik Liikumine, et üle võtta Eesti Iseseisvuspartei, või siis vähemalt sisse infiltreerida ERL/IRL agendid. Üritus kukkus täies ulatuse läbi, ning seejärel IRL tookordne agent EIP-s Anti Poolamets lahkus 2006. aasta suvel EIP liikmeskonnast ja läks Rohelistele appi nende ületamatuna näivas ülesandes: tõsta liikmete arvu üle 360-ne. Samahästi kui üleöö liikmete arv kahekordistus ja erakond Eestimaa Rohelised said õigeaegselt valmis. (Kes tahab teada saada, kuidas selline plahvatus  võimalikuks sai, see uurigu ajalugu, kuidas toimus ERSP muundumine Isamaaks). Eesti Iseseisvuspartei võimalik valijaskond oligi Roheliste poolt edukalt ära kanaliseeritud.
EIP teabetoimkond

834 total views, no views today