Facebook: 
   Sisu: 
 

Maa tuleb täita “lastega”

Aseri korterid tunduvad Peterburi elanikele mereäärse muinasjutuna
Peterburilased Anna ja Vsevolod Tšerkassov oma Eesti-kodu ees.

Foto: Sergei Stepanov

Ida-Virumaa uus kinnis­varabuum võib tabada inimestest tühjaks jooksnud Aseri valda.

Eelmisel aastal lahkus Ida-Virumaalt 3295 elanikku. Viie aasta jooksul lahkunute arv on 11 000 ringis. Uued asukad saabuvad hoopis Venemaalt, peamiselt Peterburist, aga ka Moskvast.

Pisikesse 1700 elanikuga Aseri valda, mis kaotas mullu sada elanikku, on endale kinnisvara ostnud kuni poolteistsada Venemaa elanikku. Vallavanem Koit Oras tunnistas, et üldise lahkumise taustal teeb see üksnes heameelt. Asjatundjad ei välista, et Aseri kandi korterid võivad lähiajal hinda minna, andes hääbuvale savi- ja tellisekantsile uut hingamist. Kui Narva-Jõesuu kinnis­vara ruutmeetri eest tuleb keskmiselt välja anda juba üle 1000 euro, siis Aseri vallas on hind pisut üle 200. Teisisõnu saab ühe Narva-Jõesuu korteri eest viis korterit Aserisse.

Loe pikemalt, miks tundub Ida-Virumaa Peterburi elanikele ahvatlevam kui näiteks Bulgaaria.

Palts: me ei saa tööjõu importimisest mööda

Avaldatud: E24.postimees.ee, 04. veebruar kell 19:01

Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Paltsi sõnul saab tööd küll teatud määrani eksportida, kuid see ei aita vältida tööjõu importimist.

«Tegemist on teemaga, millega tuleb paratamatult ühel hetkel tegeleda, sest seda ei õnnestu kuhugi edasi lükata, tundugu see nii ebapopulaarne kui tahes. Ei ole sellest saanud mööda teised riigid, ei saa ka meie. Lihtsalt meil peaks olema täna nii palju tarkust, et mitte teiste tehtud vigu korrata,» kirjeldas Palts.

Oluline küsimus on Paltsi sõnul seegi, miks Euroopa Liidu tööjõuturult inimesed meile tööle tulla ei soovi ning millistel tingimustel oleme valmis töötajaid lubama siia ida poolt või mujalt väljastpoolt ELi.

«Sisuliselt on täna ju ka olukord, kus piiramatult võiks meile tulla töötajaid kõikidele tegevusvaldkondadele nii Portugalist, Kreekast kui Rumeeniast, kuid kui tööandja sooviks tuua vajaliku töötaja nt mõnesaja kilomeetri kauguselt Venemaalt või veidi kaugemalt Ukrainast, siis kehtivad selleks üsna ranged piirangud, mistõttu paljud sellest ka loobuvad,» selgitas Palts.

Tähtajalise elamisloa puhul on üheks olulisemaks piiranguks Paltsi sõnul palgakoefitsent.

Tähtajalise elamisloa kontekstis on üheks olulisemaks piiranguks, millest lähiaastatel tõenäoliselt rääkida tuleb, palgakoefitsient. Tähtajalise elamisloa töötamiseks üheks olulisemaks tingimuseks on, et tööandja peab maksma välismaalastele (kes tulevad väljastpoolt ELi) tasu, mille suurus on vähemalt võrdne Eesti keskmise palga ja 1,24 korrutisega.

«Juhul kui palgakoefitsiendi üldine vähendamine kõne alla ei tule, tuleks kindlasti arutada, kas teatud sektorites, kus näiteks Töötukassa andmeil, on tööjõupuudus suurim, oleks siiski võimalik koefitsienti langetada,» ütles Palts.

Väga range migratsioonipoliitika korral võib Paltsi hinnangul lõpuks kannatada meie konkurentsivõime ja majanduskasv ning reeglite põhjendamatu kaotamine võib tuua kaasa jällegi täiendavaid probleeme, mistõttu on tähtis sobiva tasakaalu otsimine.

______________________

Postitas EIP teabetoimkond

2,029 total views, 1 views today