Palgafaktoidid

Järjekordselt avaldasid Statistikaamet ning Maksu- ja Tolliamet oma  igakvartaalsed numbrid palkade kohta Eestis. Esimene pakub numbreid kvartali keskmise brutoväljamakse ja reaalpalga suuruse kohta eelmise aasta sama ajaga võrreldes, viimane pakub oma väiteid keskmise brutoväljamakse ja mediaanväljamakse suuruse kohta. Paraku pole neist ükski isegi seotud reaalsusega, sest puudud taustsüsteem ja võrdlusbaas, numbrid on vaid valitsuse poliitika  rahuldamiseks loodud faktoidid.

Kui soovitakse teaduslikult täpset teavet palgaolude kohta Eestis, siis piisab kahes numbrist: mediaankeskmise palga ostujõu suurus ja väljamaksete jaotumine tuludetsiilide kaupa. Kui need on olemas, siis on kogu faktiline teave olemas, kui neid pole, siis  faktilist teavet pole. Aga nii lihtsalt ei saa tähtsad asutused andmeid esitada, sest siis mõistaks iga inimene tegelikku olukorda Eestis. See on keelatud.

EIP teabetoimkond

891 total views, 1 views today

Hävingu peasüüdlased on õpetajaskond, Reformierakond ja IRL

Õpetajad nõuavad kõrgemat palka väites, et Eesti õpilaste teadmised on maailmatasemel. Minul on teistsugused andmed taseme kohta ja ma tean ka seda, et õpetamine koolides on takistatud distsipliini puudumise ja õpilaste omavoli tõttu.

Miks õpetajad pole varem avaldanud meelt Toompeal ja nõudnud riigikogult selliseid seadusi, mis võimaldaksid neil tagada korra ja head õpetamisvõimalused. Nad ei läinud sellepärast, et neil puudub isikujulgus ja missioonitunne. Aga omale palka juurde nõudma läksid küll. Mille eest neile suuremat palka ja kustkohast raha võtta, kui eesti rahvuslik majandus on hävitatud. Viimase osas on kaasvastutajaks õpetajaskond ise, kes valib omalt poolt ja mõjutab süstemaatiliselt ka õpilasi, et nende vanemad valiksid Reformierakonda ja IRLi – rahvusliku majanduse ja Eesti riikliku iseseisvuse hävitamise eest vastutavaid riigireeturparteisid.

Õpetajad olid 25.10.2011 meeleavaldusel nördinud, et vastutajad – Reformierakond ja IRL – ei tulnud nendega kohtuma vastamaks küsimusele, miks lubatud palgatõusu ei ole. Primitiivne ja pugejalik õpetajaskond ei taha aru saada, et erakonnad, mis reetsid riigi ja rahva, reedavad oma tallalakkujad – õpetajaskonna – silmagi pilgutamata.

Õpetajad ei suuda ikka veel tunnistada, et eesti rahvuslik majandus on hävitatud (SKP ei mõõda eesti majandust, vaid kogu majandustegevust Eesti territooriumil) ja selles üheks peasüüdlaseks on nemad ise. Pole võimalik, et sellised õpetajad suudaksid kasvatada maailmatasemel teadmistega õpilasi, et need oleksid seejärel võimelised päästma riigi ja rahva vahetades välja praeguse labastunud ja korrumpeerunud õpetajaskonna.

Vello Leito

26.11.2011

3,551 total views, 1 views today

Aga kes vastutab?

Täna korraldavad algatuse „Õpetajale vääriline palk“ toetajad Tallinnas Tõnismäel kell 17.00 meeleavalduse. Kommentaariumis kolistatakse, et organiseerijate juhendajad on hoopis-tükkis rootsalased. Mõelge, mida see tähendab, juhul kui see äkki nii ongi. Kõvasti tuleks mõelda veel mitme asja peale. Algatuseks üks väljavõte kommentaariumist:

Enamus õpetajatest, 04.09.2011 16:34

valis reformi ja on nende tuline pooldaja. Millega siis nüüd rahul ei olda? Et reform on nii inimvaenulik, siin on süü õpetajate kasvatusel. Õige pedagoog näeks enda kõrval ka teisi inimesi, keegi meist ei ole oma palgaga rahul, õige pedagoog näeks ka teiste inimeste tõsiseid probleeme. Ei poolda sellisel moel ainult õpetajate palgatõusu, inimväärset elu vajame me kõik.“

Kommentaator alustab hästi, kuid jääb poolele teele pidama. Mitte ainult, et valisid, vaid pesid õpilaste kaudu ka nende vanemate ajusid Reformifiilseteks. Õpetajad ja nende hüpnoosi ohvritest lapsevanemad on lausa Reformierakonna valijaskonna vundament.

Tänase päeva osas pole öeldu siiski veel peamine. Selleks on kuri küsimus: aga kes kõige eest vastutab? On selge, et koolis valitseb vastutamatus, korralagedus, võimalik, et kaose eelne seisund. Kuidas see tekkis? See tekkis õpetajaskonna enda läbi. Kuni õpetajad pole püsti pannud meeleavaldust/streiki nõudmaks oma ebajumalalt seadusandliku vundamendi loomist, või mida iganes, et õpetajaskond saaks koolides asjad korda, seniks puudub raha juurdeküsimiseks moraalne õigus.

Kui olete täna miitingul, siis nõudke vastust õpetajaskonnalt. Loodame, et nad ei küsi selleks palka juurde, et oma ametimunder puhtaks pesta.

Teabetoimkond

995 total views, 2 views today

Huvitavaid võrdlusi

2. juunikuupäeval avaldas Postimees Online huvitava kirjutise: “Võrdle: palju sai osta kuupalga eest 20 aastat tagasi?” Kommentaariumisse ilmus teksti ja tabavaid võrdlusi kahe päeva jooksul silmapaistvalt tihedas taktis, üle 350. Aga võrrelda saab ainult siis, kui võrdlusbaas on olemas ja see ka õige on. Seepärast olgu siinkohal sissejuhatuseks ära toodud tänase päeva ootuspäraselt täpseim avalik teave palga, töötuse/tööhõive ja SKP väärtuse kohta ajavahemikus 1988-1993.

Sisemajanduse koguprodukt, SKP

Sisemajanduse koguprodukti (SKP) väärtus asus Eestis seniidis 1988. aastal ( ESA, Eesti Statistikaamet), sealtmaalt algas langus. Kui võtta 1988.a. SKP võrdseks 100 protsendiga, siis aastate lõikes olid SKP väärtused sellised: 1989 – 99%, 1990 – 81%, 1991 – 81%, 1992 – 69,5%. Miinimumpunkt läbiti 1994. aastal kui SKP väärtus langes 62,3 protsendini maksimumväärtusest. Seega viibis Eesti majandus 1991. aastal majanduslanguse kõige kiiremas faasis, rubla rahana enam ei toiminud, seda asendasid “lepalehed”. Seetõttu võttes võrdlusbaasiks 20-aasta taguse hetkeseisu ei ole meil tegemist mitte võrdlemise, vaid inimeste tahtliku eksitamisega kartellimeedia poolt. Võrdlemisest saab rääkida vaid siis, kui referentsaastaks võtta 1988. aasta või siis ajaperiood enne seda.

Inimeste sissetulekud, palk

ESA poolt tevitatud aritkmeetiline keskmine palk 2011. a. I kvartalis on 12 397 krooni brutona jooksvates hindades. Seda palganumbrit võrdlustes kasutada ei saa, sest tegemist on ESA “küsitluse” andmetega. Täpsem avalik teave pärineb Maksu- ja Tolliameti (MTA) andmepangast, mille järgi 2011. a. I kv mediaankeskmine palk oli 8659 krooni bruto, jooksvates hindades.

Tööpuudus, tööhõive

2010. aastal oli Eestis 1 034 800 inimest vanusevahemikus 15-74 aastat, neist majanduslikult aktiivseid inimesi oli 687 000, mis teeb võimalikuks maksimaalseks tööhõiveks 66,4%. MTA andmetel 2010. aastal kvartaalne keskmine tööhõive oli 530 451, seega tööpuudus 22,8%, juhul kui võtta aluseks, et kõik hõivatud olid täistööpäevased. Tegelikult moodustas täishõive 89%, mistõttu tööpuuseks 2010. aastal kujunes 24,9% kui taandada hõivatus täistööpäevasele hõivele.

Kontrollnumbreid silme ees hoides on üsna hariv lugeda artikli kommentaariumi. Järgnevalt on toodud osa huvitavamatest kommentaaridest.

Kalkun Kolja, 22.05.2011 10:48

eelmise sajandi seitsmekümnendatel, maksis NSVLiidus 1 kWh ühe faasilist elektrienergiat 4 kopikat, 1 kWh komefaasilist nn. “tööstusvoolu” 3 kopikat ka kui oli korrusmajja paigaldatud elektripliidid köökidesse, siis lausa 2 kopikat 1 kWh. samal ajal maksis ka autobensiin A-66 6 kopikat liiter, A72 7 kopikat liiter ja AI-91 9 kopikat liiter. Diiselkütte ja ajukütte hind oli 4 kopikat liiter. kilo (liiter) masuuti maksis kolm
kopikat.Kilo sealiha maksis 2 rubla, keeduvorst 2,10 – 2,40 rubla, olenevalt nimetusest, kilo. Pudel “Ziguli” õlletit koos taaraga 33 kopikat, pudel viina 2,52 – 3,07 (Viru Valge), pudel “Vana Tallinna” 3,77 pudel konjakit 4,12 pakk võid 68 kopikat, kilo suhkrut 78 kopikat ja liiter piima koos taaraga 46 kopikat…..
Elektriku keskmine palk (puhtana kätte) oli 157 rubla.
Kahe toalise ligi 40 m2 (hruštšovka) korteri üür koos elekti, kütte, sooja ja külma veega oli alla 15 rubla. Sest 1 m2 külma vett koss kanaliseerimisega maksis 4 kopikat, kuum vesi 1,5 rublat per nägu keskküte, 4,5 rublat korteri kohta ja korteri ruutmeetri üüri hind oli 13,2 kopikat 1 m”….

Harju Loogiline, 02.06.2011 12:52

arvab, et pigem on kurtjatest enamusel raha otsas eluasemekulude tõttu, aga mitte ületarbimisest. Pole ju suurt vahet, kas maksta kolmandik palgaraha ära pangalaenuks või kelleltki üüritava pinna eest. Väga vähesed saavad ärbelda omanikule tagastatud varaga või nüüdseks juba päritud pinnal elamisega – need vähesed leiavadki Ideoni artiklist selguvalt, et nende hinnangul on elujärg neil paranenud.
Sina ütled, et “hinnad pole tõusnud võrdluses palkadega”. Mina ütlen, et palgad olid “keskmised” vanal veneajal faktiliselt enamusel, nüüdne keskmine aga on saadud “ametlikust statistikast” tulenevalt. Vene ajal oli harv juhus kui mõni hind muutus, täna ei julge homse ees aga midagi kindlat väita.

ikka 02.06.2011 12:56

Võrdleme ka elamiskulusid, kütet, elektrit, leiba, raamatuid jms. võrreldavat. Ja võtame aluseks miinimumpalga (kaheksakümnendatel 60 rubla). Saame Eesti krooni kursiks laias laastus 1 tollane ruble=100 eeku. Või 6 eur. Sellega tuli üksik inimene kuidagi toime ja sai ikka pidus ja kinos ka veel käia. Meditsiinis ei olnudki “omaosalust ja ka hambaravi oli meditsiin…

Aga noh, millestki on hakanud tulema see massiivne ajupesu. Võrrelda saaks veel ka ehk mediaanpalka (no see oli tollal laias laastus 90 rubla) praegusega. Ikka on praegune seis kehvem. Võib-olla arvutaks, mitu mobiiltelefoni saab praegu osta ja palju tollal?

Tom1016, 02.06.2011 13:06

157-rublane netopalk oli 70ndatel linnaelanike hulgas raudselt üle keskmise, sest miinimumpalk oli 70 ja kontoritöötajad, meditsiini, hariduse ja kultuuri valdkonnas tegutejad said enamasti 100-120 rbl kuud bruto.
Ma ei mäleta täpselt, kui suur oli tulumaks, aga vist oli 8 % ja see isegi progresserus natuke!
Tootmistöölised tööstuses ja ehituses olid tükitöö peal ja teenisid 150-250 rbl bruto kuus.
Maal teenisid traktoristid ja lüpsjad sageli isegi 300-400 rbl kuus ehk sama palju kui kõrgkooli professor.

Mida te virisete, 02.06.2011 13:23

Kuule võta veidi tooni maha!See 840 EUR keskmise palgana on ju rumalate lollitamiseks.Kas tead, kui palju saab näiteks supermarketi kassapidaja palka?Või lihakombinaadi lihatsehhi töötaja?Või puiduettevõtja masinajuht?Kui palju ta oma palga eest suudab toiduaineid ja bensiini osta?
See ca 13000-ne keskmine kroonikuupalk on ju ulmeline, sisaldades ka Sandor Liive 200000-se palga.Keda sa, seltsimees, siin rumalaks teed?Lisame siia ka meie praegused pensionärid, töötud, üksikemad…Sinusuguste lemmikfraas on: mis te virisete, kiunute jne.Tule maa peale!
Muide, vene ajal lubas pension lahedalt ära elada.

Badge, 02.06.2011 13:49

Tegelikult peaks arvutama nii: nõukaaegne hind korrutada kolmega (kurss saksa margaga), siis korrutada 8-ga (krooni ja marga vaheline kurss) ja siis jagada 15,6466-ga. Siis tekib nii ja naa.
Võiks ka panna rubla võrduma euroga (80-ndad, enne kui hakkas hüperinflatsioon), siis oli palganumber enam-vähem sama, mis praegu. Mingil juhul ei tuleks arvestada praeguse ulmelise statistilise keskmise palgaga, enamus inimesi saab ikkagi 300-400 EUR-i. Kuna väga palju on töötuid, siis väike vähemus oma müstiliste palkadega tõstavad ka keskmise müstilisele tasemele.

Ikka, 02.06.2011 14:00

Kuule, vigastuse korral vanaema ravis – bronhiidiga lendasid haiglasse ilma iasuguse jututa ja olid seal 14 päeva, mitte ei vedelenud poolkoomas kusagil kodus, kust peab veel komberdama poodi endale süüa otsima. Kopsupõletikuga 28 päeva ja ei mingit juttugi, et tarvis tööle või tont teab kuhu. Vormsis oli täisvarustusega haigla, kuhu vajadusel ka opibrigaad helikopteriga viidi. Mandlioperatsiooniks ei olnud suuteline ainult paar haiglat, vaid iga rajoonihaigla jne. jpms. Taastusravi (iseküsimus, mis tasemel) oli samamoodi suisa kohustuslik kui vaja ja tehti ka tollases mõttes imesid (Seppo kliinikut mäletad üldse?)…
BS, meditsiinist on meile jäänud hale vari ja mõttetult seisvad masinad, millele pole aiglates personaligi, kes oskaks sissegi lülitada…

ka elektrik, 02.06.2011 14:11

Jõudsin tööturule 70ndate keskel ja sai abitöölisena elektrikute juures ~200 rubla palka, töömehed said suvel vähemalt 300 ja häälestaja (ainuke ELEKTRIK) sai 400-450 rubla. Tõesti ei tea palju need mehed talvel palka said, kuida ka talvel tööd neil jagus. Ametikooli lõpetamise järel oli valda, kas elektriinsener (120 rbl )või VI kati elektrik minimaalselt 180 rulase palgaga, pole vist keeruline valik? Jah maal oli traktoristidel hooajal vägevad palgad aga aasta keskmisena oli meil suurim palk lüpsjatel (olid selle auga ka ära teeninud), järgnesid elektrikud. Üldiselt vene ajal ajudega tööd ei hinnatud (kontorirotid, spetsialistid, õpetajad) aga mõned töölisametid jäid “muiduleivasööjate” ja mustatöötegijate vahele ja olid päris hea palgaga.
Võin eksida aga minu arust püsisid enamus hinnad 75-85 enamvähem paigas, edasine võrdlus ongi keeruline. Enne hinna-ja palgarallit olin välja sõdinud 250 rbl ja olin sellise keskmise palgaga “tegija” aga krooniaja saabumise hetkeks oli palk 2500 rbl ja võisin ennast “luuseriks” pidada. eluolu võrdluses tuleks esmalt palgast maha arvestada esmalt eluasemekulud (ka eluasemelaen) ja siis edasi võrrelda elenike ostujõudu.
Veel. Kui okupatsiooniaja algul põgenesid kolhoosnikud linna,et kuidagi ellu jääda, siis kaheksakümnendatel olöi olukord vastupidine. Töötingimused ehk tõesti rängemad aga keskmine palk kõrgem, kõigi mugavustega korterid suht vabalt saada, minu arustaka sanatooriumid ja teatrikülastused ning turismireisid “ühisvangla piires” ka saadavamad.
Aga koos sovjetkorra lagunemisega muutus elu maal “maapealseks põrguks”. Sajandivahetuse järel küll hakkas elu vähegi võrdsustuma aga ka praegu võib sama töö eest saada pealinnas mitu korda rohkem palka kui kusagil väikelinnas või külakolkas.
Lõpetuseks ikka ja jälle, aasta 1991 pole küll kusagilt otsast vaadatuna sobiv alus võrdlusteks.

ikka 02.06.2011 14:26

Kuule, ikkale. Miks arvad, et ma ainult küüned villis kraapisin? Ei, see raha jäi järgi! Aga sellega olen ma igati päri, et 1991 ja hüperinfatsiooni aeg on valitud teadlikult – umbes samamoodi tegi partei omal ajal statistikat võrreldes 1914 aastaga. Sel aastal tõusid hinnad päevadega ja ei saa üldse millegii konkreetsest hinnast rääkida.

eieieieiei 02.06.2011 15:34

On hoopiski
väike vale, suur vale, statistika ja Postimees

 

EIP teabetoimkond

1,598 total views, 1 views today

Statistikaamet: aga kui suurt numbrit te soovite?

Avalikkuse mõjutamisel pole tähtis mitte see, mis kirjas statistikaameti kodulehel, vaid see, mis ja kuidas meedia vahendusel avalikkuse ette jõuab. Lugege tähelepanelikult läbi www.E24.ee 22.02.2011 tekst: “Reaalpalk langes üheksandat kvartalit järjest”.

Väljavõte sellest: “Reaalpalk, milles tarbijahinna indeksi mõju on arvesse võetud ning mis näitab palga ostujõudu, langes aasta lõpus üheksandat kvartalit järjest. Mullu IV kvartalis langes reaalpalk 1,2 protsenti.

Statistikaameti teatel oli keskmine brutopalk 2010. aasta neljandas kvartalis 814 eurot ehk 12 735 krooni, kerkides 2009. aastaga võrreldes 3,9%. … “

Just nagu sovjetiajal on sobiv number igale maitsele olemas vanas heas stiilis: aga millist numbrit soovite!? Kui küsib Vello Leito, siis ütleb ESA, et reaalpalk langes 1,2 protsenti ja ma olen sunnitud vaikima, sest number on päris õige. Aga kui küsib Andrus Ansip, siis saab ta vastuseks, et palk aastaga tõusis 3,9%, ning Ansip läheb näost muhedaks: väga hea, statistikaamet, väga hea!

Loomulikult ei hakka Ansip kellelegi seletama, et see on brutopalkade artitkmeetiline keskmine jooksvates hindadses ja saadud on see number küsitluste teel. Loomulikult ei hakka ta ka seletama (juhul kui ikka ise teab), et aasta lõpus oli faktipõhiselt mediaankeskmine brutopalk 8068 krooni. Ammugi ei hakka ta kellelegi seletama, et viimase ostujõud taandatuna võrdlusaastale, milleks on EL poolt kohustuslikult aasta 2000, oli vaid 5035 krooni.

Statistikaamet on õppinud sujuvalt välja tulema: minul pole millestki kinni hakata, rahvas aga ahhetab, näe keskmine palk juba tõuseb! Anna vaid palganumber jooksvates hindades ja rahvas on rahul. Nii väike asi, aga vaata kuidas mõjub.

Vello Leito

30.03.2011

988 total views, no views today

Usud veerandi jagu, saad poolega petta

Postimehest võib lugeda:

“Lenk: Eestist saab lähiajal vaene riik

18.10.2010 19:16

Keskerakondlane Heimar Lenk ütles riigikogu ees esinedes, et kiiresti tõusvaid hindu ja madalaid palku vaadates näib, et Eesti on muutumas vaeseks kalli hinnatasemega riigiks.

Lengi sõnul on Eesti majandusarengult praegu üks maailma kiiremini kukkuvaid riike.

«Me võime rääkida, et kõik on hästi ja kõik on väga tore, kuid me ei saa mööda vaadata sellest, et Eesti on riik, kus on praegu kõige kiiremini kasvavad hinnad Euroopas,» ütles Lenk. Parlamendisaadik lisas, et ka pensionid ja sotsiaaltoetused on meil pea olematud ega võimalda äraelamist.

«Minu meelest on Eestist lähiajal saamas üks väike ja vaene Euroopa riik, kus on väga kallis elada,» lõpetas Lenk.”

Kui uskuda riigikogupartei saadiku sõnu vaid veerandiks kogu kurvast tõest, siis on uskuja saanud veel poolega petta. Sest Lenk jättis mainimata, et riigikoguparteid on n-ö küüditanud 130 000 eestlast välismaale koristajateks, lihttöölisteks jne, 160 000 leibkonnale petnud kaela keskmiselt 1 miljonilise võla, kukutanud tööhõive umbes 450 000 peale. Huvitav, miks lengid ei räägi tööhõivest, mis tundub juba olevat riiklikult salastatud teave, aga räägivad registreeritud töötusest, mille võimukandjad võivad “kukutada” nii väikeseks, kui neile meelib.

EIP teabetoimkond

954 total views, no views today