(:)kivisildnik | (:)oli pea- ja kliitorilõikamise aasta

iuzvmz1r.qg0

2015 oli üle tüki aja ka üks aasta, millest on lausa rõõm kokkuvõtet teha. Miljoni vaese maa jäi küll natuke vaesemaks, aga sellega me oleme harjunud, vaesus on osa meie identiteedist, vaesus on Maarjamaa Londoni udu ja Eesti Nokia. Eks lastegi vaesus süvenes, aga mitte kordades, kordades ei süvene meil midagi, laostumine on kontrolli all.

Eesti päästab maailma

Terve aasta kisendati nagu ratta peal, et elud on ohus, et surevad elud koputavad Eesti uksele, et uks tuleb avada, muidu sureb kogu Aafrika maha ja siis ei maksa keegi meile enam pensioni. Valati pangede kaupa õilsusepisaraid, lükati käima öökimaajav propagandamasin ning lasti multikultuurseks MTÜütamiseks miljonid rivitult. Hammaste kiristades selgitati mulle, et pagulaskriis leiab aset ainult minu peas. Kõige ustavamad hakkasid häbenema, et nad on eestlased, häbeneti ja hüsteeritseti omajagu.
Entusiastliku eneseislamiseerimise käigus hukati tuhandeid kodusigu ja kümneid metssigu, sotsialistide hord alustas alkoholismivastast võitlust – ainult üks jumal ja tema prohvet on alkoholi ära keelanud, teadagi. Meeletute pingutustega võideldi Brüsselis välja priske pagulaskvoot, veel oktoobris tundus, et maailm õnnestubki päästa. See oli nii lähedal.

Meile selgitati, et mingit turvariski ei ole, pagulased ja terroristid, seal pole mingit seost. Pariisis lasti küll natuke verd allahu-akbar-kampaania raames, aga üldistada ei tohi, mis siin s*tta üldistada. Üldistamatagi on asi selge. Lõigati päid ja vehiti musta lipuga. Rassistlik Eesti valitsus valmistas targalt ette kliitorilõikamise seaduse, see on järjekordne naistekaitse seadus, mis reguleerib naiste ümberlõikamist, mida toimetavad kontrollitud taustaga päästmist vajavad elud. Me vajame kliitoritega elusid, ei vaidle vastu.

Kuum kliitor

Kliitoriseadus on muidugi mehi diskrimineeriv ja sellisena tuleb ta hukka mõista, üldse tuleks Eestis hoiduda uutest inimõigusi sätestavatest seadustest. Nendega läheb alati jamaks. See õnnetu kooselusedus üksi tõi kaasa EKRE tõusu ja sotside languse. Ja nüüd pöörab veel ka Keskerakond Sauna-Toobaliga eesotsas õilsa kooselu vastu –  noored tahavad pidu panna, mitte kooselu ikke all lapsendamisvankrit vedada. Anna siis nüüd Brüsselis ja saatkondades ja kaubanduskodades aru. Pange ennast väga austatud Rõivase olukorda, väga valus on jälle vastu pead saada.

Kuid tuleme tagasi selle aasta põhiprobleemi, kliitorilõikamise juurde. Et siis meeste ümberlõikamine on OK, aga naiste ümberlõikamine ei ole. Vot siin ma ei näe võrdset kohtlemist. Ka meeste genitaalid vajavad riigi kaitset, kas siis vänt ei olegi püha ja puutumatu? Kas meeste kannatused ja alandus ja värk ei lähe maksumaksjale korda? Aga julm kohtlemine? Minu seisukoht on see, et ka meeste ebainimlik ümberlõikamine tuleb keelustada. Käed eemale türblist, te haiged inimesed!

Ühesõnaga kliitoriseadus on jälle ühiskonda lõhestav, teatud ühiskonnagruppe marginaliseeriv ja üldse vastik asi. Õigus eesnahale on esmane inimõigus. Ka mehed jooksevad verd, kui neile noaga kubeme kallale minna, see on teaduslik fakt. Võrdne kohtlemine eeldab üht kahest: kas keelatakse nii naiste kui ka meeste ümberlõikamine või lubatakse mõlemad, erikohtlemist ei tohi olla ja kui on, siis  tuleb asjaomastel asutustel valmistuda pikaks ja kurnavaks kohtuvõitluseks.

Humanismipohmell

Ühesõnaga me olime elude ja kliitorite päästmiseks valmis, saatsime oma emissari Itaaliasse elude järele, aga võta näpust. Järsku selgus, et ukse taga surevate ja viimase jõuga Eesti riigi uksele koputavate elude arv ei ole rohkem ega vähem kui null. Valus majandushoop MTÜlbikutele. Üllatus, üllatus, suremas ei olnudki kedagi, oligi nii, nagu öeldi, pagulaskriis toimub kellegi peades. Õnneks ei olnud see siiski minu pea. Need vaesed pead vajavad nüüd väljamagamist ja mõõdukat peaparandust. Humanismipohmell on ränk asi.

Meie paljuhäbenenud, palju hüsteeritsenud, palju valetanud ja palju kulutanud eliit koos arvamusmölakate ja progressiivse lumpeniga peab nüüd vastama mitmele ebameeldivale küsimusele, muu hulgas sellele, kes küll piinas, põletas ja vägistas Göteborgi loomapargi kitsetalle? Neid vastuseid me teame, limukad ajavad ainult vedelat väljaheidet näost välja.

Eks ta ole muidugi tore vaadata, kuidas villavabrik seisma jääb ja ka suvaline kirjaoskamatu mugavustroll saab aru sellest, millest meie suured juhid ja õpetajad aru ei saa: Eestis on loodud elamiskõlbmatu keskkond, mis ei ole vastuvõetav isegi niinimetatud surijatele, aafriklaste elud on küll ohus, aga mitte nii ohus, et tulla miljoni vaese maale virelema. Ei aita siin kirjanikupalgast suurem eluasemetoetus ega üldse mitte midagi.

Valitsuse poliitika on läbi kukkunud nii Juutahis, Jordaanias, kohalikel õliväljadel kui Aafrikas ja see teeb ainult rõõmu. Meie väga austatud lurjused suplevad sügaval uriinis. Väike vihje valijale. Üks lillaroosa luulusüsteem kukkus kolinal kokku, jälgime huviga haiguse edasist arengut. Taas kord lendas kärts estõunian ääri kärinal vastu taevast. Kõhutuule maa, nagu ütles keskpärane poeet.

Ei midagi üllatavat, vanemad inimesed mäletavad veel eelmist okupatsiooni koos selle haigete luulude ja ustavate tallalakkujatega. Hullus ja ullikesed ei ole kuskile kadunud, nad lihtsalt muutuvad, nad vahetavad vormi. Ideoloogilised kinnisideed, mörisev meedia, masendav tegelikkus, kohustuslik optimism, absurdsed kõrbesõjad, see kõik tuleb Brežnevi valitsemisajast nii tuttav ette.

Kultuuri päästerõngas

Aastavahetus tõi propagandavalesid üldistava plakatkalendri „Ajupesu ajatu klassika“. On tõesti ülim aeg teha mõningad lihtsad üldistused ning jätta meelde nimed ja näod, kes üldistamisele sõrad vastu ajavad. Ma ei loe lehti, ma ei kuula raadiot ega vaata telekat, nii et ärge pahandage, kui ma kokkuvõttest mõne jõleduse välja jätan, üldpilti see ei muuda.

Kärbitakse meditsiinisüsteemi, kärbitakse haridussüsteemi, küllap kärbitakse ka muid süsteeme, ainult kultuuri ei anna enam kärpida, seitse nahka on võetud, luu paistab. Samas pole kuulnud, et riigikogu oleks tühistanud ESMi või ESFSi üüratud koormised. Jälk.

Ometi on just kultuur see, mis veel toimib. Kultuur on ainus, mis annab lootust, mõistagi ei ole ma vaadanud kõiki muusikale, komöödiaid ega uusi kodumaised seriaale, proletaarne meelelahutus rikub ainult tuju ära. Proosal ja ajalehtedel ei näe ma peale üksikute erandite suurt vahet, aga meie luules valitseb totaalne kuldaeg. Ehk olete märganud? Kui ei ole, siis kuulake „Luuleatlast“.

Kultuur on ainus asi, mis selles hullumajas annab positiivseid emotsioone ja kinnitab vankumalöönud usku sellesse, et mõni üksik meie hulgast on kõigest hoolimata inimeseks jäänud, et kusagil on väärikus, mõistus ja üldse – kõik ei olegi veel kuradile lennanud. Ma olen üleni kultuuri sees ja ikka on päris raske. Ei saa aru, kuidas ilma kultuurita välja veetakse. Ilma luuleta? Ma ei tea. See peab olema maapealne põrgu. Õnneks on sellel põrgul väljapääs, selleks väljapääsuks on raamatukogu sissepääs.

 

Õhtuleht, 22. detsember 2015
http://www.ohtuleht.ee/709951/-kivisildnik-oli-pea-ja-kliitoriloikamise-aasta

1,163 total views, 2 views today

(:)kivisildnik | (:) sotsialistliku pagulasutopismi krahh

(Foto: Stanislav Moshkov)

Grupp sotsialiste-utopiste ning liberaale-fekaale on aastakümneid kimeda häälega multikultuuri imet jutlustanud, aga nüüd on kõik läbi. Lillaroosa udu on hajunud. Ungari piiridel käib sõda, Horvaatia saatis samuti sõjaväe illegaalide rünnakut tagasi lööma, isegi multikultuuri Vatikan ja tolerastia Meka Saksamaa pani piiri „ajutiselt” kinni. Ei üllata, Saksamaa on siiani kõik maailmasõjad kaotanud. Multikultuuri ja rahvaste suure sõpruse tulemuseks on prügimäed, märatsev pööbel, terror, aga ka meedia ja valitsuse valede iseeneslik paljastumine. 

Selgrootu valitsus

Pole halba ilma heata – euroliidu idiootlik süsteem on kokku jooksnud. Kes oleks veel poole aasta eest julgenud unistada, et mitmed euroliidu vasallid saadavad sõjaväe keskvõimu poliitika vastu võitlema ning annavad sealjuures vande kaitsta tsivilisatsiooni, nii nagu teevad Ungari piirivalvurid täna. Ma ei tahaks olla praegu okupantide, inimkaubanduse jääkide, kvislingite ja laiemalt tuntud propagandamadude nahas – jube piinlik oleks.

Sotsialistlik luulusüsteem Saksamaal haihtus nagu paha hais. Multikultuuri tarka juttu oli väga tore rääkida ja rassistide nina all rusikatega vehkida, südames oli kohe selline hea tunne, eks ole. Kimeda häälega huilates kutsuti kogu maailma sulelised ja karvased kokku, esimesed võeti lillede ja vikerkaarelippudega vehkides vastu, aga paar nädalat pärast hordide saabumist pandi piir kinni. Näen ilmset vastuolu sõnade ja tegude vahel.

Kas saksa eidekesed on idioodid, juba natuke liiga silmakirjalikud või paadunud kurjategijad, peab välja selgitama kohus ning psühhiaatriline ekspertiis. Igal juhul minusugune Eesti vabariigi põhiseadusele lojaalne kodanik saab jälle natuke vabamalt hingata. Enesestki mõista ei ole meid okupeeriv ja inimkaubanduse jääkidega koloniseerida üritav ebainimlik süsteem oma tegevust lõpetanud. Illegaalide ümberjagamise kvoodihala ei ole kuskile kadunud – oi kuidas uluvad!

Pensionimaksjate mantrat korratakse hardalt nagu mõnes budistlikus sektis, aga Eestisse küüditatavate vaba aja veetmise spetsialistide arv kasvab iga päevaga. Saja viiekümnest või kahesajast pole enam juttugi ja see räägib selget keelt sellest, mis on meie valitsuse selgroo kvaliteet, mis maksab mehe sõna ning keda järgmisel korral Toompeale valida ja keda mitte.

Inimkaubanduse mahitamise teemaga haakuvalt on selgunud ka, millist kodumaist õlut juua, millise mobiilioperaatori teenust kasutada ja millisest poest mitte kunagi mitte midagi osta. Elu on läinud lihtsamaks, pilt selgemaks. Kultuurielu on samuti polariseerumas. Sel ajal, kui nimetu lastekirjanik kogub allkirju valitsuse poliitika toetuseks, kirjutab Merca ahjualustest Euroopa südames – müts maha, milline oivaline kujund, milline esteetiline tulejõud.

 

Aitab jamast

On muutuste aeg, eurotiblad visklevad oma luulude püünises, Eesti orjameelne provints häbistab ennast nii nagu võib – praegu tahaks olla pigem Läti või Poola alam – ja isegi hääbuvas kultuurielus võib tuvastada ilminguid.

Huvitav on jälgida lillaroosa intelligentsi tõmblusi, Vene meediast tuttavad antifašistlikud raevuhood vahelduvad hirmuvärinatega: mis siis saab, kui natsism jälle võidab? Kas natsid ikka on head? Kas nad hakkavad toitma vaeseid ja ravima haigeid?

Samas näitab vähemalt rahva vaimne tervis paranemise märke, globalismi psühhoos on möödunud, kaheksakümmend protsenti inimjõust on põhiseaduslikel positsioonidel ja seda polegi nii vähe. Lihtsatest asjadest on ka lihtsam aru saada, illegaalide hord ei ole mõistmisvõimet ületav asi nagu Lissaboni leping, ESM, GMO või mõni räpane vabakaubandusleping.

Lihtne inimene tahab lihtsaid asju, ta tahab tänaval käia, aga nii, et eesti keele rääkimise eest peksa ei saa; ta tahab töö käia, aga ei salli seda, et keegi saab õiguse eluasemele ja tasuta hambaravi, mida tema päevad läbi rügades endale lubada ei saa, nii nagu ta endale lapsi ega raugastunud vanemaid lubada ei saa – no ei vea välja.

Lihtne inimene tahab elada nii, nagu ta ikka on elanud, ilma kõrvulukustava palvekisata, ilma et ta seapekki süües ja koduõlu peale juues kedagi nii rängalt solvaks, et pea otsast ära lõigatakse. Ja kui keegi need lihtsad asjad otsustab ära muuta, siis lihtne inimene teda enam ei armasta. Keegi ei taha jama, võõraste luulude pärast kannatada ja kisendavat ebaõiglust.

Mulle on jäänud mulje, et paljud kultuuriinimesed, ajakirjanikud ja poliittöllid on nõus maailma päästmise nimel virelema, aga neil ei ole õigust kellelegi oma armastust vägisi peale suruda. Paastu ise, kui tahad, pea ramadaani – Allah sinuga –, aga mind jäta rahule. Kuid iga kirjanik räägib eelkõige ja alati iseendast, nii ka mina.

 

Ma ei taha siia illegaale

Mina ei taha siia barbarite umbkeelseid horde. Mul ei ole neid vaja, mul ei ole mingit orjapalka maksvat ettevõtet, kus inimesi alandada ja ekspluateerida.

Samas ma olen veendunud, et illegaalidest ei saa head töölooma, kunagi elasin mõnda aega Itaalias, seal tegid tööd ainult rumeenlased ja poolakad, ei tea, mis neil viga oli, muud töllerdasid niisama ringi ja tundsid elust rõõmu. Ja ei ole ma kuskilt lugenud statistikat, mis minu isikliku kogemuse ümber lükkaks.

Ma näen massilises immigratsioonis eelkõige kriminaalset tegevust. Demokraatliku riigi enamus ei taha siia karvaseid ega sulelisi ning kui nad jõuga siia tuuakse, on see kuritegu: kõrgema võimu kandja on rahvas (lugege põhiseadust). Mitte sina, halisev rott, vaid rahvas – ühemõtteliselt selge.

Mina tahan, et eesti rahvas elaks hästi ja tal oleks kindlus homse päeva ees, et kogu aeg ei oleks mingit haiget kammi ja hammaste kiristamist. Ma olen oma rahva, oma riigi, oma kultuuri ja oma keele poolt. Ma tean, paljud on minu ja minusuguste vastu – nii ajakirjanduses, Eesti riigis kui Euroopas. Mis nende mõistuses ja südames toimub? Lahkamine selgitab.

Ja vihkamist ärge mulle kaela määrige, tõenäoliselt olen ma aidanud Aafrika ja Ameerika kirjaoskamatuid rohkem kui Sõõrumaa, Ossinovskite suguvõsa ja Okk kokku. Olen esteetilisi naudinguid ostes toetanud kümneid – kui mitte sadu – lugemis- ja raamatukoguprojekte kolmandas maailmas ja ma olen seda teinud paarikümne aasta jooksul.

Soovitan kõigil vähem möliseda, vähem luuludes elada, rohkem raamatuid lugeda ja osta raamatud www.betterworldbooks.com vahendusel, seal on kaheksa miljonit raamatut saadaval, midagi ikka leiad. Mina leidsin ja tegin seda ilma igasuguse kampaania või suunava jalahoobita.

Multikultuur lendas kuradile, elagu kultuur!

 

Allikas: Õhtuleht, 18. september 2015
http://www.ohtuleht.ee/694907/-kivisildnik-sotsialistliku-pagulasutopismi-krahh

1,200 total views, 3 views today

Europarlamendi saadik soovitab illegaalsete immigrantide laevad uputada

 

Euroopa Parlamendi liige, britt Nigel Griffin ütles BBC-le antud teleintervjuus, et Euroopa Liit peab illegaalsete immigrantide pidurdamiseks kasutama väga rangeid meetmeid, kuni nende laevade uputamiseni välja.

Briti Rahvuspartei esimees, tänavu juuni algul Euroopa Parlamenti valitud Griffin hoiatas 8. juulil 2009 BBC saates “The Record Europe” esinedes: “Euroopal tuleb oma piirid sulgeda varem või hiljem, muidu ujutab Kolmas Maailm ta lihtsalt üle.”

Erilist ohtu näeb Griffin nendes ebaseaduslikes sisserändajates, kes saabuvad Euroopa Liitu Aafrika põhjarannikult, s.t. meritsi.

Griffin ütles, et vajadusel tuleb selliste sisserändajate laevad lihtsalt põhja lasta.

Kui Griffinit usutlev BBC ajakirjanik Shirin Wheeler arvas, et Euroopa Liit ei kiidaks meritsi tulijate mõrvamist heaks, täpsustas Griffin, et ta polnudki mõelnud mõrvamist. “Neile võib ju päästeparve visata, sellega saavad nad Liibüasse tagasi sõita,” selgitas Briti Rahvuspartei juht.

Põhja-Aafrika rannikuriik Liibüa on kaua aega olnud omalaadseks vahejaamaks või hüppelauaks eriti just Sahara kõrbest lõunasse jäävatest Aafrika riikidest, samuti Egiptusest pärit isikutele, kes tahavad ebaseaduslikult Euroopa Liitu jõuda.

“Eelmisel aastal tuli üle Vahemere enam kui 67 000 põgenikku, kes soovis Euroopast varjupaika saada. Pool neist randus – Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni statistika kohaselt – Itaalias või Maltal, kirjutas sama teemat käsitledes 9. juulil 2009 nimekas Saksa päevaleht “Die Welt”. BBC andmetel oli Itaalias maabunud illegaalseid immigrante mullu ligemale 37 000, mis on tervelt 75 protsenti rohkem kui tunamullu.

Nick Griffin kinnitas BBC-le antud usutluses, et Briti Rahvuspartei peab oma liitlaseks igaüht, kes toetab rangete meetmete kasutamist Euroopa Liitu ebaseaduslikult sisenejate vastu, teatas 9. juulil Slovakkia uudisteagentuur SITA.

Tõnu Kalvet

Allikad: BBC, “Welt”, SITA

744 total views, 2 views today