Euroopa Liit on uus Nõukogude Liit

Prantsuse tipp-poliitik: Euroopa Liit on uus Nõukogude Liit

 Prantsuse tipp poliitik: Euroopa Liit on uus Nõukogude Liit

Marine Le Pen on Prantsuse parempoolsete vaadetega poliitik ja suuruselt kolmanda erakonna Front National president. Hiljuti andis ta intervjuu uudistekanalile Russia Today, milles põhjendas oma euroskeptilisi vaateid.

 

Euroopas on tõusuteel rahvuslikud liikumised, milles pannakse rõhku oma riigi sõltumatuse ja iseseisvuse säilitamisele ning paljud analüütikud on väljendanud seisukohta, et tegemist on ajutise reaktsiooniga praegu võimul olevate erakondade ja halva majandusolukorra suhtes.

Marine Le Pen kommenteerib intervjuus, et tema arvates keeldutakse eelkõige EL-ist ja selle poliitikast. Euroopa elanikud mõistavad, et EL on impeerium, uus Nõukogude Liit, mis võtab neilt vabaduse ning ei kaitse neid majanduslike, sotsiaalsete ega migratsiooniprobleemide eest.

 

Brüsseli müüri lagunemine

Le Pen nimetab seda Brüsseli müüri lagunemiseks, tuues näiteks olukorra Bulgaarias, kus toimus revolutsioon ning valitsus ja parlament langesid võimult kümne päevaga. Samuti on Itaalias viimase kahe aasta jooksul euroskepsis saanud enamuse seisukohaks. Euroopa poliitika taga on ideoloogia – vabakaubandus, immigratsioon ja globaliseerumine, mis sunnib meid avama uksi ja aknaid kõigile maailma kaupadele, sotsiaalsele dumping’ule ja anarhistlikule immigratsioonile.

Samuti on Le Pen väga kriitiline EL-i demokraatlikkuse osas. Jose Manuel Barroso järglase valimine hääletuse teel on suitsukate, mis peaks veenma inimesi, et demokraatia suureneb. Kuid tegelikult ei esinda Euroopa parlamendis toimuv töö üldse Euroopa inimeste huve. Sotsialistlik erakond ja Euroopa paremerakond käivad käsikäes ja kiidavad hääletustel heaks 97% EL-i direktiividest.

 

Venezuela president kasutas riigi ressursse oma rahva heaks

Intervjuus arutatakse hiljuti lahkunud Venezuela presidendi Hugo Chavezi paradoksi: ta oli neoliberalismi vastane ja rahvuslane ning soovis rohkem iseseisvust oma riigile, kuid samas oli ta vasakpoolne sotsialist. Le Pen leiab, et Chavez oli patriootlik kommunist. Paljusid tema poliitilisi otsuseid saab kritiseerida, kuid samas jagas ta riigi ressursse oma rahvaga, mis on haruldane.

Aafrikas on palju selliseid riike, mille ressurssidest rahvas osa ei saa. Chavez püüdis riiklike ressursside abil vähendada vaesust, ta riigistas paljud suured firmad, et need ei langeks rahvusvaheliste suurfirmade kätte. Ta seisis vastu USA-le, säilitades Venezuela autonoomsuse ja vabaduse.

 

Prantsusmaa peaks lahkuma Euroopa Liidust

Le Pen avaldab arvamust aasta tagasi võimule saanud president François Hollande’i kohta, leides, et president ei valitse maad ega võta otsuseid vastu, vaid järgib lihtsalt EL-i juhiseid. Ta rakendab säästumeetmeid, mis hävitavad majandust ja suurendavad töötust. President teenib vaid globaliseerumist ja rakendab Brüsselis vastu võetud otsuseid.

Le Pen on veendunud, et Prantsusmaa peaks lahkuma EL-ist, Euroopa ühisraha tsoonist ja Schengeni leppe tsoonist. Ta edastas isegi presidendile palve korraldada selles küsimuses 2014. aastal riiklik referendum. Peamiste probleemidena näeb ta seda, et kui Bulgaaria ja Rumeenia liituvad Schengeni tsooniga, siis voolab Prantsusmaale miljoneid romasid, keda meelitab Prantsuse kasumlik sotsiaalsüsteem.

Praegu arutlusel olev EL-i ja USA vaheline vabakaubanduslepe hävitaks Prantsuse põllumajanduse ning samuti ei pea Le Pen normaalseks olukorda, kus EL-i seadustel on rohkem kaalu kui riiklikel seadustel.

Arutades immigratsiooniprobleemi, leiab Le Pen, et tööjõuturg on nagu iga teine turg, kus toimib nõudlus ja pakkumine. Suur immigratsioon langetab palkasid ja on viinud sotsiaalsüsteemi piirvõimekuseni. Prantsusmaa ei saa kõigi immigrantide eest hoolitseda, nende lapsi tasuta harida, tasuta tervishoidu ja elamispinda pakkuda.

Samuti on immigratsioon rahvusliku ühtsuse probleem. Prantsuse inimesed peavad oma elustiili ja kombeid kohandama, et sobida kultuuriga, mis on nende omast erinev. Näiteks ei ole viimastel aastatel lennuliinide toitlustuses, koolisööklates ning toiduabis enam sealiha, et olla meele järele moslemi ekstremistidele.

 

Prantsuse sõjaline sekkumine õigustatud Malis, kuid mitte Liibüas ja Süürias

Intervjuus uuritakse ka Le Peni seisukohta Prantsusmaa sõjaliste sekkumiste kohta USA liitlasena Liibüas, Süürias ja Malis. Tema arvates on olukord väga segane, kuna Prantsusmaa võitleb samade terroristidega ühel poolel Liibüas ja Süürias ning nende vastu Malis – see ei ole õige.

Prantsusmaa ei oleks pidanud andma toetust ja relvi džihaadi võitlejatele Liibüas, kes kehtestasid võimule tulles šariaadi seaduse. Le Pen leiab, et Prantsusmaa peaks peatama partnerluse Katariga, kes rahastab terroriste ja fundamentaliste üle terve maailma, kuid samas Prantsuse väed võitlevad nende terroristide vastu Malis.

_______________________________

Allikas: www.telegram.ee

Postitas: EIP teabetoimkond

1,042 total views, no views today

Gruusia-küsimus ei suuda takistada NATO ja Venemaa lähenemist

 

Eriarvamused suhtumises Gruusia-küsimusse ei tohi varjutada NATO ja Venemaa koostööd, kuulutas NATO vastne peasekretär, taanlane Anders Fögh Rasmussen.

Teisipäeval, 11. augustil 2009 Brüsselis avaldas NATO suhtekorraldusosakond teate, milles tutvustas Rasmusseni seisukohti. See juhtus pärast seda, kui Rasmussen oli kohtunud Venemaa NATO-suursaadikuga, Dmitri Rogoziniga, teatas samal päeval Ungari internetiportaal “Kuruc”.

“Kuruc” meenutab, et nädala eest NATO peasekretäriks saades nimetas Rasmussen NATO ja Venemaa suhete parandamist NATO jaoks tähtsuselt teiseks lahendamistvajavaks küsimuseks. (Tähtsaim oli Afganistani-kriisi lahendamine.)

Kõnealusel Rogoziniga peetud kohtumisel lepiti kokku, et mullu augustis, Gruusia-Vene sõja järel külmutatud NATO-Vene suhted tuleb juba tänavu sügisel võimalikult hästi korda saada.

NATO pressiesindaja asetäitja Carmen Romero teatas Rasmusseni seisukohti vahendades, et detsembri alguseks, mil toimub tavakohane NATO liikmesmaade välisministrite kohtumine, tahetakse NATO-Vene suhete parandamiseks esitada juba konkreetsed ettepanekud.

Tõnu Kalvet

Allikas: “Kuruc”

831 total views, 1 views today

Rahvusraamatukogus avatakse näitus Ungari sõjavangidest Nõukogude Liidus

 

Reedel, 27. veebruaril kell 16.00 avab Ungari Sõjaajaloo Muuseumi peadirektor, kindralleitnant József Holló Rahvusraamatukogu 6. korruse näitusesaalis dokumentaalnäituse “Kaugel kodumaast: Ungari sõjavangid Nõukogude Liidus”.

Näituse koostamisel tegid esmakordselt koostööd Ungari ja Venemaa sõjavangide ajalugu uurivad ja dokumenteerivad institutsioonid, nagu Ungari Kaitseministeeriumi Sõjaajaloo Muuseum, Venemaa Sõjaväearhiiv, Rahvusvaheline Sõjamemoriaalide Kaitse Koostööassotsiatsioon «Sõjamemoriaal» ning Krasnogorski Sõjavangimuuseum. Näitust iseloomustab teema võimalikult apoliitiline ja objektiivne teaduslik käsitlemine. Näituse eestvedaja on Moskva Ungari Kultuurikeskuse arhiiviosakonna juhataja Éva Maria Varga.

Esimesed 60 vastasleeris võidelnud Ungari sõdurit langesid Nõukogude Liidu sõjavangi 1941. aasta alguses Ukraina territooriumil, II maailmasõja lõpuks oli nende arv 425 319. 1945. a. lõpus saadeti haiged ja invaliidid tagasi kodumaale. Laagritesse jäid sõjakurjategijateks tituleeritud vangid, kandes karistust Stalini surmani, mil võeti vastu otsus nende vabastamisest ja kojusaatmisest. 1955. a. lahkus Nõukogude Liidu vangilaagritest 370 viimast Ungari kodanikku.

Dokumentaalnäituse on Eestisse vahendanud Ungari Instituut.

Näitus on avatud 14. märtsini.

Olete oodatud!

Täiendav informatsioon:
Dénes Kalev Farkas (Ungari Instituut), tel. 644 0445
Lea Hein (RRi näituste osakond), tel. 630 7148
Annika Kubja
RRi avalike suhete spetsialist, tel. 630 7260
www.rahvusraamatukogu.ee

812 total views, no views today