Eesti madalad maksud on müüt

Pillesaar: Eesti madalad maksud on muinasjutt

See, et Eesti on madalate maksudega riik, on müüt ja muinasjutt, märkis ASi Helmes juht Jaan Pillesaar.

Lätis kehtestati käesolevast aastast sotsiaalmaksule lagi. Maksuekspert Lasse Lehise sõnul tuleks see ka Eestis ära teha, vastasel juhul kasutavad ettevõtted Läti konkurentsieelist ära. Lehise kinnitusel lõi Eesti valitsus selles osas põnnama. Rahandusminister Jürgen Ligi sotsiaalmaksule lae kehtestamist ei poolda.

“See, et Eesti on madalate maksudega riik, on müüt ja muinasjutt. Keda riikide vaheline võrdlus huvitab, võib tutvuda Maailmapanga 2013 maksuülevaadetega internetis,” märkis Jaan Pillesaar.

“Fakt on see, et Eestist on kriisiaastatel saanud kõrge maksukoormusega riik Euroopas, ja Euroopa on kõige kõrgeimate maksudega regioon maailmas.
Mitmete teiste maailmajagude kodanikud maksavad aastas kuni kaks korda vähem makse, kui suhteliselt vaesed eestlased,” lausus ta.

See, et Eesti ettevõtete tulumaks on edasilükatav, ei kompenseeri Pillesaare hinnangul suuri maksuliialdusi teistes valdkondades, eelkõige ülikõrgetes tööjõumaksudes ja kõrges dividendi tulumaksus. “Viimaseid ei leevenda Eestis ka praktiliselt ükski erand, nii nagu see on tavaks enamikes teistes riikides,” lisas ta.

“Nii on ka selle sotsiaalmaksu laega. Sotsiaalmaksu lagi kehtib paljudes riikides ka peale Läti, ja Läti poliitikud tegid väga õige käigu oma maksumaksjate huvides, kui selle kehtestasid. Lisaks sellele kehtib Lätis madal dividendimaks 15% ja aktsiate müügi tulu on maksuvaba. Maksud ei ole ainuke põhjus asukohariigi valikul, kuid kui vahed on nii suured, siis on on küll. Mina tean küll mõnda firmat, kes on Eestist sel põhjusel Lätti kolinud,” selgitas Pillesaar.

Tema hinnangul soodustab Läti valitsus sotsiaalmaksu laega kõrge lisaväärtusega ettevõtlust ja Baltimaade regionaalsete valdusfirmade eelistatud liikumist Riiga. Kuna valdusfirmade kohalolu tekitab ka palju uusi töökohti madalamapalgalistele kodanikele ning toob täiendavaid töötajaid riiki sisse, siis Läti valitsus Pillesaare hinnangul lühiajaliselt küll kaotab maksutuludes, kuid paari aastaga võidavad nad selle raha kordades tagasi.

“Julgen seda väita, sest analüüsisime kriisi ajal Teenusmajanduse Kojas sellise maksumuudatuse mõju riigituludele.Tookord tegime ka erakondadele ettepaneku sotsiaalmaksu lagi kehtestada ka Eestis ja see kirjutati sisse koalitsioonilepingusse. Kahjuks pidas rahandusminister Jürgen Ligi olulisemaks jooksva aasta eelarve tasakaalustamist, mitte riigi pikaajalisi huvisid, ning jättis lae kehtestamata,” märkis Pillesaar.

Tema sõnul võib esmapilgul tunduda, et sotsiaalmaksu lagi on eelis kõige kõrgemapalgalistele töötajatele. “Tegelikult kulutavad need töötajad majanduses ka keskmisest kordades rohkem raha ning tekitavad sellega täiendavaid töökohti ka madalapalgalistele töötajatele. Viimases sektoris meil teatavasti valitseb tööpuudus ja võimalikud maksud seetõttu ei laeku riigile üldse. Vastupidi, tuleb täiendavalt kulutada töötuskindlustuse vahendeid, mille kogumine on samuti veeretatud ettevõtete kaela,” selgitas Pillesaar.

Kui töötuskindlusmaks lisada võrdluses sotsiaalmaksule, on tema hinnangul Eesti sotsiaalmaks ka absoluutmahus Läti omast 2% kõrgem ja Euroopa kõrgeimate hulgas.

Läti poliitikud tegid Pillesaare arvates targa otsuse ja ta soovitab ka Eesti rahandusministril astuda samme mõistliku maksustamise suunas.

“Ettevõtjana näen ma kõrgete tööjõumaksude negatiivset mõju Eesti majandusele iga päev. Näiteks loome eelistatult tarkvara arendajate töökohti väljaspool Eestit, kus tööjõumaksud on mõistlikumad. USAs näiteks. Eestis on arendajatest suur puudus, kuid Helmes ei saa noori andekaid insenere Venemaalt Eestisse tööle juurde tuua, sest tänu ülikõrgetele tööjõumaksudele hakkaksid nad siin vähem raha kätte saama kui kodumaal ja loomulikult ei soovi nad seetõttu siia tööle tulla,” rääkis IT-ettevõtja.

Selle tulemusena jääb Eesti riigil Pillesaare sõnul suur hulk võimalikke makse üldse saamata. Ja Eesti andekad tarkvara-arendajad lahkuvad Eestist, mitte ei tule neid siia juurde. “Ka selle trendi tõttu jääb riigil hulk makse saamata ning kuna need inimesed Eestis enam raha ei kuluta, kaovad töökohad ka teistes sektoriteks nagu näiteks ehituses ja tootmises,” avaldas Pillesaar arvamust.

______________________________

Postitas EIP teabetoimkond

vt ka:

1,024 total views, no views today

Nüüd olete selles paadis

Delfi 01.01.2014 artikli „Vilja Savisaar-Toomast: “Üksteise seisukohti tuleb austada ja nendega arvestada“ kommentaariumisse ilmus kell 17:41 kommentaar pealkirjaga: rahvas on teiesugustest väsinud. See kustutati, kuid 19:48 on kommentaari autor sama teksti üles pannud allpool toodud kujus:

Nüüd oled selles paadis

01.01.2014 19:48

Aktsiisi tõsteti jaanuaris 2008, juulis 2009 ja jaanuaris 2010.
Aktsiis ja käibemaks moodustavad kütusehinnast kokku üle 52%.
Ansip tõstis kütuseaktsiisi 17,7% kõrgemaks kui nõuab Euroopa Liit.
Ansip nõuab Eesti põllumeestelt 5,2 korda kõrgemat kütuseaktsiisi kui nõuab Euroopa Liit.
Elektrienergia aktsiisi alammäär on Euroopa Liidus 1 euro. Ansip küsib igalt Eesti elanikult 4,47 eurot.
Ansip peatas 1. juunist 2009 riigipoolsed maksed II pensionisambasse.
Inimestel ei ole enam võimalik üheski riigipoolses lubaduses kindel olla. Ansip annab, Ansip võtab.
Majanduskriisi ajal olid pensioniosakute hinnad madalad, 2012. aastal on nad oluliselt kõrgemad ning sama raha eest saab vähem osakuid, ning seega pensionipõlves vähem pensioni.
Ansip võttis II pensionisambaga liitujatelt laenu, kuid kuhu jääb intress?
Võid kindel olla, et Ansipil on hea Eestis elada, sest tema kodulaen on makstud.
Ansip ei soovi kehtestada riigiettevõtete juhtidele palga ülempiiri, milleks võiks olla Eesti Vabariigi presidendi ametipalk.
Tänu Ansipile teenivad riigiettevõtete juhid ühes kuus rohkem kui miinimumpalgaga töötaja 3-4 aasta jooksul.
Ühegi riigiettevõtte juhi tööülesanded ja vastutus ei ole suuremad kui Vabariigi Presidendil. Ometigi palganumber on suurem.Ansip lõpetas 2009. aasta lisaeelarvega õppelaenu kustutamise noortel emadel ja riigiteenitujatel.
Ansip võttis ära maksusoodustuse õppelaenu intressidelt.
Ansipi valitsemise ajal on vähenenud tasuta õppekohtade arv ja kõrghariduse üldine rahastamine, mistõttu ülikoolid on sunnitud õppemakse tõstma.
Ansipi otsuste tõttu on üliõpilaste põhitoetus vähenenud 1000 kroonilt 875-le ning täiendav õppetoetus 500 kroonilt 440 kroonile.
Ansip tõstis 2010. aastal rahva tervist arvestamata pensioniea 65. eluaastale.
Ansip otsustas 2009. aasta alguses kaotada pensionide ja toetuste tasuta kojukande.
Ansip vähendas pensionide ostuvõimet, kuna on tõstnud erinevaid makse.
Ansipi valitsemisajal on riigi erakorraline pensionireserv tühjaks tehtud.
Ansip lubas tööandjal lõpetada töölepingu kasvõi e-maili või SMS-i teel.
Ansip otsustas oluliselt lühendada töölepingu lõpetamisest etteteatamise tähtaegu.
Varem oli tööandjal kohustus maksta koondamishüvitiseks sõltuvalt staažist kuni 4 kuu palk, aga Ansipi arvates piisab ühe kuu palgast küll ja veel.
Ansip muutis uue töölepinguseadusega töötaja kaitsetuks.
Maagaasi aktsiisi tõus 127% (157 kroonilt 357 kroonini) 1000 m3 kohta 1. juulist 2009.
Bensiini aktsiisi tõus 11% (5620 kroonilt 6228 kroonini) 1000 l kohta 1. juulist 2009.
Diislikütuse aktsiisi tõus 12% (5165 kroonilt 5787 kroonini) 1000 l kohta 1. juulist 2009.
Bensiini aktsiisi tõus 6% (6228 kroonilt 6615 kroonini) 1000 l kohta 1. jaanuarist 2010.
Diislikütuse aktsiisi tõus 6% (5787 kroonilt 6148 kroonini) 1000 l kohta 1. jaanuarist 2010.
Erimärgistatud kütuste aktsiisi tõus 64% (1056 kroonilt 1736 kroonini) 1000 l kohta 1. jaanuarist 2010.
Elektriaktsiisi tõus 40% (50 kroonilt 70 kroonile) 1 MWh kohta 1. märtsist 2010.
Käibemaksu tõus 18 protsendilt 20 protsendile 1. juulist 2009.

—————————–

Nii see valitsus rikkuse oma lauale on toonudki, Eesti jääb EL liikmesriikide maksukoormuste osas alla vaid Itaaliale: viimase maksukoormus on 68,3%, Eestil 67,3%, EL keskmine maksukoormus on 42,6%, vt:

 

Postitas EIP teabetoimkond

1,060 total views, no views today

Vello Leito: Kas üldine maksukoormus on 36% või 49,6%?

Eesti valitsus määritleb riigi üldist maksukoormust kui makstud maksude (eelarve) jagatist SKP (sisemajanduse koguprodukt) väärtusega. Selline lähenemine on põhimõtteliselt väär, sest SKP ei väljenda Eesti rahvusliku majanduse suurust, vaid kujutab endast kogu lisandväärtust, mis Eesti territooriumil luuakse, sealjuures siis ka mitteresidentide poolt loodud lisandväärtust. Et aga Eesti puhul mitteresidendid viivad kasumi maksustamata kujul välja, siis tekib oluline moonutus tegelikkuse väljendamisel. Eriti käib see võõra päritoluga ettevõtlus- ja laenukapitali kohta – toovad suured rahad sisse, pööritavad seda inimeste ja ettevõtte taskutes veidikese, ning veavad siis kasumi puhtalt välja. Nii saamegi tulemuseks, et SKP on suur aga eelarve väike, seega siis üldine maksukoormus samuti.

Taoline asjade seis on Eestis tekitanud olukorra, et kapitalimaksud moodustavad üldisest maksukoormusest vaid 16%, sel ajal kui EL keskmine on 31%. Ebanormaalne olukord, mis on Eesti riigile ja elanikele kahjulik.

Riigis valitseva üldise maksukoormuse leidmine pole tegelikkuses sugugi lihtne. Ühte metoodikat kirjeldab allpool tsiteeritud artikkel. Selle metoodika alusel koostatud riikide võrdlustabelis on Eesti üldine maksukoormus 49,6%, sel ajal kui valitsuse poolt määritletud üldiseks maksukoormuseks on vaid 36%. Siit siis ka need numbrid, mida 05.03.2011 Valimisstuudios kasutasin mina ja mida kasutas saatejuht.

Aeg maksukoormust vähendada!

Villi Tõntson

PricewaterhouseCoopers, maksuosakonna juht

PwC uuringu kohaselt on ettevõtjasõbralik maksukeskkond Eesti konkurendieelis, kuid peaksime suutma seda paremini ära kasutada.

Maksud on kujunemas eelseisvate Riigikogu valimiste põhiteemaks ning see, kes peaks rohkem kes vähem makse maksma, kütab kindlasti valimistele eelnevatel kuudel kõvasti kirgi. PwC ja Maailmapanga koostöös tänavu juba kuuendat korda ilmunud esinduslik rahvusvaheline ettevõtete maksukeskkonna võrdlev uuring on heaks võimaluseks käsitleda maksuteemat erapooletult, arvudele tuginedes ning nii ettevõtete aspektist kui võrdluses teiste riikidega. Uuringu metoodika põhineb ühesuguse hüpoteetilise ettevõtte* asetamisel eri riikide seadusandlikku keskkonda. Kus-on-maksumaksjal-hea-elada-edetabeli koostamisel võrreldakse muuhulgas ettevõtte aastas maksude deklareerimisele ja maksmisele kuluvat aega, maksete arvu ning maksukoormust (mis sisaldab kõiki äriettevõtte poolt tasutavaid makse, s.h tööjõumakse ja kohalikke makse).

Üks hea ja üks halb uudis

 PwC uuring näitab, et Eesti on maksukeskkonna atraktiivsuselt endiselt Euroopa Liidus ja maailmas kõrgel kohal ning aasta varasema uuringuga võrreldes on meie positsioon kaheksa koha võrra paranenud. Maailmas on meie maksukeskkond ettevõtjasõbralikkuselt 30.-ndal kohal, Euroopa Liidus kuues (Iirimaa, Taani, Luksemburgi, Suurbritannia ja Hollandi järel). Tõus mulluse uuringuga võrreldes tuli kaasnenud maksete arvu vähenemisest (näidisettevõtte puhul üheksalt seitsmele), millega oleme lihtsuselt maksumaksja jaoks Rootsi järel ja koos Prantsusmaa ning Lätiga EL-is jagatud 2.kohal. Maksude maksmisele kulub Eesti ettevõtjal 81 tundi aastas, mis on Luksemburgi ja Iirimaa järel Euroopas paremuselt kolmas. See annab ilmselgelt tunnistust sellest, et meie maksusüsteem on nii ülesehituselt kui tehniliselt korralduselt maailmatasemel ja ettevõtluskeskkonna üks kindel tugevus ja konkurentsieelis.

Seejuures on ka meie ettevõtete maksukoormus „maailmatasemel“, ehkki seda mitte selle sõna parimas mõttes. Edetabelis, kus madalaim maksukoormus annab esikoha, langes Eesti mulluselt 131. kohalt 134.-ndaks. Näidisettevõtte maksukoormus kasvas töötuskindlustusmaksete suurenemise tõttu 0,5% võrra (49,1%-lt ettevõtte aastakasumist 49,6%-ni) mis ka „rikaste Euroopa riikide klubis“ annab alles 19.-nda koha. Eesti ettevõtted maksavad makse rohkem mitte ainult oma naabritest Lätist ja Leedust (peaaegu kolmandiku võrra!) vaid ka rohkem kui heaoluriikides Soomes ja Saksamaal.

Mitmed tabelis tõusnud riigid reageerisid kriisile ettevõtte tulumaksu vähendades. Eesti seda oma maksusüsteemi omapärast tulenevalt ei teinud, kuna ettevõtja võib oma maksukoormust dividendide suurust reguleerides ise mõjutada. Kahjuks selle universaalse maksusoodustuse mõju uuringu tulemustes ei kajastu, kuna mudeli eelduse kohaselt maksab näidisettevõte poole kasumist alati dividendideks.

Õige aeg makse alandada

 PwC maksuspetsialistide hinnangul on Eesti riik käitunud kriisiajal makse tõstes ratsionaalselt  – kriisi taandudes on kindlasti põhjendatud ettevõtluskeskkonna edendamine ettevõtete maksukoormuse vähendamisega, seda eriti arvestades riigi üsna unikaalselt soodsat eelarvepositsiooni madala võlakoormuse ja kontrolli all defitsiidiga.“

695 total views, no views today

Laur Uudami juhtum – silmitu valetaja vaatas tõele näkku

Tänases Õhtulehes on avaldatud järgmine artikkel:

Täname sind, EL! (9)

Laur Uudam
09.09.2010 06:57

Kauni Eesti teedega tutvumine kinnitab vaid üht – poleks meil Euroopa Liitu, oleks meie teedel auk augus kinni ning kogu maanteevõrgu seisukord meenutaks pigem paljukannatanud pealinna trööstituid tänavaid.

Kus aga teedel mingi ehitus käib, võib kindel olla, et sealsamas on püsti ka silt, mis kuulutab, et ehituse maksab kinni Euroopa Liit. Kuigi võib suurusehullustuses proovida endale vastu rindu tagudes kinnitada, et Euroopa Liit – see olemegi meie! –, oleme antud olukorras ennekõike ikka vaeste sugulaste rollis, keda jõukamad riigid nõukaajast tänapäeva aitavad. Üks aga on siiski selge – enamasti kipuvad sellised värskelt remonditud teed paari aastaga totaalselt ka lagunema, olles kui elav etteheide Euroopa Liidule, kes lahke rahaandjana ei istu sovetikommetega pärismaalastel piisava karmusega kukil ega jälgi kvaliteedinõuetest kinnipidamist.

Ka kanalisatsiooniehitused külades ja linnades maksab kinni toosama Euroopa Liit, vastasel korral lõppeks nii mõnigi solgitoru lähimas kraavis või jõekaldas. Isegi valla- ja muid maju ehitab Euroopa Liit oma raha eest keset meie minnalaskmismeeleolusid, elavdades sel moel majandust, andes tööd ja leevendades majanduskriisi.

Kus oleksime praegu Euroopa Liidu rahalaevata? Kui tõele näkku vaadata, siis ilmselt näoli mudas. Nii tuligi õnn meie õuele!”

 

Kes tahab tõele näkku vaadata, see peab ka faktidele näkku vaatama, kui palju oleme maksnud EL liikmemaksuna ja kui palju sealt “EL rahalaevaga” tagasi on tulnud. Aastatagune seis ministeeriumi andmete alusel (siis 5 aastat peale EL-i astumist) on toodud Vello Leito 22.02.2010 artiklis (kodulehe rubriigis “temaatilised artiklid”) pealkirja all “Riiklik vale nr 2“. Aastataguse seisuga olime saanud 5,8 miljardit, maksnud poole rohkem.

Rahandusministeeriumi käesoleva aasta värskeimad andmed kõnelevad, et möödunud aasta lõpu seisuga olime maksnud 12,3 miljardit (2004.a. – 0,83 miljrdit,; 2005 – 1,64; 2006 – 2,06; 2007 – 2,76; 2008 – 2,55; 2009 – 2,41), mitmesuguste struktuurifondide kaudu on aga välja makstud (sealjuures ka teedeehitusele) 12,9 miljardit. Siinjuures tuleb arvestada, et “rahalaevade” rahadest läheb hinnanguliselt pool Eestis tegutsevatele välisfirmadele.

Seega kõik teed Eestis on ehitatud eesti rahva rahaga.

EIP teabetoimkond

573 total views, no views today

Piiriületusprobleemid on osa suurest poliitikast

Maksu ja tolliameti kodulehe andmetel ei olnud 29. detsembril Narva piiripunktis järjekorda mitte ühegi tunni jagu, Koidula piiripunktis polnud ühtegi veokit järjekorras, Luhamaa piiripunktis ootas kuus veokit. Eelmise aasta viimastel nädalatel oli aga suurim järjekord 21. detsembril Narva piiripunktis, mil üle piiri saamist ootas 353 veokit (vt ka Delfi, 29.12.2009). Nii et järjekorrad kadusid kui võluväel siis, kui Vene pool nii tahtis.

Kohe peale aastavahetust kasvasid järjekorrad aga üleöö oma „normaalmõõtmetesse“. Piirivalveameti Kirde piirivalvepiirkonna staabiülem Valeri Kiviselg ütles, et kui ooteaeg sõltuks ainult Eesti poolest, siis see lüheneks ühe-kahe tunnini: „Üldisest ooteajast moodustab ootamine meie juures viis kuni kümme protsenti,“ (vt ka Delfi, 07.01.2010).

Majandusminister Juhan Parts möönab olukorra ebanormaalsust ja ka seda, et probleem pole mitte ainult Eesti-Vene vaheline, vaid ka EL-Vene vaheline sõlmküsimus, Delfi, 07.01.2010.

Mitte ka, vaid põhiliselt EL-Vene vaheline vägikaikavedu see ongi: andke viisavabadus ja kohe, on sellise käitumisviisi sõnum. Vene poole arvates viib see ja kõik muu taoline, sealjuures gaasitoru, eesmärgini nüüd juba aastaga, võib-olla kahega (vt ka kodulehelt artiklit: „Venemaa taasokupeerib Eesti kolme aasta pärast“). Huvitav, kas järjekorra nullimine enne aastavahetust oli salakaval taktika meelitada inimesed Venemaalt hõlpsa piiriületusega Eestisse, et siis räige pettumus tagasisaamisel inimeste viha üles kütaks?

EIP teabetoimkond

07.01.2010

374 total views, no views today