Facebook: 
   Sisu: 
 

Euroopa Liidu majandus on katki

Foto: Pm

Analüüs: Euroopa majandus on katki

Eesti on juba jõudnud harjuda, et alates eelmise aasta suvest on kõik kohalikud analüüsimajad järjest langetanud majanduskasvu prognoosi, ning allapoole korrigeerimistele ei näi lõppu tulevat. Paraku pole meie siin mingid erand – sama trend käib kogu Euroopa, eriti euro­tsooni kohta.

Viimasel paaril nädalal langetasid seniseid kasvuprognoose Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) ja konsultatsioonifirma PwC (endine PricewaterhouseCoopers). OECD nimetas eurotsooni majanduskasvu pettumust valmistavaks, ning seda eriti kõige suuremates riikides: Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalias.

Üks erinevus Eesti ja Euroopa vahel siiski leidub. Kui meie majandust iseloomustab väga aeglane majanduskasv viimased poolteist-kaks aastat, siis Euroopa nägi viimati jätkusuutlikku, enam kui üheprotsendilist majanduskasvu 15 aastat tagasi.

Makromajandusportaali Trading Economics andmetel on eurotsooni keskmine majanduskasv alates 1995. aastast kuni 2014. aastani olnud 0,35 protsenti, mis pole just eriti suur. Eesti keskmine majanduskasv alates 2000. aastast on 3,9 protsenti (vana metoodika järgi 4,2 protsenti).

Financial Times kirjutas nädal aega tagasi, et kõige põletavam küsimus ongi, kas Euroopa majandus hakkab kunagi normaalsel kiirusel kasvama. Itaalia majandus on sama suur kui 2000. aastal, aga riigi võlg ulatub 130 protsendini sisemajanduse kogutoodangust (SKT).

«Kasv on katki Euroopas ja Prantsusmaal,» kommenteeris eurotsooni teise kvartali majanduskasvunumbrit Prantsusmaa rahandusminister Michel Sapin ajalehes Le Monde.

Autor: Tõnis Oja Avaldatud: Neljapäev 25. september 2014 08:48

URL: http://majandus24.postimees.ee/2932159/analuus-euroopa-majandus-on-katki

Postitas EIP teabetoimkond

771 total views, 1 views today

Tõnis Bleive: Valimisväitlused 2011 – majandus

Kaks aastat tagasi, veebruaris 2011, olid Riigikogu valimiste väitlused Rahvusringhäälingus täies hoos. Aeg on küps heita neile tagasipilk, meenutamaks, kes mida tollal väitis ja lubas!

ETV-s algasid valimissaated 26. jaanuaril. Esimese saate aineks oli majandus, iseseisvuslasi esindas Tartu ettevõtja Rein Pihlar. Kõigepealt meenutan Iseseisvuspartei valimisprogrammi vastavat osa:

 

I. Majandus

1. Lõpetame uusliberalistliku majanduspoliitika, läheme üle rahvusriiklikule protektsionismile, rahvusliku majanduse kesksusele. 

2. Ehitame välja klassikalise pangandussüsteemi, milles on riiklik pangandus, eesti kohalikul kapitalil pangandus ja väliskapitalil pangandus. 

3. Välisinvesteeringud võtame kontrolli alla, tõkestame siseturgu ja ressurssi ülesostvad välisinvesteeringud.  

4. Infrastruktuur – raudteed, energeetikaettevõtted, suuremad sadamad jms – peab kuuluma riigile. Keelustame maa müügi väliskodanikele. Seadustame Eesti Vabariigi territooriumil asendusmaa ja metsa tasuta andmise õigusjärgsetele omanikele, kelle maad ja metsad asuvad käesoleval ajal Venemaal Tartu rahulepingu järgses piirialas.

5. Seadusandluses anname eelisõiguse rahvuslikule majandusele. FIE-de kohta käivat seadusandlust lihtsustame nii, et iga põhikooli lõpetanud isik võib raskusteta ja lühikese ajaga  toime tulla nii asutamise kui aruandlusega. Põhikooli õppeprogrammi viime sisse innovatsiooni, leiunduse ja praktilise ettevõtluse aluste õpetamise.

6. Üldist maksukoormust alandame praeguselt 49,6 protsendilt 39 protsendini.  

7. Üksikisiku tulumaksu teeme kaheastmeliseks. Järsult vähendame palkade erinevust, tuludetsiilide jagatise viime EL keskmisele tasemele.

8. Tõstame tulumaksuvaba miinimumi 144 eurolt kuus miinimumpalgani 278 eurot kuus. 

9. Riigist väljaviidava kasumi maksustame rahvusvaheliselt keskmisel tasemel.

10. Omandireformi käigus jäeti 100 000 inimest (praegused sundüürnikud) ilma endi eluruumide ostueesõigusega erastamisõigusest. Riigikogu 1997. aasta 17. septembri istungil esinedes möönis majandusminister Jaak Leimann, et “tõepoolest 100 000 on neid inimesi, kes ei saanud EVP-dega erastada nagu teised”. Nendele üürnikele, kes erastasid endi korterid EVP-de eest andis riik majanduslikud eelised elu alustamiseks uues ühiskonnakorras.

11. Sundüürnikele tekitatud kahju hüvitamiseks on riigil vaja ca 10 miljardit krooni (3-5 inimest perekonnas, ca 25 000 põhiliselt ahiküttega korterit).

12. Näiteks viisid välisinvestorid ainuüksi 2007. aastal riigist välja 37 miljardit krooni puhaskasumit – seega on riigil võimalus ja ta  peab hüvitama sundüürnikele tekitatud kahju täies ulatuses mõistliku aja jooksul, suurusjärgus viis aastat.

13. Vähendame järsult riiklikku bürokraatiat.

14. Tööpuuduse vähendamine ja elatustaseme tõstmine on võimalik vaid rahvusliku majanduse kordategemise kaudu ja seda me teemegi.

III. Maksupoliitika

1. Üksikisiku tulumaksu langetame 20 protsendini, FIE-de tulumaksu kaotame. Praegusele üheastmelisele tulumaksule lisame teise astme.

2. Tulumaksuvaba miinimum tuleb viia võrdseks miinimumpalgaga.

3. Sotsiaalmaksu langetame nelja aasta jooksul väiksemaks kui 30%. Töötaja töötuskindlustuse maksu vähendame 1,5%-ni

4. Aktsiisimakse tuleb vähendada. Kütuste aktsiis tuleb lasta EL-i poolt kehtestatud miinimumini.

5. Ei poolda kodumaise kapitali suuremat maksustamist. Väliskapitali ettevõtlustulu maksustame EL-i keskmisel tasemel, mis on 31% kogu maksukoormusest; Eestis moodustab kasumimaks 16% üldisest maksukoormusest.

6. EL-i keskmine üldine maksukoormus on 44,2%, Eesti üldine maksukoormus on 49,6%. Peame vajalikuks viia üldine maksukoormus Eestis viie aasta jooksul alla 40% konkurentsivõime tõstmise eesmärgil, elanikkonnale kättejääva rikkuse suurendamise eesmärgil.

7. Pooldame maksumuudatuste suuremat rolli majanduse suunamisel. Restruktureerime maksulaekumiste osakaalud: vähendame tööjõu maksustamist, tõstame kasumimaksud väliskapitali osas EL-i keskmisele tasemele.

8. Maksumuudatustega me oma valimislubadusi ei rahasta. RKP kiire kasvu saavutame panganduse reorganiseerimise kaudu, samuti RKP osakaalu tõstmise kaudu SKP-s.

I Valimisstuudio: majandus

Esimese saate teemaks on majandus, maksud, tööpuudus ja ettevõtluskeskkond. Saatejuhid Andres Kuusk ja Anvar Samost andsid väitlejatele sõna järgnevas mahus:

IRL – 12 minutit

Kesk – 12

SDE – 10.45

Reform – 9.45

Rohelised – 8.10

EIP – 5.45  (Rein Pihlari esinemisajad saates: 13.20-14.40; 37.05-38.30; 59.45-1.00.45)

Rahvaliit – 4.30

EKD – 3

Saade pälvis ajakirjanduses ohtralt vastukaja, kommentaariumide kaudu said arvamust avaldada ka lihtvaatajad. Allpool toon ära arvamused, kus on mainitud Iseseisvusparteid:

http://uudised.err.ee/?06223158&com=1
–>
Granada
Viljar Jaamu on hea koomik.Samost on saatejuhina lihtsalt võrratu.Simson ja Strandberg on väga ebameeldivad.Parts on asjalik ja tegija, kahju et ma IRL ei vali, teda võiks isikuna valida.Pihlar – ka üks on lahinguväljal sõdur, aga me teame, millega see lõpeb.

huvitav
millal näeb Tsahknat, Toobali, Jusket, Rõivast, Vanaküla / Kruusmägi ja veel mõnda vähemtuntud koomikut koos esinemas. Vot see oleks tase. Eelmiste riigikogu valimiste eelsest on meelde jäänud, et üksikkandidaadid tegid kõva show.

Tippjatäpp
Peale Rein Pihlari Iseseisvusparteist ajasid kõik ülejäämud tegelased sama sisutühja mulli mida nad on juba 20 aastat ajanud. Uusi ideid ja uusi tegijaid on vaja. Kahju et mehel rohkem rääkida ei lastud.

see Rein Pihlar, 27.01.2011 01:30
hakkab nendel valimistel tarandit panema, verd tulebki vahetada, et organism korralikult funksiks. Oleks minu valimisringkonnas, teaks keda valida, need USA trükitud dollarid viivad viimse kui sendi siit välja.

uru
kahju et sinusugustel on ligipaas arvutile kus oma mulli ajada, ah et see “iseseisvuspartei” on siis oige valik ja seal on oiged inimesed eesti riiki ja rahvast juhtima no ma ei tea sa oled vist anarhist voi siis tosine lammas!

Tiiu
Kõige parema tundus Iseseisvuspartei tüübi jutt.

sekeldaja
Iseseisvuslased üritavad siin enda arus valimispropagandat teha… aga tulemus on vastupidine. Mida rohkem te siin ennast reklaamida püüate, seda kaugemale potensiaalne valija teist jääb

rumal
Intelligentsusest on asi kaugel. Pigem olid saates professionaalsed demagoogid (va Jaamu ja Pihlar).Tundus, et Iseseisvuspartei on parempoolsetele pinnuks silmas, oodati ainult võimalust millal klähvima hakata. Olnuks tegemist kogenud väitlejaga, võinuks ta teema mitmel korral enda kasuks keerata.Väliskapital toob hetkega suure hulga raha sisse, aga selle eesmärgiks on siiski teenida investorite huve, seega pikas perspektiivis liigub raha välja. Ilmselgelt ei ole välisinvestori unistus kolida Eestisse ja siin oma kasumid laiaks lüüa. Tuleb soosida kohalikku väikeettevõttlust, seda nii haridusega kui maksu- ja välispoliitikaga.

Village Id
Jaa, Iseseisvuspartei oli tõesti suur ja positiivne üllatus, täiesti kaalun hoopis nende poolt hääletamist.

Thoter…
Täpselt, ainuke, kes suutis kastist väljapoole mõelda. Aga eks see ongi väheke eriliste inimeste asi, kes suudavad karbist välja vaadata. Tõesti, midagi uut ei kuulnud võimuerakondade poolt. Täiesti hale ettevõtmine. Ma ei saa aru, miks inimesed üldse hääletama lähevad, kui erinevused võimuparteide ja opositsioonis olevate vahel on valimisplatvormides ja “riigi arengukavas” kosmeetilised.Ükskõik kes võidab, suund on juba reformi poolt selline seatud, et selle jõesängist välja murdmiseks on vaja tõsist mindseti muutust – mida loomulikult ei tule.

Thoter…
…tõesti, vaja oleks et EIP rohkem oma plaane ja platvormi reklaamiks. Ootaks tõsisemat sekkumist päevapoliitikasse.

—–

http://poliitika.postimees.ee/?id=378512&com=1
–>

Muljeid Saate Kohta 26.01.2011 23:29

Kadri Simsoni ja Urve Paloga tuleb seekord täiesti nõustuda! Mõlemad naised jätsid saates väga sümpaatse ja aruka mulje! Minu arvates võiks eesti etteotsa senisest palju julgemalt seada Simsoni- ja Palo-suguseid andekaid ja mõtlemisvõimelisi naispoliitikuid. Paistab, et mehed on omavahelises mudamaadluses end paljuski ammendanud. Jürgen Ligi ja Juhan Partsi jutt oli Simsoni ja Palo jutu kõrval kui lapselalin ülikooli lõpetanu arutleva ja analüüsiva teksti kõrval, kui väheke utreerida. (See-eest oli Partsil meestest kõige moekam ja stiilsem rõivastus.)

Väga nõrga mulje jättis Rahvaliidu esindaja, kes peale merenduse ei näinud millestki n.ö ööd ega mütsi jagavat. Ainult märksõna “meri” peale lõi ta muidu tuhm silm läikima.

Strandberg on oma mõtteuidudes nagu Strandberg ikka – vaimustub lapsemeelselt grand-ideedest ning ehitab endale tiivad ilma Red Bullitagi. Peaasi, et need poleks Ikarose tiivad.

Aldo Vinkel oma räige parempoolsusega (odav tööjõud ja tööjõukulude vähendamine veelgi!) oli lausa šokeeriv! Kristlikust demokraatiast on asi küll VÄGA kaugel!

Iseseisvuspartei mees pani umbes samasse pange kui Vinkelgi. – Mõlemad näisid pärinevat Reformierakonna parempoolsest tiivast. Sobiksid samas Reformierakonna ja IRL-i partneriteks ilmselt ideaalselt. Samuti Rahvaliit, kelle esindaja pea absoluutselt eitas riigi rolli majanduse reguleerimisel.

aga 26.01.2011 23:32

iseseisvuspartei esindaja jutul oli jumet
-17    +20

alex 26.01.2011 23:24

Ladina-ameerikaga on natukene liialdus. see iseseisvuspartei ütles et toetab pensionit ja ettevõteid. see tähendab et toimetuleku raskustes ärge isegi lootke. ma ei tea kas käib kommentaari lugemas või käib eesti poliit blogiseid lugemas ja kogub materjali? simpson ajas mõnes kohas asjaliku juttu ka aga see lõpp läks natukene liias! SDE hämasid segast… IRL sama… Ref oli napisõnalised! kuigi REF oli õigus et 2005 aastal hakkas tegelikult majandus lang. sellest räägiti ka toll ajal 2005 aastal!
-9    +31

ökomees 26.01.2011 23:41

Kuigi väikeparteide esindajatele anti ebaproportsionaalselt vähe kõneaega, kõlasid mõlemad publikuaplausid Iseseisvuspartei esindaja Rein Pihlarile – eks seegi näitab midagi, näiteks seda mida arvatakse praegusest “poliitladvikust”…
-17    +18

alex 26.01.2011 23:45

Ma ei saanud aru SDE, IRL, Rohelistest ja sendristlikest või iganes nad olid. Iseseisvuse, KES ja Ref rääkisid natukene selgemast asjast. mitte ei hämanud mingisuguses mineraalidest kosmosest tartu MNT rahastusest ja kõrge haridusest. Ma tahan töötada mitte kõrge haridusest ajada. ma ei ta mingit magistri ameti või astro-füüsikust! mingit targemat ei rääkinud IRL, SDE, Rohelised ja kristlikud. mingi raha raiskamisest rääkisid kuidas nemad oma panuse paneksid omada riigi kassat!
Samalt IP-aadressilt on siin varem kommenteerinud ka alex(23:24 26.01).

naised tegid ära 26.01.2011 23:47

Palo ja Simson esinesid väga selgesõnaliselt ja tegid meestele ära. Ka rahvaliidu esineja oli üpris selgesõnaline mees. Ligi pani puusse, liiga kõrgetasemeline poliitiline etteaste, rahvas vaevalt midagi aru sai.Parts oli ka asjalik, kuid ka ei suutnud nagu rahvatasemele asja tuua. Väikeparteid erilised ja iseseisvuspartei ideid võiks võimulesaajad kasutada.
-31    +14

heippa 26.01.2011 23:55

Ei noh päris äge moosinägude show – Gorbad, Puutinid ja Sarkoziid taustapublikuks :)

Ligi – teada tuntud kompetentsus, samas ega reformil mingeid majanduslubadusi anda ei ole, sama liin – strikt bugett foorvaard. Siiski kaks asja vajavad selgeks rääkimist ja väga selgel metodoloogilisel pinnal – tööpuuduse tase (koos heitunute arvestamisega) ja maksukoormus (kas Iseseisvuspartei “maailmapanga” lüümikutel on tõepõhi all) ja Eesti kui madalate maksude maa on hästi kultiveeritud müüt, See täpsustaks ka reformi senise liini (mille jätku erakond lubab) edukust.

Iseseisvuspartei – kõige suurem üllataja, kui mees sõna sai, kasutas selle 100%. Maksukoormuse mõõtmise asi on aktuaalne, enne kui rääkida koormuse langetamisest/mittelangetamisest, rahvusliku kommertspanga idee ettevõtete toetamiseks samuti. Siiski, välismaiseid investeeringuid vähemalt EL teistest maadest riiklike meetmetega piirata võimalik ei ole.

Rohelised – Strandberg võib oma küüntekübaratega ja kliimaagentuuridega kelm olla, aga vend on vaimukas ja värske mõtlemisega. Kui mineraalimine täisbluff ei ole, siis just sellised ideed võivad nö “jõed teistpidi voolama panna”.

Keskerakond – Kadri Simson oli võitluslik, kuid ettavalmistus lonkas. Arvulisemad küsimused jäid vastamata, nii see kas ja kui palju oleks riigi välislaenamise piir Keski valitsemise korral kui ka see kui palju mindaks vajadusel eelarvega miinusesse. Ladina-Ameerika ja põhjamaade vastandumisest oskame me kõik rääkida.

IRL – Parts toimis niinimetatud mugavuspaketil, reklaamis majandusministeeriumi meetmeid ja tegemisi Ericsonist Arengufondini. Sotsiaalmaksu piir kõrgepalgalistele sinna vahele. Ei meeldinud hoiak, nagu Partsu jaoks oleks laua taga viibinud vaid vestluspartner Jürgen.

Vinkel- kristlik demokraat muidu muljet ei jätnud, aga meelde jäi, et peaksime veel rohkem allhanget tegema ja end sellena põhjalale reklaamima.

Jaamu ja Palo – ikka väga nõrk esinemine, eriti arvestades et üks on olnud EAS pomo ja teine minister. Koomiline oli Jaamu põhjendus riigieelarvebilansi sidumisest inflatsiooniga. Palo deklameeris ebaveenvalt. Maatrihti kriteerium oli muidugi tase omaette, nagu ka see, et Tallinn-Tartu-Luhamaa on tee nimi.

Kokkuvõtteks – kahju, kui Iseseisvuspartei mehe mõtetele tähelepanu ei pöörataks ja kahju kui Jaamu või Palo tasemega parlamenti mindaks. Palo tõenäoliselt lähebki.
-4    +19

T Mandel 26.01.2011 23:55

Parimad Strandberg (rohelised) ja Pihlar (Iseseisvuspartei)-nende ajakirjanike poolt ignoreerimine, naeruvääristamine jne. peaks kaasa tooma esinemiskeelu, vallendamise mida iganes.
-8    +13

Tippjatäpp 27.01.2011 00:30

Peale Rein Pihlari Iseseisvusparteist ajasid kõik ülejäämud tegelased sama sisutühja mulli mida nad on juba 20 aastat ajanud. Uusi ideid ja uusi tegijaid on vaja. Kahju et mehel rohkem rääkida ei lastud.
-10    +10

tuupolev 27.01.2011 12:32

/PS! Iseseisvus Partei kohta mul komentaarid puuduvad, sest nemad rääkisid täielikku BS-i/

iseseisvuspartei täiesti adekvaatne jutt eesti tegeliku maksukoormuse, hargmaiste finantsasutuste monopoli, väliskapitali valimatu kummardamise jms osas on bs sinu arvates?
aga kui vaadata sinu kommentaari tervikuna siis näeme et sa ei ela mitte silmaklappidega, vaid oled lihtsalt lammas.

p.s. eestlased kirjutavad /iseseisvuspartei/ kokku, /kommentaar/ kirjutatakse kahe m-iga, ja bs asemel kirjutavad eestlased härjasitt. mis rahvusest lammas sa oled siuke? kõrbest ve?
Samalt IP-aadressilt on siin varem kommenteerinud ka tuupolev(08:04) ja tuupolev(11:39).
-2    +3

tuupolev 27.01.2011 11:39

vabandaga aga tuupolev on siiamaani hämmingus kuda lasti üle telemaja ukse iseseisvuspartei esindaja, kelle ülikond oli kortsus ja vägga halvasti istuv! pealegi ei vallanud vennike üldsegi mitte poliitilist retoorikat, kõneles teine vaikse häälega, rahulikult, ei kriisanud nagu simson, ei pööritand silmi ja laiutand käsa nigu strandberg, ei kalkuleerind külmalt optimaalset kompromissi kalkuse ja populismi vahel nigu ligi, ei kõnelend lihtsalt imbetsilset juttu kui kristlik demokraat, isegi ei väänand pead ega volksutand silmi nigu parts seda tegi.. rääkis oma odavas ülikonnas ebamugavat juttu, telegeeniline pold, ei tea kas ta üldse jalgu pühkis , äkki olid kummikud jalas üldse!?
ühesõnaga-ei tahaks rohkem neid iseseisvuspartei tüüpe riigitelevisioonis näha mõjuvad ebaesteetiliselt ja tekitavad vastikut ebamugavustunnet.
Samalt IP-aadressilt on siin varem kommenteerinud ka tuupolev(08:04).
-7    +5

eilne debatt 27.01.2011 12:13

oli suuresti üks nalja number. Otsesele küsimusele vastasid vähesed ja kui küsitakse, miks ei vastata küsimusele hakatakse debati eestvedajaid süüdistama, mis on igasuguse eetika vastu Pr. Simson. Kui ikka küsitakse küsimus, siis tuleb ka vastata küsimusele.

Aga üllatavalt ei olnudki kõige rohkem vastu karva mulle Simson, vaid Urve Palo, kes ei vastanud konkreetselt ühelegi küsimusele.

Enam sümpatiseerisid mulle eilses debatis Kristlikud demokraadid ja Reform. Kuna räägiti konkreetselt ja ei ajatud mulli, räägiti suht realsees vormis.

Üldiselt olen muidugi sotsiaalse maj. vastu, sest on näha tõesti, kuhu see on viinud kõik Lõuna-Euroopa riigid, masendav. Oleme meie targem ja proovime mitte seda teed valida, mida Lõuna poolsem Euroopa on käinud viimased 20 aastat, sellega väldime tulevikus Kreeka tegemist ( Põhjamaade heaoluühiskond kukub ka varem või hiljem kokku ) Sotsialistlik demokraatia on ju enam-vähem kommunisim üks liikidest ja kommunism kukkus kokku, kuna ei jätkunud raha. Ja niimoodi juhtub kõigi sotsialistlike riikidega

Üks ütlus meeldis mulle ka Strandbergi poolt, et tuleb tõsta tootlikust, mitte mängida maksudega, sest see ei anna midagi.

Üldiselt oli eilne debatt nõrk ja praegusel hetkel valiksin Kristlikud Demokraadid, aga eks on veel debatte tulemas, et eks ela ja näe.

PS! Iseseisvus Partei kohta mul komentaarid puuduvad, sest nemad rääkisid täielikku BS-i
-2    +7

—–

http://www.delfi.ee/news/rk/uudised/fotod-etv-alustas-valimisdebattidega.d?id=39184977&com=1
–>

EIP, 26.01.2011 21:57
Tore, et ka väiksemad erakonnad kaasatud on. Hoian pöialt Eesti Iseseisvusparteile!
59
36

kadri simpson, 26.01.2011 23:12
ja ligi olid teistest peajagu üle,üllatas meeldivalt iseseisvuspartei,kõige nõrgem oli strandberg-ainult demagoogia
30
16

1409, 26.01.2011 23:17
Rein Pihlar jättis tõesti meeldiva ja asjaliku mulje. soovitaks iseseisvusparteil teda kasutada ka teistes debattides.
30
8

nentija, 26.01.2011 23:28
Väga meeldis. Väga heal haritud sisulisel tasemel, peaaegu kõrgtasemel. Selline saade sellisel kujul teeb Eestile ja eesti poliitikale au. Ja loomulikult saatejuhtidele.

Arutuks populismiks ei olnud palju võimalust ja ainus populist Simpson langes seetõttu ka täiesti üldisest kontekstist välja. Ainult tema ei saanud aru, et see ei ole valimisloosungite saade rumalamale valijale.

Teine omapärane ja kontekstist täiesti väljas esineja oli Iseseisvuspartei.
20
19

PRITSUMEES, 26.01.2011 23:32
TULEMUSEKS OLI SIMSONI, läbi lillede öeldu-SENINE POLIITIKA ON LÄBIKUKKUMISTE POLIITIKA. JA see on OLUKORRA KAINE JA ÕIGLANE HINNANG.Iseseisvuspartei esindaja rääkis ÕIGET, aga ajalises kontekstis tulutut juttu-selleks korraks on rong läinud………
17
19

endel, 26.01.2011 23:40
valin iseseisvuspertei!
13
8

tudeng, 26.01.2011 23:42
Iseseisvuspartei mõtted meeldisid enim.
15
11

jann, 26.01.2011 23:43
simson oli parim aga valin iseseisvuspartei
19
14

ma, 26.01.2011 23:45
aga kui tõsiselt rääkida, siis iseseisvuspartei üllatas tõesi, mine tea äkki annangi hääle.
18
10

willi, 26.01.2011 23:59
Ligi ja Simson olid selle saate staarid. Ligi väljendas omi seisukohti, Simson enda, jah nad olid vastandlikud, aga siiski loogilised ja arusaadavad. Parts ajas Ligi juttu, aga pudrutades ja komistades. Palo ajas Simsoni juttu, aga samamoodi nagu Parts, ühesõnaga segaselt ja keeruliselt. Joonistuski välja kaks liini, üheltpoolt Keskerakond ja Sotsid, teiseltpoolt Reform ja IRL. Esimese liini päästis Simson, teise Ligi. Iseseisvusmees oli huvitav, tahaks veel kuulata. Strandberg??? Nojah, see vend puuriks eestimaa 800 meetri sügavuselt juustuks ja loodab sealt loto peavõitu leida. Aga kui seal polegi peale kruusa muud midagi? Mis siis saab? Ülejäänud väitlejad oleks võinud publiku seas istuda.
14
6

naised tegid ära, 27.01.2011 00:00
Palo ja Simson ,parimad ja selgesõnalised etteasted. Mehed olid liiga väsinud ja liig poliitilise jutuga. Rahvaliit oli meestest parim. Ka iseseisvuspartei ideid tuleks tulevikus võimulesaajatel arvestada.Roheliste mineraalid,miks mitte. Parts soovis olla asjalik ja põrkumine Ligiga tundub, et RF ja IRL on väikest nagistamist omavahel.
13
19

ip, 27.01.2011 00:05
Iseseisvuspartei üllatas, vägagi asjalik, esinemiskogemust kahjuks veidi vähe aga positsioonid jummala õiged. Selge ju see, et kapital tunneb kodumaad ja ilma rahvusliku majanduseta mingit lootust tõusta lääneriikide palgatasemeteni pole. Swedbank näiteks enamus kallimaid töökohti viinud Rootsi jne. Samuti maksukoormuse osas repliik, mille peale Ligi mökitas metoodika ekslikkuses.
23
6

mulle saade meeldis, 27.01.2011 00:11
Meeldisid Parts ja Ligi. Asjalikud, teavad mida räägivad, ei aja lolli juttu ja jäävad kahe jalaga maa peale.

Iseseisvuspartei üllatas positiivses mõttes.

STRANDBERG ON TARK POISS, AGA TÄNA LASI SELLEL KA VÄLJA PAISTA – TULI VÄLJA MILLEGI UUEGA, MIS VAJAB LÄBIMÕTLEMIST. Ja lips kaelas ja puha.

Naisi hea kombe kohaselt ei hakka vastu ööd kommenteerima, las olla.

Saatejuhid on kõik sobivad. Mulle meeldis otsese vastuste küsimine.Lõpp keerutamistele ja kodus ettevalmistatud ilukõnedele.
13
11

Tippjatäpp, 27.01.2011 00:25
Peale Rein Pihlari Iseseisvusparteist ajasid kõik ülejäämud tegelased sama sisutühja mulli mida nad on juba 20 aastat ajanud. Uusi ideid ja uusi tegijaid on vaja. Kahju et mehel rohkem rääkida ei lastud.
17
5

igatahes, 27.01.2011 02:59
oli saade sama jabur kui kõik eelnenud valimisdebatid. Lihtsalt tehti kartelli erakondadele tasuta reklaami. Seekord lasti ka väikeparteid eetrisse, kellest kartellimeedial ei ole lubatud iitsatagi, et olemas on. Siiski on jabur see, et 95% eetriajast läks 6 riigikogu parteile, kes on juba tõestanud, et nad ei kavatsegi ühtki halleluuja lubadust täita.
Lähen seekord valima ilmselt Iseseisvusparteid, sest anda ka neile võimalus tõestada, et ei muutu riigikokku saades samasugusteks petisteks, kes istuvad suud lukus ja ei avalda rahvale, mis uusipesaga tegelikult tegemist.
3
3

URMAS, 27.01.2011 03:05
mina valin ka iseseivuspartei ja soovitan teistel ka.mind on ära tüüdanud see vanade riigikogujate demagoogia ja rahva üle naermine
1
1

see Rein Pihlar, 27.01.2011 01:30
hakkab nendel valimistel tarandit panema, verd tulebki vahetada, et organism korralikult funksiks. Oleks minu valimisringkonnas, teaks keda valida, need USA trükitud dollarid viivad viimse kui sendi siit välja.
7
1

muide, 26.01.2011 23:32
Isegi naerdi mitu korda EIPi jutu üle ehk ära aja naermist ja plaksutamist segamini.

Ise toetan valimistel üksikkandidaate!
4
18

kesk ja eip, 27.01.2011 02:59
võiks koostööd teha kui kesk poleks venemeelne aga mis teha sõrm on juba antud
2
8

Mihkel Tiikla, 27.01.2011 08:56
Eesti Iseseisvuspartei esindaja, Rein Pihel üllatas, jättis väga sümpaatse ning asjaliku mulje, kahju et tal ei lubatud rohkem oma ideid tutvustada.

Palo ja Simson pingutasid oma kraaksumisega ebameeldivalt üle ning Reform, IRL esitasid orjadele oma tavalist sisutühja teatrit.

Minu poolehoid kaldub hetkel Iseseisvuslaste poole.
Kas ma saan õigesti aru, et Rein Pihel on EIP Tartu esinumber?
10
4

Amööb-Infantiil, 27.01.2011 10:27
Kas teie hulgas leidub inimesi, kellel on mõnikord tunne, et telerist tuleb midagi piinlikku, mis tekitab ebamugavustunde ja sunnib kanalit vahetama? Vähemalt osade erakondade esituste puhul oli minul väga piinlik aga võtame erakondade kaupa. Alustuseks peab mainima, et osad erakonnad olid tulle saatnud raskekahurväe ja osadel erakondadel ilmselt ei ole lihtsalt kedagi saata ja vähesed helgemad pead hoitakse viimasteks saadeteks.
1. RE – Ligi oli enesekindel, jättis hea mulje, opereeris numbritega ja rääkis sellest mida küsiti. Sisuliselt midagi uut ei pakutud, rõhutati veelkord terve talupojamõistuse vajadust – a`la laenuleib ja laastutuli ei kesta kaua. Midagi uut ja tarka ei öelnud aga lolluseid ka mitte ja muu kaadri taustal oli see väga silmatorkav.
2. IRL – Parts suhteliselt sarnane Ligile, enesekindel, valdas teemat ja ei kaldunud teemast kõrvale. Oli tunda, et ennem saadet olid koalitsioonipartnerid tööd teinud, et sama liini saates hoida.
3. Rohelised – Strandberg on kahtlemata hea demagoog, oskab valida küsimusi, suudab rääkida loogiliselt ja enesekindlalt ka mitte millestki, konkreetseid numbreid ei valda või siis väldib. Iseenesest mitte midagi ütlev esinemine aga suutis lolluseid vältida.
4. Siia koondaksin kolm nõrgemat erakonda. Kõige adekvaatsema mulje neist jättis kristlike demokraatide esindaja, kuna tema jutt oli vähemalt mingiski osas loogiline ja jälgitav. Iseseisvuspartei pani oma maksuretoorikaga ikka täiesti puusse. Meenutas 90`te alguse Raidali retoorikat, mitte midagi sisulist, ainult mingid tühjad jaburad loosungid. Rahvaliit ja Jaamu – mein gott, inimene võiks suuta vähemalt lihtlausetes oma mõtet edastada ja endale selgeks teha erakonna valimiste paltvormi sisu. Võimalik muidugi, et mees pole harjunud nii suure hulga inimeste ja kaamerate ees seisma ja läks närvi. Võib-olla on normaalne tüüp kellega metsas järve ääres sauna teha ja viina juua aga see seltskond talle küll ei sobi.
5. Sotsid – :D:D:D, Urvekene, hämmastava inimene. Kohati ületas sisutühisuse ning valjuhäälse ja sõnarohke kilamisega isegi Kadrit. Hämmastav võime vältida küsimustele vastamist ja rääkida täiesti suvalist juttu. Püüab suhteliselt ebaõnnestunult jätta enesekindlat muljet, kasutades selleks valju häält ning kiiret ja segast rääkimist, jutt nii ümmargune, et veereb ise. Numbritega ei opereeri üldse, hämmastav kuidas ta ehitustoodete firmat juhtis üldse? Või siis seal pidi tööd tegema aga nüüd laseb üle jala. Kõige suurem kontrast sõnarohkus vs. sisutühisus.
Ja nagu ütlevad meie head sõbrad anglosaksid – save the best for last
5. KE – kokkuvõttes on Kadri tubli parteisõdur, emotsionaalne. Jälgib rangelt parteiliini ja püüab jätta ematheresalikku imagot. Huvitav, kas ta tegelikut sellesse populistlikku demagoogiasse ise usub mida ta seal kultiveeris? Kui ei usu, siis oleks põnev teada, millist komprat Edgar tema kohta omab? Kadri ei ole ju rumal inimene, ainult loll võib uskuda sellesse, et laseme eelarve tasakaalust välja, võtame laenu ja elame 4 – 5 aastat mõnusalt, laen tuleb ju tagasi maksta ja see retoorika ainult lükkab probleeme edasi et need siis veel süvenenumalt meile kaela langeksid. Ei opereeri numbritega. Kadri kiituseks peab ütlema, et suutis arusaadavalt edasi anda kaks üsna head ettepanekut – 1. Muuta seadust nii, et registreeritud töötu ei peaks lühiajalise töötamise korral end töötuna arvelt maha võtma. 2. Erisoodustuse muutmine töötajate tervisesse investeeringule a`la spordiklubide ja spordiürituste külastamisel. Ja ikkagi ei saa mööda minna KE valgest hobusest ehk siis astmelisest tulumaksust, nad on nagu mustlased selle ka sotsidele maha parseldanud. Vaatame keskmist eesti noort peret, nö. keskklassi. Kuna enamuse vanematel polnud tänu muutustele 80`te lõpus ja 90`te alguses oma lastele peaaegu mitte kui midagi pärandada, siis kogu elu on laenuga ostetud – korter, maja, auto. Noores peres rabav
2
2

vasakpoolne, 27.01.2011 11:08
ministrid olid våsinud, ja ega naad kauem ei låksa ,mina valin iseseisvuspartei
3
3

saatest endast, 27.01.2011 07:06
Ajakirjanike ümarlaud oli alla taset kui V. Toomet välja arvata. Tema püüdis asjast rääkida. Samost samuti alla oma taset. Saatejuht oli hea nagu alati. Rohkem oleks tõesti tahtnud kuulda väikeparteide arvamusi ja mõtteid. Suurparteide sisu on ju üldtuntud nagunii. EIP oli saateks hästi ette valmistunud, kuna tal oli ainukesena numbrid ette näidata.
7
1

—–

http://etv.err.ee/index.php?05610281&nr=35
–>

SS1, 26.01.2011 22:46
Ma ei saa aru saatejuhtidest. Iseseisvuspartei mehel pannakse poole pealt suu kinni. Just läks huvitavaks, tahaks teada nende kujundatavast maksupoliitikast. Ligi vastus, et sots maksu maksavad asutused ei kannata kriitikat. Vastasel juhul makstaks sellese vähemalt osa inimestele. Täielik maksukoormus on ca 76,5% Eestis ja selle alusel oleme viimasel kohal Euroopas ja viimaste terves maailmas.

jui, 26.01.2011 23:14
Olen samuti seda meelt, et saatejuhid ei oska saadet juhtida. Meeletu rapsimine, ei lasta inimestel rääkida. Selge, et tuleb peatada inimene, kes ajab suvalist teemavälist juttu. Kuid see ei ilmne ju esimese lause juures, et nii käbe saatekylalistele vahele s6ita. Jube hysteeriline saade.
Kui te ise nimetate seda väitluseks, siis väitlus tähendab seda, et igayks saab V&RDSE AJA rääkimiseks. Mitte nii palju igayhele nagu saatejuhtidele parasjagu meeldib.
Eriti ylbe on Samost. Need saatejuhid siin ei ole suutelised debatti pidama. Seda zhanri tuleb eraldi harjutada, ja need saatejuhid peavad seda ikka veel harjutama.
Ja m6ni, nt Iseseisvuspartei ei saanud praktiliselt yldse s6na. Samas m6ni rääkis kogu aeg. No see ei olnud debatt, vaid närviline hyplemine. Uurige välja, mida debatt tähendab, ja mis roll on tegelikult väitluse juhil. See erineb ka m6nev6rra tavalise saatejuhi rollist.

Ja pintsakunööp seistes kinni ja käsi munade juurest välja, kui debati nimele pretendeerite.
Ning t6esti jäi mulje ka, et Samost ei ole poliitiliselt neutraalne. Mis isegi häirib vähem kui see ebaviisakus.

—–
http://poliitika.postimees.ee/?id=378881&com=1&lk=2
–>
ARVAN KA, 27.01.2011 18:22

LIGIL TUNDUB AJU OLEVAT,kuigi vajab lihvimist…eesti krooni alles jätte oleks ma nõus teda kiitma natuke,kuid nüüd…kristlikud demokraadid oleks koos iseseisvusparteiga ainsad,keda valida!need blondiinid olid parajad õudusfilmi,NIIKUI SUU LAHTI TEGID…!
-9    +5

reaalsus 27.01.2011 18:39

Võiks neid Rahvaliitu, Iseseisvusparteid ja Kristlikke demokraate mitte kommenteerida: nemad parlamenti ei pääse, marginaalse toetusega.

Pigem oleks huvitav kuulda, misa Simsoni “udujutust” arvati… aga kuna nüüd Simson jäi halliks keskmikuks, siis kommentaari tema kohta nagu eriti polegi…
-12    +5

wll 27.01.2011 19:34

Ajakirjanikud kuuluvad ka rikaste sekka, loomulikult kiidavad nad Liggit. Iseseisvuspartei mees tahab õigeid asju, aga tal pole mingit nägemust, kuidas neid saavutada.
-2    +10

zo 27.01.2011 21:15

Jaamu lõi Rahvaliidu pehkivasse kirstu viimase naela. Palo, wtf? Simson vuristas sama juttu mida ilmselt talle 5-aastasest saadik on pähe taotud. Iseseisvuspartei vend oli Tegija – aus vana :) Parts võiks juristiks tagasi minna ja Ligi rahandusministriks jääda, siis on asjad korras.
-4    +2

—–
http://poliitika.postimees.ee/?id=378758&com=1&lk=2
–>

VD 27.01.2011 15:14

Ma ei ole ajakirjanik ja ma ei tea, kuidas ajakirjanikud mõtlevad-analüüsivad.
Ilma oma poliitilisi eelistusi toomata ma arvan, et Pihlar ja Vinkel said liiga vähe punkte. Mehed olid võrdlemisi head olgugi, et nagu väikeparteilastele kohaselt, nende programm koosnes üksikutest targutustest ja tarkustest, mis põhjalikumas analüüsis nõrgad on. Partsi ja Strandbergi aga hinnati veidi liiga kõrgelt. See et keegi teeb kõva häält või räägib mingit umbluud, mis tundub kole asjalik, ei näita veel tema tarkust ja pädevust. Minu meelest oli Ligi kõige parem, olgugi et ma temaga tihti ei nõustu.
-13    +24

Sõnad 27.01.2011 15:24

Kõige jobumat juttu rääkis siiski Ligi(ta ei rääkinudki muud kui sõnu). Naised olid tasemel. Pihlar ja Vinkel olid ka koalitsioonist üle.
-30    +23

tuupolev 27.01.2011 15:07

kahju et hindamisel nii väheste kriteeriumitega piirduti-kui juba sõnaosavust arvesse võeti siis oleks pidand ikke hindama ka fassongi, soengut ehk isegi osalejaid nuusutama… ligi oleks lacoste`iga kõvasti tõusnud, iseseisvusparteil oli tõenäoliselt odav denim, fuih! ehk isegi higi lõhn, kindlalt oleks viimane olnd.
-15    +15

pole nöus 27.01.2011 16:04

Jaamu 2
Ligi 4
Palo 3
Parts 3
Pihlar 3
Simson 3,5
Strandberg 3,5
Vinkel 2
-23    +8

lõbus rehkendaja 27.01.2011 16:13

Ajalehe “suur viga” oli hinnete maatriksi avaldamine. Mida ma silmas pean. Esitatud tabeli järgi ei saa teha hinnangut ainult saatekülalistele ajakirjanike silmade läbi. Iga televaataja saab koostada oma pingerea ja võrrelda seda iga ajakirjaniku hinnanguga saatekülalistele. Leida erinevused. Huvitaval kombel saab hinnata iga ajakirjanikku. Võrreldes neid teistega, oma hinnanguga võrreldes jne jne. Tuues sisse peenemad meetodid saab määrata ajakirjanike soodumust vasak-parem tiival ja liberaal-konservatiiv skaalal ning siis valijakompass.ee graafikult hea vaadata nende paiknemist. Variatsioon- ja korrelatsioonarvutus ning kõik mis veel on samuti abiks üksmeelsuse ja lahkhelide määramiseks. Tegevuspõld on lai.

Silma järgi kõige erimeelsemad olid ajakirjanikud Jürgen Ligi hindamisel ning kõige üksmeelsemad Kadri Simpsoni ja Rein Pihlari hindamisel. Ajakirjanikest oli kõige koleerilisem/sangviinilisem hindaja vaieldamatult Raul Sulbi ja eristav arvamus praktiliselt puudus Marti Aavikul. Numbrid kinnitavad neid järeldusi. Seoseid võib veelgi otsida suurema tahtmise korral. Huvitav info igatahes.
-4    +10

Tõest võitsid või? 27.01.2011 16:16

Ei tea küll miks nad tavavaatajale meelde ei jäänud.
Strandberg tegi jälle tsirkust, tola torkab ikka silma. Tegelikult võitsid Simson ja Pihlar.
Loe juba kommenttaridest kui raevukalt Simsonit rünnatakse. Pihlar pani isegi Ligi oma tabelitega kokutama.
Nii, et ajakirjanikud, keskenduge järgmine kord saatele, mitte ärge mulisege oma vahel.
-15    +21

vaataja 27.01.2011 17:02

Ettepanek—sellist valitsevale koalitsioonile avalikku valimispropagandat ajakirjanike ja saatejuhtide poolt EI OLE HEA VALIMISTAVAGA KOOSKÕLAS! Ajakirjanikud saatest ära ja iga vaataja-kuulaja otsustab ise. Edetabelid võite teha oma pereringis. Kui valitsuse ministrid Parts ja Ligi, Strandberg räägivad nii, et tavainimene EI SAA ARU, MIDA ÜTLEVAD, PUUDUB JUTUS LOOGIKA, EI VASTA KÜSIMUSELE, AGA see meeldib rea ajakirjanikele, mis näitab ka nende taset.Enamus haritud inimesed said saatest oma valikutele kinnitust, ilma kirjaniketa. Mõttetu raharaiskamine ja samas ise süüdistavad Tallinna TV d–seal on palju sisukamad, kallutamata saated. Selge nägemus on Simsonil, Palol ja iseseisvuspartei esindajal, rahvaliidul.
-10    +15

valearvestus 27.01.2011 17:03

Iseseisvuspartei tegi fataalse vea saates Kruusmägi asemel saatesse Pihlar’i. “Savipeadega” võistlemiseks on vajalik paras hulk külma närvi ja ükskõiksust. Majandusteemalisse saatesse pidanuks saatma Tarmo Kruusmägi, inimesel on väga huvitav nägemus Eesti majandusest, lisaks veel rohi majanduskriisi lõplikuks seljatamiseks ja väljarände peatamiseks – kanepi legaliseerimine. Mõelge vaid kui palju teeniks kanepiaktsiisiga! Kõik noored tuleks tagasi, veelgi enam, siia suunduks noori tervest Euroopast. II MS eel edukalt katsetatud rahandussüsteem teeks Eestist tõelise Tiigri. Riik täis noori arukaid programmeerijaid ja teisi IT-spetsialiste, milline E-riik! Lisaks oleks Iseseisvuspartei pikemat aega pildil olnud, ehk isegi maailma tasemel.
-11    +7

sellest depatist 27.01.2011 17:25

jäi positiivne mulje Simsonist, Iseseisvuspartei esindaja ajas ka õiget juttu ja sotside esindaja samuti. Need kolm võiks järgmise valitsuse moodustada. IRL ja RE ajasid umbluud ja mis põhiline, väga ilmekalt näitasid kui vähe nad hoolivad kohlikest elanikest. Kõik, mis puudutas inimesi, siis seisukoht oli järgmine, küll kõik loksub paika ja mittemingil juhul ei tohi suurendada rikkurite maksukoormust. Kes tahtis, see nägi seda eile väga selgelt. Tehke omad järeldused valimistel.
-8    +15

Sepp 27.01.2011 19:04

IRW! Pihlar poliitikuks?! Sel vennal oleks asja ühte asutusse Tartus teatud tänaval…
-9    +0

Urmas 27.01.2011 21:49

üritage kui palju tahate.mina ei vali neid põhulõugu ühtegi.valin iseseisvuspartei.ma ei seedi demagooge
-0    +3

 

—–

Kristel Vilbaste

Rohelised olid jah ainult üks suur “auk”. Selle vahega, et mõne aasta eest tegi strandberg konverentsi, millel öeldi, et august peab auru tulema. Aur on nüüd otsas, nüüd võlub alkeemik sealt mineraale.
Kaksteist punkti Kadri Mustale, kümme R…ein Pihlarile…

—–

Iseseisvuspartei tugevat esinemist möönsid ka konkurendid: http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=16197

________________________________________________________

Igale ETV-s toimunud valimisdebatile järgnes Raadio 2-s järelanalüüs:

Majanduse ja maksude valimiseelne debatt. Ülekuulatavad on Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel ja Tallinna Tehnikaülikooli Avaliku halduse instituudi direktor ning innovatsioonipoliitika ja tehnoloogia valitsemise professor Rainer Kattel. Ülekuulajad on Reimo Sildvee ja Urmas Vaino. Saates on kasutatud lõike ETV 26.01.11. saatest “Valimisstuudio”. Valimisstuudio järelanalüüs: millised mõtted jäid kõlama ja millised on teostatavad ning millised mitte.

Vikerraadios käsitles majandust kaks Valimisstuudiot:

1) Energeetika

Teemal “Kas elektrienergia hind on ka 5 aasta pärast Eestis taskukohane ja kuidas ära hoida elektrihinna hiigelhüpe? Kui oluline on energiajulgeolek ja kas elektritootmise tulevik on tuumajaamas või tuules?” debateerivad Kristen Michal (RE), Juhan Parts (IRL), Marek Strandberg (EER), Viljar Jaamu (ERL), Tarmo Kruusimägi (EIP) ja Nikolai Maspanov (VEE). Saatejuht ja küsitleja on Lauri Hussar, ekspert on Sulev Vedler (Eesti Ekspress). Toimetaja Kaja Kärner.

2) Majanduskasv ja sotsiaalne heaolu

Teemal “Toetustest elava pere toimetulek. Milline peaks olema riigi poliitika?” debateerivad Hanno Pevkur (RE), Heljo Pikhof (SDE), Mai Treial (ERL) Anne Kontus Hermann (EKD) ja Valdur Lahtvee (EER). Saatejuht ja küsitleja on Lauri Varik, ekspert on Andres Võrk (Praxis). Toimetaja Kaja Kärner.

ülevaate koostas Tõnis Bleive

11.02.13

(järgneb…)

853 total views, no views today

20 aastat Eesti iseseisvusetut ja IMF-st sõltuvat majanduspoliitikat

Marju Õunpuu

14.august 2012

www.DELFI.ee

Nüüd, kus Eesti kohal ripub ESM-i kirves, on sobiv meenutada, et iseseisvat majanduspoliitikat selles sõna sisulises tähenduses pole Eesti Vabariigil kunagi olnudki.

1992.aasta maikuus Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) liikmeks astumisest alates on Eesti sealtpoolt esitatud ettekirjutusi püüdlikult täitnud. IMF, mille üheks põhieesmärgiks on riikide majanduspoliitika „seire“ (loe: kontroll), on Eestile aastate jooksul teinud ridamisi ettekirjutusi. Alates keskmise palga maksimaalsest kasvuprotsendist (aasta lõikes) ja sellega seotud alampalga kasvutempost, lõpetades erastamis- ja tagastamisprotsesside tagantkiirustamisega ja nõudega lasta vabaks kinnisvara müük mitteresidentidele, kuna see „soodustab välisinvesteeringuid;“ käibemaksu tõstmisest jne.

Maakeeles öelduna tähendab kinnisvara ostuõiguse vabakslaskmine lihtsalt seda, et osa maaomandist liigub välismaalaste kätte ning üha rohkematest eestlastest saavad taas moonakad ja rentnikud, nagu ongi juba juhtunud.

Vanapagana põhjata kaabud

Kuigi IMF-i liikmeksolemise aastakvoot on ESM-i liikmeks astumisel nõutava sissemaksu kõrval köömes, on sedagi omajagu. Pidevalt tõusujoones liikudes tähendab see 2012.aastaks 93, 9 mlj.SDRi ( 106, 8 mlj EUR) – mistõttu moodustab Eesti Vabariigi osalus 0, 039% IMFi kvootide üldmahust. Kvoodi sissemaksed IMFi tasub Eesti Pank.Vanapagana põhjata kaabud Käesoleva aasta 20.-22.aprillini toimunud IMFi kevadkoosolekul arutati IMFi ressursside kasvatamist fondile kahepoolsete laenude andmise teel. Euroala riikide panus oleks 200 miljardit dollarit, sealhulgas Põhja-Balti valijaskonna riikide, mille hulka kuulub ka Eesti, panuseks 30 miljardit dollarit.

Neil kahel „ vanapagana põhjata kaabul,“ ESMil ja IMFil on ühist palju muudki: näiteks see, kui vähe on avalikkust ühe või teise organisatsiooniga liitumisega seonduvast teavitatud.IMFi memorandumite ettekirjutuste sisust ei informeeritud eelnevalt Riigikogu liikmeid, ka ei tahetud neid dokumente avaldada üldsuse ees. Vahetult enne 1995.aasta märtsivalimisi kirjutasid lahkuva valitsuse juht Andres Tarand ja toonane Eesti Panga president (Siim Kallas) alla järjekordsele IMF-i memorandumile. Muuhulgas nõustuti järgmiste IMFi poolsete ettekirjutustega: Eesti „… ei vii lepinguga kaetud perioodi jooksul sisse laialdasi põllumajanduslikke kaitsemeetmeid, nagu tariifid, subsiidiumid või toetused. Need kaitsemeetmed edendaksid ebaefektiivset põllumajandustootmist, tõstaksid tarbijahindu ja kahandaksid üldist meeleolu,“ „valitsus kohustub hoiduma juhtimast kommertspankade laene,“ „Eesti Energia, Tallinna Sadama, Eesti Raudtee ja Liviko erastamine on planeeritud lähimasse tulevikku,“ „1997. aasta lõpuks peaksid erastatud olema Eesti Telekom, Eesti Põlevkivi, Eesti Merelaevandus ja Eesti Kindlustus“ (samas).

Tagajärgi, mida Eesti põllumajandusele pealesunnitud kõlvatu konkurentsi talumine kaasa tõi, näeme seniajani. Suur osa toiduainetööstusest ja põllumajandusettevõtetest on libisenud välismaiste omanike kätte, suur osa kunagi optimistlikult alustanud (väike)talunikest on tegevuse lõpetanud, nende maad on söötis või „paremal“ juhul suurtootjate poolt üles ostetud.Mis imelised tarkused need IMFi ettekirjutused on, et neid nii usinalt täita tuli?

Näited mujalt maailmast

Kas leidub mõni riik, kes IMF-i ettekirjutusi täites haljale oksale on jõudnud? Ei tea ühtki sellist, kuid vastupidiseid näiteid leidub küllaga: Näiteks Mehhiko, kus erastati kõik riigiettevõtted, kaotati tollid ja tõkked välisinvesteeringutelt, avati majandus rahvusvahelisele rahale ja peeso seoti välisvaluutaga. 10 aastat täideti usinalt IMF-i, Maailmapanga ja USA soovitusi ning tulemuseks oli… mitte majandusõitseng, vaid kollaps: tööpuudus tõusis üle 50 protsendi, 11 miljonit mehhiklast siirdus majanduspõgenikena tööle naaberriiki USA-sse.

Palju paremini ei läinud ka Argentiinal, kus IMF-i rahandusprintsiibid takistasid paindliku rahapoliitika elluviimist; riigivõlg tõusis 44%-ni SKP-st ja tööpuuduse määr ületas 2001. aasta lõpuks 20%. Kagu-Aasias laastas 1997. aasta majanduskrahh neid riike, kus rakendati IMFi käsumajandust – Indoneesiat, Taid, Filipiine. Protektsionistliku majanduspoliitikaga Aasia riigid Malaisia, Lõuna-Korea, Singapur, Hiina ja Jaapan pääsesid tookordsest kriisist.

Ma ei tea, miks ja milliste volituste alusel valiti Eesti majanduspoliitiliseks suunaks ultraliberaalne tee. Volituse IMFiga liitumiseks andis Eesti Vabariigi valitsusele Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 22.04.1992 langetatud otsusega nõustuda IMFi põhikirjaga. Samas ei ole IMFiga liitumise otsust pärast EV põhiseaduse jõustumist ja Riigikogu kokkukutsumist Riigikogus kunagi üle vaadatud. Kuna Eesti Vabariigi põhiseadus näeb ette kõikide välislepingute arutamist Riigikogus, on alust väita, et Eesti Vabariigi liikmeksastumine toimus põhiseadusevastaselt.

Seaduslikult õige, ent saaks ka teisiti

Paraku leidis praegune õiguskantsler Indrek Teder vastavasisulisele avaldusele koostatud vastuses, et nii see siiski ei ole: „Mul ei ole põhjust pidada IMFi põhikirja ei Eesti Vabariigi põhiseadusega ega ka selle rakendamise seadusega vastuolus olevaks pelgalt seetõttu, et seda ei ratifitseerinud Riigikogu – vastupidise järelduse paikapidavuse korral oleks analoogselt põhiseadusega vastuolus olevaks tulnud lugeda kõik seadused, mida ei olnud vastu võtnud Riigikogu, kuid see ei ole kindlasti Eesti Vabariigi põhiseaduse rakendamise seaduse § 2 lg 1 mõte. Pealegi on IMFiga liitumist (kaudselt) (!) tunnistanud ka Riigikogu, võttes 20.10.2010 vastu Rahvusvahelise Valuutafondi põhikirja muudatuste heakskiitmise seaduse.“

Praeguseks on Rahvusvahelise valuutafondiga liitunud 186 riiki. Kaugeltki aga ei saa väita, et kõik liikmesriigid on täitnud IMFi ettekirjutusi võrdse püüdlikkusega, seega jääb ikkagi üles küsimus, miks valiti Eesti majanduse arenguteeks liberaalne, mitte näiteks protektsionistlik printsiip? Millised on need hüved ja edusammud, mida Eesti võlgneb IMFi ettekirjutuste täitmisele? Kas valitud liberaalne majandussuund ja „õhukese riigi“ põhimõte on põlistatud valik või saaks ka kuidagi teisiti?

____________________

Postitas: EIP teabetoimkond

530 total views, no views today

Võib tulla lõpp eesti põllumajandusele

Järgnv tekst on võetud: www.ap3.ee, 21.05.2012, 14.54:

 

„Piimatootja: põllumajandusel võib tulla lõpp

Väike-Maarja piimakarjakasvataja Diner AS juhatuse esimees Lembit Pihlaku sõnul on oht et Eesti põllumajandus lõpeb ära, sest väiketootjad jääb vähemaks ning piima kokkuostu hind on endiselt madal.

„See on tõsi, et väikseid piimatootjaid jääb vähemaks. Nad ei tule omadega toime, sest piimahind on madal ja väikestel on see veel madalam,“ kommenteeris Pihlak.

Pihlak märkis, et pääsu eriti ei ole ja järjest on väiksemaid piimatootjaid on maha müüdud. „Meie oleme Lääne-Virumaal väikeettevõtte ning püüame ellu jääda. Mais aga piima kokkuostuhind langes ning elekter ja kõik muu tõuseb,“ lausus Pihlak.
Kui väikeettevõtted müüvad oma piimakarja maha, lõpeb Pihlaku sõnul Eesti põllumajandus. „Siis tulevad siia välismaalased, sest eestlased ise ei osta piimakarju ära,“ märkis ta.

Pihlak lisas, et piima kokkuostuhind peab tõusma, sest muidu on võimatu elada.

Eesti piimakarjade kasvatajad tootsid lõppenud kvoodiaastal üle 636 tuhande tonni piima, mis moodustab riigile kinnitatud piimatootmiskvoodist 93,72 protsenti. „Kvoodiomanike arvu vähenemine ei näita kindlasti piimatootmise hääbumist, sest piima kogus on aasta-aastalt aina kasvanud,“ kommenteeris PRIA turukorralduse büroo peaspetsialist Urve Seedre. „Küll aga jääb vähemaks väikeettevõtjaid ning piima tootmisega tegelevad üha suuremad ettevõtted.““

 

Noppeid artikli kommentaariumist:

 

21.05.2012, 15:38

Need,kes praegu kõrbevad ei olegi nii väikesed ,sellised 50 lehma pidajad ja 150 hektarit maad.Väliskapital ostab vaikselt nende maad ja karjad kokku.Kuidagi märkamatult on eestlasest saamas jälle ori,aga nüüd nime poolest saab elada vabal maal.

21.05.2012, 16:16

Kohalik tootja süüakse korporatsioonide poolt välja. Nime järgi on meil liberaalne majanduspoliitika, praktilises elus aga on tegemist neokolonismiga. Vaevaga taastatud talude hävitamise tulemus – maaelu hääbub üha suurenevas tempos. Noorel perel ei ole enam maal midagi peale hakata, ei ole tööd, lasteaeda-kooli ega poodigi hädapärase ostmiseks. Meenuta Kehra paberivabriku singapurlastele müümist – enne ei olnud paberit kuhugi panna, küll oli kvaliteet kehva ja muud sada häda. Kui aga singapurlased rahakohvriga peaministrit külastasid ja vabriku poolmuidu omale said, siis kõlbasid vananenud seadmed ja paber küll.
Sama on ka põllumajandusega – suretame kohaliku tootmise välja ja siis kruvime monopolina hinna üles…

21.05.2012 16:59 (22.05.2012 oli see kommentaariumist kustutatud)

olen nõus!
Sissuliselt on eestlaste riik hävitatud, pole oma raha, pole oma tööstust, pole oma põllumajandust, 100000 eestlast on Eestist jalga lasknud, meie võimurid täidavad võõraste käske, MA EI SEISNUD SELLEKS BALTI KETIS, ET PRAEGUSTEL TOOPEAL OLIJATEL, RIIGIKOGU LIIKMETEL ,STENBOCKI MAJA HÄRRADEL OLEKS HEA ELU, SAMAL AJAL KUI 50000 last nälgivad, samal ajal kui päästekomandod likvideeritakse, endile aga parseldatakse maailmavaateliste sihtasutuste näol aastas 900000 uurot!
Jah, MASA jaoks raha leiate, aga päästekomandode jaoks teil raha ei ole!
VASTIK!

21.05.2012 19:23 (22.05.2012 oli see kommentaariumist kustutatud)

Lausuks paar sõna kirjutaja toetuseks. Kuidas saab kasumlik olla Leedust joogipiima Eestisse toomine? Kuidas saab Eesti juust Soomes odavam olla kui siin? Kuidas. kuidas, kuidas? Neid kuidas on lõpmatult palju. Ja vastus on vaid üks – Iga normaalne riik doteerib maal elamist ja maaelanike väikeettevõtlust kui elustiili. Kellegile pole vaja sellist riiki, kus on kolm-neli linna ja ülejäänud kas võsastunud tühermaa või suurtootmise üleväetatud põllud. Taasiseseisvunud Eestile on tema maaala koos seal elavate inimestega ilmselgelt tüliks. Eesti valitsus ja noored “tegusad” äriinimesed rahulduksid Tallinnaga. Laevaühendus Helsingiga on hea, sealt saab kõike osta. Kellele ja milleks need virisevad entusiastid, kes viitsivad veel mitte Tallinnas elada.
Ja nii nimetataksegi neid õnnetuid joodikuteks, luuseriteks ja tont teab veel kelleks. Aga võib olla on nad lihtsalt inimesed, kes armastavad seda maalappi nimega EESTIMAA? Äkki need inimesed ei mõõda kõike rahas? Äkki nad ei taha välismaiste investorite ees sitsida ja nende käsi lakkuda? Äkki nad tahaksid olla vabad inimesed omal maal? Aga selleks tuleb lakeid Toompealt minema lüüa. Me pole veel kunagi ajaloo jooksul olnud nii orjad kui praegu. See, et võime internetis oma mõtteid kirjutada ja mõni rahakam saab ka välismaale sõita, ei tähenda vabadust. Orjus ei seisne ahelates käimises. Neid asendavad tänasel päeval paberid – võlapaberid.

21.05.2012 19:26 (22.05.2012 oli see kommentaariumist kustutatud)

Tegelikult on asi tunduvalt kavalam.Eestlased sunnitakse majanduslike hoobadega maalt lahkuma kas linna või välismaale.Maad aga ostetakse välismaalaste poolt kokku ning seal hakatakse kasvõi Hiinale põllumajandustoodangut tootma.Nali on selles et tulevikus tuuakse neisse suurtesse eurokolhoosidesse sisse võõrtööjõud mujalt,näit rumeeniast.Juba praegu tuuakse juba tööjõudu sisse sest eestlane ei taha orjapalga eest orjata.Tulemuseks on Eesti põllumaa ärakurnamine ja mürgitamine ja eestlase kui maarahva hävitami

21.05.2012 19:50

Asi ei ole kapitalismis. Asi on euro-piirangutes mis segavad kohalikku tootmist ja soosivad suurttevotteid

21.05.2012, 22:01

õige, et põllumajandus eestis ei lõpe-lõpeb eesti põllumajandus , väljamaa oma jääb kuna varifirmade kaudu on paljud maad-metsad ka väljamaa omad nö.meie seadustes on sellised auke mis lubavad meid omal maal peremehena mitte tunda-ei pääse veekogu piiri mööda enam matkama kuna paljud kohad on eraldatud märkidega vms. ja püssimees võib välja karata-tugevatel omad seadused kuna nt.soomes ka järved poolest saati välja müüdud-eraomand ja ei ole meie andrusel ka sinna asja-ambumies tulee…

Postitas: EIP teabetoimkond

22.05.2012

5,832 total views, 9 views today

Eesti kroon tagasi!

Aasta tagasi väitis Reformierakond, et euro kasutuselevõtt toob edukuse meie õuele ja et:
1) mingit hinnatõusu euro kaasa ei too;
2) Eestisse tulevad välisinvesteeringud;
3) euro annab meie majandusele stabiilsuse.

Reaalne Eesti elu on näidanud, et ükski neist ootustest pole täitunud:
1) euro on toonud Eestisse suure hinnatõusu;
2) suurtest välisinvesteeringuid pole tulnud;
3) loodetud stabiilsuse asemel saime Kreeka abistamise kohustuse.

Seega võib otse välja öelda: EURO OLI EBAÕNNESTUMINE! Kuna euro pole toonud lubatud majanduslikku kasu Eestile, tuleb koheselt tagasi minna eesti kroonile.

Selliste teemade juures paljastub väga selgelt Eesti valitsuse tegelik pale: ta esindab Eestis vaid ELiidu huve, kuid ei esinda Eestis eestlaste huve. Normaalse demokraatia korral peaks Eesti ajalehtede esikaaned kubisema pealkirjadest “euro on ebaõnnestumine” ja “eesti kroon tagasi”, ning ühiskonnaelu kajastavates saadetes/artiklites peaks käima aktiivne arutelu Eesti krooni taastamise teemadel.

Kodulehe lugeja kirja alusel: EIP teabetoimkond

640 total views, no views today

Miks Islandist enam massimeedias ei räägita?

Pisike saareriik kaugel Atlandi ookeanil, kes tunnustas esimesena 1991. aastal taasiseseisvunud Eesti Vabariiki, kuulutas 2008. a. välja pankroti. Sellele järgnevate sündmustega kadus Eesti „suur sõber“ ka meie meediamaastikult. Miks? Olnud nõnda julge 1991. aastal, ei kaotanud rahvusriik selgroogu ka 2008. aastal. See ei olnud aga „rahvusvahelisele üldsusele“ enam meelepärane. Kui üks Euroopa riik langeb teise järel, ohustades sellega kogu Eurotsooni, on võimurite jaoks äärmiselt tähtis, et Islandist ei saaks teistele sama saatusega riikidele eeskuju.

Viis aastat täielikku neoliberalismi muutis Islandi (rahvaarv 320 000, sõjavägi puudus) üheks maailma rikkaimaks riigiks. Aastal 2003 pangad erastati ja meelitamaks välisinvestoreid, pakuti on-line pangateenust, mille suhteliselt väikesed haldamiskulud lükkasid äri õitsele. Kontod nimega IceSave meelitasid mitmeid Suurbritannia ja Hollandi väikeinvestoreid. Aga koos investeeringute kasvuga, suurenes ka riigi välisvõlg. Aastal 2003 oli Islandi võlg 200 korda suurem kui riigi SKT. Aastaks 2007 oli see tõusnud juba 900-le protsendile. 2008. aasta majanduskriis oli Islandile halastussurmaks. Kolm põhilist Islandi panka (Landbanki, Kapthing ja Glitnir) kuulutasid välja pankroti, mille järel toimus riigistamine. Aasta lõpuks kuulutas ka Island ise välja pankroti.

Vastupidiselt oodatule said islandlased tänu kriisile tagasi iseseisvale riigile omased õigused ja uue põhiseaduse. Kõik see toimus läbi otsese osalusdemokraatia.

Koalitsioonivalitsuse peaminister (sotsiaaldemokraat) Geir Haarde taotles  Islandile 2 100 000-dollarilise laenu, millele Põhjamaad lisasid veel kaks ja pool miljonit. Välisfinantskogukond survestas Islandit rakendama drastilisi meetmeid. IMF ja Euroopa Liit tahtsid võla ise kinni maksta, väites, et see oleks riigile ainuke võimalus tasuda Hollandile ja Suurbritanniale kuuluv.

Protestid ja rahutused jätkusid, mille tulemusena pidi valitsus tagasi astuma. Valimised toimusid 2009 aasta aprillis, millega sai võimule vasakpoolne partei, mis mõistis küll hukka neoliberaalse majandussüsteemi, aga andis ilma pikema võitluseta alla nõudmisele, et Island maksab välja kolm ja pool miljonit eurot. See tähendas, et iga islandlane pidi maksma 100 eurot kuus 15 aastat (intress 5,5%), maksmaks kinni erakondade tegevusest põhjustatud võlg. Tegemist oli viimase piisaga karikasse.

Edasine oli erakordne. Plaan mille kohaselt pidid kodanikud kannatama finantsmonopoli vigade tõttu; mille kohaselt tervet rahvust pidavat maksustama, et maksta tagasi võlad privaatpankadele, oli purustatud. Viimaks poliitikud mõistsid, et peavad siiski võtma sama seisukoha, mis nende volitaja – rahvas. Riigipea Olafur Ragnar Grimsson keeldus kinnitamast seadust, mis oleks teinud rahva vastutavaks pankurite võlgade eest ja nõustus referendumi välja kuulutamisega.

Muidugi „rahvusvaheline üldsus“ ainult jätkas Islandi survestamist. Suurbritannia ja Holland ähvardasid kohutava valuraha nõudmisega, mis oleks Islandi muust maailmast eraldanud. Kui islandlased alustasid hääletamist, ähvardasid välispankurid blokeerida igasuguse abi IMF-ilt. Suurbritannia valitsus ähvardas külmutada islandlaste säästud ja jooksevkontod. Nagu ütles Grimsson: „Meile öeldi, et kui me ei nõustu rahvusvahelise üldsuse nõudmistega, saab meist Põhja Kuuba. Aga kui me oleksime nõustunud, oleks meist saanud Põhja Haiiti.“

2010. aasta märtsis toimus referendum – 93% hääletas võla tasumise vastu. IMF külmutas koheselt oma laenu. Revolutsioon ei heitunud (Ühendriikide televisioonis seda muidugi ei kajastatud). Marus kodanikkonna toetusel algatas valitsus kriminaaluurimise leidmaks süüdlased finantskriisi tekitamises. Interpol kuulutas Kaupthing panga ekspresidendile Sigurdur Einarssonile välja rahvusvahelise arreteerimiskäsu. Teised kriisi põhjustamises osalenud põgenesid riigist.

Islandlased läksid veelgi kaugemale: nad otsustasid luua uue konstitutsiooni, mis vabastaks riigi ülemäärasest rahvusvahelise finantssüsteemi ja virtuaalraha lõa otsast. Koostamaks uus põhiseadus, valisid Islandi kodanikud 25 inimest 522. täiskasvanu seast, kes ei kuulunud ühtegi poliitilisse parteisse, aga keda soovitas vähemalt kolmkümmend inimest. Dokument ei kirjutatud käputäie poliitikute poolt, vaid see koostati interneti vahendusel. Põhiseaduse loomist kajastati internetis reaalajas, nii et kodanikud said saata oma kommentaare ja soovitus ning samal ajal näha loomisprotsessi. Konstitutsioon, mis läbi osalusdemokraatia reaalseks sai, esitatakse parlamendile kinnitamiseks peale järgmiseid valimisi.

Kreeklastele on sisendatud, et nende avaliku sektori erastamine on ainus lahendus. Itaaliat, Hispaaniat ja Portugali ootab sama oht. Selle asemel peaksid nad hoopis võtma Islandist eeskuju – väike rahvusriik keeldus välisinvestorite ees lömitamisest ja oma õiguste ära andmisest.

Seetõttu Islandist enam massimeedias ei räägitagi.

______________________________________________________

Postitas EIP teabetoimkond

Allikas: www.vabamotleja.info

750 total views, no views today

Delfi valetab juba pealkirjas kaks korda

Täna hommikul avaldas Delfi artikli pealkirja all: “Kolmanda kvartali keskmine väljamakse oli 703 eurot.” Juba pealkirjas on kaks põhimõttelist ja ajupesusuunitlusega tahtlikku valet.

Statistikas on nii, et kui jäetakse märkimata, millise keskmisega on tegemist, siis  tuleb vaikivalt lugeda see mediaankeskmiseks, mis Maksu- ja Tolliameti (EMTA) tänases pressiteates on sõna-sõnalt ka välja toodud, ning võrdub 551 euroga mediaanväljamaksena.

EMTA pressiteates on ära toodud ka aritmeetiline keskmine brutoväljamaksena, mis võrdub Delfi artikli pealkirjas märgitud 703 euroga. Delfi kirjapildi järgi on tegemist aga netoväljamaksega, mis on maksude võrra brutoväljamaksest väiksem. See on Delfi räige vale, mis näitab tahtlikult väljamaksed oluliselt suurematena kui need tegelikult olid.

Vea teeb ka EMTA nimetades 703 eurot brutoväljamakseks. Sellist asja nagu brutoväljamakse pole  olemas – väljamkse on alati neto, kui maksud on  maha võetud. Palkade puhul aga see nii on. Palgad pole pensionid, kus käis uskumatu puterdamine selles osas kuni k.a alguseni.

Delfi artikli pealkirja õige kirjapilt oleks selline: “Kolmanda kvartali brutoväljamaksete aritmeetiline keskmine oli 703 eurot.”

P.S.  Kui juba artikkel kirjutati , siis oleks tulnud ära märkida ka see karjuv pahauudis, et II kvartalis oli keskmine brutoväljamakse kuus 781 eurot, III kvartalis aga ainult 703 eurot!  EMTA pressiavaldust vaata siit: www.emta.ee

 

EIP teabetoimkond

25.11.2011

597 total views, no views today

Majanduslik palgamõrv

Nn. „majandusliku palgamõrva“ abiga on loodud esimene tõeline globaalne impeerium. Põhimõtteliselt on see salajane impeerium. See toimib mitut moodi, aga peamiselt otsime me riigi, millel on meie korporatsioonidele kasulikke ressursse (nt. nafta) ning millele me laename Maailmapangast või mõnest tema sõsarpangast kopsaka summa. See raha tegelikult ei jõuagi kunagi antud riigile. See läheb meie oma korporatsioonidele, kes rajavad sellest võimsa infrastruktuuri, mis aitab ainult mõnda rikast inimest selles riigis. Enamik inimestest ei saa tehingust mingit kasu: need kes on liialt vaesed, et osta elektrit; need kel ei ole autot, et sõita kiirteel, on jäetud kandma võlakoormat.

Seega me tuleme mõne aja pärast tagasi ja ütleme: „Sa tead, et sa ei jõua oma võlga maksta. Anna meile nael liha; müü oma naftat meie firmadele odavalt; hääleta meie poolt järgmisel ÜRO hääletusel; luba meil ehitada sõjaväebaas oma tagaõue…“

Nõudmised on umbes sarnased ja kui ohver keeldub, siis šaakalid kas kukutavad või mõrvavad riigijuhi ja kui šaakalid põruvad – nagu juhtus Iraagis – siis me saadame sisse sõjaväe.

Ma ei usu, et kapitalism on läbi kukkunud. Ma arvan, et tegemist on erilise kapitalismi vormiga, mille me loonud oleme. Me oleme loonud, nagu mina seda nimetan, mutant-, viiruskapitalismi. Ja see kapitalismi mutantvorm, mis ma arvan on kapitalismi kiskjalik pool, on loonud väga tasakaalutu, tulevikuta, ülekohtuse ja väga ohtliku maailma.

Ma olen oma raamatute tarvis kohtunud paljude terroristidega. Ma ei ole kunagi kohanud kedagi, kes tahaks olla terrorist. Tegemist on meeleheitel inimestega. Kui me tahame saada lahti terrorismist, peame juurima välja selle põhjuse – selle vähktõve, mis hävitab kogu süsteemi. Arvan, et praegu on väga tähtis aru saada, et ei ole võimalik omada kodumaa kaitsesüsteemi, enne kui me ei mõista, et terve planeet ongi meie kodumaa.

John Perkins

Allikas: www.vabamotleja.info, 06.11.2011

——————–

Postitas: EIP teabetoimkond

511 total views, 1 views today

Hävingu peasüüdlased on õpetajaskond, Reformierakond ja IRL

Õpetajad nõuavad kõrgemat palka väites, et Eesti õpilaste teadmised on maailmatasemel. Minul on teistsugused andmed taseme kohta ja ma tean ka seda, et õpetamine koolides on takistatud distsipliini puudumise ja õpilaste omavoli tõttu.

Miks õpetajad pole varem avaldanud meelt Toompeal ja nõudnud riigikogult selliseid seadusi, mis võimaldaksid neil tagada korra ja head õpetamisvõimalused. Nad ei läinud sellepärast, et neil puudub isikujulgus ja missioonitunne. Aga omale palka juurde nõudma läksid küll. Mille eest neile suuremat palka ja kustkohast raha võtta, kui eesti rahvuslik majandus on hävitatud. Viimase osas on kaasvastutajaks õpetajaskond ise, kes valib omalt poolt ja mõjutab süstemaatiliselt ka õpilasi, et nende vanemad valiksid Reformierakonda ja IRLi – rahvusliku majanduse ja Eesti riikliku iseseisvuse hävitamise eest vastutavaid riigireeturparteisid.

Õpetajad olid 25.10.2011 meeleavaldusel nördinud, et vastutajad – Reformierakond ja IRL – ei tulnud nendega kohtuma vastamaks küsimusele, miks lubatud palgatõusu ei ole. Primitiivne ja pugejalik õpetajaskond ei taha aru saada, et erakonnad, mis reetsid riigi ja rahva, reedavad oma tallalakkujad – õpetajaskonna – silmagi pilgutamata.

Õpetajad ei suuda ikka veel tunnistada, et eesti rahvuslik majandus on hävitatud (SKP ei mõõda eesti majandust, vaid kogu majandustegevust Eesti territooriumil) ja selles üheks peasüüdlaseks on nemad ise. Pole võimalik, et sellised õpetajad suudaksid kasvatada maailmatasemel teadmistega õpilasi, et need oleksid seejärel võimelised päästma riigi ja rahva vahetades välja praeguse labastunud ja korrumpeerunud õpetajaskonna.

Vello Leito

26.11.2011

2,204 total views, 2 views today

Eestis loodud SKP kasvas, Eesti majandus kahanes

Eesti Statistikaameti 11.11.2010 pressiavaldus:

“III kvartali majanduskasvu toetas töötleva tööstuse tugev eksport

Esialgsetel andmetel kasvas Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2010. aasta III kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 4,7%, teatab Statistikaamet.

SKP kasvas teist kvartalit järjest, tänavu II kvartalis oli kasv 3,1%.

III kvartali SKP-le avaldas enim mõju töötlevas tööstuses tugeva ekspordi toel loodud lisandväärtuse kasv. Samuti suurenes kodumaisele turule suunatud töötleva tööstuse toodangu müük, mis annab märku sisemajanduse nõudluse paranemisest. Viimati suurenes kodumaisel turul müüdud töötleva tööstuse toodang 2008. aasta I kvartalis. Kogu tööstussektoris loodud koondlisandväärtus kasvas esialgsel hinnangul 14%, ilma ehituse tegevusalata isegi 23%. Tööstussektorisse kuuluvad peale töötleva tööstuse veel mäetööstuse, elektrienergia-, gaasi- ja veevarustuse ning ehituse tegevusala. Ehituses, mille toodang on suunatud peamiselt kohalikule turule, loodud lisandväärtus oli jätkuvalt languses.

Lisaks tööstussektorile avaldas SKP kasvule suuremat mõju veel hulgi- ja jaekaubanduse ning veonduse, laonduse ja side tegevusala lisandväärtuse kasv.

Finantsvahenduse lisandväärtuse kasv kiirenes peamiselt netointressitulu tugeva kasvu toel.

Kodumajapidamiste, kasumitaotluseta institutsioonide ja valitsemissektori lisandväärtus esialgsetel andmetel vähenes.

Eelmise kvartaliga võrreldes kasvas sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP III kvartalis 0,5%, II kvartalis 1,9% ja I kvartalis 1,1%. Seega, kõrvuti asuvate kvartalite võrdluses SKP kasvu kiirus III kvartalis mõnevõrra aeglustus.”

Lugege tähelepanelikult läbi pressiavalduse tekst ja pange tähele, et kuskil enam ei räägita Eesti majandusest, vaid üksnes majandusest üldises mõistes, milles Eesti majandus on vaid osa tervikust. Räägitakse Eesti sisemajanduse koguprodukti SKP kasvust. Targu jäetakse rääkimata rahvuslikust koguproduktist RKP ja reaalselt kasutatavast netorahvatulust NKT (vt tabel 10.60 minu artikli “Eesti Statistikaamet – manipuleerija või rafineeritud kurjategija?” V osas).

Aga milline oli/on siiski Eesti majanduse käekäik, see ju meie jaoks esmatähtis. Sellest paraku pressiteates juttu ei ole. Küll aga on kaalukas viide sellele, et kasvu ei olnudki. Pressiteatest: “III kvartali SKP-le avalda enim mõju töötlevas tööstuses tugeva ekspordi toel loodud lisandväärtuse kasv.” Ent töötlev tööstus ja selle eksport on välisettevõtluse käes, seega kasumit toodeti neile. Kokkuvõtvalt: SKP kasvas, RKP kahanes, NKT samuti. Hetkel sellele väitele täpset arvulist tõestust anda pole võimalik, see saab võimalikuks siis, kui kõik tabeli 10.60. komponentide arvsuurused avalikustatakse.

Vello Leito

12.11.2010

471 total views, no views today

Vello Leito: Eesti Statistikaamet – manipuleerija või rafineeritud kurjategija?

I osa

Et kõik peab igatpidi selgeks saama, siis lühidalt sellest mida mõtlesin ESA „näilise potjomkinluse salakavala topeltmängu“ all.

Statistikast üldisemalt

Trükkige ESA koduleheküljelt välja viimase pooleteise aasta pressiavalduste graafika kvartaalsete SKP kasvude kohta. Kuuest on ainult üks esituslaadilt ja sõltuvuste valikult korduv, ülejäänud 5 aga mitte. Kuid miks? Sellepärast, et joonised ei oleks omavahel lihtviisiliselt ja erialalise ettevalmistuseta inimese poolt võrreldavad. Oleks küll igati loogiline, et SKP aegrida oleks esitatud 1992. aastast saadik üheainsa graafilise pildina, millele igal kvartalil lihtviisiliselt lisatakse üks jupp juurde. Vaid pilguheit ja kõik oleks selge.

Aga ei, ESA ei saa niimoodi teha, sest siis oleks tõde igale normaalsele inimesele seletamatagi selge, jääks ära võimalus poliitilisteks manipulatsioonideks ühiskonna ja selle tegemiste statistilisel kirjeldamisel. ESA tööalaseks ülesandeks aga ei ole mitte tõe ja tegelikkuse edastamine vaid valitsejate tõe edastamine, mis mitte iga kord ei ole üks ja seesama asi. Statistikaamet on riigiamet nagu näiteks kaitsepolitsei ja mõlemad teevad seda, mida valitsus käsib. Kui kaitsepolitsei tööülesanneteks on ametlikult ja avalikult poliitilise politsei funktsioonide täitmine, siis statistikaamet peab oma politiseeritust varjama.

Ühtset aegrida ei saa ESA mitte esitada, sest soovitud tulemuste saamiseks peab amet aeg-ajalt tegema nn korrigeerimisi. Korraldused selleks võivad tulla nii kohapealt, kui ka otse Euroopa Liidust, võivad olla metodoloogiliselt kavakohased aga võivad olla ka ühekordsed. Viimase poole pealt sobib klassikaliseks näiteks see, kuidas kogu EL-s korrigeeriti SKP/RKP omavahelist suhet, vt päiseartiklist “Teadmiste kohustuslik …” ptk 3. Eurostat on samuti iluoperatsioonide tegemiseks kohandatud, nii nagu liiduvabariikide statistikaametidki, kuid loodetavasti nad kasutavad seda võimekust siiski vähemal määral. Sellist muljet püüab EL endast igal juhul jätta.

Nii tuli k.a jaanuaris Euroopa Liidust karm kiri vastuseks rahandusministeeriumi palvele hinnata meie statistika seaduse eelnõu. Nõuti, et enne euro kasutuselevõttu peab Eesti valitsus tagama, et statistikaamet oleks valitsusest sõltumatu. Euroopa Keskpank: „Mitmed sätted eelnõus viitavad sellele, et rahandusministeeriumil on laiaulatuslik voli sekkuda riikliku statistika tootmisse.“ Nii, et ole siiski ettevaatlik, Väike Peeter!

Veel riikliku statistika olemusest. Nimelt on statistika ja statistiline andmetöötlus üks võimas relv, mis võimaldab näilisest kaosest välja võluda seaduspärasused, teha prognoose. Avalikkusele suunatud rakenduslik majandusstatistika on aga niisiis seotud kitsendustega selle politiseerituse läbi.

On kaks võimalust, kas anda avalikkusele teave olemasolevate arvandmete kujul või luua teave küsitluste kaudu ise. Viimane meetod avab taevaväravad igat sorti peaaegu riskivabadele võltsingutele ja väärkujutluste tekitamisele, korrumpeerunud valitsuste unelmate täitmisele. Ning samal ajal edastub ühiskonnale võimukandjate unelmsõnum: me hoolime teist, näete, me isegi pöördume otse teie poole, et teie eluga tuttavaks saada, et seda paremaks muuta!

Seepärast ongi riiklik statistika rajatud kahele väljundile. Ühelt poolt numbrite kujul, teiselt poolt küsitluste teel saadud teabele, seda paraku sageli isegi nendes kohtades, kus teave on ilma küsitlustetagi olemas. Nimelt numbriliselt võltsida/ilustada on riskantsem, see võib igal hetkel, kasvõi kauges tulevikus ikkagi välja tulla, seepärast ühiskonna jaoks hellades valdkondades eelistatakse kasutada küsitlusmeetodit.

Eestis näiteks on sellisteks valdkondadeks keskmine palk ja tööpuudus, ehkki nende kohta on täpne numbriline teave Maksu- ja tolliametis (MTA) olemas. Miks ESA peab paremaks kasutada tekkepõhist palgastatistikat ja mitte maksuameti kassapõhist, seda võite lugeda aadressil http://www.stat.ee/16427 pealkirja alt: „Mille poolest erineb Statistikaameti ning Maksu- ja tolliameti avaldatav palgastatistika?“

Asja olemuse avab võrdlus e-valimistega. E-valimised on vastuolus seadustega ja ükski riik maailmas (Venemaa?) ei kasuta e-valimisi sellepärast, et need pole kõrvalt vaatlejate poolt kontrollitavad. Küsitlused pole samuti kontrollitavad, sest seda teevad ja infot haldavad avalikkuse poolt mittekontrollitavad institutsioonid. Seepärast taolised monitooringud pole õigustatult usaldusväärsed. Mitte, et küsitlused-vaatlused ei oleks põhimõtteliselt usaldusväärset teavet pakkuvad meetodid, seda mitte.

Sama huvitav on olukord tööpuuduse/tööhõive valdkonnas. Väljavõte ESA 13.08.2010 pressiteatest: „Töötuse määr on töötute osatähtsus tööjõus (hõivatute ja töötute summa). Hinnangud põhinevad tööjõu-uuringu andmetel. Statistikaamet korraldab tööjõu-uuringut 1995. aastast ja igas kvartalis osaleb selles 5000 inimest. Tööjõu-uuringut korraldavad statistikaorganisatsioonid harmoneeritud metoodika alusel kõigis Euroopa Liidu riikides.“ Noh, ja miks, maksuametis ju informatsioon olemas? Vastus ikka sama. Ja nii peabki ühiskond kasutama kahtesid andmeid paralleelselt, nii maksuametist kui statistikaametist. Maksuameti andmed on tõesed ja seetõttu karmimad, statistikaamet pakub nn poliitiliselt korrektset infot (et mitte öelda võltsinguid).

Tagasi artikli eelmises osas nummerdatud probleemide juurde. Alustan loetelude lõpust, nii tundub olevat lihtsam neile edukalt ring peale teha.

Valitsemissektori laenukoormuse pidurdamatu kasv

Valitsemissektori laenukoormus on viimastel aastatel pidevalt tõusnud ja möödunud aasta lõpus oli see 15,5 miljardit krooni. Aasta alguses rahandusministeeriumi poolt tehtud prognoosi kohaselt peaks see k.a lõpuks tõusma 21,3 miljardini. Kas taoline pidev võlakoormuse kasv ei kajastugi SKP kasvus? Muidugi kajastub ja sealjuures erilisel viisil, sest tegemist on väljastpoolt sissetulnud raha poolt tekitatud näiline majanduskasvuga.

Sellist majanduskasvu võiks piltlikult nimetada ka Lätilikuks majanduskasvuks. Läti nimelt võttis sisse hiiglasliku välislaenu ja selle kui hädaabisüsti esmane mõju avaldub praegu majanduslanguse pidurdumisena/oodatava majandustõusuna. Mis seal siis imelikku, kui suured välisrahad Läti majandusse sisse voolates seal majandusnäitajaid kaunistavad ja mis selles imelikku, kui välislaenu kasvu najal ka Eesti II kvartali näitajatesse „õhku“ sisse läks? Ei midagi imelikku, vastupidi, see on loomulik.

10.09.2010 raputas ühiskonda valitsusparteide teade, et võlakoormuse kasvu kiirust tõstetakse tõenäoliselt kahekordseks, ehk siis 10 miljardini aastas. Alanud on välisraha uus kiirenev sissevool, mis omakorda ka „poliitilise korrektsiooni“ huvisid teenib.

Riiklike reservide kulutamine

2008. aastal kulutati riigi reserve viiendiku jagu. Käesoleva aasta juunikuus teatas rahandusministeerium, et aastaga on ära kulutatud veel 33% stabiliseerimisreservist, ehk rahalises väärtuses 2,45 miljardit. Ka see oli raha sissevool SKP keedukatlasse ilma tööd tegemata. Sedapuhku ei tulnud raha küll mitte väljastpoolt, ent k.a II kvartali näljapaistetuslikule majanduskasvule oma osa andis. Seda raha polnud just palju teiste komponentidega võrreldes, kuid abiks ikkagi, et valitsevad parteid valimiseelsel perioodil sähvatusena paremad välja näeksid.

Rahvusliku majanduse „järeltapmine“

Tõelisest majanduskasvu näljapaistusest saame aga rääkida siis, kui võtame ette rahvusliku majanduse hävinguga kaasnevad nähud. Olen korduvalt kirjutanud, et rahvuslikku ettevõtlust hävitatakse sihiteadlikult maksuterrori ja laenumoratooriumi abil. Maksuterror on olnud sedavõrd tulemuslik, et peaminister on korduvalt kiitnud maksude eriti head laekumist.

Pingestamine maksude sissenõudmisel algas juba rohkem kui aasta tagasi, kui selgus, et maksud laekusid halvasti ja eelarve täitumine oli ohus. K.a maikuus oli maksuvõlglasi järele jäänud 109 000, aasta tagasi oli neid 40 000 võrra enam. 2009. aasta lõpu seisuga oli makse laekunud 100% plaanitutest, kuid selle tagajärjel turult lahkunud paljud etevõtted, mis ju igati seaduspärane on. Käesolevaks ajaks on maksuvõlg kukkunud suurusjärku 3 miljardit, nii et valimiseelseks pühadekaunistuseks-poliitkorrigeerimiseks on ikkagi veel midagi järele jäänud.

Punctum saliense 3

Olgu rõhutatud, et maksuterror ettevõtjate kallal ei kanna esmajoones siiski mitte poliitkorrigeerimise ülesannet. Eelarvesse letaalsete vahenditega maksurahade sissepressimisel on tegelikult hoopis teine eesmärgistus, nimelt salajane eesmärgistus. Euroopa Liidu loomise taotluseks on ju rahvusriikide hävitamine, rahvuste kokkusulatamine „aeglasel tulel“. Seda ülesannet saab täita üksnes rahvusliku majanduse hävitamise kaudu, sealjuures maksuterrori ja laenumoratooriumi abil

Teema arenduseks olgu nüüd üks anonüümne kommentaar E24-st:

08.09.2010 08:28

mees maalt : Auuuuu ?
Eestis on linnasid kust tööealised mehed on välismaale tööle läinud sest kodumaine tootmine on hävitatud
Riigiabi suunatakse dotatsioonidena suurtesse firmadesse või mittetootvasse sektorisse a’la muuseumide ehitamine
suunatakse abiraha vana Euroopa tootjate nänni ostma.
Hiljuti OMA TOOTE V?LJAT??TAMISEKS ei saanud mitte kusagilt abi, see oli suisa tragikoomiline milliseid põhjusi äraütlemiseks leiti. Ei põlatud ära isegi määrusega risti vastupidiseid väiteid.
Tootma tahate hakata we? Segi peast? Kas selleks teid eu- sse võeti?! Te olete TARBIJAD, lambad keda pügada mitte 1 kord aastas vaid 12 korda, peale iga palgapäeva.
?hest ei saa ma aru. Miks selline nägude tegemine ja hea onu mängimine. “

Usun, et kui ‘mees maalt’ loeks läbi kõik EIP kodulehekülje materjalid, siis ta mõistaks, et nägusid tehakse selleks, et mehed maalt ei näeks puude taga metsa …

II osa

30.08.2010

Jooniselt 2 on ilmekalt näha, et reitingukõverad liiguvad  samahästi kui ideaalselt koos kuni 2010. aasta alguseni. Muidugi võib olla, et uuringufirmad on tulemused omavahel lihtsalt kooskõlastanud või lausa kokku leppinud. Pole oluline. Oluline on see, et süstemaatiline viga täielikult puudub kuni k.a alguseni ja siis tõuseb kuni 5 protsendipunktini. Millega seda seletada? Mõistagi sellega, et võimuparteid alustasid valimiskampaaniat. Kui 2007. aasta valimistel oli Reformierakonnale muinasjutuliseks võiduratsuks pronksisõda (vaat millega on võimalik võita valimisi!), siis 2011. aasta valimiste võidukäiguks on Reformierakond valinud kroonikahingu euro „imettegeva toime“  kasuks.

Kui nüüd reitingu-uuringutega panna ajalises lõikes kõrvuti majanduse käekäik Statistikaameti kvartaalsete tulemuste näol, siis saab tähtsa  järelduse võrra rikkamaks: ka majanduse vallas on alanud jõuline poliitilise olukorraga korrigeerimine, teisisõnu, valimiskampaania on alanud ka siin. Tegemist on  valimisteks ajastatud uue „arengu“mulli ülespuhumisega, mis aga lõhkeb koos euroeufooria kustumisega ent kõige tõenäolisemalt siiski peale valimisi. Usun, et nende väidete paikapidavus on ennetavalt  kirjeldatav.

Tagasi majanduse juurde. Kas ehk Eesti majanduses on vahepeal toimunud tähtsad struktuurimuutused või on ehk töö tootlikkus kuidagi teistmoodi hoogsalt kasvama hakanud? Ei ole. Selleks, et mõista, mis majanduses on põhimõtteliselt võimalik ja mis on põhimõtteliselt võimatu, tuletagem meelde hiljutisi meediaarutelusid (sealjuures Vene kapitali esindajalt Eestis Indrek Neiveltilt) teemal, milline saab olema Eesti majanduse jätkulugu graafilises pildis, kas see saab olema U-kujuline, V-kujuline või W-kujuline. ESA annab oma pressiavaldusega võimaluse  tõlgendada olukorda nii, et majanduse kiire kasv on alanud, ning selle graafilne profiil saab olema kas V või W kujuline.

Et anda omapoolne hinnang, milliseks olukord põhimõtteliselt kujuneda saab, selleks olgu paika pandud:

Punctum saliense 1
Eesti olukorras, kus struktuurseid muudatusi pole toimunud ja majanduses valitsevad endiselt destruktiivsed jõud (Eesti ettevõtteid aetakse pankrotti maksuterrori ja laenumoratoorium abil) on võimalik vaid U-kujuline arengugraafika, mis eeldab pikka toibumist ja seejärel sujuvat üleminekut kasvufaasi.

Punctum saliense 2
Kui aga meie praeguse stardipaketi juures ilmub ootamatult pildile  vägagi reibas majanduskasv, siis on selge, et kuskilt väljastpoolt on alanud võõra rikkuse mehhaaniline sissevool. Maksiim on seejuures lihtne: V ja W-kujulised majanduskasvu kõverad ei teki ega kujune, neid tekitatakse ja kujundatakse majandusruumist väljastpoolt.

Niisiis on kuskilt alanud raha või mõnes muus vormis rikkuste sissevool väljastpoolt. Kustkohast välisraha ründab? Eesti Statistikaameti kohta kehtib terasestki tugevam reegel: ära midagi usalda, kontrolli kõik järele.

Esmajoones tuleb kontrollida kuivõrd usaldusväärsed on ESA 11.08.2010 pressiteates toodud numbrid formaalselt. Pressiteates on ära toodud kaks kontrollnumbrit: “Esialgsetel andmetel kasvas Eesti sisemajanduse koguprodukt  (SKP) 2010. aasta II kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 3,5%“ , ning: “Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP kasvas esialgsetel andmetel II kvartalis võrreldes I kvartaliga 2,0%.”

Ei või olla, aga on. Võttes ette ESA e-andmebaasi värskeimad andmed ning arvutades välja k.a II kvartali SKP suuruse mõlema kontrollnumbri alusel saame üllatuslikult, et esimene kontrollarv annab tulemuseks eelmise aasta II kvartali võrdluses mahuks aheldatud väärtusena 35,3 miljardit krooni. Teise kontrollnumbri alusel saame aga 34,8 miljardit krooni. Mis eriti vahva, ESA targu oma pressiavalduses II kv SKP arvulist suurust ei anna !!! ESA e-andmebaasist võib kompetentne inimene vajalikud numbrid aga kiiresti üles leida, selle suuruseks on 34,1 miljardit.

Kumb ESA poolt antud number siis aluseks võtta? Kindlasti k.a I kvartali väärtus, sest selle suurus 2009. aasta I kvartali väärtusega võrreldes on kooskõlas suure inertsiga süsteemi siirdeprotsessiga ja eeldab 4-5 protsendilisest majanduslangust aastaks 2010. Selline oleks olnud asjade loogiline käik k.a I kvartali tulemuste alusel ilma välise majandusinterventsioonita, mis graafiliselt on kujutatud ka joonisel 3.

Võttes aga prognoosimisel aluseks lisaks ka ESA poolt pakutud k.a II kvartali SKP mahu, saame aastaseks mahu kasvuks O-kasvu. Graafiliselt on see variant joonisel 3 samuti ära toodud. Kuid kas selline asjade käik on majanduses võimalik ilma majandusinterventsioonita väljaspoolt? Ei ole, olgu veelkord öeldud.

Ent olukord Eesti majanduses on oluliselt-oluliselt keerulisem, kui esialgse pealiskaudse hindamise alusel võiks eeldada. Muutusi majanduses kujundavad vähemalt kaks jõulist  ja vastandlikku  protsesside kooslust.

Ühest küljest:
1. toimub väliskapitali mehhaanilise sissevoolu suurenemine Eesti majandusruumi laenuraha kasvu kaudu, samuti materiaalsete väärtuste sissevoolu kasvu kaudu ekspordiga võrreldes (kaubavahetuse puudujääk kasvab kiiresti);
2. on alanud nn töö-vaba SKP mahu kiire suurenemine;
3. on alanud ühiskonna tootlikuse ja kulutamise suhte ise-eneslik ja kiirenev tasakaalustumine (nn ise-eneslik devalvatsioon) .

Ja teiselt poolt:
1. toimub rahvusliku majanduse kiire hävitamine lisaks eelpool öeldule ka tootmiste ja ressursside ülesostmiste-ülevõtmiste kaudu (toimub n-ö rahvusliku majanduse järeltapmine);
2. toimub riigireservide pidev ärakulutamine;
3. valitsemissektori võlakoormus kasvab pidurdamatult.

Ning nende vastandlike suundumuste üll  valitseb Eesti Statistikaameti poliitilis-majandusliku  näilise potjomkinluse salakaval topeltmäng. See teeb objektiivse ja pädeva majandusanalüüsi ning prognoosi väga raskeks. Et aga pilt tuleb selgeks saada, siis …

III osa

12.09.2010

Et kõik peab igatpidi selgeks saama, siis lühidalt sellest mida mõtlesin ESA „näilise potjomkinluse salakavala topeltmängu“ all.

Statistikast üldisemalt

Trükkige ESA koduleheküljelt välja viimase pooleteise aasta pressiavalduste graafika kvartaalsete SKP kasvude kohta. Kuuest on ainult üks esituslaadilt ja sõltuvuste valikult korduv, ülejäänud 5 aga mitte. Kuid miks? Sellepärast, et joonised ei oleks omavahel lihtviisiliselt ja erialalise ettevalmistuseta inimese poolt võrreldavad. Oleks küll igati loogiline, et SKP aegrida oleks esitatud 1992. aastast saadik üheainsa graafilise pildina, millele igal kvartalil lihtviisiliselt lisatakse üks jupp juurde. Vaid pilguheit ja kõik oleks selge.

Aga ei, ESA ei saa niimoodi teha, sest siis oleks tõde igale normaalsele inimesele seletamatagi selge, jääks ära võimalus poliitilisteks manipulatsioonideks ühiskonna ja selle tegemiste statistilisel kirjeldamisel. ESA tööalaseks ülesandeks aga ei ole mitte tõe ja tegelikkuse edastamine vaid valitsejate tõe edastamine, mis mitte iga kord ei ole üks ja seesama asi. Statistikaamet on riigiamet nagu näiteks kaitsepolitsei ja mõlemad teevad seda, mida valitsus käsib. Kui kaitsepolitsei tööülesanneteks on ametlikult ja avalikult poliitilise politsei funktsioonide täitmine, siis statistikaamet peab oma politiseeritust varjama.

Ühtset aegrida ei saa ESA mitte esitada, sest soovitud tulemuste saamiseks peab amet aeg-ajalt tegema nn korrigeerimisi. Korraldused selleks võivad tulla nii kohapealt, kui ka otse Euroopa Liidust, võivad olla metodoloogiliselt kavakohased aga võivad olla ka ühekordsed. Viimase poole pealt sobib klassikaliseks näiteks see, kuidas kogu EL-s korrigeeriti SKP/RKP omavahelist suhet, vt päiseartiklist “Teadmiste kohustuslik …” ptk 3. Eurostat on samuti iluoperatsioonide tegemiseks kohandatud, nii nagu liiduvabariikide statistikaametidki, kuid loodetavasti nad kasutavad seda võimekust siiski vähemal määral. Sellist muljet püüab EL endast igal juhul jätta.

Nii tuli k.a jaanuaris Euroopa Liidust karm kiri vastuseks rahandusministeeriumi palvele hinnata meie statistika seaduse eelnõu. Nõuti, et enne euro kasutuselevõttu peab Eesti valitsus tagama, et statistikaamet oleks valitsusest sõltumatu. Euroopa Keskpank: „Mitmed sätted eelnõus viitavad sellele, et rahandusministeeriumil on laiaulatuslik voli sekkuda riikliku statistika tootmisse.“ Nii, et ole siiski ettevaatlik, Väike Peeter!

Veel riikliku statistika olemusest. Nimelt on statistika ja statistiline andmetöötlus üks võimas relv, mis võimaldab näilisest kaosest välja võluda seaduspärasused, teha prognoose. Avalikkusele suunatud rakenduslik majandusstatistika on aga niisiis seotud kitsendustega selle politiseerituse läbi.

On kaks võimalust, kas anda avalikkusele teave olemasolevate arvandmete kujul või luua teave küsitluste kaudu ise. Viimane meetod avab taevaväravad igat sorti peaaegu riskivabadele võltsingutele ja väärkujutluste tekitamisele, korrumpeerunud valitsuste unelmate täitmisele. Ning samal ajal edastub ühiskonnale võimukandjate unelmsõnum: me hoolime teist, näete, me isegi pöördume otse teie poole, et teie eluga tuttavaks saada, et seda paremaks muuta!

Seepärast ongi riiklik statistika rajatud kahele väljundile. Ühelt poolt numbrite kujul, teiselt poolt küsitluste teel saadud teabele, seda paraku sageli isegi nendes kohtades, kus teave on ilma küsitlustetagi olemas. Nimelt numbriliselt võltsida/ilustada on riskantsem, see võib igal hetkel, kasvõi kauges tulevikus ikkagi välja tulla, seepärast ühiskonna jaoks hellades valdkondades eelistatakse kasutada küsitlusmeetodit.

Eestis näiteks on sellisteks valdkondadeks keskmine palk ja tööpuudus, ehkki nende kohta on täpne numbriline teave Maksu- ja tolliametis (MTA) olemas. Miks ESA peab paremaks kasutada tekkepõhist palgastatistikat ja mitte maksuameti kassapõhist, seda võite lugeda aadressil http://www.stat.ee/16427 pealkirja alt: „Mille poolest erineb Statistikaameti ning Maksu- ja tolliameti avaldatav palgastatistika?“

Asja olemuse avab võrdlus e-valimistega. E-valimised on vastuolus seadustega ja ükski riik maailmas (Venemaa?) ei kasuta e-valimisi sellepärast, et need pole kõrvalt vaatlejate poolt kontrollitavad. Küsitlused pole samuti kontrollitavad, sest seda teevad ja infot haldavad avalikkuse poolt mittekontrollitavad institutsioonid. Seepärast taolised monitooringud pole õigustatult usaldusväärsed. Mitte, et küsitlused-vaatlused ei oleks põhimõtteliselt usaldusväärset teavet pakkuvad meetodid, seda mitte.

Sama huvitav on olukord tööpuuduse/tööhõive valdkonnas. Väljavõte ESA 13.08.2010 pressiteatest: „Töötuse määr on töötute osatähtsus tööjõus (hõivatute ja töötute summa). Hinnangud põhinevad tööjõu-uuringu andmetel. Statistikaamet korraldab tööjõu-uuringut 1995. aastast ja igas kvartalis osaleb selles 5000 inimest. Tööjõu-uuringut korraldavad statistikaorganisatsioonid harmoneeritud metoodika alusel kõigis Euroopa Liidu riikides.“ Noh, ja miks, maksuametis ju informatsioon olemas? Vastus ikka sama. Ja nii peabki ühiskond kasutama kahtesid andmeid paralleelselt, nii maksuametist kui statistikaametist. Maksuameti andmed on tõesed ja seetõttu karmimad, statistikaamet pakub nn poliitiliselt korrektset infot (et mitte öelda võltsinguid).

Tagasi artikli eelmises osas nummerdatud probleemide juurde. Alustan loetelude lõpust, nii tundub olevat lihtsam neile edukalt ring peale teha.

Valitsemissektori laenukoormuse pidurdamatu kasv

Valitsemissektori laenukoormus on viimastel aastatel pidevalt tõusnud ja möödunud aasta lõpus oli see 15,5 miljardit krooni. Aasta alguses rahandusministeeriumi poolt tehtud prognoosi kohaselt peaks see k.a lõpuks tõusma 21,3 miljardini. Kas taoline pidev võlakoormuse kasv ei kajastugi SKP kasvus? Muidugi kajastub ja sealjuures erilisel viisil, sest tegemist on väljastpoolt sissetulnud raha poolt tekitatud näiline majanduskasvuga.

Sellist majanduskasvu võiks piltlikult nimetada ka Lätilikuks majanduskasvuks. Läti nimelt võttis sisse hiiglasliku välislaenu ja selle kui hädaabisüsti esmane mõju avaldub praegu majanduslanguse pidurdumisena/oodatava majandustõusuna. Mis seal siis imelikku, kui suured välisrahad Läti majandusse sisse voolates seal majandusnäitajaid kaunistavad ja mis selles imelikku, kui välislaenu kasvu najal ka Eesti II kvartali näitajatesse „õhku“ sisse läks? Ei midagi imelikku, vastupidi, see on loomulik.

10.09.2010 raputas ühiskonda valitsusparteide teade, et võlakoormuse kasvu kiirust tõstetakse tõenäoliselt kahekordseks, ehk siis 10 miljardini aastas. Alanud on välisraha uus kiirenev sissevool, mis omakorda ka „poliitilise korrektsiooni“ huvisid teenib.

Riiklike reservide kulutamine

2008. aastal kulutati riigi reserve viiendiku jagu. Käesoleva aasta juunikuus teatas rahandusministeerium, et aastaga on ära kulutatud veel 33% stabiliseerimisreservist, ehk rahalises väärtuses 2,45 miljardit. Ka see oli raha sissevool SKP keedukatlasse ilma tööd tegemata. Sedapuhku ei tulnud raha küll mitte väljastpoolt, ent k.a II kvartali näljapaistetuslikule majanduskasvule oma osa andis. Seda raha polnud just palju teiste komponentidega võrreldes, kuid abiks ikkagi, et valitsevad parteid valimiseelsel perioodil sähvatusena paremad välja näeksid.

Rahvusliku majanduse „järeltapmine“

Tõelisest majanduskasvu näljapaistusest saame aga rääkida siis, kui võtame ette rahvusliku majanduse hävinguga kaasnevad nähud. Olen korduvalt kirjutanud, et rahvuslikku ettevõtlust hävitatakse sihiteadlikult maksuterrori ja laenumoratooriumi abil. Maksuterror on olnud sedavõrd tulemuslik, et peaminister on korduvalt kiitnud maksude eriti head laekumist.

Pingestamine maksude sissenõudmisel algas juba rohkem kui aasta tagasi, kui selgus, et maksud laekusid halvasti ja eelarve täitumine oli ohus. K.a maikuus oli maksuvõlglasi järele jäänud 109 000, aasta tagasi oli neid 40 000 võrra enam. 2009. aasta lõpu seisuga oli makse laekunud 100% plaanitutest, kuid selle tagajärjel turult lahkunud paljud etevõtted, mis ju igati seaduspärane on. Käesolevaks ajaks on maksuvõlg kukkunud suurusjärku 3 miljardit, nii et valimiseelseks pühadekaunistuseks-poliitkorrigeerimiseks on ikkagi veel midagi järele jäänud.

Punctum saliense 3

Olgu rõhutatud, et maksuterror ettevõtjate kallal ei kanna esmajoones siiski mitte poliitkorrigeerimise ülesannet. Eelarvesse letaalsete vahenditega maksurahade sissepressimisel on tegelikult hoopis teine eesmärgistus, nimelt salajane eesmärgistus. Euroopa Liidu loomise taotluseks on ju rahvusriikide hävitamine, rahvuste kokkusulatamine „aeglasel tulel“. Seda ülesannet saab täita üksnes rahvusliku majanduse hävitamise kaudu, sealjuures maksuterrori ja laenumoratooriumi abil

Teema arenduseks olgu nüüd üks anonüümne kommentaar E24-st:

08.09.2010 08:28

mees maalt : Auuuuu ?
Eestis on linnasid kust tööealised mehed on välismaale tööle läinud sest kodumaine tootmine on hävitatud
Riigiabi suunatakse dotatsioonidena suurtesse firmadesse või mittetootvasse sektorisse a’la muuseumide ehitamine
suunatakse abiraha vana Euroopa tootjate nänni ostma.
Hiljuti OMA TOOTE V?LJAT??TAMISEKS ei saanud mitte kusagilt abi, see oli suisa tragikoomiline milliseid põhjusi äraütlemiseks leiti. Ei põlatud ära isegi määrusega risti vastupidiseid väiteid.
Tootma tahate hakata we? Segi peast? Kas selleks teid eu- sse võeti?! Te olete TARBIJAD, lambad keda pügada mitte 1 kord aastas vaid 12 korda, peale iga palgapäeva.
?hest ei saa ma aru. Miks selline nägude tegemine ja hea onu mängimine. “

Usun, et kui ‘mees maalt’ loeks läbi kõik EIP kodulehekülje materjalid, siis ta mõistaks, et nägusid tehakse selleks, et mehed maalt ei näeks puude taga metsa …

 

IV osa

25.09.2010

Usun, et kui ‘mees maalt’ loeks läbi kõik EIP kodulehe materjalid, siis ta mõistaks, et nägusid tehakse selleks, et mehed maalt ei näeks puude tagant metsa. Mets aga on pime ja hädaohtlik, kontide ragin, appihüüded. Viimasteks ohvriteks Väätsa Agro ja Püssi Puitlaastplaatide Tehas. Firmad seisavad pankrotistamisjärjekorras – ülesostmisjärjekorras õhukese raha eest välisoamandisse.

Noh, ja mis siis, et pankrott, järelikult polnud korralik ettevõtmine, võib ju teha uue ja parema? Selgub, et ei või. Just siin on see koht, kus seisame silmitsi „Eesti riigi ja rahva ärakustutamise avaliku salaplaani“ kõige andekama salalahendusega. Nimelt on nii, et ei saa uusi ja elujõulisi ettevõtteid teha mitte ainult laenumoratooriumi pärast, vaid ka sellepärast, et eesti ettevõtlus on „steriliseeritud“!!! Selle peale on juba eriti raske tulla, et

Punctum saliense 4

rahvusliku majanduse embrüonaalseks tapmiseks loodi „ärakustutajate“ poolt sellised sihttäitevorganid nagu Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) ja Krediidi ja Ekspordi Garanteerimise Sihtasutus (Kredex).

Et asjad ei saaks areneda, tekita punnpositsioon ja täida see ise omade meestega! Ärakustutajate uskumatult kõrge professionaalne tase ei saa tulla üksnes kohalikelt pimeda valguse kandjatelt, see on rahvusvaheline kõrgtase – Venemaa, EL föderatsiooni ja USA ühendatud jõud.

Et EAS ja Kredex ei tööta, oli juba ammu päevselge, ent rahvuslikule majandusele de fakto vastutöötamine ja selle tase olid ülienamusele inimestest ebaselged, et mitte öelda täielikult teadvustamata. Pildi lõi osaliselt selgeks 6. augustil riigikontrolli poolt avalikustatud üheksa kuud väldanud Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuses läbiviidud audit. Riigikontrolli põhijäreldused on:

- EAS toetuste tagajärjel majanduse tootlikkus ja ekspordivõime ei suurenenud, raha 7,4 miljardit 6 aasta jooksul on samahästi kui tuulde loobitud;

- toetused rikkusid siseriiklikku konkurentsi, sest toetuste killustatuse ja väikese mahu tõttu eksport ei avanenud, küll aga lõid toetuse saanud ettevõtetele eelisolukorra siseriiklikult, mistõttu toetused kujunesid sisuliselt valitsusepoolseteks pististeks.

Loomulikult ei avanud riigikontroll seejuures veel EAS tegevuse salajasi eesmärke, targalt tekitatud kahjulikkuse tagamaid. Ent vähene valge valgus siiski süttis ja pimeda valguse kandjaid see vägagi ärritas.

Siin on nüüd õige koht heita õhku retooriline küsimus, et mis asja, kas väliskapitali tegelik huvi ongi siis tõepoolest ettevõtteid üle võtta, et ise edukamat ettevõtlust ajama hakata? Ei ole, loomulikult. Väliskapitali ja välisriikide huvi on hoopis sirgjoonelisem ja jultunum, nende eemärgiks on tagada endale orjapidaja staatus 21. sajandi teostuses.

Ülevõetud kohalik suurtootmine on kui keskaegne mõis koos mõisnikuga, kelle külge kõik kohalikud inimesed on sunnimaiselt kinnistatud, sest mujalt tööd ei saa. Selleks, et kohe mitte kuidagi ei saaks, selleks luuaksegi kunstlikult suur tööpuudus riigikogu riigireeturparteide ja väliskapitali hästiõlitatud koostöös, kuhu edutult püüavad sisse trügida ka mõned kohalikus mõistes suured, ent mittekohalike jaoks vastikud jupats-tegijad.

Uusorjastamise kellavärgis on oluline roll täita hüpnopolitistlikel lausujatel, nendel, kes tõestavad, et teistmoodi ei saagi asjad olla, … sest majandust ei saa ju käskida! Peaks tuttav ette tulema. Muidugi, Andres Arrak – ärakustutajate apologeetide liider. Oma artiklis „Majandust ei saa käskida“ 20.09.2010 E24-s ta kirjutab: „Majandusseadused toimivad kellegi soovist sõltumata, /-/ Kriisid sellepärast tekivadki, et tekib valede majandusotsuste akumulatsioon. Ja viimast on turumajanduses võimatu ära hoida.“

Ometi on vaidlustamatu, et majandus toimib üksnes ja vaid kellegi tahtest sõltuvalt, kusjuures selliseid tahtjaid, kelle tahe osutub lõpuks otsustavaks, neid ei ole palju. Kes kahtleb, et turumajnaduses sugugi mitte alati ei akumuleeru valed otsused, või siis valesid otsuseid isegi ei tehta, see uurigu Hiina majanduse 30 aasta pikkust katkematut edulugu, kõrvale kinnistamiseks Malaisia, L.-Korea, Singapuri, jt edulood. Rahvusriiklik protektsionistlik majandusstrateegia on see, mis kõik A.A. väited ümber lükkab.

Illustreerimaks, et kellegi tahe võib majanduses otsustada samahästi kui kõik, selleks sobib üsna hästi Wall Enbergi kommentaar SI portaali uudise nr 250 kommentaariumist:

“See jändamine EU ümber on pangaagentide ja Rootsi nuhkide jaburus. Saage ometigi aru, et Eesti kuulub vaid formaalselt EUsse. Tegelikuses on Eesti juba pea kümme aastat Rootsi koloonia. Kunagi ütls vana Rottshildt, et kui ta saab kontrollida ühe riigi raha, pole tal asja kes seal seadusi teeb. Need seadused, mis tehakse kajastavad ikkagi tema huve. Tänases Eestis on kogu rahandus 90 % de jure kahe (de facto ühe) Rootsi panga käes. Firmadest, mis Eesrtis töötavad on pea 80 % samuti Rootsi kontrolli all. Tänane Eesti ei ole iseseisev riik, vaid Rootsi koloonia ja see mida EV ka Brüsselis ei teeks ei saa mitte kunagi vastanduda peremeeste (Rootsi) huvidega.
Rootsi sai koloniaal õigused Baltimaade üle 1993 aasta Clinton-Bildti kokkuleppega. Seepärast ka kõik teised maad Baltikumist nii kergelt taandusid. Küsige enestelt, et miks Saksamaa, Inglismaa,Norra või Taani Baltikumis kanda pole kinnitanud.
Asja teeb veelgi kurvemaks 2002 aastal Vene äririnkondade ja Rootsi panganduse vahel sõlmitud MRP. See toimus Tallinnas ?lümpia Hotellis ja selle pakti kohaselt tunnustasid Venemaa valitsevad ärimehed Rootsi ülemvõimu Baltikumis. Siit ka Savisaare suured raskused Moskvas.
Need kes täna tahavad Eesti iseseisvust taastada ja Eestit valitseval rinkonnal tooli alt tõmmata, peavad tegema kõik selleks, et Rootsi kolonialism Eestis lõppeks. “

Mulle pole täpselt teada, kust pärineb Enbergi teave (väidetavalt avalikustati Clinton-Bildti kokkulepe Rootsis), ent see polegi oluline, tänasel päeval on piisavalt kaudseid tõendeid, et tema väidetele alla kirjutada. Isegi sobiv päevakohane näide ootab varnast võtmist:

Eesti Päevaleht, 23.09.2010:

“”Rootslased tahavad Narva Kreenholmist ehitada suure lustilinnaku.”

Rootslased plaanivad kunagise Euroopa ühe suurima tekstiiliettevõtte Narva Kreenholmi ajalooliste tööstushoonete alale rajada suurejoonelise meelelahutuslinnaku, kus peaksid kokku saama Skandinaavia kapital ja Vene turist.

Narva Kreenholmi kinnisvara omava O? Narva Gate tegevjuhi Jaanus Miku sõnul kavatseb kahele Rootsi ettevõttele kuuluv firma rajade vanadesse tehasehoonetesse muu seas ka suure kontserdisaali.
Skandinaavlased opereerivad suurte numbritega: 30 hektari suurusel maa-alal, 30 hektarit uut kvaliteetpinda -poed, kasiinod, hotellid, kontoriruumid ja korterid. Kõik see võiks hiiljemalt 20 aasta pärast valmis saada. Narvast, usuvad Skandinaavia ärimehed, peaks saama turismiteede sihtkoht, kus rikas venelane ja jõukas eurooplane rõõmuga elab ja raha kulutab.”

Kas Eestlast nägite? Ei näinud? Pole viga, tervisekontrolli pole vaja minna, sest eestlase jaoks polegi kohta ette nähtud mujal kui teenindajana. Kolmas sort, aborigeen.

Eesti rahvusliku majanduse likvideerimine sujub hetkel kustutajatel hästi. Et edaspidigi jamasid ei tuleks on kustutajad ellu kutsunud veel ühe tegelaste koosluse, nimelt „usukuulutajad“, kes kuulutavad võtmes, et me oleme vägagi tõsiselt võtnud õige tee otsimise, kõik läheb hästi, me oleme õigel teel …

16.09.2010 tegi riigikogu liige Jüri Tamm ettepaneku luua riigikogus tulevikukomisjon, millest kujuneks tõeline riigikogu tulevikuvisioonide aju. Arengufondi juht Ott Pärna teatas samas, et nad on alustanud debatti Eesti tuleviku üle. Mininpožarskilikult, … me näeme! Me näeme, … see vist on laev! Me näeme, … see vist on valge!

Seega 7,4 miljardit punnpositsiooni võtmefiguuridele välja jaotatud, tammepärnapuust Buratinod jätkuvalt juba 18 aastat ainult näevad, ettevõtlus on steriliseeritud, … selline on kustutajate kõrge kvaliteedimärgiga tegevus seda liini pidi. Artikli põhitemaatika osas see SKPle midagi juurde ei anna, ei faktiliselt ega SKP ajutise “poliitilise korrektsiooni“ näol.

Näljapaistetusliku majanduskasvu põhikomponentidest

Niipalju sai lühidalt nendest komponentidest, mis k.a majanduskasvu II kvartali näitajad väiksemaks pöörasid. Ent nagu artikli II osas numereeritud sai, on olemas ka need komponendid, mis …

 

V osa

12.10.2010

Ent nagu artikli II osas numereeritud sai, on Eestis olemas ka neid majandustegevuse komponente, mis kasvu annavad, kasvõi SKP puhtnumbrilisel kujul.

Inflatsioon ja krooni devalveerumine

Olen korduvalt kirjutanud, et krooni devalveerimine on vältimatus, seda suurusjärgus 40-50%, sest ühiskonna sissetulekud ja kulutused tervikuna ei ole tasakaalus, ent peavad tasakaalu minema, või siis tuleb need tasakaalu viia. Kui oli sobivaim aeg devalveerimiseks klassikalisel viisil, seega inimestele lõppkokkuvõttes kõige väiksemate kannatuste hinnaga, siis jäeti see tegemata. Ent, mis tulema peab, see tuleb kindlalt kõik. Nüüd devalveerub kroon kahte kanalit pidi: mediaankeskmise sissetuleku ostujõu vähenemise läbi ja inflatsiooni kaudu. Mõlemad protsessid on võimukandjate silmakirjalike ohkimiste-ähkimiste saatel edukalt oma võidumarssi juba alustanud. Palgalangus on ühiskonnale täna juba vana tuttav, inflatsioon tutvustas end septembrikuul 4%-lise aastakasvuga, ning kasv jätkub progressioonis. Näiteks võrdluses september-august oli tarbijahinna indeksi kasv juba 0,8%!

No nii, inflatsioon, aga kuidas see on seotud SKP kasvuga, viimast mõõdetakse ju püsihindades, st et inflatsiooni mõju taandatakse. Selgub, et on seotud küll, sest hindade tõus toob inimestele endaga kaasa kogutud säästude sunniviisilise käikulaskmise, sest reaalkulutuste maht on enamuse inimeste puhul juba ammu miinimumis. Elustandardi taseme edasist langust püütakse vältida säästude käikulaskmisega või uute tarbimislaenude abil. Nii tulebki ringlusesse täiendav rahavoog, mis tarbimise käigus toodab lisandväärtust, suurendab SKPd numbriliselt.

Punctum saliense 5

Kui võtta aluseks, et devalveerumine peab toimuma 40% ulatuses, siis inflatsioon lähikuudel progresseerub halastamatult ja on täiesti reaalne, et hinnatase Eestis tõuseb EL keskmise letasemele – seda palgataseme juures, mis on EL keskmisest kordades madalam. Eesti kukub lähiaastal kolme viimase hulka.

Huvitav muidugi, kuidas selline asjade käik mõjutab valimiste tulemusi, sest võimuparteidele ebasoodsad probleemid euroga hakkavad kohe peale aastavahetust kiiresti süvenema. Lähitulevikus pole võimatu ka euro enese devalveerimine. Kuid praegu tundub siiski, et tegelik europauk Eestis tuleb peale valimisi, millest on muidugi väga kahju, sest eesti rahva võimalik kainenemine hilineb valimisi silmas pidades.

Väliskapitali sissevoolu suurenemine

Loomulikult pole tegu 2007. aasta „tsunamiga“, kui laenurahasid tuli Eestisse aastas 35 miljardit, kuid miinimumhetkega võrreldes on väliskapitali sissevool sel aastal suurenenud. Sissevoolukanaleid on põhiliselt kaks, pangalaenud ja kulutused laovarude suurendamisel.

Vahetult aasta alguses ilmus meedias uudisnupuke, mille järgi kinnituvahendite ja liimide suurtootja, Saksa megafirma Würth teatas, et plaanib ehitada Tallinnas veel ühe laohoone ja büroo, et paremini valmis olla algavaks majanduskasvuks. Huvitav, et Würth näeb terendamas suurt majanduskasvu! Ilmselt siis näeb, sest isegi Paides kerkis Würth’i kauplus üleöö. Mina, kes ma elan Paide lähedal, küll kohapeal selliseid märke majanduskasvust ei näe, isegi selle algust mitte, et aga midagi salapärast on toimumas, seda näen küll.

Aasta keskel köitis minu tähelepanu uudis, et kaubavahetuse puudujääk on hakanud kiiresti kasvama. Import kasvas ekspordist oluliselt kiiremini ja aasta keskpaigaks oli puudujääk 1,9 miljardit, mis on aastatagusega võrreldes 8 korda suurem! Selgus, et (välis)ettevõtted suurendasid kiiresti oma laovarusid, mis omakorda kõneleb välisfirmade ettevalmistumisest millekski.

Üllatustejada jätkus augustis, kui suurte pealkirjade all anti meile teada, et Rootsi pangad naudivad tänu Balti riikidele taas suurt majandusedu! Ära sa märgi! Kusjuures mitte ainult Rootsi Pangad, ka Norra ja Soome pangad, isegi Soome Pohjola Pank Oy kiirustab avama oma kontoreid Balti riikides. Laenuraha voolab jälle Baltikumi, sealjuures Eestisse. Kuskil on midagi meie silmadele nähtamatut, suurt ja sigamaist idanemas, mis Eesti SKP II kvartali tulemustesse on jätnud kaunistava jälje. Seda nii kavalalt, et rahva heaolu pole seeläbi kohe mitte kuidagi paranenud.

Töö-vaba majanduskasv

SKP numbrilisel väärtusel on võime kasvada veel ühte kavalat teed pidi, nii et see tavainimese kõrvalt mööda läheb, küll aga statistikaameti paberites hästi nähtav on. See juhtub siis, kui majandustegevus väljub rahvusahelise konkurentsi keskkonda, meil eelkõige ressursi müügi kaudu – põlevkivi müügi kaudu. Muidugi mitte põlevkivi kamakate kujul, vaid muundatuna elektrienergiaks. Huvitavaks müügiartikliks on kujunenud ka saastekvootide müük, mis pole küll teab kui suur asi, ent paari miljardilisel lisal eelarvesse on siiski valitsusparteide profiilile parandav toime.

Märtsikuus lõppenud Eesti Energia 2010 majandusaasta äritulud olid 11 miljardit krooni, ärikasum 2,1 miljardit, puhaskasum 2,3 miljardit, omanikele (sealjuures Eesti riigile) maksti välja 1,36 miljardit. Muljetavaldavad numbrid. Juulikuu seisuga kasvas elektrienergia tootmine möödunud aastaga võrreldes 72%. Kas sisetarbimise kasv? Muidugi mitte, põhilise osa kasvust andis elektrienergia eksport.

Kuid milline osa sellest rahavoost jõudis rahva taskusse? Väga väike, sest niisugune on ressursimüügi, kui peaaegu töö-vaba majanduskasvu omapära. Kas ehk tõi see endaga kaasa töötuse vähenemise? Üldsegi mitte, sest näiteks põlevkivi tootmise kasv poolteist korda toob küll juurde töökohti kaevuritele, ent siiski arvuliselt vaid sadades, mitte tuhandetes, mis töötuse statistikas pole palja silmaga nähtav. Elektrienergia tootmist suurendada 1,5 korda võib aga ka ilma töökohtade arvu tõstmata.

Süüdistuskokkuvõte Eesti Statistikaametile

Ühiskonna heaolu näitajad langevad Eestis pidurdamatult, kuid sisemajanduse koguprodukt SKP järgi II kvartalis reipalt kasvas! Kas nonsenss? Üldsegi mitte, vaid seaduspära. Nimelt

Punctum saliense 6

SKP on selles mõttes formaalne suurus, et ei oma otsest jäika sidet ühiskonna heaolu näitajatega.

Aga: „Demokraatliku ühiskonna majanduspoliitika eesmärgiks peab olema üleüldise heaolu maksimeerimine. Sellel kõrval tuleb arvestada euroopalikus kultuurikontekstis olulisi ühiskondlikke põhiväärtusi, milleks on vabadus, õiglus, turvalisus ja edukus,“ Eesti majanduse konkurentsivõime, Tartu Ülikooli kirjastus, 1999, lk 478. No loomulikult, kuidas siis teisiti! Ja selleks, et nii saaks toimuda ja tulemust saaks ka kontrollida, selleks peab riiklik statistika tagama kodanike heaolu täpse mõõtmise ja trendi täpse seire. Selleks aga SKP ei sobi, nagu selgus.

Kus probleem, kus võti? Selgub, et probleemi tegelikult ei olegi, sest Euroopa Liidu normdokument on selle teoreetiliselt lahendanud ja liiduvabariikidele kohustuslikuks täitmiseks ette andnud. Nimelt Euroopa Liidu liiduvabariikide statistika tuleb esitada EL metodoloogilise juhendi alusel: “Euroopa rahvamajanduse arvepidamise süsteem 1995,” (ESA 95), tõlgitud ja trükitud Tallinnas 2001. Selle järgi tuleb kogumajanduse reaaltulu näitajad esitada tabeli 10.60. kujul, mis on toodud ESA 95 lk 282.

Märkus: tabelis 10.60. punasega juurdekirjutatud sulgudes olevad lühendid on minupoolselt lisatud.

Probleem on hoopis selles, et Eesti Statistikaamet ei täida EL keskvalitsuse kõige olulisemat metodoloogilist juhendit ESA 95 Eesti makroökonoomiliste näitajate ….

 

VI osa

30-10-2010

Probleem on hoopis selles, et Eesti Statistikaamet ei täida täpselt EL keskvalitsuse kõige olulisemat metodoloogilist juhendit ESA 95 Eesti makroökonoomiliste näitajate esitamisel avalikkusele, sealjuures rahvusvahelisele avalikkusele. Nimelt aastaraamatud saadetakse laiali ka kõikidesse teistesse liiduvabariikidesse, mis annab võimaluse lihtsalt ja kiiresti võrrelda liiduvabariike omvahel – andmed kui esitatakse ühtsete ESA 95 nõuete alusel. Ent, kes esitab ja kes ei esita, Eesti kohati ei esita.

Definitsioonijärgselt on siis riigi mõte selles, et tagada elanikkonnale heaolu ja turvalisus. Majanduse kasvatamise eesmärgiks on inimeste heaolu jatkuv tõstmine, seda enam, et nende kaudu kumuleerub kogu ühiskonna jõukus. Väga lihtne, ent hoopis keerulisem on ülevaatlikult ja täpselt tõestada numbrite kujul, et inimeste heolu on just see- ja seesugune, ning rahvusvahelises võrdluses on nii- ja naasugune.

Heaolu olulisim näitaja on mõistagi inimeste sissetulekud. Selle mõõtmiseks pole keskmise palga number, olgu siis bruto-, neto-, aritkmeetiline või mediaankeskmine seotuna nende reaalse ostujõuga, piisavalt ammendavad näitajad. Seepärast grupeerivad ausate riikide statistikaametid elanikonna sissetulekud kümnesse või ka rohkemasse sissetulekuvahemikku, ning seejärel leitakse milline arv tulusaajatest mingisse intervalli satub. Nii tehakse väga mitmes erinevas lõikes, nii bruto- kui netoväärtustes. Leibkondade sissetulekute analüüsil kasutatakse nende grupeerimist tuludetsiilide kaupa.

Võtkem ette Soome Aastaraamat 2009. Üksikisikute tulude jaotumise ammendav esitus on nõudnud kolm A4 lehte, millel kokku kolm mahukat tabelit ja kaks graafikut: tulud, nende moodutumine, jaotumine, maksustamine jne, kõik kenasti detsiilidesse seibitult. Teaduslikult täiuslik pilt ühiskonna jõukusest ja selle jaotumisest. Kindlasti leiab nüüd osa lugejatest, et mõtleks ikka kellega võrdleb, aga Lätist oleme ikkagi paremad! Selgub, et ei ole, Läti on oma ühiskonna avanud pea samahästi kui seda teeb Soome.

Eesti aastaraamatust leiame vaid leibkondade tulukvintiilid, mis üks lootusetult mitteküllaldaane käsitlus on. Majanduslikku ebavõrdsust ei ava see aga üleüldse mittekuidagi. Aastaraamatus 2010 leiame vaid kaks mõnitavat arvrida:

Gini koefitsient: 0,341/2004; 0,331/2005; 0,334/2006; 0,309/2007;

kvintiilide suhte kordaja: 5,9/2004; 5,5/2005; 5,5/2006; 5,0/2007.

Kas saite targemaks? Ei saanud, 99% lugejatest ei saanud üldse targemaks, 1% sai targemaks sedavõrd, et Eestis on varanduslik ebavõrdsus salastatud suurus. Küllap ikka sellepärast, et ebavõrdsus nii räige on. Võimalik, et kogu Lääne kultuururuumi kõige raskem kirves.

Ma ei nõua Soome-laadset üliseibimist eesti statistikalt, väiksemastki mahust piisaks, kuid see peab olema tehtud detsiilide täpsustasandil. Ühiskonna kirjeldamine kvintiilide tasandil on kogu temaatika ülbe kalevi alla peitmine õigust-jääb-ülegi ilme näol.

Kuid varanduslik ebavõrdsus pole ikkagi veel see kõige-kõigem, selleks on siiski ebavõrdsus korrelatsioonis kogu selle rikkuse määraga, mis tarbimiseks üle jääb. Selleks on reaalselt kasutatav netorahvatulu NKT tabelist 10.60.

Tabel näitab ilmekalt, et meil ainuotsustaja seisusesse tõstetud sisemajanaduse koguprodukt SKP on tegelikut üks koorimata kartul, mis sellisena süüa ei kõlba. Tabelist näeme ka, et SKP ja SKT pole sugugi üks ja seesama asi, ehkki eesti meedias vahet ei tehta. Eesti meedia ei tunnista aga üleüldse rahvusliku koguprodukti RKP mõistet, mis SKPst hoopis olulisem näitaja on. Eriti huvitav siinjuures, et igapäevaelus inimesed ei pea välisinvestori raha enda omaks, ent makrorikkuse arvutamisel ei protesti avalikkus sugugi, kui SKPs sisalduv välisinvestori poolt väljaveetav kasum ühiskonna poolt loodud rikkuse hulka liidetakse ja selle poolt ka äratarbitavaks rikkuseks loetakse. Hämmastav!

Tabel 10.60. on ESA Aastaraamatus 2010 üllatuslikult täiesti olemas, varem seda pole olnud, ja leiate võtmetähtsusega tabeli aastaraamatust lk 183 tabeli 12 kujul. Üleüldse olgu siinkohal tunnustavalt märgitud vähemalt seegi, et viimane aastaraamat on mõõtmetelt ja kaalult tagasihoidlikum, ülepluhvitud tühi-pidulikkusest vabam. Selles osas on EL traditsioonidele lähemale jõutud.

Kogu tabeli analüüs selle artikli raamidesse ei kuulu, seepärast vaid viide kõige olulisemale aastatest 2007 ja 2009 miljardites kroonides jooksevhindades:

                                                                                                               2007   2009

SKP (Gross domestic produkt)                                                     244     215

Reaalne kogurahvatulu RKP (Gross national income)                           227     210

Reaalne kasutatav netorahvatulu NKT (Net national disposable income) 199    178

Lõpptarbimiskulutused                                                               176     161

Väga huvitav, SKP meil justnagu suur-suur, kättejääv osa aga väike-väike. Peale selle. Kas olete kusagil kohanud käsitlust, kuidas kättejääv osa – kasutatav netorahvatu või siis lõpptarbimiskulutused – oleksid laiale ühiskonnale tetavaks tehtud, nende kasv või kahanemine kella külge riputatud. No, ei ole. Et aastaraamatus on olemas üks kaval tabel, see ei tähenda ühiskonna seisukohalt veel mittekuimidagi, sest peale teie oskab selle üles leida ning kasutada veel vaid murdosa elanikkonnast.

Üks oluline sotsiaalne näitaja, millest ei taha ei meedia ega võimupidajad rääkida, on see, kelle vahel läheb jagamisele nimetatud hästi pisike NKT/lõpptarbimiskulutused. Tõde ei ava mitte tööpuuduse määr ühiskonnas, vaid tööhõive määr. Suurim hõivatute arv Eestis on olnud 840 000. On põhjust väita, et ka täpne tööhõive on tänase päeva seisuga lausa salastatud, kuid hinnanguliselt jagub tööd ja saab seega väikese tükikese reaalsest netokogurahvatulust 450 000 inimest Eesti territooriumil. See arv väheneb pidevalt. Aga kui palju ja kui kiiresti? Jälle küsimärk.

Kuni ühiskond ei oma filigfraanselt täpset teavet vähemalt kõige selle kohta, mis esile toodud sai, kuni ühiskonna silmavaate hägustab Eesti Statistikaameti kräpp, niikaua pole ühiskonnal selget ettekujutust, mis toimus, mis toimub ja mis hakkab toimuma, ning on seeläbi takistatud juhtimaks oma saatust.

Saagu siinkohal veelkord eraldi rõhutatud,

Punctum salience 7

et alates aastast 2000 on Eestis salastatud ka ettevõtluskapitali kuuluvus omanike liigiti. Seetõttu ei tea ühiskond sedagi, mis rahvuslikust suuromandist, maast ja kinnisvarast on veel oma, mis võõras või kohe-kohe võõra omaks saamas.

Lõpetuseks artikli pealkirja juurde, kas Eesti Statistikaamet on manipuleerija või rafineeritud kurjategija? Sellele vastamise jätan lugeja hooleks, minu arvamus peaks kõigile juba ilmne olema. Pealegi vastus küsimusele sõltub ju niikuinii sellest, kes vastab. Neil, kes konditsioneerivad Eestit omariikluseta piirkonnaks, kus eesti rahvas on etniline kild (ehk aborigeenid), neil on põhjust olla rahul Eesti Statistikaametiga.

Lugejatele soovitus. Kui tahate selgusele jõuda milleski Eesti makromajanduses või sotsiaalsfääris, siis igasugune ESA number tuleb enda ette asetada kui väide, aga mitte kui tõestus. Head väidete tõestamist.

1,922 total views, 2 views today

Heido Vitsur tugevdas oma positsiooni “tühi”lausujate eliidis

Järgnev väljavõte on pärit 16. septembri E24 artiklist: “Välisraha sissevool Eestisse on 5 korda vähenenud“:

«Praeguse majandusstruktuuri juures ei taga ka kriisieelse ekspordimahuni jõudmine majanduse taastumist kriisieelsele tasemele, rääkimata vajalike struktuurimuutuste finantseerimisest.

Ka ei ole seni märgata piisavat, uut kasvu ja struktuurimuutusi võimaldavat, otseste välisinvesteeringute sissevoolu,» märgib Vitsur.

Raportist selgub, et kui välisraha sissevool ulatus 2007. aastal 31,25 miljardi kroonini, on tänavuste prognooside kohaselt see ca 6,3 miljardit krooni.

«Viimase kolme ja poole aasta jooksul Eestisse ja siit välja liikunud erinevaid rahavooge vaadates näeme, et meie majanduskasvu toetanud välisraha sissevool on võrreldes tipuga üle viie korra vähenenud, kuid erinevaid sissevoolu kanaleid on kriis mõjutanud erinevalt ning et ka selle aasta esimese poolaasta andmed pole kuigi julgustavad,» nendib Vitsur.

Vitsuri “tühi”lausumine nr 1: 2007. aastal lõpus alanud majanduskatastroof oli majanduskriis ja mitte  valitsuse poolt ülesehitatud kinnisvaramulli lõhkemine.

Vitsuri “tühi”lausumine nr 2: kinnisvaramulli sissevoolanud laenuraha toetas majanduskasvu.

EIP teabetoimkond

16.09.2010

380 total views, no views today

“Tühi”lausujate liidriks tõusis Heido Vitsur

10.08.2010 Delfi Majanduses on lugemiseks artikkel, mil pealkirjaks: „Vitsur: meie suurim probleem on suutmatus luua innovaatilisi tooteid

Sealt pärinevad mõtted:

“Kõige põletavamateks probleemideks on kahtlemata tööpuudus ja meie majanduse madal konkurentsivõime, see, et meie tööstuse struktuur on selline, et rahvusvahelises tootmises oleme liiga tihti juhusliku, suhteliselt lihtsa ja seetõttu väga ebastabiilse ja mobiilse ning vähetulusa allhanke tegijaks,” ütles Vitsur Delfile. /—/

“Üheks põhjuseks miks meil kõige paremini pole läinud, kuid millest meil ei räägita on see, et me peamegi õigeks lasta asjadel minna nii nagu nad lähevad (seekord siis tsüklit võimendavalt: alguses ülikiire majanduskasv ja seejärel sama tugev kukkumine) ning me polegi eriti huvitatud siin midagi ette võtmast, pigem kaldume väitma, et selline asjade käik on meile kõige kasulikum,” lausus Vitsur. /—/

„Laiemas kontekstis on meie suurimaks probleemiks suutmatus luua piisavalt uusi ja innovaatilisi tooteid; nende tootmist ja müüki arvestatavas mahus käima panna ja kontrolli toimuva üle enda käes hoida. Me ei saa sellega hakkama, sest meil napib vajalikku kogemust, meil pole piisavaid kontakte, vajaliku tasemega koolitust ega ka ambitsioone.“ /—/

„Me ei osanud pika aja jooksul näha probleemi selles, et meie ettevõtlus oli tugevalt orienteeritud väljast sisse laenatud raha kulutamise korraldamisele, mitte aga maailmaturgudel konkureerivate toodete loomisele ja nende müügiga raha teenimisele,” ütles Vitsur.

Nii lausub viimasel ajal „tühi“lausujate parnassile tõusnud meil-on-veel-mõningaid-puudusi-mees Heido Vitsur.

Aga kui on olemas „tühi“lausumised, siis peavad olema kuskil ka tõsilausumised. Tõsilausujate parnassilt: „II Vabariigi majanduses tunnistatakse vaid kahte põhimõtet: anda panganduses litsentse üksnes välispankadele (millega tagatakse laen välisoperaatoritele ning „hapnikupuudus“ rahvuslikule ettevõtlusele) ja luua tegutsemise võimalused ainuüksi välisinvestoritele. Rahvuslik majandus on fiskaalsete, korruptiivsete ja füüsiliste mõjutusvahendite abil viidud koomasse,“ Eesti Iseseisvuspartei 02.08.2010 deklaratsioon, vt kodulehe pressiavalduste rubriiki.

EIP teabetoimkond

11.08.2010

466 total views, no views today

Kas rumal või topelttark?

Lugege tähelepanelikult läbi allpool toodud anonüümne kommentaar „Tehtud“, mis pärit kommentaariumist 08.07.2010 E24 artiklile: „Eesti majanduslanguselt ELis teisel kohal“. Kompetentne ja vigadeta jutt, vähemalt esmapilgul. Aga nüüd lugege võrdluseks läbi ka temaatiliste artiklite rubriigist Vello Leito artikkel: „Riiklik saladus nr 1“. Ei klapi omavahel kokku need kaks, ehkki mõlemad on sisutäpsed lood. Miks? Sellepärast, et „Tehtud“ jätab arvestamata kõige tähtsama fakti, et valitsus mitte, et ei jätnud reageerimata hädaohusignaalidele, vaid päevast päeva viskas hagu laenutulle valetades rahvale, et majandus kasvab, kuigi oli hästi teadlik, et kasvu polnud, oli vaid laenumulli paisumine.

Võib 100%-se veendumusega väita, et kommentaar on kirjutatud riigiametniku poolt juhtimaks inimeste tähelepanu kõrvale kõige tähtsamast, et valitsus lasi majanduse põhja teadlikult ja tahtlikult, kõrgemalt poolt tulnud käsu täitmise korras. Nii, et anonüüm Tehtud pole mitte loll, vaid topelttark.

 

09.07.2010 07:32

Tehtud : USA-s finantsterroristide poolt organiseeritud globaalkriis muutus Eesti jaoks lausa krahhiks sellepärast,et see magati maha.IMFi ekspertide Anna Maria Gulbe-Volfi ja Bas Beckeri raport kinnitab veelkord fakti,et Balti riikide majandusliku laostamise põhjustas Rootsi pankade kontrollimatu laenubuum.(ÕL 05.06.2010).
Eesti raharinglust peab koordineerima Eesti Panga Seaduse alusel Eesti Pank.Kui oli näha,et Eesti Pank ei taha välispankade kasumiahnet laenurallit pidurdada(kas selle eest ka keegi “füüri” sai,ei ole teada),oleks pidanud jõuliselt sekkuma kõigepealt möödukast sotsiks muutunud tollane rahandusminister Ivari Padar,esitades vastava eelnõu valitsusele.Kahjuks ta seda ei teinud ja ka VALITSUS TERVIKUNA jäi pealtvaatajaks.Selle tulemusel ongi meie majanduslangus ca neli korda sügavam,kui enamuses Euroliidu maades.On ju teada,et näit. Kanadas,Norras ja isegi vaeses Liibüas ei ole mingit majanduskriisi,sest nendes maades hoiti pankade tegevus riikliku kontrolli all.(Rein Taagepera andmed Maalehest).
President ILVES on kiidelnud ,et loeb iga päev USA ajalehti.Miks tema ja ta majandus-rahandusnõunikud ei näinud ette kriisi muutumist globaalseks,oli ta ju asjade kulgemsega iga päev kursis.Kui oli näha,et Eesti Pank ei täida talle EP Seadusega kehtestatud ülesandeid,tulnuks Ilvesel sekkuda – moodustada kriisi ennetamiseks komisjon valitsuse ja erakondade esindajatest.Põhiseaduse pargr. 77 järgi on ju Ilves kõigepealt Eesti riigipea.Järelikult tal peab olema ka sisepoliitilist visiooni.

467 total views, no views today

Kahetsusväärne juhtum

 

Tänase Delfi arvamusrubriigist võib lugeda Margus Lepa artiklit: „Mida teha tööpuudusega?“ Kahjuks autor lähtub kirjutises valest eeldusest, et tööpuudus ja majanduslangus oleksid justnagu kuidagi seotud puudujääkidega teadmistes, võimalustes, oskustes. Selline eeldus on viga, sest kõik halb tuleneb üksnes vaid tahtmatusest. Rahvusliku majanduse juurtega hävitamine ja võimalikult kõrge tööpuudus ongi valitsejate eesmärk.

Autor jätab arvestamata, et Eesti riik on Euroopa föderatsiooni poolt okupeeritud riik, eriti dominantselt on seda majandus. Rahvusliku majanduse hävitamine on eesmärgistatud aga eesti rahva omariiklusvõime hävitamiseks, sedakaudu Eesti territooriumi väljakiskumiseks eesti rahva omandist.

Autor ei arvesta, et majanduslangus ei tekkinud tühjast, tööpuudus tootmise nõrkusest, vaid kõik see on sihiteadlikult saavutatud riigikogu ja valitsuse poolt kinnisvaramulli väga täpselt eesmärgistatult ülespuhumisega valeväite abil, et Eesti majandus kasvas aastatel 2003-2007. Majandus varises ja variseb edasi üksnes seetõttu, et riigikogu ja valitsus kõikeväljapanevalt uputasid ühiskonda võlgadesse ja likvideerisid tootmist asendades selle mittetootliku kinnisvaraehitusega laenurahadel.

Autor jätab tähelepanuta ka selle, et euroraha eufooria on kinnisvarmulli ülespuhumise loogiline jätk eesmärgistusega viia majandus peale 2011 valimisi seisu, kus rahvas paluks põlvili, et teda päästetaks näljast ning võetaks „kunstlikule toitmisele“ ja seda pärisorjastatud ja aborigeniseeritud põlisrahvana oma kodumaal.

On kahetsusväärne, et Margus Lepa, kel terav mõistus, on liitunud sugerantide armeega, nendega, kes päevast päeva ilmutavad salakavalat teatraalset võltshoolivust probleemide „lahendamisel“ justnagu eesti rahva ja riigi heaks. On liitunud sussaaninite armeega, nendega, kes väidavad, et kui sümptoome ikka eriti hästi ravida, siis saab haigusest jagu küll.

EIP teabetoimkond

332 total views, no views today