Elver Loho eksib

Tänases Õhtulehes on Elver Loho artikkel: “Kas e-valimised on häkitavad” http://www.ohtuleht.ee/526949.

Lugu tuletab kõvasti meelde Krõlovi valmi, milles peategelane veedab päeva loomaaias ja imetleb arutul hulgl pisiloomi, mututkaid ja putukaid. Küsimuse peale, et kas ta elevanti ka nägi, vastab peategelane, et elevanti ta ei näinud. Nii ka Lohoga. Üsna tabavalt kirjutab loo kommentaariumis keegi anonüüm:

 

Autor eksib, 08:55, 25. mai 2013

“Tõnu sõnul on pabervalimiste mõjutamiseks mitu läbi ajaloo kujunenud ja üsna lollikindlat meetodit: lõpuks on küsimus ikkagi selles, millise numbri edastab valimisjaoskonna esimees vabariiklikule valimiskomisjonile ning millise numbri VVK registreerib.”
Siin loo autor täiesti juhuslikult “eksib”. Kõik need numbrid on pidevalt konkurentidele nähtavad ja kontrollitavad. Lisaks on need tulemused internetis kõikidele reaalajas nätavad. Samas seda, mis toimub arvutites ja valimisserveris ei suuda jälgida mitte mingisugune vaatlejate komisjon.Nende roll piirdub selle tuvastamisega, mida arvuti monitor SUVATSEB nendele näidata. Pikemaks kontrollimiseks ei jäetud eelmistel valimistel võimalust, sest kõvakettad hävitati.

Lahendile pääseb üsna lähedale kommenteerija Vello (tema ei ole mina):

 

Vello, 09:51, 25. mai 2013

Olen olnud e-valija. Aga momendil kahtlen selle turvalisuses. Näiteid on toodud piisavalt ja ülekordamine on tõesti mõttetu.
Tallinna TVs on e-valimiste ohtudest piisavalt juttu olnud, aga need kes väidavad, et e-valimised on turvalised, vaikivad, või piirduvad heal juhul vastuväidetega ajalehes.
Kahtluste hajutamiseks on parim moodus depatt, olgu see siis kas ETVs või mujal.
Eksperdid “poolt” ja “vastu” räägivad asjad selgeks ja valimismoodus jääb valija otsustada.
Aga seni, kuni avalikku depatti pole olnud, usun et e-valimine ei ole turvaline ja on manipuleeritav.

Lõpetuseks lisan omalt poolt, et minu seire kohaselt mitte keegi veel pole seoses e-hääletusega tabanud asja tegelikku sisu. Mõned aastad tagasi ma ise küll avasin probleemi olemuse, kuid mõte ei juurdunud ühiskonnas. Avan selle lähitulevikus, siis kui selleks õige aeg ja koht.

Vello Leito

25.05.2013

599 total views, 2 views today

Elver Loho: “moraalsete värdjate” teine tulemine

Elver Loho, parteitu kodanikuaktivist

Jaak Allik suutmatus oma eksimust tunnistada on võrreldav peaminister Andrus Ansipi seemnemonoloogiga aasta eest, kirjutab mulluse ACTA-meeleavalduse peakorraldaja, parteitu kodanikuaktivist Elver Loho Postimehe arvamusportaalis.

Riigikogu liige Jaak Allik väitis: «Kunagi pole olnud Vene riigi kallaletungi Eestile või Eesti riigile.» Tema sõnul on olnud Venemaa huvid alati regionaalsed ja sihikule on iga kord võetud suur hulk riike, teiste hulgas Eesti – sellepärast polegi Vene riik kunagi Eestile kallale tunginud.

Samasuguse loogika järgi võiks öelda, et Hitler ei tapnud juute, sest ta ajas homosid ka ahju. Ta ei rünnanud kunagi Prantsusmaad, sest tema soov oli vallutada kogu Euroopa.

CIA ei kukutanud kunagi Guatemala demokraatlikult valitud riigijuhti, vaid USA huvi oli regionaalne. Venemaa ei okupeerinud kunagi Eestit, sest ta okupeeris terve Baltikumi. Eestlasi ei küüditatud kunagi Siberisse, sest küüditati terves Baltikumis.

Igaüks võib nende näidetega jätkata.

Kõige enam ajab mind marru see, et Jaak Allik ei suvatsenud oma sõnade eest vabandada, vaid kukkus ennast välja keerutama.

Ma oleks hea meelega jätnud Jaak Alliku partei mainimata, aga ei saa. Sotside juht Sven Mikser avaldas pressiteate, kus ei mõistnud Alliku ajalootõlgendust hukka, vaid soovitas lihtsalt avalikkuse ees oma sõnu paremini valida. Noh, juhuks kui eestlased ka peaksid kuulma.

Mul on kopp ees sellest, et poliitikud ei vabanda. Ansip ei vabandanud oma seemnemonoloogi eest, mis oli suunatud ACTA-vastaste pihta. Allik ei vabanda oma sõnade eest, mis suunatud Eesti riigi ja rahvuse kannatuste ja identiteedi vastu.

Säärase tagurliku ja rahvast võõrandava poliitilise kultuuri tulemuseks ongi Eesti rahva usalduse kahanemine Eesti poliitikute ja poliitika vastu. Tegu pole kaugeltki ühe poliitiku, ühe partei, ega ühe poolsuse eripäraga. Säärane suhtumine on tervest meie poliitmaastikust läbi imbunud.

Rein Raua legendaarset fraasi «moraalsed värdjad» kõlbaks kasutada just nende poliitikute suhtes, kes kunagi ei vabanda, vaid kukuvad keerutama. Neil ei ole selgroogu, vaid mingi paindlik kummist toru, mis mõtteid tagumikust pähe pumpab.

Ega enne midagi ei muutu kui mõni poliitik on sunnitud oma sõnade eest vastutuse võtma ja soojalt kohalt tagasi astuma. Nagu tsiviliseeritud riigile kombeks.

Riigikogu sotsiaaldemokraatliku fraktsiooni liige Jaak Allik ütles eileõhtuses ETV saates «Välisilm», et Venemaa pole kunagi Eestit rünnanud ja Vene ohust rääkimine on lihtsalt rahva hirmutamine.

__________________________

Allikas: Postimees; Arvamus

Postitas: EIP teabetoimkond

478 total views, 2 views today

Ei pea olema selgeltnägija, et selgelt näha

Täpselt nädal tagasi kirjutasin siinsamas uudiste rubriigis oma seisukohavõtus “Riigikoguparteide poliittehnoloogiline andekus”:

Ent mitte selles pole uba, üldsegi mitte, vaid hoopiski tolles, et Parteid suutsid märkamatult luua oma saatankavalatele plaanidele „rahva soovide“ tootmistsehhi. Piisab vaid oma palgalistele foorumlastele käsk kätte anda, et nüüd selline „algatus“ olgu tehtud ja, palun väga, tulemuseks ongi: „Tehtud“.

Võtame näituseks parteiliikmete kohustusliku alammäära. 500 liiget, … ei, 200 liiget on küllalt, ütleb foorum. Ja Parteidel ongi käes „rahva soov“ vähendada miinimumi kasvõi kahesajani. Muutmis-uutmismeelsed saavad 10 parteijupatsi peale kokku 10 riigikogumandaadi jagu hääli, riigikogus aga 0 kohta. Noh, mis kostad?”

Tänasest postimehest loete:

“Idee: erakonnaks saab 200 liikmega (4)

 Kodanikuaktivist Elver Loho tegi Rahvakogus ettepaneku, et erakonna loomiseks tuleks leida senise tuhande asemel viis korda vähem liikmeid. Mida arvad sellest sina?”

Noh, mis sa ikkagi nüüd kostad?

Vello Leito

24.01.2013

857 total views, 2 views today