Liitriik tuli juba koos Maastrichti lepinguga, Ojuland!

Ojulandi artikkel http://arvamus.postimees.ee/2051236/kristiina-ojuland-kumme-aastat-hiljem sisukäsitlust ei vääri, küll aga pälviks selles kasutatud ajupesu meetodid analüüsi. Kuid erilist tähelepanu väärib siiski kommentaariumis Tõnis Siimu poolt tehtud viga, milles ta väidab, et iseseisvuslased said 100 korda vähem ressursse oma selgitustööks. See on üliraske viga, sest tegelikult said iseseisvuslased vaid mikroskoopilise osa, piltlikus väljenduses suurusvahekorras nagu sõrmkübar Tallinna teletorni kõrval. On olemas ka ametlik info, vt raamat: „Ei? Jaa? – Euroväitluse alused“, Tallinn, 2001, lk 103:

Euroinfo telefoni andmetel (vastus 2001/03/13 kell 13:23) on alates 1992.a. tehtud nii välisabina kui otsese eelarvelise kuluna Euroopa Liiduga integreerumisele Eestis kokku kulutusi summas 3,125 miljardit krooni. Selle summa sees on 2,916 miljardit krooni välisabi ja 0,209 miljardit krooni riigieelarvelisi otsekulutusi. Tegelik kulutuste tsase on suurem , kuna ei olearvestataud avaliku- ja erasektori kaudseis kulusid liitumiseelselt.“

Ja kui palju veel sellele lisaks kulutati aastatel 13.03.2001- 14.09.2003? Kas teist samapalju veel juurde???

Mainitud kommentaar:

Tonis Siim 14.09.2013 19:28

Suurejoonelisemat ja häbitumat ajupesu, kui seda tehti mõned nädalad ning vahetult enne 16.sept. 2004 euroreferendumit pole Eesti pinnal varem nähtud. Miks ajaloolased ei uuri seda, praegu leidub veel palju tunnistajaid! Tollaste arvestuste järgi kulutasid impeeriumimeelsed võimud europropagandaks – jah-sõna saamiseks 80-100 miljonit krooni, kusjuures suur osa ajupesuks mõeldud rahast tuli välismaalt. Iseseisvuslastel jätkus oma sõnumi propageerimiseks ligemale 100 korda vähem ressursse. Iseseisvuslastele teavitamiseks mõeldud väga tühised summad võimude poolt olidki mõeldud selleks, et jätta muljet, nagu oleks tegemist demokraatliku üritusega. Mitte ainult erameedia, vaid ka riigimeedia mängis ainult ühte väravasse ja tagus 90% ulatuses eurookupantide trummi. ETV ja riigiraadio saatejuhid ühinesid enamikul juhtudel impeeriumimeelsete arvamusliidritega ning ründasid arutelude ajal iseseisvuse eest kõnelejaid.
Kusjuures paljud iseseisvuslased mõistsid EU-ga ühinemise paratamatust, kasvõi sellest aspektist, et globaliseerumise ajastul saab ainult ühinenud Euroopa koos Venemaaga vastu seista Aasia (Hiina ja Inda) jt kiiresti arenevate piirkondade majanduslikule ekspansioonile ning Euroopat ning Venemaad ähvardavale ümberrahvastamise survele ülerahvastatud planeedi tingimustes.
Referendumil jah-sõna ütlemist takistas paljusid iseseisvuslasi impeeriumimeelsete kriitikavaba lähenemine EU-le, kui oodatud messiasele ja europaradiisile, tänu millele pidi ka Eestisse saabuma jõukus, küllus ning igakülgne heaolu nagu omal ajal NSVL-i astumise puhul seda pasundati. Euroajupesu puhul 2004. ei häbenetud järjekordselt ära kasutamast ka vene kaarti – hirmutamist Vene ohu aegunud versioonidega, et teil on valida emb-kumb – kas uuesti elu Siberi vangilaagrites või siis jah-sõna puhul – õnnelik elu europaradiisis. Iseseisvuslasi nimetati põlastavalt eurovastasteks. Euroliidu koosseisus pidi aga Eesti iseseisvus aina suurenema.
Ojuland on justkui sündinud valetaja, kes vaatamata samasugustele tempudele oma parteigenossede ees, valetab nüüd ka Eesti rahvale, kui räägib, et “Euroopa Liidu vastane kampaania oli osavalt organiseeritud ja seda toetati ka väljastpoolt Eestist…” Tegemist oli ju puhtalt üldrahvaliku vastupanukatsega, et ära hoida samasuguse mentaliteediga uude liitu astumist kui seda tehti 1940-ndal NSVL-i astumise puhul. Vaatamata impeeriumimeelsete jõudude suurele ülekaalule osaliselt see ka õnnestus, sest EU poolt hääletajaid oli elanikkonnast vaid natuke üle 40%, kuna paljud iseseisvuslased aimates lõpptulemust juba ette, ei läinudki seda inetut etendust kaasa mängima ja boikoteerisid referendumit.

-3 -1  +1 +18“

EIP teabetoimkond

14.09.2013

1,322 total views, no views today

Kas kahetsusväärne eksimine Infopartisanis?

Tänane Infopartisan pakub lugemiseks artiklit: “Eurovastaste ühenderkonna alustest”. Selle, praegu veel hüpoteetilisele eurovastasele ühenderakonnale pakutavad programmilised alusteesid kattuvad sisuliselt üks-ühele Eesti Iseseisvuspartei programmiga. Meeldiv muidugi, ainult et EIP ei ole eurovastane erakond, vaid on ühemõtteliselt Eesti 1992.a. põhiseaduse ülimuslikkuse taastamist nõudev erakond. EIP ei nõustu väitega, et Eesti astus Euroopa Liitu vabatahtlikult, EIP tõestab vaidlustamatult, et Eesti okupeeriti Euroopa Liidu nimelise liitriigi (liitriik=riik) poolt (Lissaboni leping fikseeris EL riikluse ka formaaljuriidiliselt) Eesti parlamendierakondi formaal-juriidilisele riigireetmisele sundides. Euroopa Liidu vastu võitlemisega EIP ei tegele, vaid töötab Eesti lahtisidumise nimel EL-nimelise riigi koosseisust.

Seetõttu Infopartisani poolt Põlissoomlaste erakonna poliitilisse dialoogi toomine seoses artikli kahes esimeses lõigus esitatud põhiteesidega on ebaõige. PSE ei ole iseseisvusmeelne erakond, vaid on narmasteks kulunud euroskeptilises lambanahas esinev tavaline pro-EL erakond, mis magusa leelotamise kaudu on varastanud endale suure toetuse soome rahva hulgas. Sellisena on PSE soome rahvale äärmiselt kahjulik erakond, sest lükkab edasi soome kui väikerahva ärkamist tõele, et ellujäämiseks on ka neile ainult üks tee – väljaastumine. Aga lugege ja otsutage ise, järgnev on pärit Infopartisanist …

“Ühenderakond on loodud kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki, mis on loodud Eesti rahva riikliku enesemääramise kustumatul õigusel ja välja kuulutatud 1918. aasta 24. veebruaril; mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele; mis on kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus; mis peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade.

Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Eesti iseseisvus ja sõltumatus on aegumatu ning võõrandamatu. Eesti riigi maa-ala, territoriaalveed ja õhuruum on lahutamatu ja jagamatu tervik. Riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Riigikogu, presidendi, valitsuse ja kohtute tegevus on korraldatud võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttel. Eesti loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. Eesti riigikeel on eesti keel.


Need praegusel hetkel veel alles hüpoteetilise eurovastaste ühenderakonna aluspõhimõtted peaksid tooma selgesti välja, mille poolest see erakond hakkaks erinema ennast ise veel millegi pärast “rahvuslik-konservatiivseks” nimetavast Isamaa ja Res Publica Liidust (IRL) ning teistest täna Riigikogus esindatud erakondadest.

Demokraatia põhimõtte rõhutamine võib isegi tähendada, et selle algatuse osutumisel edukaks hakatakse Riigikogus andma vastuhääli ka Eesti sõjalistele välismissioonidele. Praegu on teatavasti tavaks, et seda ei tehta. Näiteks eelmise aasta septembris kinnitas kaitseministeeriumi tellitud uuring, et enamik Eesti elanikest on Afganistani missiooni pikendamise vastu, kuid vaid paar kuud hiljem kiideti see Riigikogus heaks ühegi vastuhääleta ning järgnenud valimiskampaania ajal kehtis erakondade vahel vaikiv kokkulepe seda teemat mitte puudutada.

Eurovastaste ühenderakonna tulek tähendaks, et sellised poliitikute vaikivad kokkulepped hakkavad murenema. Põlissoomlaste tõus on murdnud Soomes terve rea tabuteemasid, mille puhul senised juhtivad poliitilised jõud üritasid avalikke debatte vältida. Väljavaade, et midagi sarnast võib juhtuda ka Eestis, tekitab kohalikus poliitilises ladvikus loomulikult ärevust ning sellest on nüüd ka tingitud mitmesugused katsed seda ennetavate sammude ja meetmete abil ära hoida.

Selle hüpoteetilise ühenderakonna loomise suhtes on Eesti eurovastaste hulgas veel muidugi palju skeptilisust, millele võib vastata kaasaegse sionismi isa Theodor Herzli sõnadega juudiriigi loomise kohta: “Kui te seda tahate, siis ei ole see vaid muinasjutt.” Küsimus on eelkõige tahtes. Kui see on leitud, siis on juba kergemini ületatavad ka järgmised takistused – nii isiklikud vastuolud kui ka programmilised erimeelsused.”

 

EIP teabetoimkond, 18.07.2011

1,143 total views, 2 views today