Läti parteid enne valimisi. VALIMISTULEMUSED

Partei Hääli Protsent Kohti Muutus
Koosmeele Keskus 259 930 28,36% 31 +2
Zatlersi Reformipartei 190 853 20,82% 22 +22
Ühtsus 172 567 18,83% 20 -13
Rahvuslik Liit Kõik Läti Eest! – Isamaale ja Vabadusele/LNNK 127 208 13,88% 14 +6
Roheliste ja Talurahva Liit 111 955 12,22% 13 -9
LPP/LC 22 131 2,41% 0 -8
Inimõiguste Eest Ühtses Lätis 7109 0,78% 0 0
Pēdējā partija 4471 0,49% 0 0
Presidentaalse Vabariigi Eest 2881 0,31% 0 0
Tautas kontrole 2573 0,28% 0 0
Läti Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei 2531 0,28% 0 0
Kristlik-Demokraatlik Liit 1994 0,22% 0 0
“Brīvība. Brīvs no bailēm, naida un dusmām” 2011 0,22% 0 0
Kokku 100% 100

Läti erakondade populaarsustabelit juhib enne valimisi Vene-meelne Üksmeele Keskus

16. september 2011 13:34
Toimetas Lauri Laugen
www.DELFI.ee
Enne laupäeval Lätis toimuvaid ennetähtaegseid parlamendivalimisi on avaliku arvamuse küsitluste järgi juhtimas Vene-meelne ja vasakpoolne Üksmeele Keskus enne peaminister Valdis Dombrovskise parempoolset valimisliitu Ühtsus, teatab BNS.
Üksmeele Keskus
Vene-meelne vasakühendus Üksmeele Keskus asutati 2005. aastal kui Rahvaüksmeele Keskuse partei, sellest lahku löönud Uue Keskuse partei ja Lätis suuruselt teise, peamiselt venekeelse elanikkonnaga linna Daugavpilsi Linnapartei liiduna.
Läti Sotsialistlik Partei, mida siiani juhib 1980. aastatel Riia linnapea ametit pidanud Alfrēds Rubiks, kes mõisteti 1995. aastal vangi nõukogude-meelse tegevuse eest värskelt taasiseseisvunud Lätis, ühines Üksmeele Keskusega 2005. aasta detsembris. Sotsiaaldemokraatlik Partei, mille oli asutanud rühm endisi Läti Sotsialistliku Tööpartei liikmeid, sai ühenduse liikmeks 2008. aastal.
2010. aastal otsustasid kolm ühenduse liiget – Rahvaüksmeele Keskus, Uus Keskus ja Sotsiaaldemokraatlik Partei – ühineda, moodustades uue partei Üksmeel. Seega koosneb Üksmeele Keskus praegu kolmes parteist – Üksmeelest, Daugavpilsi Linnaparteist ja Läti Sotsialistlikust Parteist.
Üksmeele Keskusel on senises seimis 29 kohta, ent ta oli sellest hoolimata opositsioonis. Ühendus on oma peaministrikandidaatideks nimetanud seimifraktsiooni juhi Jānis Urbanovičsi ja Riia linnapea Nils Ušakovsi.
Valimisprogrammis keskendub Üksmeele Keskus sotsiaalküsimustele, väljendades samuti otsustavust leevendada töötajate maksukoormat. Samuti on nad maininud võimalust ümber vaadata rahvusvaheliste doonoritega sõlmitud abileping ning kutsunud koalitsiooniparteisid sõlmima niinimetatud ajaloomoratooriumi, mis näeks ette keelt ja ajalugu puudutavate seadusandlike algatuste külmutamist.
Üksmeele keskus on pikka aega juhtinud Läti erakondade populaarsusreitingut.
Ühtsus
Paremtsentristlik Ühtsus asutati 2010. aasta üldvalimiste eel, eesmärgiga konsolideerida Läti paremtsentristlikud jõud.
Ühtsus asutati 2010. aasta 6. märtsil, ning see ühendas peaminister Valdis Dombrovskise Uue Aja, Kodanikeliidu ja Ühiskonna Teisele Poliitikale.
Paremtsentristlik Uus Aeg, mille asutas 2002. aastal ekspeaminister ja endine rahandusminister Einars Repše, sattus sügavasse kriisi 2007. aasta lõpul, kui erakonnast lahkus korraga 22 inimest. Osa neist asutas koos endiste rahvuslaste ühenduse Isamaale ja Vabadusele liikmetega 2008. aasta aprillis Kodanikeliidu.
Sotsiaalliberaalse partei Ühiskond Teisele Poliitikale asutas 2008. aasta septembris kaks endist Rahvaerakonna liiget – eksvälisminister Artis Pabriks ja endine regionaalminister Aigars Štokenbergs.
Ühtsus kiidab Dombrovskist peaministrina, kes tüüris Läti majanduskriisist välja. Dombrovskis toonitab koostöö jätkamise vajadust rahvusvaheliste doonoritega ning nende nõudmiste täitmist. Ta on samuti lubanud hoida riigieelarve puudujääki 2012. aastal allpool kolme protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP).
Veidi aega enne ennetähtaegseid valimisi võttis kolm Ühtsusesse kuuluvat erakonda vastu otsuse erakonna moodustamise kohta, mida hakatakse samuti nimetama Ühtsuseks. Ennetähtaegsetel valimistel osaleb siiski valimisliit, kuna partei registreerimise formaalsuste täitmiseks kulub mitu kuud.
Zatlersi Reformipartei (ZRP)
Tsentristlik Zatlersi Reformipartei (ZRP) asutati 23. juulil, päeval, mil Lätis peeti rahvahääletus parlamendi laialisaatmise üle. Referendumi algatas toona Läti presidendi ametit täitnud Valdis Zatlers, kes on nüüd ZRP liider.
Zatlers on ZRP nõukogu esimees, ent partei peaministrikandidaadiks on noor ärimees Edmunds Sprūdžs.
ZRP kutsub kehtestama astmelist tulumaksu, on teinud ettepaneku tühistada käibemaksu soodusmäärad ning reformida tervishoiuvaldkond. Partei toetab samuti üldrahvalikult valitud presidendi ideed ning riigipea volituste laiendamist. Hariduse vallas on partei teinud ettepaneku loobuda praegusest riigi rahastatavast õppest teatud erialadel, asendades selle õppelaenudega riigikassast, mille tudengid peaksid tagasi maksma pärast lõpetamist ja tööleasumist.
ZRP eesmärgiks on lähendada etnilisi lätlasi ja vene keelt kõnelevat elanikkonda.
Avaliku arvamuse küsitluste kohaselt võib ZRP tulla valimistel Vene-meelse Üksmeele Keskuse järel teiseks.
Roheliste ja Talurahva Liit (ZZS)
Paremtsentristliku Roheliste ja Talurahva Liidu (ZZS) asutasid Läti Talurahva Liit (LZS) ja Läti Roheliste Partei (LZP) 2002. aasta valimiste eel. Järgmisteks parlamendivalimisteks valmistudes ühendas ZZS jõud regionaalparteiga Lätile ja Ventspilsile, mida juhib Ventspilsi linnapea Aivars Lembergs, kellele on esitatud süüdistused sellistes tõsistes kuritegudes nagu rahapesu ja korruptsioon. Sestsaadik on Lembergs olnud ka ZZS-i peaministrikandidaat. Rahvuslase maiguga populist Lembergs on öelnud, et Läti poleks pidanud kriisiga rinda pistes Rahvusvaheliselt Valuutafondilt (IMF) laenu võtma.
Alates asutamisest on ZZS kuulunud kõikidesse Läti valitsustesse. Aastal 2004 sai ZZS-i liikmest Indulis Emsisest peaminister ning ta juhtis kaheksa kuu vältel vähemusvalitsust. ZZS-i liige Gundars Daudze, kes on olnud parlamendi spiiker ja asespiiker, juhib praegu Läti presidendi Andris Bērziņši kantseleid.
ZZS-i peaministrikandidaat Lembergs on püsinud Ventspilsi linnapea ametis alates 1988. aastast. Lisaks oma poliitilisele tegevusele osaleb Lembergs aktiivselt ka erinevates ärivaldkondades ning on üks Läti rikkamaid inimesi. Siiani on Lembergs kõigi talle esitatud süüdistuste alusel õigeks mõistetud. Üks kohtuasi on pooleli. Kõigist süüdistustest hoolimata on Lembergs üks Läti populaarsemaid poliitikuid.
Ehkki Läti ekspresident Valdis Zatlers, kes algatas Läti praeguse seimi laialisaatmise, on nimetanud Lembergsit oligarhiks ning kuulutanud oligarhidele sõja, on Lembergs ka ennetähtaegsetel valimistel ZZS-i peaministrikandidaat.
ZZS-i ametlik liider on keskkonnaminister Raimonds Vējonis. Ühendus toetab keskkonnasõbralikku elustiili, põllumeeste huve ning astmelist tulumaksu.
Rahvuslaste Ühendus
Rahvuslaste ühendus Kõik Lätile – Isamaale ja Vabadusele on konservatiivne poliitiline rühmitus, mis asutati 2010. aasta juulis veteranühenduse Isamaale ja Vabadusele ühinemisel äärmuslikuma ühendusega Kõik Lätile. Pärast mulluseid üldvalimisi jäi Rahvuslaste Ühendus opositsiooni.
Isamaale ja Vabadusele võitis 1997. aasta seimivalimistel 17 mandaati, ent sellest ajast alates on erakonna populaarsus langenud. Erakonnas leidis 2008. aasta hakul aset lõhenemine, mis tõi kaasa mitme juhtpoliitiku lahkumise. Ehkki selle esindatus parlamendis on väike, on Isamaale ja Vabadusele valitsuste vahetumisele vaatamata võimuliidus püsinud, erandiks praegune.
Oma programmis toonitab Rahvuslaste Ühendus muret läti keele staatuse ja kasutuse pärast, lubab kindlustada Läti liikumise „kaugemale Venemaa mõjusfäärist“, suurendada tarbimis-, kapitali- ja ebaefektiivselt kasutatavate ressursside maksustamist, et kergendada töövõtjate ja väikeettevõtete maksukoormat.
Erinevalt eelmistest parlamendivalimistest ei ole Euroopa Parlamendi saadik Roberts Zīle enam rahvuslaste peaministrikandidaat. Nüüd pakutakse sellesse ametisse ühenduse kaasesimeest, endist justiitsministrit Gaidis Bērziņšit.
2011. aasta suvel pidas Rahvuslaste Ühendus kongressi, millel osalenud delegaadid hääletasid partei asutamise poolt. Kuna erakonna registreerimine võtab aega mitu kuud, siis osaleb Rahvuslaste Ühendus valimistel endiselt valimisliiduna.
Šlesersi Reformipartei
Ärimeestele lähedane valimisliit Hea Läti Eest (PLL), mis on praeguses seimis opositsiooni ridades, ennetähtaegsetel valimistel ei kandideeri, kuna üks selle liikmetest, Läti Rahvapartei, likvideeriti veidi aega enne valimisi. Siiski kandideerib ühenduse teine liige – Läti Esimene Partei/Läti Tee (LPP/LC), mis on valimiste ajaks nimetanud end ekspresidendi parteid kopeerides oma liidri Ainars Šlesersi nime järgi. Erakond naaseb senise nime juurde pärast valimisi.
Parteijuht ja peaministrikandidaat Šlesers on samuti üks oligarhe.
LPP/LC kaitseb kristlikke väärtusi, tugevat perekonda ja majanduskasvu. Partei pakub välja oma valitsusmudeli, tehes ettepaneku mitme ministeeriumi ühendamiseks.
PLL, mis on tuntud ka oligarhide liiduna, asutati 2010. aasta 12. juunil Läti Rahvapartei, LPP/LC ning kolme regionaalse partei – Ogre Rajoon, Ühinenud Rezekne ja Läti Rahvas – poolt. PLL-i asus juhtima Läti ekspresident Guntis Ulmanis.
PLL usub, et Läti kokkulepe IMF-iga tuleb üle vaadata, et saavutada paremaid tingimusi ning sõlmida uus kokkulepe. Samuti on valimisliit kutsunud läbi viima radikaalset haldusreformi, kärpides ministeeriumide ja valitsusagentuuride hulka.
Inimõiguste Eest Ühtses Lätis (PCTVL)
Vene-meelne Inimõiguste Eest Ühtses Lätis väidab, et Lätis diskrimineeritakse mitmeid sotsiaalseid rühmi, täpsemalt mittekodanikke ning rahvusvähemusi. PCTVL nõuab mittekodanikele õigust hääletada kohalikel valimistel ning vene keelele ametliku keele staatust haldusüksustes, kus vene keele kõnelejad moodustavad üle 20 protsendi elanikkonnast. Samuti on nad kutsunud tugevdama sidemeid Venemaa ja Valgevenega.
PCTVL asutati algselt kolme partei ühendusena Läti 1998. aasta üldvalimiste eel. Ent liit lagunes 2003. aastal, kui kaks partnerit, Rahvaüksmeele Partei ja Läti Sotsialistlik Partei sellest lahkusid. Nende kahe erakonna liikmed, kes olukorra sellise arenguga ei nõustunud, asutasid uue erakonna Vaba Valik Rahva Euroopas ning ühinesid allesjäänud PCTVL-i liikme, erakonnaga Võrdõiguslikkus, nii et valimisliit säilis.
Aastal 2007 otsustasid erakonnad ühineda.
PCTVL oli 2003. aastal üks liikumise Vene Koolide Kaitse Komitee loojatest. Liikumine vastustas rahvusvähemuste koolireformi ning otsust peatada mittelätikeelsete erakoolide rahastamine riigieelarvest.
PCTVL ei võitnud mullu sügisel esindatust parlamendis, ka arvamusküsitluste kohaselt on parteil vaid väga väike võimalus ennetähtaegsete valimistega seimi pääseda.
Postitas: EIP teabetoimkond

595 total views, 2 views today

Läti saab oma “viie rikkama riigi hulka” partei

Endine Läti president Valdis Zatlers teatas eile, et algatas partei loomise, mille nimeks saab olema “Reformierakond”. Järgnev loodavat parteid iseloomustav lõik on laenatud Infopartisani (infopartisan.blogspot.com) 11.07.2011 artiklist …

Kümme põhimõtet Läti arukaks juhtimiseks
Kahekümne aasta jooksul alates iseseisvuse taastamisest ei ole me õppinud oma riiki hästi juhtima, loonud tõhusat ja õiglast haldusaparaati, seda omaks võtnud ja mõistlikult koos tegutsenud. Selle eest maksame me maapiirkondade tühjenemise, inimeste lahkumise, naabritest mahajäämise, korruptsiooni ning omaenda riigist võõrandumisega.
Rahva vastupidavus ja kriisi õppetunnid on andnud meile ainulaadse võimaluse – viia lõpuks täielikult ellu vajalikud ja mõistlikud reformid ning ehitada ennastsalgavalt üles riik, kus me ise ja meie lapsed tahavad elada, õppida ja töötada.
Muutus saab toimuda ainult läbi inimeste vaba tahte ja osalemise. Kui kõik, kes seda tahavad ja suudavad, sellele mõtlevad, osalevad ja tegutsevad, siis ei saa muutusi peatada! Uus poliitiline jõud on avatud igaühele, kes tunnistab ja toetab vajadust muutusteks ning neid kümmet põhimõtet, mis on selle aluseks.

1. Lihtsad, selged ja võrdsed mängureeglid kõigile, ilma eranditeta.
2. Haldusaparaat vaid selline, mis on vajalik inimeste vajaduste rahuldamiseks – väike ja praktiline. See töötab konkreetsete ülesannete ja tulemustega, mis õigustavad selle olemasolu.
3. Kohtuvõim on sõltumatu, kiire ja sirgjooneline. Need kes süüdi, vastutusest ei pääse.
4. Tugevad perekonnad ja kogukonnad on arengu, solidaarsuse ja riigi tuleviku nurgakivid. Kus inimesed saavad ise otsustada ja teha, seal ei tohiks võimude sekkumist olla.
5. Enda ja laste heaolu ja tervise eest hoolitsemine on maksumaksjate otsustada vastutustundlikult ja iseseisvalt.
6. Korras majandus koos tugeva distsipliiniga rahanduses ja tõhus riigipoolne abi on aluseks pensionide ja toetuste süsteemi jätkusuutlikkusele. Maksud peavad olema arusaadavad ja makstud.
7. Euroopa tasemel konkurentsivõimeline haridus on kergesti kättesaadav ja vajalik nii noortele kui ka vanadele.
8. Kodanikualgatused ja referendumid edendavad nii kohalikul kui ka riiklikul tasandil arengut ja rahva tahte, mitte kitsaste grupihuvide ja sobingute elluviimist.
9. Aus konkurents ning ühesugused reeglid Läti põllumeestele ja ettevõtjatele nii Lätis kui mujal Euroopas on riigi rahvuslikes huvides.
10. Meist kõigist sõltub see, kas püsib või langeb Läti riik, selle rahvas ja auväärne läti keel.
Mõtle. Liitu. Tegutse. Läti on Sinu riik! “

Need õndsustkuulutavad loosungid on tegelikult midagi veel palju vägevamat kui  “viie rikkama riigi hulka” …
EIP teabetoimkond

492 total views, 2 views today

Läti ja Eesti ülesostmine välismaalaste poolt

Postimehest:

Kes on Läti suuremad maaomanikud?

08.10.2010 18:56

Lõunanaabrite maa ei kuulu enam ammu lätlastele, kui riiki mitte arvestada. Igast kümnest suuremast maaomanikust ettevõttest kuulub vaid kaks kohalikele juriidilistele või füüsilistele isikutele.

Viimase aasta jooksul on riigi 25 suurima maaomaniku nimistusse kuuluvad välismaised ettevõtted ostnud kokku enam kui 36 000 hektarit. Seda on poole võrra enam kui aasta varem, kirjutab ajaleht Latvijas Avize.

Suurim Läti maaomanik on firma Foran Real Estate, millele kuulub 49 300 hektarit maad mille katastriväärtus on 7,7 miljonit latti ehk 170 miljonit krooni. Ettevõte kuulub norrakatele ning Läti ärimehele Gundars Skudrinšile.

Edetabeli teisel kohal on 32 000 hektariga pealinna munitsipaalettevõte Rīgas meži ning esikolmiku lõpetab 27 500 hektariga Rootsi firma Myrtillus.

Suurim eraomanik on 4 850 hektariga Mihhails Ulmans, teisel kohal 4300 hektariga Modris Fokerots ja kolmandal 2900 hektariga Valentin Kokalis.”

Kas Eestis on asjad kuidagi teisiti? Ilmselt on, sest Eestis ülesostetud maade maht on ilmselt oluliselt protsentuaalselt suurem. Kõik katsed kindlaks määrata näiteks seda, kui palju on venelaste käes, on määratud nurjumisele, sest kasutatakse variisikuid.

EIP teabetoimkond

487 total views, 2 views today

Läti rahvuslaste erakond sai parlamenti kaheksa saadikukohta

Läti patrioote esindav ühenderakond Rahvuslik Liit Kõik Läti Eest – Isamaale ja Vabadusele kogus laupäeval, 2. oktoobril 2010 peetud parlamendivalimistel esialgsetel andmetel 7,645 protsenti häältest ja saab sajakohalise parlamendi uues koosseisus kaheksa saadikukohta.

Rahvuslaste ühenderakonnale andis oma hääle 73 792 valijat, selgus andmetest, mille edastas Eesti Iseseisvusparteile 3. oktoobri õhtupoolikul selle Läti patriootide partei saadikukandidaat, valimisnimekirjas 12. kohal olnud Arnis Puksts.

Üldse pääses parlamenti seekord viis erakonda. Parima tulemuse saavutas senise peaministri Valdis Dombrovskise juhitav kolme paremerakonna liit „Ühtsus“ (31,116 %, 33 saadikukohta, 300 327 häält). Teiseks jäi venemeelseid esindav Koosmeele Keskus (26,021 %, 29 saadikukohta, 251 148 häält). Valimiskünnise ületas veel Roheliste ja Talurahva Liit (19,669 %, 22 saadikukohta, 189 837 häält) ning oligarhide parteiks peetav Parema Läti Eest (7,646 %, 8 saadikukohta, 73 799 häält).

Ülaltoodud andmed on toodud selle seisuga, kui hääled olid loetud 1004-s valimisjaoskonnas 1013-st.

 

Tõnu Kalvet

535 total views, 2 views today

Läti rahvuslaste tuntuim erakond valmistub MRP 70. aastapäevaks

 

Käesoleva aasta 23. augustil möödub 70 aastat Molotov-Ribbentropi pakti sõlmimisest. Mainitud kokkuleppega anti Saksa mõjusfäärist Nõukogude Liidu mõjusfääri peale Eesti ka Läti ja Leedu.

Läti rahvuslaste erakonnal Visu Latvijai! on juba praegu olemas esialgne kava, kuidas seda aastapäeva mälestada, selgus Tartus elava läti vabadusvõitleja Bruno Javoiši 30. juulil 2009 saadetud informatsioonist.

“Riias Vabadussamba ette moodustatakse traditsiooniline küünaldeallee,” teatas B. Javoiš. Neile lisaks paigutatakse infostendid, mille sisuks – B. Javoiši teatel – on:

  1. üleüldine maailmaolukord MRP tekke ajal ja pakt ise kui selle tagajärg;
  2. MRP tagajärjed Lätis – okupatsioon, terror, üksik- ja massimõrvad jne. Faktide ilmestamiseks kasutatakse vastavaid fotosid;
  3. küüditamistest ja kolonistide massilisest sissetoomisest tingitud dramaatilised muutused rahva etnilises koosseisus. Kasutatakse tabeleid, diagramme ja fotomaterjale 9. mai orgiatest;
  4. rahvuslik vastupanuliikumine;
  5. Balti Keti meenutamine.

Bruno Javoiš (s. 1941. a.) on endine poliitvang. GULAG-is viibis aastail 1964-70. Lõpetas Tartu ülikooli, seejärel töötas aastakümneid, kuni pensionileminekuni ajalooõpetajana. 2009. aasta 16. märtsil ei lastud teda – koos eesti rahvuslaste delegatsiooni teiste liikmetega – Eestist Lätisse, läti sõjaveteranidele austust avaldama, kuna peeti Läti riigi julgeolekule ohtlikuks. Ei lugenud seegi, et Javoišil on Läti kodakondsus ja et ta on Läti riigi ühe kõrgema aumärgi – Läti Kolme Tähe ordeni – kavaler.

Javoiš valdab vabalt nii läti, eesti, leedu kui ka vene keelt.

Tõnu Kalvet

416 total views, 2 views today