Facebook: 
   Sisu: 
 

Vello Leito: Kiirhinnang KOV-2013 valimistele

KOV-2013 valimised ei toonud mingeid suuri vapustusi, kuid olulisi ja selgeid nihkeid siiski.

I

Kui võtta Eesti keskmine e-häälte osakaal, siis saame 21,3%. Aga kui võtta eraldi e-häälte osakaal Tallinna linnas, siis saame selleks IRLi puhul 35,7%, REFil on 21,8%, sotsidel 16,5%, Keskerakonnal 13,1.

Väga ilmekas: IRL omab e-hääletuse võimuala siseministri kaudu ja see jagas endale kulbiga, teistele teelusikaga. REF puhul on tegemist siiski nulltulemusega – praegusele võimupartnerile liiga ei tehtud, sotse retsiti kuigivõrd, Keskerakonda ilmselt isegi ei retsitud, sest muidu oleks disproportsioon kujunenud niivõrd röögatuks, et oleks ka surnud üles äratanud. Keskerakonna ja selle pooldajate puhul on enesedistsipliin siiski sedavõrd hea, et e-hääletusest loobuti teadlikult – see on üsna ilmne.

Kui palju sai aga IRL e-valimiste tulemusel lisahääli? Keskmise e-hääletuse protsendi juures oleks saadud Tallinnas 25 000 häält, seega 16 900 lisahäält Tallinnas kinkis neile „jumal“, st siseminister, kes IT-meestele „õiged“ kontrollnumbrid ette andis. IRL oleks ilma kingituseta kukkunud REF-i ja SDEga sisuliselt ühele pulgale, Savisaar aga oleks saanud üle 50 mandaadi – seega üsna kvalitatiivse enamuse külje alla. Vaat nii, veelkord!

II

EKRE valimistulemus – üle-Eestiliselt 1,3%, Tallinnas 2,72% – mingil moel üllatuste hulka ei liigitu, sest selliseid tulemusi prognoosititi lausjalt. Ilmselt nende valimiste suurimaks üllatuseks tuleb aga lugeda seda, et Martin Helme sai Tallinnas 1539 häält, Mart Helme aga 1033 häält ja seda vaatamata linnapea kandidaadi rollile, rohkele meediakajastusele igal sammul. Ja veelkord: vaat nii! Minu prognoos ostus tõeks, et silt „täiesti uus ja puhas jõud“  ei ole Red Bull, mis tiivad annaks. Martin Helme linnapeakandidaadina oleks olnud neile kasulikum, vaatamata sellele, et Mart Helme suudab sõnu tulistada 3 korda kiiremini. Aga need ju vaid udukuulid!

III

Oma 20.10.2013 pressiavalduses rõhutasin, et Eestis peab valitsema ida ja lääne jõudude mõistlik kontrollitud tasakaal, vastasel juhul kollisioon ei jää tulemata. Valimistulemused rõhutavad seda mõtet jõuliselt.

IRLi korrigeeritud valimistulemuse juures kujuneks olukord, et Tallinnas oleks Keskerakonnal 115 074 häält, parempoolsed nn valged jõud saaksid aga kokku vaid 48163 häält. SDE loen selles kontekstis neutraalseks, kuigi sellist asetust võib seada ka kahtluse – võimalik, et SDE satubki Keskerakonna toidulauale järgmisena.

Juba ongi raske ülekaal idasümpaatilistel, mistõttu kiired erakorralised valimised on otstarbekad. Vasakpoolsete (idameelsete) jõudude edasine tugevnemise võib muutuda kiirenevaks – pendel liigub vihisedes, varsti vile taga!

Vello Leito

21.10.2013

656 total views, no views today

Briti Iseseisvuspartei võitis Suurbritannia kohalikud valimised

Briti kohalikel valimistel võidutses euroskeptiline iseseisvuspartei

www.DELFI.ee
Briti kohalikel valimistel võidutses euroskeptiline iseseisvuspartei
Nigel Farage

Foto: Olivia Harris, Reuters

migratsioonivastane Briti iseseisvuspartei (UKIP) rõõmustas reedel läbi aegade parima tulemuse üle kohalikel valimistel, kus valitsuskoalitsioon lüüa sai.

UKIP-i juht Nigel Farage ütles, et tema euroskeptilist erakonda ei saa enam tühipaljaks protestiliikumiseks taandada. Kui teatavaks oli tehtud viiendik tulemustest, oli UKIP kogunud 26 protsenti häältest, teatab AFP BNS-i vahendusel.

Esimeses seitsmes kohalikus omavalitsuses, mis on valimistulemused teatavaks teinud, kogus UKIP 42 kohta, millest kolmveerand võeti peaminister David Cameroni konservatiividelt.

 

“Meil on Euroopa Parlamendi valimistel alati hästi läinud, kuid meid ei peetud oluliseks kohalikel valimistel või mõnes mõttes ka üldvalimistel,” ütles Farage.

“See on tõeline muutus Briti poliitikas,” lisas ta.

UKIP-il ei ole endiselt parlamendis ühtegi saadikut ja ilmselt on 2015. aasta üldvalimistel raske kohalike valimiste edu korrata.

Kuid see on suur edusamm parteile, mida Cameron nimetas kunagi “napakate, hullude ja kapirassistide” kambaks, ning sisendab optimismi seoses järgmise aasta Euroopa Parlamendi valimistega.

Neljapäeval toimusid valimised Inglismaal 34-s ja Walesis ühes piirkonnas, kus läks jagamisele üle 2300 koha. Samuti valiti South Shieldsis parlamendikohta.

Cameroni konservatiivid ja nende koalitsioonipartner liberaaldemokraatlik partei olid valmis kaotusteks, kuid valimised South Shieldsis valmistasid valitsusparteidele piinlikkust.

Leiboristi David Milibandi tagasiastumise tõttu valimisele läinud koht jäi tööparteile, kuid selle toetus oli peaaegu poole väiksem ning UKIP tuli teisele kohale.

Tooride partei esimees möönis, et “see ei ole peavoolu parteidele just eriti hea õhtu olnud”.

Cameroni valitsuse minister Ken Clarke nimetas UKIP-i paremäärmuslike vaadetega liikmeid “klounideks”, kuid Londoni konservatiivne linnapea Boris Johnson manitses, et mõtlematud solvangud võivad valijaid eemale peletada.

Lootes ilmselt UKIP-ilt valijaid tagasi võita, andis Cameron kolmapäeval mõista, et võib kiirendada seaduseelnõud, mis puudutab Euroopa Liidu liikmesuse üle referendumi korraldamist.

Varem lubas ta rahvahääletuse korraldada pärast 2015. aasta valimisi.

Kuid Manchesteri ülikooli UKIP-i asjatundja Rob Ford hoiatas, et Euroopa ei ole ainus küsimus, mis UKIP-ile toetajaid toonud on – nende edu taga on ka sisepoliitilised probleemid nagu immigratsioon.

_______________________

Postitas: EIP teabetoimkond

660 total views, no views today

Eesti Iseseisvuspartei esimehe Vello Leito avaldus seoses KOV 2013 valimistega

Eesti Iseseisvuspartei esimehe Vello Leito

avaldus seoses KOV 2013 valimistega

Riigikoguparteid on neli aastat ilma propagandalimiitideta ja raskerahaliste kulutustega eksponeerinud end kartellimeedias ja riiklikus meedias. Kõik see on võrdväärne tasuta/tasulise valimiskampaaniaga. Riigikoguvälised erakonnad (väljaarvatud Rahvaliit/EKRE- endine riigikogupartei) praktiliselt mingit meediaruumi pole saanud, isegi mitte Eesti Rahvusringhäälingus. Viimane on neile veel suletum, kui erameedia. Parem pole olukord ka valimisliitude seisukohalt, üksikkandidaatidest pole mõtet juttugi teha. Ja nüüd meile pakutakse, olge lahked, me anname teile kogunisti kolm minutit eetriaega, isegi väitlussaadetesse valskusest ja ülbusest säravate riigikoguparteilastega kõrvale võite tulla!

Kuidas kirjeldatud olukorda lühemalt iseloomustada? Aga nii, et tegemist on võimu usurpeerinud parteide poolt püsti pandud näidishukkamisega, teatritükiga, et „peale meie polegi ju kedagi“!

Lõppude-lõpuks pole isegi oluline, kes või mis kohalikku tasandit juhivad, kohalikul tasandil olukorda paremuse poole pöörata ei saa, sest riigikogu poolt on igasugune areng blokeeritud. Ei ole lõppude-lõpuks oluline seegi, mis parteid riigikogus istuvad, sest riigi ja rahva ellujäämise tee on blokeerinud Euroopa Liit riigikoguparteide kaudu. Kvalitatiivse alternatiivi saavad pakkuda üksnes need jõud ja isikud, kelle eesmärgiks on Eesti väljaviimine Euroopa Liidust. Praegusel hetkel ühtegi teist erakonda sellist alternatiivi kandmas pole peale Eesti Iseseisvuspartei.

Eesti Iseseisvusparteid valitsev olukord ei rahulda, me ei välju näidishukkamisele KOV 2013. Oleme juba ammu alustanud ettevalmistusi riigikoguvalimisteks, sest nendel oleme soodsamas olukorras ja võimelised vastu hakkama riigikogu-riigireeturparteidele, 21. sajandi hävituspataljonile.

Edastatud: BNS, ERR, Delfi, Postimees, Õhtuleht, Kanal2, TV3, Maaleht

Vello Leito

Eesti Iseseisvuspartei esimees

09.08.2013

632 total views, no views today

Austria Vabaduspartei valimisedu Steiermargis

Austria Vabaduspartei (lüh. AVP) peaaegu kahekordistas oma häältehulka Austria suuruselt teises maakonnas pühapäeval korraldatud kohalikel valimistel, teatas 28. septembril 2010 menukas Ungari internetiportaal „Kuruc“.

AVP-d toetas 10,8 protsenti valimaskäinutest. See oli paremuselt kolmas tulemus. Suurima toetuse (38,4 %) said sotsiaaldemokraadid, neile järgnes konservatiivne Austria Rahvapartei (37,1 %). Neljandana ületasid valimiskünnise rohelised (5,3 %), viienda ehk viimasena kommunistid (4,4 %).

56-liikmelises Steiermargi volikogus saavad sotsiaaldemokraadid 23 kohta, konservatiivid 22, AVP kuus, rohelised kolm ja kommunistid kaks kohta. Teine nimekas rahvuslaste erakond, Austria Tulevikuliit kogus kolm protsenti häältest, selgus Saksa valimisportaalis „Parties and Elections in Europe“ avaldatud valimistulemustest.

„Viieprotsendilise valimiskünnise ülinapilt ületanud rohelistest jääb stabiilse enamuse saavutamiseks väheks. Kui punased ja mustad ei soovi jätkata senises suurkoalitsioonis, siis ei jää neil muud üle, kui meelitada oma leeri juba maakonnavalitsusse kuuluv AVP. Nimelt tagab Steiermargi keeruline valimiskord koha Grazis paiknevas maakonnavalitsuses igale erakonnale, kes kogub toetushääli vähemalt 10 protsenti,“ kirjutas samal päeval Ungari suurim päevaleht „Népszabadság“.

„Népszabadsági“ andmetel ei välistanud Steiermargi senine peaminister, Austria Sotsiaaldemokraatliku Partei maakondlikku organisatsiooni juhtiv Franz Voves, et AVP toetus aitab tal saada maakonnajuhiks tagasi valitud. „Sotsiaaldemokraatide vasakusse tiiba kuuluvad poliitikud arvustasid omaaegset Austria jäähokikoondise liiget sellise suhtumise eest teravalt, kuna nendele on vastuvõetamatu igasugune koostöö populistlik-äärmusliku jõuga,“ lisas „Népszabadság“.

Ungari lehe andmeil suutis 57-aastase Vovesi populaarsus tasakaalustada sotsiaaldemokraatliku partei allakäiku Steiermargis vaid osaliselt. AVP kogus ootamatult palju hääli ka majanduskriisi käes kõige rohkem kannatanud piirkondades – paigus, mida seni peeti sotsiaaldemokraatide tugialaks.

Steiermark asub Austria kaguosas. Seal elab u. 1,2 miljonit inimest.

 

Tõnu Kalvet

Allikad: Kuruc , Népszabadság , Parties and Elections in Europe

531 total views, 1 views today

Kivisildnik: Valimised on ebaseaduslikud

Kohalikud valimised ei muuda midagi. Põhjuseid on kolm. Esiteks on valimised ebaseaduslikud.

Põhiseaduse § 156 ütleb: „ Kohaliku omavalitsuse esinduskoguks on volikogu, kes valitakse vabadel valimistel kolmeks aastaks. Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed. Hääletamine on salajane.“ Kui ühetaolised tingimused on rikastel ja vaestel, valitsejatel ja valitsevatel, teavad kõik. Kui otsene on häälte ülekandmine, on lapselegi selge.

Kõik muutused, mis saavutatakse ebaseaduslikel valimistel, on seega õigustühised.

Teiseks on kõik tuntud poliitilised kaubamärgid korruptiivsed, rahvast võõrandunud ning pühendunud ainult võimul püsimisele iga hinna eest. Milline neist parasjagu rikkuritele ja võõrvõimudel allhanget teeb, pole oluline. Lai mass valib ikkagi ainult meediast tuttavaid nägusid, telepurk aga kuulub kas külakurnajatele või on valitsuse kontrolli all.

Seni kuni ei teki vaba meediat või kainelt arutlevat rahvamassi, ja kumbagi ei ole ette näha, ei muutu midagi. Ei muutu ka valimiste tulemused.
Masu on liiga noor, et üleüldisele mõttelaiskusele lõppu teha.

Ilmselt kusagil imbub pildile mõni uus nägu, aga ta ei saa korruptantide massis midagi muuta. Kui, siis ainult olukorras kus võrdselt hääli saanud vanade varaste klannid vajavad sõltumatuid võimul püsimiseks. Sellise olukorra tüüplahendus on äraostmine, väga harva mõne väiksema muudatuse läbisurumine.

Loota on ainult sellele, et läheb veel halvemaks, väljakannatamatult halvaks. Enne mõtlema ei hakata. Lihtsalt pole vaja.

Sven Sildnik

18.10.2009, Delfi

634 total views, 1 views today

Tõnu Kalvet: Valimised kui eksam

Valimised on nagu eksam. Poliitikuile, veelgi enam aga valijatele. Just seal ilmneb kõige paremini igaühe tegelik tase.

Kombeks on rääkida poliitikute edust või ebaedust valimistel. Hulga vähem juletakse aga rääkida valija edust või läbipõrumisest. Väljendit „rahvas ei ole loll, ta teab tegelikult väga hästi, mis on õige ja mida ta vajab“ korratakse nagu mingit loitsu, süvenemata, kas see väide ikka tõesti vett peab.

Kui asja vähegi süveneda, siis selgub, et pahatihti ikka ei pea küll. Seda järeldada aitab kolm väga lihtsat tähelepanekut:

1) järjekindlalt valitakse tagasi poliitikuid ja/või erakondi, kes on oma asjatundmatu, ebariigimeheliku tegevusega ühiskonnale (seega ka valijatele!) kahju tekitanud;

2) kergeusklikult usutakse võimulolijate ja nende käepikenduste (äraostetavad uuringufirmad, ajakirjandusväljaanded ja „arvamusliidrid“) väiteid, et üksikkandidaadile, valimisliidule või parlamendis esindamata parteile antav hääl „minevat raisku“, kuna need poliitjõud ei ületavat valimiskünnist nagunii;

3) „hääletatakse jalgadega“ – ei mindagi valima, jättes seeläbi otsustusõigus vähemkõlbelistele, kuid see-eest tublisti nahaalsematele kaasvalijatele.

Vaadelgemgi siis karmilt, kuid õiglaselt igaüht neist käitumisviisidest.

Tuttavat poksikotti eelistatakse tundmatule

Sulikalduvustega, tihtipeale ka üsna harimatute poliitikute pidevat tagasivalimist põhjendab mugav valija tihti sõnadega: „Aga keda muud mul valida on? Ega siis teised paremad ole. Äkki on need hoopiski suuremad sulid kui nüüdsed pukisolijad?“

Sellise käitumise tegelik põhjus on laiskus. Täpsemalt mõttelaiskus. Mugav valija eelistab neid poliitikuid ja erakondi, keda peavoolumeedias pidevalt ja põhjalikult käsitletakse. Sellisel valijal on ju väga mõnus neid oma sõprade-tuttavate seltsis kiruda. Kirutavad on ju tuntud, neid kirudes võib ruttu jutule saada võhivõõragagi. Ehk lausa sõbrunedagi – juhul, kui kirujate pahameel on umbes ühesuurune. Ja isegi kui ollakse täiesti eri meelt, tekib oma lemmikuid kaitstes ja vastaspoole omi ägedalt maha tehes ikkagi sportlik hasart. Inimese toonus paraneb, vereringe elavneb – asjaolu, mis meie ajal, mil südame-veresoonkonna haigused on tähtsaim surmapõhjus, pole hoopiski vähetähtis.

Kujundlikult öeldes: siunaja käitub nagu poksija, kes eelistab tuntud, „sissetöötatud“ poksikotti tundmatule.

Parlamendis esindamata erakonna poolt hääletada selline „poksija“ muidugi ei julge. Sest see nõuaks pingutust: tuleks hankida teavet – usaldusväärset teavet! – „tundmatu poksikoti“ tausta kohta, tuleks seda teavet olemasolevaga kõrvutada, vahest selle mõjul koguni oma eelistusi ja käitumist muuta.

Selline valija sarnaneb, sageli lausa kattub teisena mainitud käitumisviisi järgijaga.

Kergeusklikud „häälekaotamishirmus“ valijatemassid

„Ma hääletaks selle parlamendivälise poliitiku või erakonna poolt kas või kahe käega, sest ta vaated istuvad mulle tõepoolest väga; aga ma ei saa seda teha, sest ta ei saa kindlasti sisse ja mu hääl läheks seetõttu kaotsi. Seepärast valingi parem mõne tuntud, olgugi korrumpeerunud ja mulle mitmeski küsimuses vastuvõetamatu poliitiku/erakonna.“

Eks ole tuttav jutt? Nii põhjendavad oma käitumist pealtnäha kohusetundlikud kodanikud, kes käivad alati valimas, teavad oma hääle väärtust ega soovi, et nende antud hääl valimistel kaotsi läheks.

Ometi on nendegi käitumise tegelik põhjus mõttelaiskus, soovimatus olukorda süüvida.

Sellised „kohusetundlikud valijad“ ei küsi endalt küllap kunagi: „Kui neid inimesi, kes annaks oma hääle samale poliitjõule, kellele minagi, kuid hääle kaotsimineku kartuses seda siiski ei tee, on täiesti arvestataval hulgal, siis miks me oma tegelikke eelistusi ometi valimiseduks vormistada ei viitsi? Nii saaks me vaated ju kõige paremini esindatud.“

Kujutlegem hetkeks, et kas või pool kõigist Eesti valijaist hääletaks kõigil siinsetel valimistel nende poolt, keda nad tõeliselt pooldavad ega usuks enam „arvamusliidrite“ udujuttu „häälte kaotsiminekust“, mis pidavat vältimatult juhtuma, kui hääl anda „poliitjõule, kes ei ületa künnist“!

Siis muutuks Eesti poliitikamaastik tundmatuseni.

Seni aga, kui lõviosa valijatest eelistab eksitavaid „häälekaotamisjutte“ uskudes järgida põhimõtet „parem valida pukki tuntud sulipoliitik/-erakond kui oma aus lemmik“, jääb Eesti poliitmaastik samaks ja elu läheb vana rada.

„Jalgadega hääletaja“ – võimulolijate truu liitlane

Mõttelaisa valija eriline alaliik on valimistel mittekäiv või siis valimissedeli rikkuv valija. Selline valija põhjendab oma käitumist enamasti nii: „Ah, mis ma seal ikka käin, minu häälest ju nagunii midagi ei sõltu!“ Või siis nii: „Läheksin küll, aga paraku pole valimistel osalevate parteide ja poliitikute hulgas ühtki, kes mulle tõesti istuks! Nii et mul lihtsalt pole kedagi valida!“ Või ka nõnda: „Poliitika on räpane mäng, poliitikud on alatud sead! Mina seda räpast mängu kaasa ei tee!“

Leidub aga neidki, kes valima ei lähe (või lähevad, aga vaid selleks, et sedel rikkuda), põhjendades seda nii: „Kui valimas käinute hulk ja osakaal tuleb üliväike, küll siis võimulolijatel häbi hakkab ja nad taipavad, et on vaja oma käitumist muuta!“

Nende jutt on lähemal uurimisel aga väga eluvõõras.

Esiteks, valija häälest sõltub vägagi palju – eeldusel, et see hääl läheb korrumpeerumata poliitjõule. Kui sedalaadi poliitjõudude toetajaid on palju, siis teevad nende antud hääled ümber ka poliitmaastiku. „Jalgadega hääletaja“ loobub vabatahtlikult oma õigusest toimuvat mõjutada; küll aga mõjutab teiste tehtud valik hiljem ta enese elu ikkagi.

Teiseks, valida tuleb olemasolevatest parim, mitte aga eeldada sinisilmselt, et igadel valimistel leidub kandidaatide/erakondade hulgas tingimata selline, kes vastab iga valija igale ootusele. Täiust esineb me maailmas üldse harva, poliitikas veelgi harvem. Kui valija lemmik(ud) ei osale, siis tuleb leppida tegelikkusega ja leida teiste seast see, kelle vaated lemmiku omadega kõige sarnasemad. S.t. valida paremuselt teine.

Kolmandaks, poliitikat teevad ikkagi poliitikud, s.t. inimesed ning valijapoolse siira huvi ja tõsise surve olemasolul on võimalik seesugused tegelased välja vahetada, nad juhikohalt eemal hoida. Poliitika on räpane ja poliitikud sead sellepärast, et neil lastakse seda olla. Alatult käituvatele poliitikutele pole pea mingit survet. Vastupidi, nad jäetakse tihti pukki. (Miks, sellest oli eespool juttu.)

Neljandaks, vale on eeldada, et võimulolijatel hakkab häbi, kui suur hulk, vahest lausa enamus valijaid valimas ei käi või siis käib, kuid rikub valimissedeli. Tegelikkus näitab veenvalt, et mingit häbi see võimulolijates ei tekita. Parimal juhul avaldavad nad mokaotsast kurvastust „valijate vähese aktiivsuse“ üle, ehk räägivad ka võimu ja rahva võõrdumisest; aga see on ka kõik. Aktiivsete, haritud, teadlike valijate suur arv ei ole võimulolijate huvides. Enamgi veel, see on võimulolijatele suurimaks ohuks.

Väike valimisaktiivsus ei muuda valimisi kehtetuks. Samuti ei tühista valimisi valimaskäinute suur, kuid rikkumata valimissedelite väike hulk. Selle eest hoolitsesid valimisseaduse tegijad juba aegsasti. Seega saab valimas mittekäijaid või valimissedeli rikkujaid täie õigusega pidada võimulolijate truudeks liitlasteks. Ajend siin ei loe; loeb tegu. Ja see tegu on toetav.

„Häid mehi, kes ei huvitu poliitikast, karistatakse sellega, et neid hakkavad valitsema neist halvemad mehed,“ olevat öelnud kuulus antiikmõtleja Platon.

Elu näitab, et Platoni öeldu peab täiel määral paika nüüdki.

„Kui valimistest midagi tõeliselt sõltuks, oleks nad kogu maailmas juba ammu keelustatud,“ väidab üks teine tuntud valimisteemaline ütlus. See küünilisevõitu ütlus kehtib tõepoolest, ent seda vaid seni, kuni leidub mõttelaisku valijaid – neidsamu, kellest eelpool juttu. Kui valijate seas saavutavad enamuse aga haritud ja aktiivsed isikud, kaotab see ütlus oma kehtivuse kohe.

* * * * *

Valimised on nagu eksam. Selle käigus selgub, kes valijatest laseb ennast lollitada, kes mitte.

Valijate eksamitulemused saame teada juba varsti.

 

Tõnu Kalvet

 

533 total views, no views today

Seekordsed KOV valimised on eestlastele võtmetähtsusega

 

Miks julgen väita, et seekordsed kohaliku omavalitsuse valimised Tallinnas on eestlastele ülisuure, lausa otsustava tähtsusega?

Aga sellepärast, et eestimeelsete jõudude ebaedu korral on oma riigi pealinnas eestlaste jaoks rong lõplikult läinud!
Nii laiavat ja ülbitsevat venelast ja nii alandlikke, lömitavaid ja mööda “seina ääri” hiilivaid eestlasi kui praegu on näha, polnud ka kõige sügavamal okupatsiooniajal. On ilmnenud kurb tõsiasi, et meie rahvas ei suuda isegi olmetasandil ennast oma riigis kui peremees kehtestada. Jälgige, mis toimub avalikus ruumis, ühistranspordis, kaubanduskeskustes ja tänavatel! Vene keel ja meel laiutab ülbelt ja avalikult ning eestlane läheb sellega „loomulikult ja enesestmõistetavalt“ kaasa. Kui ma olen võtnud tule enda peale, et kaitsta oma rahvuskaaslasi ning tulnukaid paika panna, siis olen eestlaste endi (!) käest sõimata saanud: kuidas ma ikka võin olla nii sallimatu jne. Sellisel pinnal ei ole ka poliitiliselt võimalik ennast kehtestada.
Päris paljudele eesti rahvusest tallinlastele ei jõua kahjuks ikka veel ka kõige parema selgitamise juures kohale tõsiasi, et ta ei valitse poliitiliselt juba ammu oma riigi pealinna. Aga kas saab rääkida tõsimeeli iseseisvast riigist, kui selle riigi poliitilist ja majanduselu korraldavad võõrriigi – ja veel vaenuliku võõrriigi – kodanikud!?

(Iseasi, et mis iseseisev riik see Eesti pärast Euroopa Liiduga ühinemist enam ikka on… Aga see on juba eraldi teema.)
Suurim oht on aga veel ees!
KOV valimisseaduse saatanlik, bolševistlik, hukutav praktika on võimulepürgimisel ennast igati õigustanud. See on poliitikutele suur ahvatlus ning kui neile hakkab tunduma, et oma rahva häältega enam võimule ei pääse, siis kantakse see kogemus üle ka riigitasandile. Surutakse läbi kodakondsuse nullvariant ja kaks riigikeelt ning istutakse okupatsioonikolonistide toel pukis edasi. Teisisõnu: vahetatakse välja rahvas, kuid ei loobuta võimust! Jääb üle vaid arvata, mis sellisele riigile siis nimeks pannakse ja kes oleme siin siis meie…

Jüri Böhm,

kandidaat nr. 811,

valimisliidu „Alternatiiv“ esinumber Haaberstis

375 total views, no views today

Üleskutse Eesti riigist ja rahvast lugupidavatele linnakodanikele

 

Lugupeetud rahvuskaaslased ja tallinlased!
Kas teieni on jõudnud masendav tõsiasi, et Eesti Vabariigi pealinna valitsevad tegelikult okupatsioonikolonistid, kes on suuremalt osalt vaenuliku võõrriigi kodanikud ja et praeguse KOV valimisseaduse kehtimisel ning senise olukorra jätkumisel pole eestlastel oma pealinnas enam kunagi võimu juurde asja?
Seda protsessi nimetatakse “härrasrahva” tagasitulekuks ehk revanšiks, mille me oleme ise oma seaduste ja lambameelsusega sepistanud!
Varsti olemegi maarahvas tagasi (nagu kunagi meid nimetati) ja nokitseme vaikselt omaette kuskil depressiivsetes väikelinnades ja ääremaade taludes.
Selles olukorras on – korrumpeerunud poliitjõudude jaoks – ainus võimalus valitsemises osaleda neokollaboratsionism okupatsioonikolonistidega, aga see lahendus ei anna ka mingeid garantiisid võimu reaalseks teostamiseks, vaid tagab ainult kannupoisi rolli!
Seni pole sel teemal ühtegi mõtteavaldust kuulda olnud, pahameele ilmutamisest rääkimata.
Käiakse nagu kass umber palava pudru, ”jahutakse” ikka teise- ja kolmandajärgulistest probleemidest, aga seda, karmi ja sisulist tõde ei julge keegi isegi läbi lillede puudutada.
Kui te olete sellega rahul, siis muidugi. Aga sel juhul pole mõtet rääkida ka Eesti Vabariigist, kui selle pealinna valitseb sisuliselt Venemaa – läbi oma rahvuskaaslaste ja kodanike.
Mõelge ja tehke järeldusi. Valimised pole enam kaugel.
Eestimeelne tallinlane!
Lõpeta okupantide võim me pealinnas – KÕIK VALIMA!

Jüri Böhm,

kandidaat nr. 811,

valimisliidu „Alternatiiv“ esinumber Haaberstis

326 total views, no views today

Valimisliidu “Alternatiiv” kandidaat esineb Raadio 4 valimissaates

 

Valimisliidu „Alternatiiv“ nimekirjas Nõmmel kandideeriv Eesti Iseseisvuspartei liige Mati Riipulk (kandidaadinumber: 829) osaleb teisipäeval, 6.oktoobril kl. 14.05-15.30 Eesti Rahvusringhäälingu venekeelse jaama, Raadio 4 korraldatavas valimisteemalises otsesaates.

Saatesse on kutsutud Tallinnas osalevate valimisnimekirjade esindajad.

Mati Riipulga saatekaaslased on Olga Sõtnik (Eesti Keskerakond), Aleksandr Makarov (Eesti Reformierakond), Vadim Belobrovtsev (Sotsiaaldemokraatlik Erakond), Nikolai Stelmach (IRL), Olev-Andres Tinn (Rohelised), Stanislav Tšerepanov (Vene Vasakliit), Aleksandr Monakov (valimisliit „Tallinna linnarahva heaolu eest“), Dimitri Klenski (valimisliit „Klenski nimekiri“) ja üksikkandidaat Taavi Tapner.

Mati Riipulk (s. 1941. a.) on kauaaegne (aastail 1991-2000) Tallinna Tuletõrje- ja Päästeameti peadirektor ning tunneb Tallinna probleeme ja vajadusi põhjalikult tänapäevalgi. Lisaks vene keelele valdab slaavi keeltest ka ukraina keelt. M. Riipulga kandidaaditutvustuse leiab valimisliidu „Alternatiiv“ kodulehelt www.alternatiiv.org.

Raadio 4 teine valimisteemaline otsesaade on eetris neljapäeval, 15. oktoobril. Siis osalevad Tallinna linnapeakandidaadid.

Tõnu Kalvet

357 total views, no views today

Eestimeelse tallinlase esindaja valimisvõitluses – valimisliit “Alternatiiv”

 

Eestimeelne tallinlane võib nüüd kergendatult ohata. Sest vastus teda seni vaevanud küsimusele „kas mul üldse ongi seekordsetel kohaliku omavalitsuse valimistel kellegi poolt hääletada?!“ on nüüd leitud. Selleks vastuseks on valimisliit „Alternatiiv“.

Valimisliit Alternatiiv“ esindab sellise valija seisukohti, kes ei poolda linnavalitsuse jäämist Keskerakonna kätte, kuid samas ei taha toetada ka end „valgeteks jõududeks“ nimetavaid parteisid, otseselt venemeelsetest poliitjõududest rääkimata.

Seni oli oht, et selline valija ei lähegi valima, kuna tal lihtsalt pole, keda valida. Nüüd on see oht kõrvaldatud. Eestimeelse tallinlase valikuks on valimisliit „Alternatiiv“.

Mida taotleme?

Eeskätt seda, et Tallinn muutuks võimalikult kiiresti linnaks, kus eestlasel kui selle maa põliselanikul, samuti ta loomulikul liitlasel – eestimeelsel, aatelisel mitte-eestlasel – oleks hea elada.

Aatelisus ja asjatundlikkus peavad aga käima käsikäes. Üks ilma teiseta ei taga edu ega usaldusväärsust. Seepärast taotlebki valimisliit „Alternatiiv“, et Tallinna valitsemises oleks esindatud nii asjatundlikkus kui ka aatelisus. Sellest lähtuvalt koostasime ka oma meeskonna. Me kandidaatide hulka kuulub väga erisuguste erialade esindajaid – linnaplaneerimise asjatundjast kuni muusikaakadeemia professorini välja. Tänu sellele ongi me maailmapilt terviklikum ja tasakaalustatum kui KOV valimistel osalevate poliitjõudude puhul muidu kombeks.

Edu pant on koostöö. Täpsemalt: arukas koostöö. Valimisliit „Alternatiiv“ on ise selle elavaks näiteks: me nimekirjas on kogunisti viie (!) erakonna esindajaid, samuti parteituid, kes kõik saavad omavahel hästi läbi ja teevad sõbralikult koostööd.

Volikokku saades teeme koostööd iga sealoleva poliitjõuga, kui selle seisukohad parajasti meie omadega kokku langevad. Kui aga ei lange, siis ei tee. Iga juhtumit vaatleme eraldi.

Tõsi, me majanduslikud võimalused valimisvõitluse pidamiseks pole loomulikult ligilähedasedki „vanade olijate“ või nende käepikenduste majanduslike võimalustega.

Millele saame karmis valimisvõitluses siis üldse loota?

Esiteks sellele, et üha enam valijaid eelistab seni linnavalitsuses vohanud võhiklikkusele ja korrumpeeritusele asjatundlikkust ja aatelisust ega usu enam võhikute ning korruptantide õõnsaid lubadusi.

Teiseks aga sellele, et leidub küllaldasel hulgal eestimeelseid tallinlasi, kes tahavad, et Eesti pealinnas valitseks taas eesti keel ja eesti meel.

Tõnu Kalvet,

kandidaat nr. 834,

valimisliidu „Alternatiiv“ esinumber Põhja-Tallinnas

www.alternatiiv.org

333 total views, no views today

Pärnu linnapea kandidaadi Sven Sildniku vastused Pärnu Postimehe küsimustele

 

Pärnu Postimehe uudistetoimetajale

Eesti Iseseisvuspartei vastused esitatud küsimustele

Kas teie erakond hääletab 2010. a. Pärnu linna eelarve poolt, milles on Pärnu linnavalitsuse palgafondis ette nähtud 13 kuupalka?

EIP ei hääleta Pärnu linna eelarve poolt ega vastu enne kui see on põhimõtteliselt korrastatud.

Olukorras, kus alles maikuus eelarve mahtu vähendati lisaeelarvga 11,7% (86 miljonit), kusjuures eelarve mahuks jäi 657 miljonit, ning linnavolikogu esimehe hinnangul võib eelarve defitsiit ulatuda aasta lõpuks 70 miljonini, on selge, et eelarve on koostatud teadlike valimispropagandistlike vigadega kahasse.

Peale selle võttes arvesse, et kogu Eesti majandus on kollapsikursil (mida EIP prognoosis täpselt ette juba 2007.a. valimiste televäitluse otsesaates), ning statistikaandmed näitavad numbriliselt, et languse märkimisväärset aeglustumist sellel aastal ei tule, vastupidi, aeglustumist ka enne kevadet ei tule, võttes arvesse ka seda, et majanduslangus riigis kukub oluliselt allapoole -20%-i (EIP prognoosis märgitud olukorras ETV-s -22%), veel sedagi, et krooni devalveerimine on objektiivne vältimatus sellisel tasemel, et sissetulekute ostujõud langeb vähemalt kaks korda, ning et riigi reservid ammenduvad ja klantspildi purunemine peale valimisi on vältimatus, siis seepärast näemegi ette kogu eelarveprotsessi uuesti käsilevõtmist peale valimisi arvestades kujuneva olukorraga kogu riigi majanduses.

Seega: Lähikuudel kujunev majandusolukord ei võimalda 13. palga maksmist kellelegi, ei linnavalitsuses ega riigi valitsuses.

Kas volikogu esimees peaks Pärnus olema põhikohaga või osalise tööajaga lepingu alusel?

Volikogu esimees peab olema vormistatud lepinguga osalise tööajaga. Tasu maksmise vorm määratakse lepingus ja on vajadusel jooksvalt muudetav.

Kas teie erakond kavatseb kärpida või suurendada volikogu kantselei eelarvet?

Volikogu kantselei eelarve kuivab kokku niikuinii, millisel määral, see pole praegusel hetkel prognoositav, sest Eesti läheb üle kriisijuhtimisele.

Kas teie erakond säilitab linnapea ja aselinnapeade lisatasu linna osalusega äriühingute ja sihtasutuste nõukogudest?

Säilitame lisatasustamise kuid kärbime seda praegusega võrreldes proportsionaalselt vähemalt kaks korda.

Kas teie erakond säilitab volikogu liikmete lisatasu linna osalusega äriühingute ja sihtasutuste nõukogudest?

Kärbime proportsionaalselt vähemalt kolmekordselt.

Kas teie erakond pooldab seda, et iga selleks soovi avaldanud volikogu liige saab linnavalitsuselt aastase parkimisloa?

Volikogu liikmele tasuta parkimine on põhjendatud, sest asi pole mitte ainut rahas, vaid ka aja kokkuhoius.

Millised soodustused-hüvitised teie arvates peaks volikogu liikmel olema?

Volikogu liikmele akordtasu istungil osalemise eest, komisjoni esimeestele osalise tööaja leping, fraktsioonide esimees mingit lisatasu ei saa.

Kui suur peaks teie erakonna arvates olema linnapea, abilinnapeade kuupalk?

Praegusega võrreldes proportsionaalselt 30% madalam.

Kas te kavatsete linnavalitsuse töötajate palku muuta?

Kõikide riigi ja omavalitsutöötajate palk kukub automaatselt. Kui palju, kõik see sõltub kujunevast majandusolukorrast; selleks näemegi ette kogu eelarve muutmist.

Millise linnavalitsuse osakonna või struktuuriüksuse töötajate arvu on teil kavas muuta?

Ümberkorraldust maht ja iseloom pole praegusel hetkel põhimõtteliselt prognoositav, sest kõik sõltub devalveerimise sügavusest.

Kas teie erakond kavatseb linnavalitsuse ametiautode arvu piirata? Kas selle võrra maksaksite rohkem isikliku auto kasutamise kompensatsiooni?

Ametiautode arvu piirame, isikliku auto kasutamise eest ei maksa.

Kas erakonnal on kavas piirata linnavalitsuse töötajate ametiautode kasutamist töövaälisel ajal?

Linnavalitsuse töötajatel lubame ametiauto kasutamise töövälisel ainult tippjuhtidele, sedagi vaid tööülesannete täitmiseks. Teised saavad nõuda tööülesannete täitmisel akordset tasustamist.

Kas erakond toetab ajalehe Pärnu väljandmist või kavatseb selle sisus midagi muuta?

Toetame „Pärnu“ väljaandmist, tagame kõikidele parteide (ka riigikoguväliste) võrdse kohtlemise ajalehe veergudel.

Kas erakond jätkab mainekujunduslepingute sõlmimist PR-büroodega või piirdub avalikus suhtluses ühe-kahe linnavalitsuse töötajaga?

Ühest töötajast piisab, aparaaditöötajad tuleb viia tasemele, kus nad on võimelised ise rääkima, ehk koguni kirjutama!

Sven Sildnik

Pärnu linnapea kandidaat Eesti Iseseisvuspartei poolt

373 total views, 2 views today

Valimisliidu “ALTERNATIIV” esinumbrid Tallinna linnaosades 2009. aasta KOV valimistel

 

Haaberstis:       Jüri Böhm; kandidaadinumber: 811

Kesklinnas:       Jaanus Glaase, nr. 813

Kristiines:         Jaak Mets, nr. 820

Lasnamäel:       Lembit Poobus, nr. 821

Mustamäel:       Martin Arnhold, nr. 824

Nõmmel:           Vaikus Jõgisu, nr. 828

Pirital:              Toomas Tuulas, nr. 833

Põhja-Tallinnas: Tõnu Kalvet, nr. 834

365 total views, no views today

EIP osalus Tallinna linnas valimisliidus “ALTERNATIIV” ja Tartu linnas valimisliidus “TARTU ALTERNATIIV”

 

Valimisliidu „Alternatiiv“ nimekiri 2009. aasta KOV valimistel Tallinnas:

  1. Jaanus Glaase
  2. Peeter Paemurru, EIP
  3. Kalju Mätik
  4. Jüri Böhm
  5. Tõnu Kalvet, EIP
  6. Lembit Poobus
  7. Jaak Mets, EIP
  8. Mati Riipulk, EIP
  9. Enn Ellandi; EIP
  10. Urmas Iisop, EIP
  11. Johanna Ranne
  12. Arvi Vain
  13. Toomas Gailis, EIP
  14. Vaikus Jõgisu
  15. Sirje Salem
  16. Jaan Kirs
  17. Pille Roosileht
  18. Mart Arnhold
  19. Kristel Maiberg, EIP
  20. Kalle Tagapere, EIP
  21. Andres Justi
  22. Martin Ojap
  23. Andres Kruusmaa
  24. Geit Eero
  25. Mikk Kündre
  26. Toomas Tuulas
  27. Juhan Schütz

Valimisliitu TARTU ALTERNATIIV kuuluvad:
1. Sean Thomas Donohoe
2. Katrin Johanson
3. Joel Kliiman
4. Rein Koch
5. Rein Kolk
6. Vahur Orrin
7. Taavi Palm
8. Ravo-Aleksander Sabrodin
9. Margo Välb, EIP

401 total views, no views today

Kandidaadid Pärnus

Eesti Iseseisvuspartei valimisnimekiri Pärnu linna KOV valimistel:

1. Sven Sildnik, nr. 373
2. Leo Tammiksaar, nr. 374
3. Kaido Nõmmik, nr. 375
4. Andres Pinka, nr. 376
5. Ago Truuts, nr. 377
6. Tiia Ots, nr. 378
7. Kadri Varjak, nr. 379
8. Mario Kaldmaa, nr. 380
9. Kadri-Ann Raidlepp, nr. 381
10. Elen Kinnep, nr. 382
11. Andrus Erapart, nr. 383
12. Katrin-Uta Puldre, nr. 384
13. Ave Treirat, nr. 385
14. Andrus Laaso, nr. 386
15. Doora Talvi, nr.387
16. Tauno Mitt, nr. 388
17. Lauri Orav, nr. 389
18. Tanel Tõniste, nr. 390
19. Liis Sommer, nr. 391
20. Birgit Tamm, nr. 392
21. Tõnu Malva, nr. 393
22. Helen Nurmik, nr. 394
23. Janar Palu, nr. 395
24. Liina Danilova, nr. 396
25. Riho Täht, nr. 397
26. Argo Ring, nr. 398
27. Matiko Arde, nr. 399
28. Arvo Antso, nr. 400
29. Sten Savi, nr. 401
30. Priit Tamm, nr. 402
31. Allan Kalda, nr. 403
32. Rome Fros, nr. 404
33. Siimo Sellin, nr. 405
34. Priit Rebane, nr. 406
35. Kristel Abi, nr. 407
36. Ermo Kask, nr. 408
37. Sandra Miländer, nr. 409
38. Geili Kruglov, nr. 410
39. Karin Kaugeranna, nr. 411
40. Simo Lukka, nr. 412

Valimised toimuvad pühapäeval 18. oktoobril 2009.

Mitte mingil juhul ärge hääletage e-hääletusel või eelhääletusel, sest nende häälte liikumist vaatlejad ei saa kontrollida ja hääled lähevad sinna kuhu võimulolijad tahavad! Hääleta ainult valimistepäeval, sest siis on meie vaatlejad kohal ja saavad võltsingud tõkestada. Juhul kui oled juba e- hääletanud, siis  tühista see ja mine valima 18-ndal kuupäeval!

835 total views, no views today

EIP kandideerib Tallinnas, Tartus ja Pärnus; viimases oma nimekirjaga

 

Tallinnas ja Tartus Eesti Iseseisvuspartei kandideerib valimisliidus ALTERNATIIV (vt 29.08.2009 uudist “Valimistest”). Pärnus väljus EIP valimistele oma nimekirjaga milles on 40 kandideerijat.

Eesti Iseseisvuspartei kandidaatide nimekiri Pärnu linna volikogu valimistel 18.10.2009:

 

  1. Sven Sildnik
  2. Leo Tammiksaar
  3. Kaido Nõmmik
  4. Andres Pinka
  5. Ago Truuts
  6. Tiia Ots
  7. Kadri Varjak
  8. Mario Kaldmaa
  9. Kadri-Ann Raidlepp
  10. Elen Kinnep
  11. Andrus Erapart
  12. Katrin-Uta Puldre
  13. Ave Treirat
  14. Andrus Laaso
  15. Doora Talvi
  16. Tauno Mitt
  17. Lauri Orav
  18. Tanel Tõniste
  19. Liis Sommer
  20. Birgit Tamm
  21. Tõnu Malva
  22. Helen Nurmik
  23. Janar Palu
  24. Liina Danilova
  25. Riho Täht
  26. Argo Ring
  27. Matiko Arde
  28. Arvo Antso
  29. Sten Savi
  30. Priit Tamm
  31. Allan Kalda
  32. Rome Fros
  33. Siimo Sellin
  34. Priit Rebane
  35. Kristel Abi
  36. Ermo Kask
  37. Sandra Miländer
  38. Geili Kruglov
  39. Karin Kaugeranna
  40. Simo Lukka

 

EIP teabetoimkond

401 total views, 1 views today

Valimistest

 

28. augustil k.a leppisid Eesti Iseseisvuspartei, Libertas Eesti Erakond ja Põllumeeste Kogu esimehed kokku, et valimisliitu Alternatiiv meedias ei kajastata enne kui nimekirjad on komplekteeritud. Seega lepingu täisteks on ainult EIP liikmetele sisekasutamiseks ilma õiguseta avalikustada meedias lepingut ja selle sisu.

Kutsun kõiki erakonna liikmeid kandideerima KOV valimistel valimisliidu ALTRNATIIV nimekirjas. Kandideerimissoovist teatage kas minule või Kaido Nõmmikule.

Vello Leito

29.08.2009

Lisa: Valimisliidu lepingu täistekst

Erakonna Libertas Eesti, Eesti Iseseisvuspartei ja Põllumeeste Kogu

leping

valimisliitude moodustamisest KOV valimistel 2009. aastal

Libertas Eesti Erakond, Eesti Iseseisvuspartei ja Põllumeeste Kogu tõdevad, et Eesti Vabariigi Riigikogus esindatud erakonnad, eriti aga valitsuskoalitsiooni erakonnad, on viimastel aastatel seadusandliku ja täitevvõimu tihedas koostöös kujundanud enestele ülisoodsad poliitilised ja rahalis-majanduslikud tegevustingimused. Omakasupüüdliku ja demokraatiavastase seadusandluse alusel on nad kindlustanud Riigikogus esindatud erakondadele rohke riikliku rahastamise, rakendanud oma huvides ulatusliku riikliku administratiivressursi, loonud eriseisundi riiklike ametikohtade täitmisel ning meediaga manipuleerimisel.

Teatud ringkondade ja professionaalsete poliitik-ärimeeste „poliitikaärile“ ning võimulpüsimisele ja võimujagamisele keskendunud erakonnad on jätnud hooletusse suure osa inimeste elulised vajadused, pole adekvaatselt reageerinud riigi ees seisvatele majanduspoliitilistele väljakutsetele ning on jätnud unarusse ka Eesti omamajanduse ja omavõimaluste igakülgse toetamise ja arendamise.

Seniste võimuparteide ideoloogiast tulenevalt on Eesti asustuse ja arengu küsimused olnud aastaid tagaplaanil. Pikka aega kestnud pealiskaudsuse, hoolimatuse, minnalaskmise ja vastutamatuse tagajärjel on Eesti maaelu korralduses ja maa-asustuse alal puhkenud terav kriis. Eesti külad, maa-asulad, alevikud ja väikelinnad kärbuvad ja jooksevad rahvast tühjaks. Elanikud koonduvad stiihiliselt suuremate linnade ümber. Palju maad jääb tühjaks, endisaegne põllumaa kasvab võssa ning jääb tõhusamast, sihipärasest kasutamisest välja. Riigiasutustel ei ole täpset ülevaadet siserändest ja selle kaugematest, tulevikulistest tagajärgedest.

Silmas pidades olukorda, kuhu Eesti rahvas ja riik on Riigikogu võimuerakondade poolt juhitud ning rahvale ja riigile ohtlikult kahjulikke arenguid, rõhutavad ülalnimetatud erakonnad vajadust teha omavahel tõhusamat koostööd, murdmaks eesti sise- ja majanduspoliitikas valitsevaid kahjulikke tendentse. Erakonnad lepivad omavahelise edasise tihedama koostöö huvides kokku järgmises:

1.Ühiste seisukohtade kaitseks ja nende ellurakendamiseks moodustatakse 2009. aasta kohalike omavalitsuste valimisteks võimalikult paljudes valdades ja linnades valimisliit nimega “ALTERNATIIV” .

2. Valdades ja linnades, kus mõnel erakonnal kolmest on head koostöösuhted olemasolevate valimisliitudega või teiste koostööpartneritega, jätkatakse koostööd, kaasates ka teisi, käesoleva koostöölepinguga ühinenud erakondi.

3. Valdades ja linnades, kus mõnel erakonnal kolmest on kujunenud kindel valijaskond ja toetus, peetakse otstarbekaks osaleda valimistel ühiselt ühe või teise erakonna nimekirjas.

4. Erakondadevahelise koostöö korraldamiseks ja koordineerimiseks kujundatakse võimalikult kiiresti pariteetsetel alustel valimiste edukaks läbiviimiseks koostöökomisjon.

5. Erakondade koostöökomisjon koordineerib ja nõustab valimisliitude moodustamist, programmdokumentide põhialuste kujundamist ning üldettevalmistusi valimisteks.

6. Valimisliit on avatud ülalkirjeldatud koostööst huvitatud erakondadele, ühiskondlikele liikumistele, parteidevälistele valimisliitudele ja kõigile vastutustundlikele ning aktiivsetele, Eesti edukat majanduslikku, sotsiaalset ja kultuurilist arengut kalliks pidavatele kodanikele.

Jaan Laas, Vello Leito, Rein Koch,

LEE esimees EIP esimees PK esimees

416 total views, 1 views today