Vello Leito: Õpetajad külvasid tuult …

Eesti õpetajad ei ole rahul, ei ole paljude asjadega rahul, ka töötasuga. Nad küsivad ülikooli äsja lõpetanutele – kõige algajamatele nende endi hulgast – Eesti keskmist töötasu; teistele mõistagi rohkem. Huvitav, kas nad seejuures ka teavad milline on keskmine töötasu Eestis? Mõni ehk teab, üldiselt aga ei teata mitte. Nad arvavad, et selleks on palkade aritmeetiline keskmine, mille Statistikaamet laestvõetud arvudega (tõsi, ise nad nimetavad neid küsitlustega saadud tulemusteks) suurekspaisutatult igakvartaalselt keskmise palga pähe välja käib . Ei ole see keskmine palk. Olen sel teemal juba liiga palju kirjutanud, et siinkohal veelkord põhjendused ja tõestused ritta seada

Statistikas on nii, et kui pole täpsustatud millise keskmisega on tegemist, siis vaikivalt on selleks mediaankeskmine – järjestatud arvrea keskmise liikme suurus. Käesoleva aasta I kvartalis oli Statistikaameti nn keskmise palga suuruseks 12 397 krooni. Mediaankeskmine palk Maksu- ja Tolliameti faktipõhisel alusel oli 8659 krooni. Kui algajale õpetajale küsitaks tegelikku keskmist kuupalka – mediaankeskmist 8659 krooni, bruto, jooksvates hindades - siis poleks ehk üleliia ülbelt küsitud. Aga õpetajad ja nende liidud küsivad ESA manipulatsioonidejärgset keskmist, mis faktilist keskmist ületab 1,43 korda.

Seepärast olen kohustatud küsima, et kustkohast selline ebaadekvaatne raha võetakse? Eriti huvitab, kui õpetajad tahavad kõrget palka ja väikest koormust, siis miks nad lasid eesti rahvusliku majanduse ära hävitada, see ju ainuke allikas riigisektorile palga maksmiseks. SKP on pigem ilunumber, suur osa sellest läheb välispankadele ja välisettevõtjatele. Sealjuures Soome omadele, kes Eesti rikkust karistamatult välja viivad ja sellega ka Soome õpetajate palgaraha paisutavad.

Õpetajaskonna palve valitsusele ja riigikogule tuletab mulle kangesti meelde ühte populaarset anekdooti sovjetiajast – ja sovjetiaegsed meie õpetajad on, hingelt või ealt, pole oluline. Selle anekdoodi puänt vabatõlkes kõlab niimoodi: telephone, telephone, õpetaja süüa tahab! Kellele anekdoot tundmatu, selle jaoks nii jääbki, sest anekdooti algsel kujul paberile panna pole otstarbekas – asjatu poliitkorrektsusrisk.

Võluvalt kurioosne seejuures, et rahvusliku majanduse laostasid ju esmajoones õpetajad ise. Oma enamuses päevast päeva andsid ja annavad nad oma hoiakutega mõista õpilaste kaudu nende vanematele, et ainuõige valik valimistel on Reformierakond. Poliitringkondades on see tõsiasi hästi teada. Reformierakonnale seega vaba tee isegi sealtsuunast viimaks rahvusliku majanduse marginaliseerimine omariiklusvõime piirist allapoole. Isegi Kuningriiklased oleks riiklust ja inimeste heaolu silmas pidades olnud õigem valik, sest nad ei olnud riigireeturid, ei teeninud välishuve.

Telephone, telephone õpetajaskonnaga on seotud teisigi kurioosumeid. Siis kui oleks olnud vajalik rahvale teada anda, et laenubuum oli välishuvide käsul meie valitsusparteide poolt ülesseatud võlalõks, nii nagu Eesti Iseseisvuspartei juba 2006. aastast saadik on päev päeva kõrval tõestanud ja toonitanud ning 2007. aasta riigikogu valimistel ka televisiooni otsesaates välja ütles, siis ei tulnud neilt sõnakestki. Eesti rahvas uputati õpetajaskonna vaikiva heakskiidu saatel 270 miljardi kroonise võlakoormuse alla. Aga kõrget palka andke neile ikka!

Telephone, telephone õpetajaskond on poliitilise vastutustunde külmalt kalkuleerivalt peitnud võltsapoliitilisuse taha. Faktiliselt kujutab see endast varjatud kuritegelikkust. Loodan, et EIP sõnum veel enne järgmisi valimisi saab olema umbes selline: pole vaja Žirinovski kombel riigiametnikke IQ testida, ülikooli diplom on tõestus, et intellekt on piisav, ent osa õpetajatest tuleks teha sobivuseksamite kaudu töötuteks, et nad õpiks tundma, mis on empaatia ja vastutus ühiskonna ees, et palka saab saada ainult ühiskonna poolt loodud produkti arvel. Ka õpetajate kohus on kaitsta ühiskonda paljaksvarastamise eest ja mahamüümise vastu. Pigem esmajärjekorras just õpetajad – ühiskonna intellektuaalne eliit – peavad olema need, poliitiliselt kõrgharitud, empaatiavõimelised, ausad ja kartmatud. Nemad peavad vormima ka kasvava ühiskonnaliikme moraali n.-ö IQ-d. Selle kasvatamine ongi ehk õpetaja esmane kohustus. Tarkus tuleb ise tagantjärele, muide, moraalne inimene ei soovi rumalust ei enese sees ega enese ümber.

Õpetajad salgasid maha oma moraalsed kohustused, mahitasid riigireeturitest võimuparteisid. Nüüd küsivad nad palka juurde. Asjata küsivad, rikkust pole enam kusagilt võtta, võimuparteidel võimaldati libedalt riik maha müüa ja valmistada ette omariiklusest loobumiseks. Vaevalt õpetajad seejuures arvavad, et Euroopa riigi etnilise killu liikmetena hakatakse neile kõrgemat palka maksma. Aga mis teha, kes tuult külvab, see lõikab tormi. Seepärast: telephone, telephone…

Vello Leito

25. juuni 2011

483 total views, 2 views today

Rahvuslaste suvekool toimub 1.-2. augustil Raplamaal Vana-Vigalas

 

Koht:

Vana-Vigala, Pärna turismitalu.

Korraldaja: Rahvuslaste Tallinna Klubi

Kava:

1. august

11.00 Avamine.

11.30 Ettekanne mõtlemapanevatest sarnasustest ja erijoontest Eesti ja Rootsi vahel. Olukord Eestis on aastatega saanud selliseks, nagu see on olnud Rootsis aastakümneid; rootsi rahvuslastel on õnnestunud organiseerida arvestatav opositsioon. Kuidas nimelt? Organisatsiooni loomise ja poliitilise võitluse organiseerimise alused. 2 rootsi rahvuslast.

14.00 Vaheaeg. Lõuna.

14.30 Ettekanne äralörtsitud ja äralörtsimata demokraatiast. Demokraatia. Rahvus ja riik. Milliseid ühiskondi tunneb inimkond demokraatlikena? Vana-aja demokraatia, Veneetsia Vabariik, Šveits. Mille poolest erinevad nad meie “demokraatiast”? Jaan Hatto.

17.00 Vaheaeg

17.30 Filmiõhtu. Vaheaegadega. Kavas järgmised filmid: „Otsedemokraatia Šveitsis” (inglise k. “Direct democracy in Switzerland“), “Hermese varjus” ja „Ajavaim” (saksa k. “Zeitgeist“). Kõik filmid on eesti subtiitritega.

20.00 Vaheaeg. Õhtusöök

20.30 Filmiõhtu jätkub.

2. august

09.00 Hommikusöök

09.30 Mõttetalgud. (Vaheaegadega.) Võimalik(ud) külalisesineja(d). Eesti tulevik, rahvuslus, rahvuslaste koondamine/koondumine ja teised, juba kohapeal päevakorda tõstetavad teemad. Juhib Tõnu Kalvet.

15.00 Lõuna

15.30 Lõpetamine

Üritus on alkoholivaba, pildistamine ja videosalvestamine ilma korraldajate loata pole lubatud. Vajalik kohapeal registreerimine..

Muud tingimused:

Telkimine tasuta, kõik loengud ja filmid on tasuta. Kes soovib, saab hommikueinega öömaja 200 krooni eest. Talu perenaine valmistab soovijatele lihtsat toitu soodushinnaga, kavas antud kellaajal.

Otsebuss Vana-Vigalasse läheb Tallinnast vastavalt kell 8.40 ja 13.25.

390 total views, 2 views today