Islandi uus valitsuskoalitsioon valis iseseisvuse

Islandi uus valitsus võttis iseseisvuse ja krooni kursi

E24, 23.05.2013

Islandi uus koalitsioonivalitsus peatas määramata ajaks ühinemisläbirääkimised Euroopa Liiduga ning üritab lahendada oma majandusmured iseseisvalt.

Sigmundur David Gunnlaugsson, kellest saab 38-aastaselt Islandi ajaloo noorim peaminister, esitles eile koalitsioonilepet, mis keskendub majapidamiste võlataseme leevendamisele ning majanduskasvu turgutamisele globaalses finantskriisis rängalt räsida saanud riigis.

Leppega tulevad taas võimule Gunnlaugssoni juhitud Progressiivne Partei ja Iseseisvurpartei – erakonnad, mis olid tüüri juures buumiaastail, mis päädisid saareriigi kolme suurima panga «suurejoonelise» kollapsiga.

Vastne rahandusminister ning iseseisvuspartei liider Bjarni Benediktsson ütles Financial Timesile, et olukord Euroopa Liidus ja euroalas on viimasel ajal halvenenud.

Benediktsson selgitas, et annab parlamendile ülevaate ELi läbirääkimistest ning seejärel otsustatakse, kas riigis korraldatakse referendum – ilma milliseta läbirääkimised iial jätkuda ei saaks.

«Me usume, et Islandi ühinemisläbirääkimisi alustati ilma [selleks] vajaliku toetuseta. Me ei jätka neid läbirääkimisi. Me tahame ühtlasi kuulda, mida ELil meie lähenemise kohta öelda on… võib-olla ei olegi üldse mõtet referendumit korraldada,» ütles ta.

Otsus tähendab ühtlasi seda, et Island jääb oma krooni juurde – vastupidiselt endise võimupartei, sotsdemokraatide unistusele liituda euroga, nähes selles ühe võimalust kaotada kapitalikontrollid.

Benediktssoni sõnutsi on kapitalikontrollide lõpetamine – mis piiravad kroonide voolu riiki ja sellest välja – üks uue valitsuse prioriteete, mis ühtlasi tähendab suuri kahjumeid Islandi kokkuvarisenud pankade välismaistele kreeditoridele.

«See eeldab arvestatavat juukselõikust Islandi varadelt, et valuuta oleks tasakaalus kui kontrollid eemaldatakse,» selgitas rahandusminister.

Andes märku, et läbirääkimised tulevad karmid, hoiatas minister Kaupthingi, Landsbanki ja Glitniri kreeditore – need kolm panka läksid 2008. aasta sügisel hingusele, olles kuhjanud kokku varasid riigi SKTst 10 korda suuremas summas – et uuel valitsusel on õigus kehtestada reglement vastavalt oma äranägemisele.

«Reglemendi osas ei pea valitsus mitte kellegagi läbi rääkima. Aga loomulikult võtame me kuulda realistlikke [argumente],» lisas Benediktsson.

Progressiivide peamise poliitikapunkti – majapidamiste võlgade korstnassekirjutamise – osas on koalitsioonilepe üsna üldsõnaline. Peamiselt selgub sealt, et Gunnlaugsson tahab kasutada kogu välismaiste kreeditoride kahjumitest saadud tulu kandmaks maha kriisijärgse inflatsiooni hammasrataste vahele jäänud inimeste indeksiga seotud eluasemelaene.

Copyright The Financial Times Limited 2013

______________________________

Postitas: EIP teabetoimkond

765 total views, no views today

Islandil võitis valimised Islandi Iseseisvuspartei

Islandi Iseseisvuspartei võitis valimised, aga mitte võimsalt

Infopartisan@blogspot.com

28.04.2013

Eduerakonna tõus jäi Islandil lõpuks küll alla Iseseisvuspartei lõpuspurdile, aga viimane on jätkuvalt kaugel kriisieelsest tasemest ja kohti saavad nad parlamendis võrdselt – mõlemad 19 kohta 63-st. Lisaks on tähelepanuväärne see, et kuuest valimisringkonnast kolmes jäi Iseseisvuspartei nüüd Eduerakonnale tuntavalt alla. Eelmiste valimistega võrreldes suudeti oma positsioone küll kõikjal mõne protsendi võrra parandada, aga suurem osa toona vasakpoolsetele kaotatud valijatest Iseseisvuspartei juurde veel tagasi ei tulnud, vaid eelistas sel korral Eduerakonda või uusi tulijaid. Kuna veidi langes ka valimisaktiivsus, siis jäi taastumine häälte arvestuses suhteliselt tagasihoidlikuks (2007. aastal saadi neid kokku 66754, eelmine kord 44371, nüüd 50454).

Samas on tulemus piisavalt hea selleks, et Bjarni Benediktsson saaks jätkata erakonna juhina ja võtta enda kanda vastutuse, mis kaasneb peaministri ametikohaga. Pealinnas ehk Reykjaviki kahes valimisringkonnas sai Iseseisvuspartei küll rohkem hääli kui ükski teine erakond, kuid samas oli valimisaktiivsus seal keskmisest madalam ja keskmisest rohkem hääli said uued tulijad. Hanna Birna Kristjánsdóttir osutus muidugi valituks parlamenti, aga lähiajal ta Bjarnile ilmselt uut väljakutset esitama ei hakka. Kas temast saab järgmine välisminister, see ei ole veel samuti kindel, sest sellele portfellile on ka teisi pretendente ja läbirääkimised vahekordade selgitamiseks uues koalitsioonis saavad olema keerulised ning üsna rasked, sest Eduerakonna positsioon on tugev. Kui rohkem hääli kogunuks nemad, siis jäänuks välisministri portfell loomulikult Iseseisvusparteile ja läinuks ülimalt tõenäoliselt Hanna Birna kätte, aga nüüd ei ole see enam nii kindel.

Vaata ka
Islandi Iseseisvuspartei tähistab sünnipäeva
Islandi Iseseisvuspartei jätkab Bjarni Benediktssoni juhtimisel
Islandi Iseseisvuspartei võib saada pärast valimisi uue juhi

“Tänane valik puudutab tulevikku. Täna on meil võimalus valida madalamad maksud, paremad elamistingimused ja kõrgem elukvaliteet. Tänasest sõltub see, kuhu me riigina suundume ja kuidas me mahajäänuid abistame. Täna on islandlastel võimalus luua rahvale uusi väljavaateid ja uusi võimalusi. Seetõttu on oluline, et valijad kasutaksid oma õigust valida, seda elutähtsat õigust mõjutada riigi juhtimist ja suunda,” teatas Bjarni oma viimases valimiseelses avalduses.

“Lõppeval võimuperioodil on saanud järjest selgemaks, et ühiskonna toimimise võtmeks on realism, vabadus ja stabiilsus,” märkis Iseseisvuspartei esimees, lisades samas, et need võtmetähtsusega väärtused on omavahel põimunud ja seetõttu ei saa riik liikuda edasi, kui mõni neist puudub. “Täna oleme optimistlikud. Nüüd on meil võimalus pöörata lehekülge.”

“Täna valime me uue valitsuse, millel on helged väljavaated, valitsuse, mis toetab seda, et riik jääks eelmiste põlvkondade poolt sillutatud teele,” kinnitas Bjarni Islandi valijatele. “Valitsuse, mis leiab jõudu elujärje parandamiseks ja aluse loomiseks meie järeltulijate jaoks. See on Iseseisvuspartei nägemus.”

Sotside poolt võetud suund ühinemisele Euroopa Liiduga on sellega peatatud, kuid see ei tähenda, et Iseseisvuspartei ei võiks seda kunagi toetada. Seda juhul, kui Euroopa Liitu suudetakse reformida Briti peaministri David Cameroni algatusest lähtudes moel, mis võimaldaks mitte üksnes jääda liikmeks Suurbritannial, vaid ühineda ka Islandil. Aga selleks on loomulikult vaja, et Cameroni plaani toetavad jõud tuleksid võimule võimalikult paljudes Euroopa Liidu liikmesriikides, sealhulgas Eestis.

________________________________

Postitas: EIP teabetoimkond

902 total views, no views today

Miks Islandist enam massimeedias ei räägita?

Pisike saareriik kaugel Atlandi ookeanil, kes tunnustas esimesena 1991. aastal taasiseseisvunud Eesti Vabariiki, kuulutas 2008. a. välja pankroti. Sellele järgnevate sündmustega kadus Eesti „suur sõber“ ka meie meediamaastikult. Miks? Olnud nõnda julge 1991. aastal, ei kaotanud rahvusriik selgroogu ka 2008. aastal. See ei olnud aga „rahvusvahelisele üldsusele“ enam meelepärane. Kui üks Euroopa riik langeb teise järel, ohustades sellega kogu Eurotsooni, on võimurite jaoks äärmiselt tähtis, et Islandist ei saaks teistele sama saatusega riikidele eeskuju.

Viis aastat täielikku neoliberalismi muutis Islandi (rahvaarv 320 000, sõjavägi puudus) üheks maailma rikkaimaks riigiks. Aastal 2003 pangad erastati ja meelitamaks välisinvestoreid, pakuti on-line pangateenust, mille suhteliselt väikesed haldamiskulud lükkasid äri õitsele. Kontod nimega IceSave meelitasid mitmeid Suurbritannia ja Hollandi väikeinvestoreid. Aga koos investeeringute kasvuga, suurenes ka riigi välisvõlg. Aastal 2003 oli Islandi võlg 200 korda suurem kui riigi SKT. Aastaks 2007 oli see tõusnud juba 900-le protsendile. 2008. aasta majanduskriis oli Islandile halastussurmaks. Kolm põhilist Islandi panka (Landbanki, Kapthing ja Glitnir) kuulutasid välja pankroti, mille järel toimus riigistamine. Aasta lõpuks kuulutas ka Island ise välja pankroti.

Vastupidiselt oodatule said islandlased tänu kriisile tagasi iseseisvale riigile omased õigused ja uue põhiseaduse. Kõik see toimus läbi otsese osalusdemokraatia.

Koalitsioonivalitsuse peaminister (sotsiaaldemokraat) Geir Haarde taotles  Islandile 2 100 000-dollarilise laenu, millele Põhjamaad lisasid veel kaks ja pool miljonit. Välisfinantskogukond survestas Islandit rakendama drastilisi meetmeid. IMF ja Euroopa Liit tahtsid võla ise kinni maksta, väites, et see oleks riigile ainuke võimalus tasuda Hollandile ja Suurbritanniale kuuluv.

Protestid ja rahutused jätkusid, mille tulemusena pidi valitsus tagasi astuma. Valimised toimusid 2009 aasta aprillis, millega sai võimule vasakpoolne partei, mis mõistis küll hukka neoliberaalse majandussüsteemi, aga andis ilma pikema võitluseta alla nõudmisele, et Island maksab välja kolm ja pool miljonit eurot. See tähendas, et iga islandlane pidi maksma 100 eurot kuus 15 aastat (intress 5,5%), maksmaks kinni erakondade tegevusest põhjustatud võlg. Tegemist oli viimase piisaga karikasse.

Edasine oli erakordne. Plaan mille kohaselt pidid kodanikud kannatama finantsmonopoli vigade tõttu; mille kohaselt tervet rahvust pidavat maksustama, et maksta tagasi võlad privaatpankadele, oli purustatud. Viimaks poliitikud mõistsid, et peavad siiski võtma sama seisukoha, mis nende volitaja – rahvas. Riigipea Olafur Ragnar Grimsson keeldus kinnitamast seadust, mis oleks teinud rahva vastutavaks pankurite võlgade eest ja nõustus referendumi välja kuulutamisega.

Muidugi „rahvusvaheline üldsus“ ainult jätkas Islandi survestamist. Suurbritannia ja Holland ähvardasid kohutava valuraha nõudmisega, mis oleks Islandi muust maailmast eraldanud. Kui islandlased alustasid hääletamist, ähvardasid välispankurid blokeerida igasuguse abi IMF-ilt. Suurbritannia valitsus ähvardas külmutada islandlaste säästud ja jooksevkontod. Nagu ütles Grimsson: „Meile öeldi, et kui me ei nõustu rahvusvahelise üldsuse nõudmistega, saab meist Põhja Kuuba. Aga kui me oleksime nõustunud, oleks meist saanud Põhja Haiiti.“

2010. aasta märtsis toimus referendum – 93% hääletas võla tasumise vastu. IMF külmutas koheselt oma laenu. Revolutsioon ei heitunud (Ühendriikide televisioonis seda muidugi ei kajastatud). Marus kodanikkonna toetusel algatas valitsus kriminaaluurimise leidmaks süüdlased finantskriisi tekitamises. Interpol kuulutas Kaupthing panga ekspresidendile Sigurdur Einarssonile välja rahvusvahelise arreteerimiskäsu. Teised kriisi põhjustamises osalenud põgenesid riigist.

Islandlased läksid veelgi kaugemale: nad otsustasid luua uue konstitutsiooni, mis vabastaks riigi ülemäärasest rahvusvahelise finantssüsteemi ja virtuaalraha lõa otsast. Koostamaks uus põhiseadus, valisid Islandi kodanikud 25 inimest 522. täiskasvanu seast, kes ei kuulunud ühtegi poliitilisse parteisse, aga keda soovitas vähemalt kolmkümmend inimest. Dokument ei kirjutatud käputäie poliitikute poolt, vaid see koostati interneti vahendusel. Põhiseaduse loomist kajastati internetis reaalajas, nii et kodanikud said saata oma kommentaare ja soovitus ning samal ajal näha loomisprotsessi. Konstitutsioon, mis läbi osalusdemokraatia reaalseks sai, esitatakse parlamendile kinnitamiseks peale järgmiseid valimisi.

Kreeklastele on sisendatud, et nende avaliku sektori erastamine on ainus lahendus. Itaaliat, Hispaaniat ja Portugali ootab sama oht. Selle asemel peaksid nad hoopis võtma Islandist eeskuju – väike rahvusriik keeldus välisinvestorite ees lömitamisest ja oma õiguste ära andmisest.

Seetõttu Islandist enam massimeedias ei räägitagi.

______________________________________________________

Postitas EIP teabetoimkond

Allikas: www.vabamotleja.info

1,164 total views, no views today

Islandi juhtkond otsustas oma riigi ühendada Euroopa Liiduga

 

Põhjapoolseima Skandinaaviamaa seadusandjad kiitsid ägeda vaidluse järel heaks valitsuse kava esitada Euroopa Liidule ühinemistaotlus. 63-st parlamendiliikmest toetas seda plaani 33, vastu oli 28, kaks saadikut jäi erapooletuks, teatas 16. juulil 2009 Ungari internetiportaal “Kuruc”.

Vaidluse ägedust näitab seegi asjaolu, et otsustav hääletus lükati edasi tervelt viiel korral, lisab “Kuruc”.

Paremtsentristidest koosneva vastasrinna ettepaneku, et ühinemistaotluse esitamine pandaks rahvahääletusele, lükkas valitsusliit tagasi.

Atlandi ookeani põhjaosas paiknev saareriik võib Euroopa Liidu juhtkonna hinnangul saada Euroopa Liidu täieõiguslikuks liikmeks 2011. ja 2013. aasta vahel – pärast seda, kui ta liitumise on heaks kiitnud kõik liikmesriigid. Seejärel saavad oma arvamust ses küsimuses avaldada Islandi kodanikud: EL-iga ühinemine pannakse rahvahääletusele.

320 tuhande elanikuga saareriigi muudab liitumisest huvitatuks ta majanduse ja rahanduse äärmiselt raske olukord. Suurte pankade kokkuvarisemise järel on Island kui riik pankrottimineku äärel, selgitab “Kuruc” Islandi juhtkonna kõnealuse sammu tagamaid.

Samas peab rahandusminister Steingrimur Sigfusson vägagi võimalikuks, et rahvahääletusel lükatakse liitumine tagasi.

Naispeaminister Johanna Sigurdardottiri juhitav sotsiaaldemokraatlik valitsus kavatseb Islandi liitumissoovi kinnitava pöördumise anda Euroopa Liidu juhtkonnale üle juba käesoleva aasta 27. juulil Brüsselis.

Tõnu Kalvet

Allikas: “Kuruc”

578 total views, no views today