Kirjanik (:)kivisildnik sai Eesti Iseseisvuspartei etteotsa

KIRJANIKUST PARTEIJUHT: Sven Kivisildnik ei taha, et Eesti on suurfirmade, keskastme oligarhide ja agressiivsete välisriikide süljetops, seepärast nõustus ta asuma Iseseisvuspartei etteotsa.
KIRJANIKUST PARTEIJUHT: Sven Kivisildnik ei taha, et Eesti on suurfirmade, keskastme oligarhide ja agressiivsete välisriikide süljetops, seepärast nõustus ta asuma Iseseisvuspartei etteotsa. (Stanislav Moškov)

Kirjanik (:)kivisildnik sai Eesti Iseseisvuspartei etteotsa.

Teravate sõnavõttudega Eesti sise-, välis- ja kultuuripoliitika kohta sageli üles astuv kirjanik Sven Kivisildnik otsustas rakendada sünnipärast juhiannet ja maailma parandamises tegelike tegudega kaasa lüüa – avalikkusele märkamatult asus ta juba mõni aeg tagasi paari tuhande liikmega Eesti Iseseisvuspartei (EIP) etteotsa.

 

Miks sa nõustusid parteijuhiks saama?

Ma olen sündinud juht, haruldaste isiksuseomadustega ja juhtimisteadust kõrges koolis Asser Murutari käe all õppinud. Tervitan õppejõude ja pinginaaber Heinrich Rahet. Kahju kui selline anne raisku läheb, mis riigist ja rahvast hariduseta ja andeta juhtide psühhopaatilises meelevallas juhtub on meile kõigile selge – piisab kui kodanik Rõivasele näkku vaadata. (Lapsed ja raskelt haiged ei tohiks selliseid asju muidugi üldse vaadata.) Kurb pilt. Masendav. Rusuv ja ahistav tunne tuleb, paha hakkab.

Miks Leito välja vahetati või tagasi astus?

Hr Leito astus tagasi oma tagasiastumistegevust justkui täpsemalt põhjendamata, ent samas vihjates tõigale, et on tarvis teadusega tegelda ja raamatut kirjutada. Iseseisvusparteis on selline kaunis traditsioon, et kõik juhid kirjutavad raamatuid. Kirjaoskamatutel on seda muidugi raske mõista aga totalitaarse sallivuse raamis võiks ikkagi valu välja kannatada. Raamatute kirjutamine on ära unustatud uus normaalsus.

Mida kavatsed parteijuhina ära teha?

Lähemas perspektiivis oligi plaanis anda üks kobedam intekas, mis jääb kestma üle aegade. Tehtud. Pikemas plaanis on aga kommentaariumis neid anonüümseid genitaale mõnitada, kes ka kõige lihtsamatest asjadest aru ei saa ja eesti vabariigi põhiseaduse järgi elada ei oska ega taha. Nagu loomad. Närilised. Lillaroosad limukad. Selliste friikide nahas küll ei tahaks olla. Jälk. Kui peaministri kohta pakutakse, eks siis vaatab, kindlalt ei luba midagi, kultuuriministri portfelli võtan aga kindlalt vastu, keegi ju peab seda tänamatut tööd tegema.

Millised on üldse Iseseisvuspartei eesmärgid? Kas need on sinu asumisega partei etteotsa kuidagi muutunud?

Lihtsamalt seletades on Iseseisvuspartei eemärgiks iseseisev eesti riik, mitte suurfirmade, keskastme oligarhide ja agressiivsete välisriikide süljetops. Umbes nii nagu põhiseaduses kirjas on, ehk olete lugenud. Alandav on olla miski kolmandajärgulise koloniaalprovintsi inimressurss, see on väga ebameeldiv tunne, umbes nagu kroonutelevisoonist valesid ja propagandat vaadata, teate küll, nagu oleks grupp sotsialistlikke sipelgaid krae vahele pugenud ja tervitaksid seal triibuliste plagudega bangladeshi pagulastudengeid. Muutunud ei ole midagi, põhisedus ei muutunud, kategooriline iseseisvusnõue ei ole sealt kuskile kadunud.

Palju sa parteijuhina palka saad?

Rahaasjadest rääkimine ei ole muidugi hea toon aga Eesti Iseseisvuspartei juhi palk on tagasihoidlik 30 000 eurot kuus, pluss maksud, pluss esinduskulud, pluss igatsustasud, pluss preemia ja tulemustasu, pluss kaks soomustatud autot – džiip ja limusiin, mõlemad ettevõtte Dodge eritellimused, samas tagasihoidliku inimesena ma ei võtnud vastu ei palka ega muid hüvesid. Ma olen rohkem aatemees ja parem kannatan kitsikust koos Miljoni vaese maa kehvikutega. Inimesed peavad vastu, egas minagi nõrgem ole. Ma arvan et selline otsus on eetiline. Vaestega ühes paadis, koos oma rahvaga, see on hea tunne.

Kas partei juhtimine kirjutamist ei sega?

Kaugel sellest, juhtimine inspireerib, ma olen viimasel ajal sitaks häid raamatuid kirjutanud, eelkõige visioonikogumik „(:)olovernes“ ja peagi ilmuv esseedekogu „(:)võõraviha sinu vannitoas“ see on rõhutud klasside appikarje, orjastatud balti hõimude meeleheitlik soig uduse soo kohal, see on see, millest räägib Mikita ja millest kõik on totaalses vaimustuses. Rõõm on selliseid häid asju kirjutada. See on ka väga hea tunne, nagu oleksid sportlane, dirigent või nagu oleks sul naiseriided seljas ja laulaksid näosaates mingit labast slaagrit. Luuletusi kirjutada on muidugi veel erutavam, just valmis kogu „(:)jihaadimees“ käsikiri, see vapustav teos räägib ühe jihaadimehe elust. Maailma esmaettekanne peagi Mustas Puudlis, seejärel Versuses.

Millal EIP riigikokku jõuab?

See juhtub siis, kui eesti valijatel tekib elust samasugune kujutlus nagu brittidel, hollandlastel, ungarlastel, prantslastel, poolakatel ja paljudel teistel euroopa ikestatud rahvastel, kellel on ebademokraatlikust ja hullumeelsest eurosajoobist siiber. Kole küll aga Mrekel-Rõivase kurjusetelg on murdumise äärel. Meil kui pikkade orjandus- ja okupatsioonitraditsioonidega rahval läheb muidugi kauem aga seda laulvam saab olema järjekordne märatsushoog. Siiski ma rõhutan, et meil pole mingit riigikogu vaja, see asi muudetakse ära – kubjas, kilter aidamees – targale rahvale pole mingit halisevat riigikogu vaja. Ka presidenti pole vaja, mingu tööle.

Kas ja kuidas kavatseb EIP end Eesti poliitmaastikul senisest nähtavamaks teha?

Me oleme kuldses olukorras, kus teha ei ole vaja eriti palju, peavoolu poliitikud häbistavad ja alandavad ennast sajal erineval moel – üks totrus järgneb teisele, üks vale järgneb teisele, üks väärastumine järgneb teisele, üks kuritegu saab teise järel avalikuks, üks kroonuettevõte vant teise järel viiakse rauduskäsi vangikongi. Kõik Miljoni vaese maa eliidi projektid on läbikukkunud alates maailma päästmisest ja lõpetades presidenti abieluga. Meie ei saa selle nurjunud režiimi hävitamiseks teha midagi, mida selle paariariigi valitsus ise ei oleks enda hävitamiseks juba teinud. Meie strateegia on lihtne: ära ole värdjas ja ära ole idioot, sellest piisab.

 

Õhtuleht, 7. märts 2016
http://www.ohtuleht.ee/721408/olen-sundinud-juht

 

1,636 total views, 1 views today

Portugali ökonomist: eurost loobumine on hädavajalik

04. juuni 2013 11:56

Toimetas Lauri Laugen

www.DELFI.ee

Foto: Daniel Roland, AFP

Portugali ökonomist João Ferreira do Amaral, kelle aprillis ilmunud raamat “Miks me peaksime eurost loobuma” on saanud tõeliselt menukaks, peab Portugali eurost loobumist vältimatuks.

Eurost loobumine ja vanale eskuudole tagasiminek peaks tema sõnul rahulikult toimuma kahe-kolme aasta pärast, kui euroala on stabiliseerunud, ning Euroopa valitsuste, Brüsseli ja Euroopa Keskpanga toetusel, teatab AFP BNS-i vahendusel.

João Ferreira do Amaral pidas juba 1999. aastal, kui Portugal eurole üle läks, seda valeks sammuks.

Euro on tugev valuuta, kuid Portugali majandus ei ole väga konkurentsivõimeline, sellistes tingimustes ei saa majandus kasvada, ütles 65-aastane Ferreira do Amaral, kes on olnud mitme ülikooli õppejõud. Olukord on tema sõnul läinud 78 miljardi eurose abipaketiga hullemaks, kuna riik peab selle eest tohutult kulusid kärpima. Tagajärjeks on suur majanduslangus ja 18-protsendiline töötus.

“Nüüd on valitsuse käed seotud. Kui ta tõstab makse, siis tulud vähenevad. Kui ta kärbib avaliku sektori teenuseid, siis surutis süveneb ja eelarvepuudujääk kasvab,” selgitas ökonomist.

Antud olukorrast saab riik välja ainult investeeringute ja devalveerimisega, väidab ta.

_______________________

Postitas: EIP teabetoimkond

694 total views, no views today

Vale, mil pole üldse jalgu, ei lühikesi ega pikki

Peaminister Andrus Ansip kohtus 12. märtsil Luksemburgi välisministriga. Kohtumisel ta ütles: «Euroala lagunemisest ei räägi enam keegi.»

http://www.e24.ee/1166902/print/ansip-euroala-lagunemisest-ei-raagi-enam-keegi/

Vaid päev varem, siis 11.märtsil, kogunes uue erakonna „Alternatiiv“ kohtumisele Frankfurdi jõukas eeslinnas Oberurselis umbes 1200 inimest. Uue partei loojate tuumiku moodustavad endised majandusprofessorid, kelle arvates Berliin toetab maksumaksjate raha eest läbikukkumisele määratud süsteemi. 11.03.2013 nädalalehes Focus avaldatud arvamusuuring näitas, et neljandik sakslastest võiks hääletada partei poolt, mille kampaania põhineks Saksamaa lahkumisel euroalast.

http://www.postimees.ee/1167034/uus-saksa-erakond-loodab-loigata-kasu-eurovastasuselt

Kooste: EIP teabetoimkond

887 total views, no views today

Aeg on taas kasutusele võtta Eesti kroon

Raivo Sormunen, Äripäev, 25.06.2012

Kui taasiseseisvunud noor Eesti Vabariik loobus täpselt kakskümmend aastat tagasi kiiresti väärtust kaotavast Vene rublast, siis nüüd võiks kaaluda löögi alla sattunud eurost loobumist, leiab börsitoimetuse juht Raivo Sormunen.

Üheks variandiks on võtta taas kasutusele Eesti kroon, sidudes selle kursi ära mõne Eestit tugevalt mõjutava riigi valuutaga (Rootsi krooniga) või lasta kroon hoopis vabalt kõikuma.

2011. aastani ehk kuni euro kasutuselevõtuni oli meile suureks kasuks valuutakomitee süsteem, mis sidus Eesti krooni jäigalt kõigepealt Saksa marga ja hiljem juba euroga. Kindlasti muutis valuutakomitee süsteem meid usaldusväärsemaks ning hoidis valuutat nn devalveerimiskindlana. Kes saaks vastu vaielda, et on hea olla paadis endast tugevamate ja usaldusväärsematega, kes ka nõrku aitavad edasi tõugata.

Viimase paari-kolme aasta arengud ja Euroopa finantskriisi järjepidev edasilevik on aga kõik pea peale pööranud. Enam ei vaja Eesti niivõrd eurotsooni,  kuivõrd eurotsoon vajab meid.

Mäletan, kuidas me toimetuses 2009. aasta lõpus rõõmustasime, kui euro suunas tüüriv Eesti riskihinnang (CDS – credit default swap) langes Kreeka omast madalamale tasemele. Tänasel päeval on maksejõuetuse risk eurotsoonis Eestist madalam vaid Soomel ja Saksamaal. Hollandiga kõigume enam vähem samal tasemel. Oma rahvusvaluuta kasutajate (nt Rootsi, Norra, Suurbritannia, USA, Šveits) maksejõuetuse risk on investorite silmis aga madalam kui eurotsooni „usaldusväärseimal“ Saksamaal. Olen kindel, et kui Saksamaa oleks kasutusel hetkel euro asemel käibel Saksa mark, oleks ta usaldusväärsus üksjagu praegusest parem. Ka Eesti maksevõimet hinnataks paremini, kui me poleks „tõbise euro“ külge aheldatud.

Me võime siseriiklikult olla maailmas musterlapsed, aga ühisraha liigutab (loe: nõrgestab) ikkagi see, kui me laseme Kreeka valitsusel võlgu korstnasse kirjutada või anname kinnisvarakriisi tõttu raskustesse sattunud Hispaania pankadele laenu.

Kui me teoreetiliselt saaksime krooni hetkel vabaks lasta, hakkaks see revalveeruma ja aitaks meie rikkust kasvatada. Näiteks võib tuua Jaapani jeeni, mis on 2008. aasta keskpaigast tugevnenud euro suhtes üle 40 protsendi ja seda seetõttu tugevasti tänu investorite usaldusele jeeni vastu.

Mul on hea meel, et peaminister Andrus Ansip rääkis rahvusvahelisele uudisteagentuurile Reuters südamelt ära, et Eesti rahval on võlakirjakriisi riikide abistamise suhtes kannatus katkemas. Kui nõrgemad riigid eurotsoonist välja ei astu, ongi ainus võimalus, et tugevamad hakkavad ühisrahast ise loobuma.

593 total views, no views today

Pärnu osakond süütas küünlad

EIP Pärnu osakonna ürituselt

Pärnu osakonna esindus süütas 30. detsembril küünlad krooni surma aastapäeva puhul. Eesti kroon jõudis meid hästi teenida kokku 18 aastat, 6 kuud ja 11 päeva.

Küünlad sai süüdatud ka Pärnu Vabadussõja ausamba jalamil tähistamaks, et 1920. aasta 3. jaanuaril kell 10.30 hakkas kehtima Eesti ja Nõukogude Venemaa vaheline vaherahu, mis jäi märgistama Eesti täielikku võitu Vabadussõjas (alumine foto).

Postitas: EIP teabetoimkond

30.12.2011

545 total views, no views today

Eesti kroon tagasi!

Aasta tagasi väitis Reformierakond, et euro kasutuselevõtt toob edukuse meie õuele ja et:
1) mingit hinnatõusu euro kaasa ei too;
2) Eestisse tulevad välisinvesteeringud;
3) euro annab meie majandusele stabiilsuse.

Reaalne Eesti elu on näidanud, et ükski neist ootustest pole täitunud:
1) euro on toonud Eestisse suure hinnatõusu;
2) suurtest välisinvesteeringuid pole tulnud;
3) loodetud stabiilsuse asemel saime Kreeka abistamise kohustuse.

Seega võib otse välja öelda: EURO OLI EBAÕNNESTUMINE! Kuna euro pole toonud lubatud majanduslikku kasu Eestile, tuleb koheselt tagasi minna eesti kroonile.

Selliste teemade juures paljastub väga selgelt Eesti valitsuse tegelik pale: ta esindab Eestis vaid ELiidu huve, kuid ei esinda Eestis eestlaste huve. Normaalse demokraatia korral peaks Eesti ajalehtede esikaaned kubisema pealkirjadest “euro on ebaõnnestumine” ja “eesti kroon tagasi”, ning ühiskonnaelu kajastavates saadetes/artiklites peaks käima aktiivne arutelu Eesti krooni taastamise teemadel.

Kodulehe lugeja kirja alusel: EIP teabetoimkond

698 total views, no views today

Tšehhi riigipea analüüsis USA-s Euroopa (majandus)kriisi

Tšehhi Vabariigi president Václav Klaus esines kolmapäeval, 22. septembril 2010 USA ühes mainekamas kõrgkoolis, Johns Hopkinsi ülikoolis ettekandega „Euroopa, äsjase kriisi süsteemsed tagajärjed ning vajadus uuesti sõnastada kapitalismi pooltargumendid“, milles analüüsis Euroopa poliitilist ja majanduskriisi ja arvustas mõlema tekitajaid teravalt.

„Mõned meist ei ole rahul sellega, et meid tuuakse tagasi tsentraalselt juhitud ning kontrollitud maailma, millest me veidi üle 20 aasta tagasi lahti saime. /-/ Paljude jaoks Euroopas, eriti nende jaoks, kes veetsid suurema osa oma elust väga autoritaarses, rõhuvas ning mittetoimivas kommunistlikus režiimis, on asetleidev demokraatia ja vaba turumajanduse nõrgenemine Euroopa mandril ebameeldiv areng,“ ütles Klaus ning jätkas: „Me oleme tunnistajaks järk-järgulisele nihkele liberaliseerimiselt ning barjääride eemaldamiselt massiivsete, kõrgemalt poolt juurutatud reeglistike ja ühtlustamiste suunas; uue ja igilaieneva, ülihelde abirahasüsteemi suunas; uute ja peenemate protektsionismi vormide suunas; ettevõtetele asetatud jätkuvalt kasvavate seaduslike ning regulatsioonikoormuste suunas jne. Kõik see nõrgestab ning kammitseb vabadust, demokraatiat ning demokraatlikku vastutust, rääkimata majanduslikust efektiivsusest, ettevõtlusest ning konkurentsivõimest.“

Tšehhi riigipea juhtis tähelepanu ka Euroopa ühisrahas peituvatele ohtudele.

„Minusugused inimesed mõistsid väga varakult, et Euroopa ühisraha idee on väga ohtlik projekt, mis toob endaga kaasa kas suuri majanduslikke probleeme või viib Euroopa ebademokraatliku tsentraliseerituseni. Igaüks võib praegu näha, et eurotsooni projekt pole suutnud tuua neid positiivseid mõjusid, mida sellelt oodati. Seda esitleti ekslikult ja vastutustundetult kui vaieldamatut majanduslikku kasutegurit kõikidele riikidele, kes on nõus ära andma oma „kauaaegsed ja kallihinnalised“ vääringud. Ulatuslikud uuringud, mis avaldati enne Euroopa ühisraha käivitamist, lubasid, et euro aitab kiirendada majanduskasvu, vähendada inflatsiooni, ning rõhutasid eriti, et eurotsooni liikmesmaad saavad kaitstud kõiksugu väliste majanduslike häirete (niinimetatud eksogeensete šokkide) eest.

On täiesti ilmne, et seda pole juhtunud. Pärast eurotsooni rajamist on tema liikmesriikide majanduskasv varasemate aastakümnetega võrreldes hoopis aeglustunud, laiendades seeläbi kasvutempo lõhet eurotsooni ning teiste suurte majanduspiirkondade vahel – nagu USA ja Hiina, Kagu-Aasia väiksemate majanduste, kuid ka teiste Kesk- ja Ida-Euroopa riikide vahel, kes ei ole eurotsooniga liitunud.

Oma esimese kümne aasta jooksul pole eurotsoon viinud oma liikmesriikide majanduste ühtlustumiseni. Eurotsoon, kuhu kuulub 16 Euroopa riiki, ei ole „optimaalse vääringu ala“, nagu määratleb majandusteooria. Säärases olukorras on vältimatu, et sellise ala rajamise ja säilitamise kulud ületavad tema olemasoluga kaasneva kasu,“ ütles Klaus.

Klaus meenutas, et Tšehhi Vabariigil aitas majanduskriisist välja tulla just oma raha olemasolu: „Meil vedas, et meie pangandus ja finantssüsteem polnud enne kriisi üleküllastunud halbadest laenudest, sellest oli ja on endiselt abi. Meil on ka suur eelis oma raha näol. Tšehhi krooni vahetuskurss kõigub; ta pole fikseeritud. Väikeseid avatud majandusi, mis võtsid kasutusele euro või on mitmesuguste jäikade rahanduslike meetmete abi kindlalt seotud euro külge, on käesolev ülemaailmne majanduskriis mõjutanud rohkem.“

Euroopa Liidu poliitilisele ja majandusjuhtkonnale meele järgi olla püüdvad ajakirjandusväljaanded (ka Eestis) nimetasid Klausi selles ettekandes leiduvat kriitikat „EL-i halvustamiseks“, kuid ükski neist ei julgenud nimetada seda väljamõeldiseks.

V. Klaus on juba aastaid üks Tšehhi paremaid majandusteadlasi. Tema põhieriala oli väliskaubandus. Töötas Tšehhi Teaduste Akadeemia Majandusinstituudis. 1989. aastal sai temast Tšehhoslovakkia rahandusminister. 1995. aastal valiti Praha Majandusülikooli professoriks. Avaldanud arvukalt töid majandusest ja rahandusest.

Klausi 22. septembril Johns Hopkinsi ülikoolis peetud inglisekeelset ettekannet saab lugeda presidendi ametlikult koduleheküljelt: www.klaus.cz/clanky/2672 .

 

Tõnu Kalvet

593 total views, no views today

Eesti Iseseisvuspartei prognooside täpsus saab järjekordse kinnituse

Eesti Iseseisvuspartei on kogu aeg tõestanud, et üleminek eurole saab toimuda üksnes koos devalveerimisega, mille adekvaatne suurus oleks ca 40-50%. Kui EL valitsus (st Euroopa Komisjon) soovib päästa Ansipit ja jätta Reformierakond võimule, siis minnakse eurole üle praeguse kursiga. Sellisel juhul järgneb lähiaastatel valitsussektori võlakoormuse plahvatuslik kasv, sest teistviisi ei ole võimalik praegust palgataset ja sotsiaaltoetuste taset hoida. Loe lisatud artiklit E24-st:

“”Hindu eurodes peab näitama enne üleminekukursi selgumist

03.06.2010 09:24

Majandusminister Juhan Partsi allkirjastatud määrusega muutub alates 1. juulist 2010 ehk enne ametliku ülemineku kursi selgumist, kaupade ja teenuste hindade kroonides ja eurodes paralleelne avaldamine kohustuslikuks.

Millise kursiga eurole üle minnakse, selgub alles 13. juulil.

Hindade kahes vääringus avaldamise eesmärk on harjutada tarbijaid euro vääringus hindadega.”

 

EIP teabetoimkond

03.06.2010

500 total views, no views today

Kuidas lahtimõtestada ütlemist, et “sellisel kujul pole euro jätkusuutlik”?

Juba pikemat aega püsib meedias pildil Indrek Neivelti ütlemine, et „sellisel kujul pole euro jätkusuutlik.“ Aga ta jättis targu ütlemata, et millisel kujul siis oleks. Killukesi kokku pannes saab siiski üsna ootuspärase pildi ette, et mida ta seejuures mõtles.

Ajaloost tuleb tähele panna, et ükski valuuta pole pikaealine olnud ilma tugeva keskse poliitilise võimuta. Sisuliselt sama mõtet trummeldas maailma suurima finantsteenuste ettevõte Citigroup (E24, 21.04.2010) väites, et euroala tõenäoliselt laguneb kui liikmesriigid ei sula üheks nii poliitiliselt kui majanduslikult. Euroopa Ühendriigid siis.

Kas Eurussia Ühendriike ülesehitav Vladimir Putin saaks kuidagi teisiti mõelda? Ei saa ju! Sellepärast Putini „käsundusohvitser“ Indrek Neivelt Putini panga Sankt Peterburg nõukogu esimehe rollis saigi ainult sellist pasunat puhuda. Aga mõtles Neivelt (tõsi küll, Putini käsul) niimoodi: unustage euro, aeg on suurelt mõelda, üksnes Eurussia rubleuro päästab Euroopa! Ja Urmo Soonvald soovitab palavalt Eesti peaministriks Neiveltit. Mõnusalt lahe.

EIP teabetoimkond

539 total views, no views today

Tšehhis on ülekaalus eurole ülemineku vastased

Enamik Tšehhi Vabariigi kodanikest on eurole ülemineku vastu, näitas värske arvamusküsitlus, mille viis 2010. aasta aprillis läbi Tšehhi Teaduste Akadeemia Sotsioloogiainstituudi juures tegutsev Arvamusuuringute Keskus.

Selle küsitluse kohaselt on euro kasutuselevõtu vastu 55 protsenti Tšehhi kodanikest. Eurole ülemineku pooldajaid on 38 protsenti. Seitse protsenti küsitletutest ei osanud ses küsimuses seisukohta võtta.

Viimase kümne aasta jooksul on Tšehhi Vabariigi kodanike suhtumine eurole üleminekusse muutunud üha tõrjuvamaks, märkis 29. aprillil 2010 Tšehhi telekanal TV Nova. Euro kasutuselevõtu vastased saavutasid esmakordselt enamuse 2007. aastal. Sellest alates on nende osakaal üha suurenenud.

Tõnu Kalvet

Allikas: TV Nova

538 total views, no views today