Facebook: 
   Sisu: 
 

Paul Tammerti kiri presidendile

Kiri Presidendile

29. sept 2012, 6:27 e.l.
Filed under: Uncategorized

Austatud Eesti Vabariigi President

Hr Toomas Henrik Ilves

Mul oli au olla üks nendest isikutest, kes püüdis peatada Eesti ühinemist Euroopa Stabiilsusmehhanismi nimelise institutsiooniga ning alla kirjutas Teile isiklikult saadetud pöördumise. Pean kahetsusega teatama, et Teie vastus ei vastanud meie üleskutse mõttele ega rahustanud oma sisuga minu meelt.

Pean siinkohal tunnustama, et ka mina pooldasin vaba Eesti ühinemist ühtse Euroopa majandusruumi ja rahasüsteemiga, et parandada eestlaste majanduslikku toimetulekut. Täna olen sunnitud tõdema, et seda ei juhtunud. Samuti ei ole mul midagi hädasolijate abistamise vastu, kuid ma ei mõista, miks on nende hädasolijate abistamiseks vaja võtta eesti rahvalt tema iseotsustamise õigus.

Käesolevaga teatan, et ma vastustasin ja vastustan Eesti ühinemist ESM’iga:

  • millele on antud õigus nõuda liikmesriikidelt rahaliste ülekannete tegemist 7 päeva jooksul, ükskõik millisel ajahetkel ja ükskõik millises suuruses, aegade lõpuni, kuid
  • mida ei tohi isegi Euroopa Parlamendi initsiatiivil kontrollida,
  • mille tegevuse õiguspärasust ei tohi kaaluda isegi mitte Euroopa Kohus,
  • mille tegevusest põhjustatud kahju kompenseerimise nõuet pole antud kellelegi ning
  • mille töötajatele on omistatud absoluutse puutumatuse staatus.

Isegi Rahvusvahelisel Valuutafondil, Maailmapangal või Vatikanil, millest esimesed kannavad vastutust maailma rahasüsteemi stabiilsuse eest ning viimasel on religioosse eeskoste õigust kõigi maade katoliiklaste üle, ei ole antud sellist võimutäiust ja õiguslikku kaitset!

Teie kui anglo-ameerika kultuuriareaalis ülesse kasvanud inimene, peaksite tundma põhimõtet: „Ei maksustamisele ilma esindusõiguseta“. Eesti liitmine ESM nimelise organisatsiooniga rikub seda põhimõtet otseselt.

Tõsi, keskmise eestlase vabaduse käsitluse võib võtta kokku sõnadega: „Tunnetatud paratamatus“ ja ta ei ole midagi kuulnud anglo-ameerika vabaduse kontseptsioonile aluse pannud John Locke mõtetest. Pean kahetsusega tõdema, et kodumaale jäänud eestlased ei suuda ilmselt üle 20 aasta taluda vabadusel põhinevat elukeskkonda ning on taaskord heitnud end meie uue eliidi juhtimise all orjanduslikku süsteemi, mille uueks isevalitsejaks on tõusnud Euroopa Stabiilsusmehhanismiks (edaspidi: ESM) nimetatav institutsioon.

Tõsi vabadusel põhineva individualistliku turumajanduse likvideerimise protsess on kestnud juba pikka aega. Selle esimeseks etapiks oli kindlal materiaalsel alusel oleva rahasüsteemi lõpetamine ja üleminek vabalt trükitavale paberrahale, mis nüüdseks on asendunud virtuaalse raha ning pankate praktiliselt piiramatu õigusega väljastada laene.  Selle protsessi käigus on endine eliit, kellel oli varem eesõigus maaomandile, kehtestanud nüüdseks kontrolli rahvamasside üle, sidudes nad laenukohustustega. Seega on endine feodaali maaori asendunud kodanlikus ühiskonnas rahaorjaga. Nendele, kes ei heitnud ennast võlaorjusesse vabatahtlikult, pannakse see nüüd vägisi ESM’i kaudu.

Ühiskonna kihistumisele ja klassiühiskonda jõudmisele viitab ühelt poolt vaesuv keskklass, kellel ei jätku enam raha isegi hambaarsti juurde minekuks ning teiselt poolt tänavatel liikuvad kallid autod, uhked eluasemed ning  luksuskaupu ja -teenuseid müüvate äride käibe kiire kasv. Seejuures ilmnevad need protsessid Eestis palju teravamalt, kui eurot kasutavates lääneriikides. Selle protsessi kiirendamiseks on valitsus tõstmas veel kiirendatud korras elektrienergia hinda.

Väidan, et ESM’i asutamisega on lõppenud Euroopa rahvaste elu individualistliku turumajanduse viljakas keskkonnas ning vormistatakse üleminek Euroopale omasesse elitaristlikku klassiühiskonda. Kõrgete ametikandjate initsiatiivid, mis on suunatud Euroopa Konföderatsiooni, ühtse relvajõu jms loomisele ning kodanikuvabaduste varjatud piiramisele panevad aluse uuele imperiaalsele elukorraldusele.

Sellele, et see protsess on toimunud teadlikult ja tahtlikult, meie parlamendis tegutseva uue „aadelkonna“ juhtimisel, viitab ka Vabariigi Valituse poolt esitatud ning Riigikogu ja Teie, hr President, poolt  ESM’i ratifitseerimise seaduseelnõu seletuskirja lk 10-l esitatud selgitus, vastavalt millele te käsitlete nüüdsest meie Põhiseaduse § 13 sätet „igaühel on õigus riigi kaitsele“, kui Eesti Vabariigi kui institutsiooni kohustust kaitsta Euroopa finantssektoris tegutsevat finantsoligarhiat! Seejuures jätate te mainimata, et käesolev finantskriis on nende eneste tegevuse tulemus.

Teie häbituse ja demagoogia mastaapidele viitab samas lk 3 olev märge: „ESM on oma sisult euroala riikide ühistupank“. Teatavasti on ÜRO kuulutanud aasta 2012 „Ülemaailmseks ühistulise ettevõtluse aastaks“, mille aga Vabariigi Valitsus ja ka Teie härra President olete täielikult maha vaikinud, vaatamata otsestele pöördumistele, s.h ka Teie poole isiklikult.

Ühistuline ettevõte tegutseb oma liikmete vajadustest lähtudes, selle raamatupidamine on avalik kõigile selle liikmetele – s.t mingeid saladusi ei ole ning kasum jaguneb liikmete vahel vastavalt nende töö-, mitte kapitalipanusele. Ühistuline ettevõtlus on kodanikuühiskonna aluseks, mis tagab kodanikkonna sõltumatuse riigist ja selle eliidist. Teie kaasabil asutatud ESM ei vasta ühelegi nimetatud tunnustest!

Eelöeldust tulenevalt olen sunnitud teatama, et ma ei saa enam käsitleda Eesti Vabariiki kui minu oma riiki. Seetõttu ei soovi ma enam leppida toimetulekut mitte katva töötasuga, sest nüüdsest peale tähendab iga minu ja iga teise eestimaalase ohverdus vaid täiendavat tulu Euroopa finantsoligarhiale ja Eesti eliidile.

Teilt, hr President tahaks aga kuulda ausat selgitust, kuhu on Eesti Vabariigiks nimetatav moodustis jõudnud Teile rahva poolt antud volituse läbi. Samuti tahan rõhutada, et Teil ei ole enam mingit õigust rääkida „Vabast Eestist“ ega „vabadustarmastavatest eestlastest“. Nüüdsest peale võime me taas rääkida eestlastest kui orjarahvast, kes on ühinenud teiste Euroopa rahvastega, kes kõik ühiselt on heitnud ennast taas orjaikke alla.

26.09.2012 Tallinnas

Lugupidamisega

Paul Tammert

______________________________________________

Allikas: http://paultammert.wordpress.com/2012/09/29/324/

Postitas: EIP teabetoimkond

859 total views, 6 views today

Kivisildnik ESMi vastu

Täna viisid Euroopa stabiilsusmehhanismi vastased presidendi kantseleisse 40 Eesti kultuuritegelase pöördumise, et president Ilves ei kinnitaks Eesti liitumist stabiilsusmehhanismiga ja paneks teema rahvahääletusele. 

Üks “neljast musketärist” nagu mehed end Kadrioru lossi ees kutsuma hakkasid oli kirjamees Sven Kivisildnik. “Ma ei taha olla vaikiv kaasosaline roimas,” selgitab mees oma ESMi-vastase meelsuse tagamaid. “Isegi siis, kui sa ei suuda mõrvareid peatada, pead sa üritama. See on eetiline, moraalne, iga kodaniku kohus!” arvab mees, et stabiilsusmehhanism on Eesti huvidega vastuolus.

Kuigi 40 allakirjutanu seas on Eestis väga armastatud inimesi ei ole Kivisildnik ürituse edu suhtes just positiivselt meelestatud: “Poola ratsaarmee ei saanud Saksa tankiarmee vastu. See oli natukene ebavõrdne ja me oleme ka natukene ebavõrdsed.”

Ometi on  mehe sõnul vaja edasi võidelda. “Kõik ei ole veel lambakari. Keegi mõtleb veel oma peaga,” selgitab mees oma filosoofiat.

Kuidas tänane “tõeline rahvaliikumine” käis, vaata juba ülevalasuvast videost!

Pikemalt saab kirja kohta lugeda SIIT!

 

_____________________________________________

Postitas EIP teabetoimkond

710 total views, 5 views today

ESM tuleb koostajatele näkku visata

FOTOD ja VIDEO meeleavalduselt: „ESMi asutamisleping tuleks selle koostajatele näkku visata!“

Eesti Iseseisvuspartei esimees Vello Leito rääkis Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) asutamislepingu ratifitseerimise vastasel meeleavaldusel Delfile, et ta ei ole ESMi dokumenti isegi põhjalikult läbi lugenud, sest tema hinnangul on tegu põhimõtteliselt kuriteoga.

„See laiendab Euroopa Liidu diktaati liikmesriikide üle, sealjuures Eesti üle,“ kõneles Leito ning lisas, et ESMi dokument tuleks vastu võtmise asemel koostajatele näkku visata …

Allikas: www.DELFI.ee

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-ja-video-meeleavalduselt-esmi-asutamisleping-tuleks-selle-koostajatele-nakku-visata?id=64794372

08. august 2012 15:25

Postitas: EIP teabetoimkond

803 total views, 5 views today

MINA ÜTLEN MINISTER LIGILE, KUS ON RIIGIKOGU KOHT

Rahandusminister Jürgen Ligi selgitas tänasel valitsuse pressikonverentsil, et ESMi raames käib kiire, võõrkeelne, konfidentsiaalne tegevus ja ta ei tea, kus on selles riigikogu koht.

Mina ütlen, kus.

Ka 1993. aastal enne Eesti Panga seaduse vastuvõtmist ei teatud, kus on riigikogu koht. Seadus võeti vastu sellisena, et hävitati rahvuslik pangandus, loobuti oma rahanduspoliitikast, lasti hävitada rahvuslik majandus – riigi ja rahva allesjäämise vältimatu eeldus. Lapspoliitikud ei taibanud siis, et sellele eelnes samuti kiire, võõrkeelne ja konfidentsiaalne tegevus.

Ka enne 2003. aasta referendumit käis kiire, võõrkeelne ja konfidentsiaalne tegevus. Kosunud lapspoliitikud said sellest aru vaid katkeid: ühine majandusruum, võrdsed õigused, võrdsed võimalused, võrdne võimalus kõigil rikkaks saada … .

Kolmandat korda käib kiire, võõrkeelne, konfidentsiaalne tegevus. Minister Ligi ei tea, mis teha ja kus on riigikogu koht.

Seepärast mina ütlen: kiire, võõrkeelne, konfidentsiaalne tegevus käib selle nimel, et võtta meilt riiklusvõime, individuaalne iseseisev toimetulek ilma üldise ja keskse uuskommunistliku orjandusliku korrata.

Mina ütlen: riigikogu koht on riigikogu saalis, ütlemaks esmalt ei ESMile ja seejärel alustamaks ettevalmistusi läbirääkimisteks ELst väljaastumiseks.

Mina ütlen: on ainult üks väljapääs – välja Euroopa Liidust!

Vello Leito

23. august 2012

805 total views, 5 views today

20 aastat Eesti iseseisvusetut ja IMF-st sõltuvat majanduspoliitikat

Marju Õunpuu

14.august 2012

www.DELFI.ee

Nüüd, kus Eesti kohal ripub ESM-i kirves, on sobiv meenutada, et iseseisvat majanduspoliitikat selles sõna sisulises tähenduses pole Eesti Vabariigil kunagi olnudki.

1992.aasta maikuus Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) liikmeks astumisest alates on Eesti sealtpoolt esitatud ettekirjutusi püüdlikult täitnud. IMF, mille üheks põhieesmärgiks on riikide majanduspoliitika „seire“ (loe: kontroll), on Eestile aastate jooksul teinud ridamisi ettekirjutusi. Alates keskmise palga maksimaalsest kasvuprotsendist (aasta lõikes) ja sellega seotud alampalga kasvutempost, lõpetades erastamis- ja tagastamisprotsesside tagantkiirustamisega ja nõudega lasta vabaks kinnisvara müük mitteresidentidele, kuna see „soodustab välisinvesteeringuid;“ käibemaksu tõstmisest jne.

Maakeeles öelduna tähendab kinnisvara ostuõiguse vabakslaskmine lihtsalt seda, et osa maaomandist liigub välismaalaste kätte ning üha rohkematest eestlastest saavad taas moonakad ja rentnikud, nagu ongi juba juhtunud.

Vanapagana põhjata kaabud

Kuigi IMF-i liikmeksolemise aastakvoot on ESM-i liikmeks astumisel nõutava sissemaksu kõrval köömes, on sedagi omajagu. Pidevalt tõusujoones liikudes tähendab see 2012.aastaks 93, 9 mlj.SDRi ( 106, 8 mlj EUR) – mistõttu moodustab Eesti Vabariigi osalus 0, 039% IMFi kvootide üldmahust. Kvoodi sissemaksed IMFi tasub Eesti Pank.Vanapagana põhjata kaabud Käesoleva aasta 20.-22.aprillini toimunud IMFi kevadkoosolekul arutati IMFi ressursside kasvatamist fondile kahepoolsete laenude andmise teel. Euroala riikide panus oleks 200 miljardit dollarit, sealhulgas Põhja-Balti valijaskonna riikide, mille hulka kuulub ka Eesti, panuseks 30 miljardit dollarit.

Neil kahel „ vanapagana põhjata kaabul,“ ESMil ja IMFil on ühist palju muudki: näiteks see, kui vähe on avalikkust ühe või teise organisatsiooniga liitumisega seonduvast teavitatud.IMFi memorandumite ettekirjutuste sisust ei informeeritud eelnevalt Riigikogu liikmeid, ka ei tahetud neid dokumente avaldada üldsuse ees. Vahetult enne 1995.aasta märtsivalimisi kirjutasid lahkuva valitsuse juht Andres Tarand ja toonane Eesti Panga president (Siim Kallas) alla järjekordsele IMF-i memorandumile. Muuhulgas nõustuti järgmiste IMFi poolsete ettekirjutustega: Eesti „… ei vii lepinguga kaetud perioodi jooksul sisse laialdasi põllumajanduslikke kaitsemeetmeid, nagu tariifid, subsiidiumid või toetused. Need kaitsemeetmed edendaksid ebaefektiivset põllumajandustootmist, tõstaksid tarbijahindu ja kahandaksid üldist meeleolu,“ „valitsus kohustub hoiduma juhtimast kommertspankade laene,“ „Eesti Energia, Tallinna Sadama, Eesti Raudtee ja Liviko erastamine on planeeritud lähimasse tulevikku,“ „1997. aasta lõpuks peaksid erastatud olema Eesti Telekom, Eesti Põlevkivi, Eesti Merelaevandus ja Eesti Kindlustus“ (samas).

Tagajärgi, mida Eesti põllumajandusele pealesunnitud kõlvatu konkurentsi talumine kaasa tõi, näeme seniajani. Suur osa toiduainetööstusest ja põllumajandusettevõtetest on libisenud välismaiste omanike kätte, suur osa kunagi optimistlikult alustanud (väike)talunikest on tegevuse lõpetanud, nende maad on söötis või „paremal“ juhul suurtootjate poolt üles ostetud.Mis imelised tarkused need IMFi ettekirjutused on, et neid nii usinalt täita tuli?

Näited mujalt maailmast

Kas leidub mõni riik, kes IMF-i ettekirjutusi täites haljale oksale on jõudnud? Ei tea ühtki sellist, kuid vastupidiseid näiteid leidub küllaga: Näiteks Mehhiko, kus erastati kõik riigiettevõtted, kaotati tollid ja tõkked välisinvesteeringutelt, avati majandus rahvusvahelisele rahale ja peeso seoti välisvaluutaga. 10 aastat täideti usinalt IMF-i, Maailmapanga ja USA soovitusi ning tulemuseks oli… mitte majandusõitseng, vaid kollaps: tööpuudus tõusis üle 50 protsendi, 11 miljonit mehhiklast siirdus majanduspõgenikena tööle naaberriiki USA-sse.

Palju paremini ei läinud ka Argentiinal, kus IMF-i rahandusprintsiibid takistasid paindliku rahapoliitika elluviimist; riigivõlg tõusis 44%-ni SKP-st ja tööpuuduse määr ületas 2001. aasta lõpuks 20%. Kagu-Aasias laastas 1997. aasta majanduskrahh neid riike, kus rakendati IMFi käsumajandust – Indoneesiat, Taid, Filipiine. Protektsionistliku majanduspoliitikaga Aasia riigid Malaisia, Lõuna-Korea, Singapur, Hiina ja Jaapan pääsesid tookordsest kriisist.

Ma ei tea, miks ja milliste volituste alusel valiti Eesti majanduspoliitiliseks suunaks ultraliberaalne tee. Volituse IMFiga liitumiseks andis Eesti Vabariigi valitsusele Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 22.04.1992 langetatud otsusega nõustuda IMFi põhikirjaga. Samas ei ole IMFiga liitumise otsust pärast EV põhiseaduse jõustumist ja Riigikogu kokkukutsumist Riigikogus kunagi üle vaadatud. Kuna Eesti Vabariigi põhiseadus näeb ette kõikide välislepingute arutamist Riigikogus, on alust väita, et Eesti Vabariigi liikmeksastumine toimus põhiseadusevastaselt.

Seaduslikult õige, ent saaks ka teisiti

Paraku leidis praegune õiguskantsler Indrek Teder vastavasisulisele avaldusele koostatud vastuses, et nii see siiski ei ole: „Mul ei ole põhjust pidada IMFi põhikirja ei Eesti Vabariigi põhiseadusega ega ka selle rakendamise seadusega vastuolus olevaks pelgalt seetõttu, et seda ei ratifitseerinud Riigikogu – vastupidise järelduse paikapidavuse korral oleks analoogselt põhiseadusega vastuolus olevaks tulnud lugeda kõik seadused, mida ei olnud vastu võtnud Riigikogu, kuid see ei ole kindlasti Eesti Vabariigi põhiseaduse rakendamise seaduse § 2 lg 1 mõte. Pealegi on IMFiga liitumist (kaudselt) (!) tunnistanud ka Riigikogu, võttes 20.10.2010 vastu Rahvusvahelise Valuutafondi põhikirja muudatuste heakskiitmise seaduse.“

Praeguseks on Rahvusvahelise valuutafondiga liitunud 186 riiki. Kaugeltki aga ei saa väita, et kõik liikmesriigid on täitnud IMFi ettekirjutusi võrdse püüdlikkusega, seega jääb ikkagi üles küsimus, miks valiti Eesti majanduse arenguteeks liberaalne, mitte näiteks protektsionistlik printsiip? Millised on need hüved ja edusammud, mida Eesti võlgneb IMFi ettekirjutuste täitmisele? Kas valitud liberaalne majandussuund ja „õhukese riigi“ põhimõte on põlistatud valik või saaks ka kuidagi teisiti?

____________________

Postitas: EIP teabetoimkond

845 total views, 5 views today

Kõik 8. augustil 2012 Toompeale meeleavaldusele!

Eesti Iseseisvuspartei liikmed!

Koguneme kolmapäeval 8. augustil kell 10:00 Toompea lossiesisele. Eesmärk: julgustada oma rahvaesindajaid olema väärikad ja julged demokraatia eest seismisel. Demokraatia ongi see, kui rahvaesindajad sellise suure kohustuse võtmise otsustamise jätaksid rahvale endale, ehk siis ESM rahvahääletusele!

Juhatus

763 total views, 5 views today

Euro-Titanic on tabanud jäämäge

Suurbritannia Iseseisvuspartei esimees Nigel Farage poolt 13.06.2012 Europarlamendis esitatud sõnavõtu tõlkis ja avaldas 18.06.2012 Vabamõtleja (www.vabamõtleja.info):

“Järgmine viskas lusika nurka. Neljas riik, Hispaania, saab abipaketi ja loomulikult me teame, et Hispaania ei ole viimane EL-i riik, kes seda vajab. Nädalavahetusel mõtisklesin, et äkki olen ma millestki ilma jäänud. Nimelt väitis Hispaania peaminister härra Rajoy, et see abipakett kinnitab, kui edukaks on Eurotsoon kujunenud. Olles kuulanud ta varasemaid avaldusi, milles ta väitis, et mingit abipaketti ei tule, jõudsin järeldusele, et tegemist peaks olema küll terve Euroopa kõige ebakompetentsema juhiga ja see juba näitab midagi — konkurents on ju päris karm.

Tõepoolest, iga Teie ennustus, härra Barroso, on osutunud valeks ja hea Herman Van Rompuy on üldse plehku pannud! Sest kui ta viimati siin oli, kinnitas ta meile, et me oleme poolele teele jõudnud — Eurokriis on läbi! Pärast seda pole ta oma nägu uuesti näidanud.

Mäletan, kuidas olin siin kümme aastat tagasi, ajal mil alguse sai Lissaboni agenda. Meile väideti, et aastaks 2010 on meil täielik tööhõive ja Euroopast on kujunenud maailma dünaamiline ja konkurentsivõimeline jõukese. Iga objektiivse kriteeriumi järgi on Euro läbikukkunud ja rohkemgi veel — meid ootab ees tõeline katastroof.

Teate, see tehing muudab asjad hullemaks mitte paremaks. Hispaania pangandussüsteemile on kavandatud sada miljardit eurot, 20% sellest peab välja käima Itaalia. Lepingu-kohaselt peavad itaallased laenama Hispaania pankadele kolme protsendise intressiga, aga eelnevalt peavad nad ise laenama selle raha turgudelt seitsme protsendise intressiga! See on ju geniaalne! Tõesti hiilgav mõte! Seega, mida me selle „abipaketiga” tegelikkuses teeme, on et me ajame riigid nagu Itaalia nii kaugele, et nad vajavad varsti ise võlgadest „välja aitamist”. Lisaks kõigele liidame 10 protsenti Hispaania riigivõlale. Ja ma ütlen teile — iga pangandusanalüütik kinnitaks teile, et 100 miljardit ei lahenda Hispaania pangandusprobleemi, summa peaks olema pigem 400 miljardi kanti.

Aga tõeline elevant toas, keda keegi mainida ei julge, on fakt, et kui Kreeka lahkub Eurotsoonist on Euroopa Keskpank pankrotis. Sellega on kõik. EKP-l on 444 miljardi väärtuses kohustusi „välja aidatud” riikide ees ja selle jama joonde ajamiseks, on vaja võlanõudjad ajada Iirimaa, Hispaania, Portugali, Kreeka ja Itaalia kaela. Seda kõike ei ole ju võimalik hüvitada! See on täielik läbikukkumine! See laev, Euro-Titaanik (või Euro-Titanic kui tõlkida filmi alusel), on põrkunud jäämäega ja kahjuks ei jätku päästepaate kõigile.”

789 total views, 5 views today

Mida teha, olles tunnistajaks riikliku kehami hävitamisele?

Järgnev Varro Vooglaidi artikkel on võetud aadresilt http://vooglaid.worldpress.com/ :

“Mida teha olles tunnistajaks riikliku kehami hävitamisele?

15. juuni 2012

Hea sõber Adrian kirjutas väga tõsise kommentaari täna Vabariigi Valitsuse langetatud otsusele toetada maksumaksjate rahaga Hispaania pankasid:

“Kokkuvõtlikult võib öelda, et selle ajaloolise otsusega kiitis valitsus heaks suuremas osas vaesunud Eesti maksumaksjate madalatelt palkadelt ning väikesemahuliselt tarbimiselt kogutud maksude jagamise Euroopa (antud momendil Hispaania) suurpankadele – suurpankadele, mille sarnased viimase kümnendi jooksul miljardite eurode väärtuses kapitali Eestist maksuvabalt (mõistagi Eesti juristide usina abiga) välja on viinud ning milledele suur osa Eesti leibkondadest on 30 aastasesse võlaorjusesse määratud, et maksta tagasi ise-enda riigis kinnisvara soetamise (st ise-enda maal elamise) privileeg.”

Selles kommentaaris öelduga võib nõustuda või mitte nõustuda, ent olulisem on nentida, et niivõrd tõsiste küsimuste suhtes ei tohiks ükski inimene, kellele meie maa, rahva, riigi ja kultuuri saatus korda läheb, ükskõikseks jääda. Ehk teisisõnu näib, et igaüks peaks tegema vähemalt nii palju, et kujundada ausas tõetaotluses võimalikult adekvaatne seisukoht ja see ka julgelt välja öelda. Miks?

“Aga sellepärast, et teisiti ei saa ega tohi – südametunnistus lihtsalt ei võimalda olla vaikivaks kaasosaliseks kuriteos. Soovin käesolevas südamale panna kõigile, kes selle riigi ja rahva püsimajäämisest pisutki hoolivad, et neil lasub kohustus teha avalikult teatavaks oma moraalne seisukoht otsuse suhtes, millega alustatakse Eesti maksumaksja reaalselt tehtud töö pinnalt kogutud maksutulude suunamist Euroopa pankade laenukahjumite korvamiseks. Alustan ehk ise ja teen teatavaks oma hinnangu – tegemist on otsusega, mis Eesti demograafilist, majanduslikku ja sotsiaalset olukorda arvesse võttes on igasuguse tervemõistusliku eetilise positsiooni pinnalt objektiivselt eemaletõukav ning ebaõiglane määral, mis võimaldab otsuse eest vastutavate isikute tegevust hinnata objektiivselt kurjaks. Kuid jäägu see nende hingedele…”

Olen Adrianile selle julge väljaütlemise eest siiralt tänulik. Vaadates neid suurepäraseid analüüse, mille ta on viimase aasta jooksul De Civitatesse majanduse ja rahanduse teemadel kirjutanud – kantuna ei muust kui siirast murest meid ümbritsevate hukatuslike protsesside ja nende tegeliku tähenduse mahavaikimise pärast –, tuleb müts maha võtta ja tõdeda, et mees on käitunud mehelikult: rääkinud tõtt, selle asemel, et vaikida või vassida ning ajavaimu ees lipitsedes oi-oi kui paljudega ühel moel isiklikele eduvõimalustele panustada.

Järgides tema üleskutset ja eeskuju kinnitan ka omalt poolt, et minu parima arusaamise kohaselt on ülalosutatud kommentaaris käsitletu (ja ennekõike ESM-ga liitumise) näol tegemist eetiliselt vastuvõetamatute otsustega, mis sillutavad teed Eesti kui riikliku, rahvusliku, kultuurilise ja sotsiaalmajandusliku kehami lammutamisele. Punkt.

Omamoodi huvitav on mõelda, mis võis toimuda 1939. aastal nende inimeste peas ja südames, kes lugesid murega uudiseid Eesti Vabariigi ja NSVL-i vahelise vastastikuse abistamise pakti (ehk nn Baaside lepingu) sõlmimise kohta. Ühelt poolt kinnitati avalikkusele (nagu kinnitavad ka praegused nomenklatuuri esindajad eesotsas peaministri ja rahandusministriga), et Eestil ei olnud muud võimalust ning et tegelikult oli see kõik Eesti huvides – raske aeg nõuab ebapopulaarseid otsuseid jne. Paljud ametnikud, õppejõud jt ühiskondliku eliidi esindajad koogutasid kaasa. Ent teiselt poolt oli paljudel siiski julgust desinformatsioonist hoolimata mõista, mida see otsus endast tegelikult kujutas ja milliseid suundumusi see ette kuulutas. Täna 71 aastat tagasi aset leidnud enam kui 10 tuhande inimese küüditamiseni oli sel hetkel jäänud veidi rohkem kui poolteist aastat…

Paratamatult tekib neid mõtteid vaagides küsimus, kas me ei ole praegusel ajal tunnistajaks olemuslikult sarnastele sündmustele ning kas ei küsita meie ajale nt poole sajandi pärast tagasi vaadates sama moodi, nagu meie ajal küsitakse 1939. aastal elanud ja tegutsenud inimeste kohta: miks nad midagi ei öelnud ega teinud, vaid lihtsalt riigi käest ära andsid? (Kõik muidugi ei andnud – nt minu vanaisa sõitis 17-aastaselt vabatahtlikuna Soome sõdima.) Kardan, et küsitakse ja et vastused, mida täna oma tegematajätmistega anname, saavad olema meile taas kord suure häbi põhjuseks.

Vähim, mida teha saame, on ületada hirm ja ebamugavustunne ning öelda välja see, mille oleme tõena ära tundnud. Kui muud teha ei oska, võiks levitada nende väga väheste sõnumit, kes teavad, millest räägivad ja kes on võtnud oma südametunnistuse häält kuulata. Adrian Bachmann tõestab, et on üks sellistest.”

Postitas EIP teabetoimkond

PS. Vastus kõigile neile, kes ei tea mida teha: tuleb astuda Eesti Iseseisvusparteisse ja liituda EIP poliitilise võitlusega!

823 total views, 5 views today

Riigikogu kiitis heaks EFSFi

Eile õhtul kiitis riigikogu heaks Euroopa stabiilsusfondi EFSF. Hääletustulemused:

 

Nr Nimi Otsus Fraktsioon
1. Aas, Arto poolt Eesti Reformierakonna fraktsioon
2. Aidma, Rein poolt Eesti Reformierakonna fraktsioon
3. Akkermann, Annely poolt Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon
4. Allik, Jaak puudus Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon
5. Anvelt, Andres poolt Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon
6. Aru, Peep poolt Eesti Reformierakonna fraktsioon
7. Boroditš, Deniss puudus Eesti Keskerakonna fraktsioon
8. Eesmaa, Enn puudus Eesti Keskerakonna fraktsioon
9. Efendijev, Eldar puudus Eesti Keskerakonna fraktsioon
10. Ergma, Ene poolt Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon
11. Gräzin, Igor vastu Eesti Reformierakonna fraktsioon
12. Hanson, Margus poolt Eesti Reformierakonna fraktsioon
13. Heinvee, Aare poolt Eesti Reformierakonna fraktsioon
14. Herkel, Andres poolt Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon
15. Holsmer, Remo poolt Eesti Reformierakonna fraktsioon
16. Iva, Kaia poolt Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon
17. Jaanson, Jüri poolt Eesti Reformierakonna fraktsioon
18. Jents, Kalle poolt Eesti Reformierakonna fraktsioon
19. Juul, Tõnu poolt Eesti Reformierakonna fraktsioon
20. Järvi, Raivo poolt Eesti Reformierakonna fraktsioon
21. Kabrits, Siim poolt Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon
22. Kaljuvee, Lembit vastu Eesti Keskerakonna fraktsioon
23. Kallas, Kaja poolt Eesti Reformierakonna fraktsioon
24. Kallo, Kalev puudus Eesti Keskerakonna fraktsioon
25. Klaas, Urmas poolt Eesti Reformierakonna fraktsioon
26. Kokk, Aivar puudus Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon
27. Korb, Valeri puudus Eesti Keskerakonna fraktsioon
28. Korobeinik, Andrei poolt Eesti Reformierakonna fraktsioon
29. Kotkas, Kalev poolt Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon
30. Kreitzberg, Peeter puudus Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon
31. Kõiv, Tõnis puudus Eesti Reformierakonna fraktsioon
32. Kõva, Kalvi poolt Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon
33. Kütt, Helmen puudus Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon
34. Laanet, Kalle vastu Eesti Keskerakonna fraktsioon
35. Laasi, Lauri vastu Eesti Keskerakonna fraktsioon
36. Laurson, Peeter poolt Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon
37. Leinatamm, Tarmo puudus Eesti Reformierakonna fraktsioon
38. Lember, Kajar puudus Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon
39. Lenk, Heimar vastu Eesti Keskerakonna fraktsioon
40. Lillo, Kalev poolt Eesti Reformierakonna fraktsioon
41. Linde, Väino poolt Eesti Reformierakonna fraktsioon
42. Luigas, Inara vastu Eesti Keskerakonna fraktsioon
43. Luik, Lauri poolt Eesti Reformierakonna fraktsioon
44. Lukas, Tõnis poolt Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon
45. Maripuu, Maret poolt Eesti Reformierakonna fraktsioon
46. Maruste, Rait poolt Eesti Reformierakonna fraktsioon
47. Mihkelson, Marko poolt Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon
48. Mikko, Marianne poolt Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon
49. Mikser, Sven puudus Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon
50. Must, Aadu puudus Eesti Keskerakonna fraktsioon
51. Mälberg, Meelis poolt Eesti Reformierakonna fraktsioon
52. Nestor, Eiki poolt Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon
53. Nool, Erki poolt Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon
54. Ossinovski, Jevgeni poolt Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon
55. Pakosta, Liisa-Ly poolt Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon
56. Palling, Kalle poolt Eesti Reformierakonna fraktsioon
57. Palo, Urve puudus Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon
58. Palts, Tõnis poolt Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon
59. Pikhof, Heljo poolt Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon
60. Pomerants, Marko poolt Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon
61. Raid, Juku-Kalle vastu Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon
62. Raidma, Mati poolt Eesti Reformierakonna fraktsioon
63. Randjärv, Laine poolt Eesti Reformierakonna fraktsioon
64. Randpere, Valdo poolt Eesti Reformierakonna fraktsioon
65. Randver, Rein poolt Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon
66. Ratas, Jüri vastu Eesti Keskerakonna fraktsioon
67. Raudne, Indrek poolt Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon
68. Reinsalu, Urmas poolt Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon
69. Reps, Mailis vastu Eesti Keskerakonna fraktsioon
70. Riisalu, Aivar vastu Eesti Keskerakonna fraktsioon
71. Roos, Reet poolt Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon
72. Rummo, Paul-Eerik poolt Eesti Reformierakonna fraktsioon
73. Rõivas, Taavi poolt Eesti Reformierakonna fraktsioon
74. Rüütli, Karel puudus Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon
75. Saare, Andrus poolt Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon
76. Saar, Indrek puudus Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon
77. Sepp, Andre poolt Eesti Reformierakonna fraktsioon
78. Sester, Sven poolt Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon
79. Sibul, Priit poolt Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon
80. Simson, Kadri vastu Eesti Keskerakonna fraktsioon
81. Sooäär, Imre puudus Eesti Reformierakonna fraktsioon
82. Stalnuhhin, Mihhail puudus Eesti Keskerakonna fraktsioon
83. Suur, Neeme poolt Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon
84. Sõerd, Aivar poolt Eesti Reformierakonna fraktsioon
85. Sõtnik, Olga vastu Eesti Keskerakonna fraktsioon
86. Tamkivi, Jaanus poolt Eesti Reformierakonna fraktsioon
87. Tamm, Tarmo vastu Eesti Keskerakonna fraktsioon
88. Tiidus, Urve poolt Eesti Reformierakonna fraktsioon
89. Toobal, Priit vastu Eesti Keskerakonna fraktsioon
90. Toom, Yana puudus Eesti Keskerakonna fraktsioon
91. Tsahkna, Margus poolt Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon
92. Tuiksoo, Ester vastu Eesti Keskerakonna fraktsioon
93. Tulik, Ülo poolt Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon
94. Tuus-Laul, Marika vastu Eesti Keskerakonna fraktsioon
95. Tõniste, Toomas puudus Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon
96. Vakra, Rainer vastu Eesti Keskerakonna fraktsioon
97. Vassiljev, Rannar poolt Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon
98. Vassiljev, Viktor puudus Eesti Keskerakonna fraktsioon
99. Velman, Vladimir puudus Eesti Keskerakonna fraktsioon
100. Võsa, Peeter vastu Eesti Keskerakonna fraktsioon
101. Õunapuu, Jaan puudus Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon

Erilist tähelepanu pöörake neile, kes puudusid, need ongi tuulenuusutajad. Õppige need nimed pähe:

1. Jaak Allik

2. Deniss Boroditš

3. Enn Eesma

4. Eldar Efendijev

5.Kalev Kallo

6. Valeri Korb

7. Aivar Kokk

8. Peeter Kreitzberg

9. Tõnis Kõiv

10. Helmen Kütt

11. Tarmo Leinatamm

12. Kajar Lember

13. Sven Mikser

14. Aadu Must

15. Urve Palo

16. Karel Rüütli

17.Indrek Saar

18. Imre Sööäär

19. Mihhail Stalnuhhin

20. Yana Toom

21. Toomas Tõniste

22. Viktor Vassiljev

23. Vladimir Velman

24. Jaan Õunapuu

EIP tebetoimkond

824 total views, 6 views today

EL võlakriisist

28.09.2011 Delfist artikkel: “Henn Põlluaas: Eurokriis viib Eesti pärisorjusesse”:

“Eurotsooni võlakriisi süvenemine on näidanud, et võimuringkondade poolt naerualusteks tembeldatud euroskeptikutel ja eurole ülemineku vastastel on EL-i ja eurotsooniga kaasnevate ohtude ja kahjude suhtes olnud õigus. Lahkelt lubatud piimajõgesid ja pudrumägesid on meile vaid nuusutada antud.

 

See-eest oleme vaese sugulasena eurotsooni astudes sattunud hoopis teiste riikide vastutustundetu priiskamise, ülejõu elamise ja suurpankade finantsriskide kinnimaksja rolli. Ja seda kõike meie riigijuhtide eestvedamisel, kes EL-i ja eurotsooni minnes ei rääkinud poole sõnagagi võimalikest probleemidest. Lollimaks pole läinud mitte need, kes EL-ga liitumisele vastu hääletasid, nagu Lennart Meri kunagi ütles, vaid need, kes meid sinna viisid, toimuvat takka kiidavad ja õigustavad.Nagu paljud finantsasjatundjad (ja ka siinkirjutaja) ennustasid, pole aidanud senised meetmed eurovõlakriisi peatamiseks. Pole ka ime, sest saatanat on püütud suuresti välja ajada peltsebuli endaga.

Nüüd tulid Saksa ja Prantsusmaa G20 vahendusel välja uue ulmelise strateegiaga, millega püütakse lõpetada eurotsooni kriis ühe hoobiga. Kavas on kirjutada osa Kreeka võlgadest korstnasse ja luua fond, mis tekitaks „tulemüüri“ võlakriisis olevate eurotsooni riikide Kreeka, Portugali ja Iirimaa ümber, et vältida kriisi levimist Euroopa Liidu suurtesse tegijatesse Itaaliasse ja Hispaaniasse. Sellega päästetaks ära ka Euroopa suuremad, eeskätt prantsuse ja ka saksa, pangad.

Enamik rahast uue päästeplaani finantseerimiseks tuleks Euroopa finantsstabiliseerimisfondist (EFSF). Praegu on fondi maht umbes 400 miljardit eurot, millest Eesti osa on 0,63 protsenti ehk 2,5 miljardit eurot. Plaani elluviimiseks peaks liikmesriigid aga märksa enam panustama, ostes selleks kuristiku äärel olevate Itaalia ja Hispaania rämpsvõlakirju, mida keegi ei taha. Kokku läheks see maksma kaks triljonit eurot (sic!), võib-olla rohkemgi. See võetakse loomulikult Euroopa maksumaksjate, sealhulgas eestlaste taskust. See on niivõrd suur, kaheteistkümne nulliga summa, mida tavainimesel on raske tajudagi. Kõige hullem on aga see, et nn uue plaaniga püütakse sisuliselt jätkata sama peltsebulistrateegiat, tehes seda vaid märksa suuremate summadega.

Uue kava järgi (kui osalusprotsent samaks jääb) küsitaks meilt nüüd juba 12,5 miljardit eurot ehk 194,5 miljardit krooni. Terve Eesti riigi eelarve on täna aga ainult veidi üle kuue miljardi euro. Kas tõesti peaksime ära andma kahe aasta riigieelarve suuruse summa, millele lisaks lendaksid korstnasse ka valitsuse poolt seni ostetud Kreeka võlakirjad? See annaks järsult kasvava inflatsiooni, tõusvate maksude, kasvava tööpuuduse, vähenevate sotsiaalgarantiide jne näol Eesti jätkusuutlikkusele ja arengule enneolematu ning paranematu löögi, mis paiskaks meid allakäiguspiraalile, mille tagajärgi on raske kirjeldadagi.

Kõige toimuva taustal tundub, et isegi pärisorjuse taaka oli kergem kanda kui ühtse Euroopa oma. Siis jäeti maarahvale siiski niipalju alles, et hing sees, töövõime säiliks ja laulujorugi suust kõlaks. Nüüd ei jäta uued isandad Toompea vasallide toel sedagi ja seovad lisaks kõigele ka meie lapsed, lapselapsed ja lapselapselapsedki vaesusesse ja igavesse võlaorjusesse. Ainult selleks, et kaugete ja võõraste laristajate arveid ja elatustaset kinni maksta.

Juba praegu on valitsus Eesti riigireservid ära kulutanud ja EFSF-i sissemakse jaoks kavatsetakse võtta finantsturgudelt laenu, millele lisanduvad prisked intressid. Hoolimata sellest, et Põhiseadus seda ei võimalda. Solidaarsus nõudvat Eesti osalemist, kinnitavad meie riigijuhid ühest suust, pealegi olevat tegemist kasuliku investeeringuga, mis ennast ära tasub. Pole ime, sest Reformierakond eesotsas Ansipiga ei ole tänaseni aru saanud, et üleüldse mingit kriisi oleks. Nii kinnitas ta kriisi alguses 2009 ja samamoodi hiljutisel pressikonverentsil septembris 2011. Kui peaminister sellises kriisis elada soovib, siis ärgu eeldagu, et rahvas sedasama tahab.

Ilmselt pole ka teised võimuerakonnad ja riigikogulasedki, kes üha suurenevate palkade, kuluhüvitiste ja esinduskulude üle rõõmu tunnevad, saanud aru oma kõigega nõusolemise poliitika tagajärgedest. Oleme Euroopa viie rikkama riigi hulka saamise asemel eurotsooni vaeseim ja viletsaimate sotsiaalgarantiidega riik koos töötuse, galopeeriva inflatsiooni ja pidurdamatu hinnatõusuga. Selle tegelikku hinda ja tagajärgi, mida on pidanud maksma mitte poliitikud vaid üha enam püksirihma pingutavad tavalised inimesed, ei ole keegi suuteline kokku arvama. Saabuv rahvaloendus toob esile sellise poliitika ühe konkreetse tagajärje — väljarände läbi drastiliselt vähenenud rahvaarvu, mis pikas perspektiivis võib olla samaväärne demograafiline pomm, kui oli seda nõukogude okupatsioon. Uue europäästeplaaniga ühinemine saab olema veelgi hullem.

Need kaks triljonit eurot kavatsetakse välja käia vähimagi garantiita see hiljem tagasi saada, rääkimata saadavatest intressidest. Vastupidi — sarnaselt Kreeka võlakirjadele langevad ka Itaalia ja Hispaania võlakirjade väärtused robinal, mistõttu kõnealused „kasulikud investeeringud“, nagu Ligi ja Ansip EFSF-i tehinguid on iseloomustanud, on kõike muud kui kasulikud. Kuna oleme eurotsooni vaeseim riik, siis on praegu meie poolt makstav summa 2,5 miljardit majandusega võrreldes niigi suurim. Eesti poolt veel 12,5 miljardi euro laenamine ja hundikurku toppimine lisaks meile maksta jäävate sadadesse miljonitesse eurodesse ulatuvate intressidega poleks enam isegi mitte solidaarsuse näitamine, vaid täielik hullumeelsus.

Eesti peab ütlema sellele hullumeelsusele ei. Meie jaoks on oluliselt mõttekam, odavam ja põhjendatum lasta põhja euroliit kui iseennast nii riigi kui rahvusena. Isegi siis, kui sellele järgneb uus majanduskriis, millega meid hirmutatakse. Las seda põhjalikult ärarikutud suppi helbivad ikka need, kes selle kokku keetsid.”

Postitas EIP teabetoimkond

849 total views, 6 views today