EKRE volikogu esimees määratles EKRE poliitiliselt samasse nišši IRLga

Oma kõnes nimetab Henn Põlluaas praegust Eestit iseseisvaks ja suveräänseks riigiks. See on riigikogu riigireeturparteide kõige olulisem valevanne, 2003 aasta liitumisreferendumi fataalse sisu varjamine. Loe tema kõnet allpool.

Henn Põlluaas: kõne 2013. aasta Harju Maakaitsepäeva pidulikul pärgade panemise tseremoonial Eesti vabaduse eest langenute mälestuskivi juures Sauel

Head kohalviibijad! Tervitan teid ja soovin kõigile head Võidupüha!

Me mälestame täna kõiki neid mehi ja naisi, kes on võidelnud, verd valanud ja langenud meie vabaduse eest. Ilma nendeta ei oleks loodud Eesti riiki ja ilma selleta ei oleks ilmselt enam olemas ka eesti rahvast.

Marssal Mannerheim on öelnud, et kui üks rahvas loobub jalatäiestki oma maast, ei vääri see rahvas vabadust. Vabadussõda, Tartu Rahu, Teise Maailmasõja vabadusvõitlus, metsavendlus ja laulev revolutsioon tõestasid, et eesti rahvas väärib oma riiki ja vabadust.

Seda lubamatum  on tänase riigivõimu soov sõlmida Venemaaga uus piirileping ja anda vabatahtlikult ja tasuta ära Saaremaa suurune tükk meie maast ja lisaks veel nelisada ruutkilomeetrit Peipsi järvel ja üle tuhande ruutkilomeetri kalarikast merd Narva lahel.

Loobudes oma maast, tunnistame me Tartu rahulepingu kehtetuks ning seame kahtluse alla oma riigi õigusliku järjepidevuse. Ükski suveräänne ja iseseisev riik nii ei talita. Mitte keegi ei tohi hävitada seda, mille nimel meie eelmised põlvkonnad võitlesid.

Laulusalm ütleb: “Mats alati on tubli mees, ei tõmba küüru selga“. Ärgem siis unustagem, et meil on põhjust olla uhke oma rahva saavutuste üle – läbi ajaloo ei ole mitte üksi euroopa suurriik suutnud võita Venemaad. Napoleon löödi Moskva alt tagasi ja Hitleri Saksamaa purustati. Meie aga võitsime Vabadussõja suure Venemaaga ja panime aluse oma riigile.

Vabadus ei tulnud kergelt ja me oleme ajaloo jooksul pidanud korduvalt selle eest võitlema. Kui vaja, oleme selleks valmis ka tulevikus. Kui vaja, siis relv käes.

Suveräänse riigina peame me olema enesekindlad, käima sirge seljaga ja mitte kellegi ees küürutama. Ja meie kõigi ülesanne on hoida ja kaitsta seda maad ja anda see järeltulevatele põlvedele edasi veelgi paremana ja veelgi ilusamana.

Elagu Eesti Vabariik!

Allikas: http://hennpolluaas.blogspot.com/2013/06/minu-kone-2013-aasta-harju.html

vt ka Vello Leito: Iseseisvusrahvuslased contra eurorahvuslased @23.02.2007

815 total views, 1 views today

Vello Leito: Millist demokraatiat T. H. Ilves tahab

7. juunil pidas president T. H. Ilves kõne: „Asi pole vaid reformierakonnas“. Sellest väljavõte: „Aga kui parlamendierakondi enam ei usaldata, siis ei usaldata meie seadusi, siis hakatakse kuulama loosungeid ja võib-olla ka pakkuma valimisvõite neile jõududele, kelle arusaam demokraatiast on hoopis teistsugune kui me tahaksime.“

No nii, millist demokraatiat siis riigikogu riigireeturparteid koos oma palgatud eestkõneleja T.H. Ilvesega tahavad? Üks väike näide elust enesest.

On olemas selline internetikeskkond nagu Google Eesti (GE), mis paranoialiku tähelepanelikkusega jälgib eesti poliitikat, poliitilisi parteisid, poliitikuid ja näiliselt demokraatlikult ja erapooletult teeb kandeid oma lehekülgedel väga mitmekesiste kirjete all. Võrdlen kahte riigikoguvälise erakonna poliitikut mind ja Martin Helmet Google Eesti märksõnade järgi.

Lööge lahti märksõna ‘Martin Helme’. Kõik tema kriipsud ja kraaksatused on skrupuloosselt ajalises järjestuses GEs üleval, nii nagu peabki, sealjuures ei midagi asjatut, või ajalooliselt aegunut.

Nüüd märksõna ‘Vello Leito’. Olen hästi teadlik sellest, et minu poliitiline tsenseerimine/blokeeerimine eesti nn meedias on räige, ent midagi niisugust pole varem näinud. Lõin lahti ja salvestasin hoolikalt GEs kuupäeva all 4.06.2013 toodud materjalid. Mis näen – minu märksõna pole mitte tsenseeritud, vaid kogu minu poolt avaldatu on samahästi kui kustutatud – märksõna põhiblokis on ainult 6 artiklit üleval (prügikasti ma ei sorinud, see veel puudus!), ehkki viimase 5 aasta jooksul olen kirjutanud ja üles riputanud üle 120 täismahulise materjali. Kõige värskem allesjäetud artikkel kannab kuupäeva 12.09.2012. Kuid peale seda kuupäeva olen kirjutanud 19 suuremahulist artiklit, üle 10 lühiartikli ja 9 pressiavaldust/avalikku pöördumist/deklaratsiooni. Ei ühtegi üleval! Vaat, selline on T. H. Ilvese demokraatia praktikas, sellist tema tahab. Tõepoolest, see kardinaalselt erineb minu arusaamast demokraatiast. Kui aga täpsemalt väljenduda, siis see pole demokraatia, vaid poliitilise opositsiooni räige blokeerimine tasemel, mida mujal Lääne demokraatias vaevalt, et ette tuleb. See on poliitiline diktatuur.

Fabelhaft, millest siiski selline vahe. Põhjus lihtne: Eesti Iseseisvuspartei on ainuke poliitilise opositsiooni partei, Eesti Konservatiivne Erakond on võimuopositsioon, mis pordu-pede-multikulti-… lipulaeva Schibstedi omandis olevas Postimehes on omanike poolt viimasel ajal konkurentsitult poliitiliseks ninameheks muudetud. Postimehest on tehtud EKRE stengazeta. EKRE kaitseb poliitkorrektselt Schibstedi ideaale ideoloogilise fortissimo kaudu: „võtke varas kinni“! Milleski muus ta IRLi fraktsioonist ‘rahvuslased’ ei erine (-/2013/02/24/eesti-iseseisvuspartei-esimehe-vello-leito-avalik-poordumine-eesti-vabariigi-95-aastapaeva-puhul-). Kuidas saakski, sest EKRE on sisutäpselt ERL, viimane on aga 2006. aastal IRLst eraldatud võitlussalk Iseseisvuspartei ülevõtmiseks (mis muidugi ebaõnnestu). Ülitähtis on teada sedagi, et Mart Helme töötas aastatel 2005-2009 Tunne Kelami nõunikuna.

T. H. Ilvese demokraatia on uuskommunistlik farss, Ilves ise on aga blindaažikindral, kes pauku kardab – ei ole kutsunud ta riigikoguväliseid erakondi ümarlauale koos riigikoguerakondadega. Poliitilisel opositsioonil (= EIP) oleks üksi rohkem öelda, kui kõikidel teistel kokku. Aga näe, kardab, vaid omapoiste lääget leemekulpi liigutab!

Eesti poliitilisele opositsioonile on kõik teed suletud, isegi EMORi küsitluslehele ei kanta EIP nime, reiting (vastavalt küsitlejate ütlustele) pannakse poliitiliste kaalutluste alusel. Alles hiljuti oli samas seisus ka EKRE, kuid nüüd see muutub kiiresti peale seda kui Schibstedi omandis Postimees oma käilakujuks kinnitas. Muuseas: Isegi piirileppe alase konverentsi „Tartu rahu terviklikkuse kaitseks“ korraldajate hulgast hüppas viimasel hetkel välja hirmust, et see ei lange ju kokku IRL2-Schibstedi nišiga, ehkki EKRE ise oli konverentsi kokkukutsumise algataja. Tuulenuusutamine on EKRE maailmavaate vundament, ‘võtke varas kinni’ nende poliittehnoloogiline olemus – ei kuulu EKRE poliitilise opositsiooni hulka.

EIP juurde tagasi tulles, ilvesdemokraatiat portreteerides, reformipartokraatiat jälgides, ainukese poliitilise opositsioonipartei võimalusi vaagides: võiks nagu omada rohkem sõnaõigust ühiskonnas meedia vahendusel, kui see, mis meile vabatahtlikult antakse. Ent mina seda siiski ei nõua, sest tekib see meile iseenesest niikuinii sedamööda kuidas ilvedemokraatia ja refipartokraatia lagunevad koos majanduse ja Euroopa Liiduga. Kuid ühe paukpadruni siiski kulutan, nii lõbu pärast.

EV Põhiseadus põhiseadusena ei kehti, kuid kohaliku reguleeriva dokumendina siiski kehtib. Selles aga on kirjas, et Eestis ei ole poliitilist diskrimineerimist. See ei tähenda niisiis, et hakkaksin meie mustale meediale esitama nõuet, et miks klikitoitelises mädameedias meile sõna ei anta. No, miks peaks antama, et ma näiteks nende maskis näkku tõtt toimetaksin? Ei pea andma, loomulikult, eraomand, ju! Aga ilvesdemokraatia ja reformipartokraatia, miks meile, ainukesele poliitilisele opositsiooniparteile kõige steriilsemalt on siis suletud just riigimeedia? Mis ütlete? Määrasite poliitilise opositsiooni mullatoidule, või mis, poliitilise porduparnassi tipptegijad? Punases kommunismis määrasid poliitilises opositsiooni kah mullatoidule, aga mis välja tuli? Ega’s nüüdki midagi muud saa välja tulla – aega läheb, asja saab.

Ilvesdemokraatia 7.06.2013 piduliku perfoomansiga seoses veel üks tähelepanek. Kas märkasite, millise ähmiga Andrus Ansip rakendas hättasattunud poliitiku lollikindlat poliittehnoloogiat: võtke varas kinni! Juhin aga tähelepanu sellele, et nüüd kus EKRE on võetud Schibstedi ideoloogilisele toidule, selle omandis oleva Postimehe staariks tõstetud, siis nemad on ‘võtke varas kinni’ kunstis veelgi andekamad ja raskemini tabatavad, pole ma näinud osavamaid. Nii, et reformipartokraatia – IRL+IRL2(EKRE)+IRL3(VIKi baasil loodav) kaevavad juba sulle hauda, et luua asemele täiuslikum mudel partokraatiast. Vähemalt nad püüavad. Reformierkond ongi juba ajale jalgu jäänud – liiga lihtsakoeline, vulguselegi läbinähtav. Jälgi EKREt!

Vello Leito

08.06.2013

576 total views, no views today

ERSP toimetus: Libarahvuslik soolo ja 12 jüngrit

Libarahvuslik soolo ja 12 jüngrit
(15.11.2010)Mart ja Martin Helme ning veel kümme üksikkandidaati kandideerivad järgmise aasta riigikogu valimistel ühtsete ideedega.

Nagu näha ebaõnnetus perekond Helme katse EKD judeokristlikele sektantidele nagu mööda minnes “müts pähe kududa”, nad kaaperdada  ja ennast selle wannabe sionistliku partei valimisnimekirja esinumbriteks sokutada ning seekord tuleb “tarandi tegemine”  üksi,  vaid paari ustavaima jüngri toel ette võtta.

See oli ka ettearvatav kui üks osapool tuleb teise juurde liitumisettepanekuga ja udujutuga mingist müütilisest ERL nime kandvast hiigelorganisatsioonist, kus nimekirjas on ehk tõesti 250 liiget, kuid kus kogu reaalne liikmeskond koosneb kümmekonnast  Helme-fännist, kes on talle isiklikku truudust vandunud.  Nii loll pole isegi mitte holokaustilüürik Peeter Võsu, et ennast nii lihtlabaselt alt vedada lasta.
Kuid kesine liikmeskond on ka loomulik koosluse puhul, kus  “õige” arvamus on Martin Helme arvamus ja temaga mittenõustujad liigitatakse “vale” arvamuse esindajaiks ning minetavad koos sellega automaatselt igasuguse sõnaõiguse koos bänniga “liikumise” foorumis. Edaspidi läheb sellise “liikme” nimi ainult siis arvesse kui on vaja rõhutada oma liikumise rohkearvulisust.

Millest ikkagi selline lootusetu ponnistus ja samas soovimatus koostööks teiste rahvuslike jõududega, eeskätt Iseseisvusparteiga ja teiste, tänu ebademokraatlikule erakonnaseadusele ennast erakondadena mittemääratlenud rahvuslike kooslustega?

Kahtlemata mängib siin suurt osa noorema Helme kohati patoloogilisi vorme võttev egotsentrism, kuid see pole peamine. Esmajoones on tegu kartellipartokraatia järjekordse “tarandiga”, millega püütakse kanaliseerida kõik rahvuslikult meelestatud protestihääled järjekordse “kärbsepaberi” abil ohutusse voolusängi, nad kontrolli alla saada. Sellepärast pole ka midagi imestada, et kohe leidis kartelliajakirjandus, mis traditsiooniliselt kõiki ja kõike vähegi peavoolust erinevat ja eriti rahvuslikku ignoreerima on harjunud, Helmedele äkki lehe ja eetriruumi.

Ei-ei, see pole juhus, et ka viimastel KOV valimistel keskendus Martin Helme just Pärnule, kus oli teatavasti tugevalt esindatud ka EIP ja üksikkandidaat Tiit Madisson ning mille tulemusena kõik rahvuslaste hääled kümne päkapiku vahel lahustusid ja kartellipartokraatia triumfeeris.  Samuti pole “juhus”, et alles äsja õnnestus sellest huvitatud struktuuridel “oma muti” abil paralüseerida Eesti üks vanemaid kartelliväliseid erakondi:   Eesti Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu (EVP–PK) .

Mis võiks olla kartellipartokraatiale veel kasulikum kui niigi väheste rahvuslike jõudude killustamine, rahvuslikult meelestatud valijaskonna häälte hajutamine ja nende poolt antud häälte “tarandite” abil neutraliseerimine?
Kuid kas helmeliste ja nende 10 jüngri puhul saab üldse rääkida eesti rahvuslusest? Nende esinemistest on põhilisena meelde jäänud USA prosionistlikest neoconidest Uue Maailmakorra ehitajate ja Iisraeli ülistamine, mõõdukas euroskepitsism, neoliberalism ja sotsiaalse nägemuse täielik puudumine. Seega põhiliselt sama jutt kui kartellierakondadel, ainult mõnevõrra otsekohesem ja “piprasema” serveeringuga.

Kuid ilma sotsiaalse mõõtmeta pole tänapäeva Eestis, kus valitsev poliitkartell on paisanud eesti rahva rahvusliku kollapsi äärele, kus “kõike reguleerib” (välismaiste omanike valduses olev) turg, kus üle saja tuhande on kodumaa tolmu jalgelt pühkinud ja veel rohkemad virelevad toimetuleku piiril, mitte vähematki lootust!

Samas on helmeliste üks leivanumbreid moslemiohuga ähvardamine.  Jälle on leitud mugav ja poliitkorrektne asendustegevus, sest tegelikult pole tegemist  mitte religiooni vaid rassiküsimusega! Vaevalt nüüd meie lähinaabritele nii suurt peavalu tekitavad mustlas- ja neegrigängid usinad mošeeskäijad on. Tegemist on hoopis sellega, et rassiliselt ja kultuuriliselt võõras element parasiteerib põhjala rassi eluruumis mitte sellega, millisest usutunnistusest üks või teine rassiliselt võõras parasiit või neeger on või kas ta üldse midagi usub. Kuid rassiküsimusest libisevad need libarahvuslased sujuvalt üle, sest eks ole see – üks teatav “väljavalitud rass” – kes neile nii kangesti süpatiseerivad, euroopalikus ruumis täpselt sama võõras kui raudteejaamades aelevad “moslemid”.

ERSP.ee toimetus on arvamusel, et kui üldse osaleda läbinisti ebaõiglasel ja kartellipartokraatiat soosivatel “valimistel”, siis tuleb oma hääl anda mõnele ajaproovile vastu pidanud kartellivälisele poliitilisele jõule, kelleks peale   EVP–PK “neutralasiseerimist” on ainsana Iseseisvuspartei või siis anda oma hinnang sellele palaganile täieliku boikotiga.
Valimistel osaleda otsustanud peaksid aga oma kogemustele tuginevalt juba teadma, et peibutusparte ja “tarandeid”  luuakse massile, keda võib kahtlustada ükskõik milles, ainult mitte mõistuse ülejäägis.

ERSP.ee toimetus.

538 total views, 1 views today