Delfi valetab juba pealkirjas kaks korda

Täna hommikul avaldas Delfi artikli pealkirja all: “Kolmanda kvartali keskmine väljamakse oli 703 eurot.” Juba pealkirjas on kaks põhimõttelist ja ajupesusuunitlusega tahtlikku valet.

Statistikas on nii, et kui jäetakse märkimata, millise keskmisega on tegemist, siis  tuleb vaikivalt lugeda see mediaankeskmiseks, mis Maksu- ja Tolliameti (EMTA) tänases pressiteates on sõna-sõnalt ka välja toodud, ning võrdub 551 euroga mediaanväljamaksena.

EMTA pressiteates on ära toodud ka aritmeetiline keskmine brutoväljamaksena, mis võrdub Delfi artikli pealkirjas märgitud 703 euroga. Delfi kirjapildi järgi on tegemist aga netoväljamaksega, mis on maksude võrra brutoväljamaksest väiksem. See on Delfi räige vale, mis näitab tahtlikult väljamaksed oluliselt suurematena kui need tegelikult olid.

Vea teeb ka EMTA nimetades 703 eurot brutoväljamakseks. Sellist asja nagu brutoväljamakse pole  olemas – väljamkse on alati neto, kui maksud on  maha võetud. Palkade puhul aga see nii on. Palgad pole pensionid, kus käis uskumatu puterdamine selles osas kuni k.a alguseni.

Delfi artikli pealkirja õige kirjapilt oleks selline: “Kolmanda kvartali brutoväljamaksete aritmeetiline keskmine oli 703 eurot.”

P.S.  Kui juba artikkel kirjutati , siis oleks tulnud ära märkida ka see karjuv pahauudis, et II kvartalis oli keskmine brutoväljamakse kuus 781 eurot, III kvartalis aga ainult 703 eurot!  EMTA pressiavaldust vaata siit: www.emta.ee

 

EIP teabetoimkond

25.11.2011

1,010 total views, 1 views today

Vello Leito: Kas ka Maksu- ja Tolliamet valetab?

25. novembril 2010 edastas Maksu- ja Tolliamet (MTA):

1. k.a II kvartalis tehti töötajatele väljamakseid kokku 18 miljardit krooni, seda maksti 511 088 inimesele, keskmine väljamakse kuus oli brutona 11 764 krooni, mediaanväljamakse oli 9301 krooni;

2. III kvartalis tehti töötajatel väljamakseid kokku 16 miljardit krooni, seda maksti 524 383 inimesele, keskmine brutoväljamakse inimese kohta 10 421 krooni, mediaanväljamakse 8068 krooni.

Mis avaldatust järeldub? Aga see, et heaolunäitajad on jätkuvalt langenud, hoolimata sellest, et SKP arvuline suurus on vahepeal kasvanud. Järjekordselt sai tõestuse väide (vt kodulehe artiklit „Eesti Statistikaamet – manipuleerija või rafineeritud kurjategija?“), et SKP ei ole inimeste elatustaseme hindamisel kasutatav, erinevus võib olla uskumatult suur.

Aga äkki tööhõive kasvas, nagu II-III kv võrdlevad andmed numbrid justkui näitaksid? Näitavad küll, aga näitavad valesti, ning põhjuski on üsna lihtne.

Nimelt MTA numbrid fikseerivad töösuhte sõltumata selles, kui pikk see oli. Et suvekuudel oli palju lühiajalisi töösuhteid, siis nii II kui eriti III kv numbrid on ülespaisutatud, tegelik tööhõive on palju väiksem, oluliselt allpool 500 000 piiri. Huvitaval kombel kinnitab viimase aasta tööpuuduse suurenemist ka statistikaameti, viimane väidab, et septembri lõpu seisuga oli tööpuudus suurenenud pea 5% (täpsemalt 4,8%). Kuid mida loete meediast? Seda, et tööpuudus üha kahaneb, mis aga üks järjekordne võimukandjate ennastupitav vale enne valimisi on.

Aga siiski, kui palju allapoole 500 000 tuhandet on tööhõive? Täit selgust selles küsimuses pole võimalik saada ilma selleta, et MTA peab avalikustama mediaankesmise palga mitte kuupalgana vaid palgasaajate aastase sissetuleku mediaankeskmise. JA SEDA TULEB TEHA TULUDETSIILIDE KAUPA! Vaat siis alles näeksite kuidas eesti rahvas vireleb, nälgib ja nälga sureb.

Ent see oli sissejuhatus. MTA valelikkus avaldub täies mahus alles siis, kui võtame ette avaldatud mediaankeskmised palgad, näiteks 8086 krooni III kvartalis. Tõeline meistervalelikkus seisneb selles, et mediaankeskmine on antud jooksvates hindades! Aga mis tähtsus on sellel, mis on jooksvates hindades, tõde peegeldab ainult see, kui suur on palk ostujõu alusel. Selle saaks teile öelda käigupealt siis, kui statistikaamet annaks Eesti SKP aheldatud väärtuse alates aastast 1992. Aga ei anna, vaid annab aheldatud väärtuse referentsaastaga 2000 (vt lisatud tabel). Isegi kui võtta aluseks toodud tabelist aasta 2000, siis saame mediaankeskmiseks palgaks 5056 krooni. Võrreldes veelgi varasemate aastatega oleks mediaankeskmine ostujõu alusel aga veelgi väiksem. Vaat niimoodi!

Kas see on vale, kui MTA ütleb, et mediaankeskmine palk on 8068 krooni, sel ajal kui 10 aasta taguse ostujõu võrdluses on vaid 5056 krooni? Jah, see on vale, sest nii varjatakse  fakti, et Eestis elatustase jätkuvalt langeb. Ja kiirenevalt.

Vello Leito

08.12.2010

828 total views, no views today