EKRE määritles end täpselt samasse poliitilise ruumi punkti IRL-ga

24. märtsil avaldas EKRE pressiteate, millest on pärit järgmine väljavõte:

Konservatiivse Rahvaerakonna valimisloosungiks eurovalimistel on „Meie Eesti eest – rahvusriikide Euroopa eest.“ Leidsime, et see kahest poolest koosnev loosung annab kõige paremini edasi meie valimisplatvormi, mis seisab kindlalt rahvusriikide Euroopa säilimise eest ja näitab meie soovi kaitsta Eesti rahvuslikke huve Brüsselis nii majanduses, julgeolekus kui eelarveküsimustes …“

Enam pole vaidluskohtagi alles jäänud, sest pressiteatest tuleneb ühemõtteliselt, et:

1. EKRE peab Euroopa Liitu rahvusriikide liiduks, varajasemates ametlikes tekstides on EKRE väljendunud ka täpsemalt, et Eesti on iseseisev, suveräänne rahvusriik Euroopa Liidu koosseisus;

2. EKRE seisab kindlalt EL säilimise eest ega jäta alles isegi teoreetilist võimalust ELiidust lahkumiseks.

Seega:

1. EKRE ei tunnista 2003. aasta rahvahääletuse otsuse punkti nr 2, mille kaudu seadis rahvahääletus Eestis ülimuslikuks Euroopa Liidu õiguse ja tühistas sellega EV põhiseaduse kehtivuse – muutis Eesti liiduvabariigiks.

 2. EKRE asetas end täpselt samasse poliitilise ruumi punkti, kus asub IRL, on seega IRL ideoloogiline koopia.

 3. EKRE liitus avalikult ja ametlikult riigikoguparteide poliitideoloogiaga, mille järgi poliitika on kokkulepitud vale.

EIP teabetoimkond

25.03.2014

vt ka Vello Leito: Iseseisvusrahvuslased contra eurorahvuslased @23.02.2007

1,176 total views, no views today

Martin Helmel valetamisfundamentalism endiselt loomuses

Artiklis http://www.ohtuleht.ee/550687 ütleb Martin Helme: „Tegemist oli meie esimese valimislahinguga uue nime ja uue juhtkonnaga, …“, mis on senisest partei enesetutvustusest veidi parem, kuid valetamisfundamentalismi veremürgitus on endiselt alles. Täpne tekst oleks kõlanud niimoodi: tegemist oli meie esimese valimislahinguga uue nime ja osaliselt muudetud juhtkonnaga … .

EIP teabetoimkond

22.10.2013

1,032 total views, no views today

Vello Leito: EIP reitingu-uuringu meetod “EMORi hirm”

Olen korduvalt kirjutanud, et usaldamatus EMORi reitingu-uuringute suhtes ei kao enne kui erakonnad hakkavad ise omapoolseid reitingu-uuringuid tegema. EKRE on nüüd otsa lahti teinud ja nende pressiavaldus selle kohta on loetav allpool:

Konservatiivse Rahvaerakonna toetus Tallinnas on ligi 14%

Juhatuse info, Pressiteated

23.09.2013

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond
Tallinn, 23.09.2013

Konservatiivse Rahvaerakonna toetus Tallinnas on ligi 14 protsenti

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond viis ajavahemikus 13.–16. septembrini läbi arvamusküsitluse, mille kohaselt on erakonna toetus Tallinnas ligi 14 protsenti. Küsitlus ei kinnita hiljuti ERR-i poolt tellitud uuringut, mille kohaselt on erakonna populaarsus pealinnas võrreldes suvega langenud.

Uuringu projektijuht Are Saarne ütles, et eelkõige oli küsitlus mõeldud erakonna enda jaoks, saamaks valimiseelsel ajal sisetarbimiseks sõltumatu ja usaldusväärne andmestik, mille abil paremini kavandada kampaania sõnumite suunamist. “Meie saime tulemuse, mille kohaselt 13,7 protsenti Tallinna valijatest kavatseb valimistel hääletada meie erakonna poolt,” selgitab Saarne. “Jätkuvalt on olemas lõhe erakonna esimehe ja erakonna enda populaarsuse vahel, kuid see on kahanenud. Niipea, kui inimestele viia need kaks asja kokku, on nad valmis Konservatiivset Rahvaerakonda valima. Selles valguses tekib vägisi mulje, et mõned teised küsitlused, mida avalikkusele pakutakse on tegelikult manipulatsioon, mille eesmärgiks on inimeste eelistuste kallutamine kandidaatide poole, kes omavad tegelikult väga nõrka kandepinda.”

Küsitluse käigus viidi läbi telefoniintervjuu 120 inimesega Tallinnast. Inimestelt küsiti kõigepealt: “Kas teil on eelseisvatel valimistel poliitiline eelistus?”, 20 protsenti vastanuist seda ei omanud. Ülejäänutelt küsiti “Mis partei poolt kavatsete hääletada?” ning neist 13,7 protsenti nimetas Konservatiivset Rahvaerakonda. Küsitluses osalesid nii eesti- kui venekeelsed inimesed.”

 

Põhimõtteliselt on siis tegemist õige algatusega nende poolt, kuid teostuses leidub metodoloogilisi vigu, mis on tulemust ilmselt suuresti mõjutanud.

1. Telefoniuuringud ei ole tänapäeval põhimõtteliselt kasutatavad, sest pea kellelgi noorema ja keskea inimetest pole lauatelefoni, mobiiltelefonide avalikke katalooge aga ei ole. Helistades lauatelefonil võtab toru kõrge tõenäosusega keegi pensionär ja küsitlustulemus saab seeläbi kallutatud iseloomu.

2. KOV valimistel kandideerivad ju ka nimekirjad ja üksikandidaadid, seepärast küsimus: “Mis partei poolt kavatsete hääletada” on mittesüsteemne küsimus.

3. Metodoloogiline viga peitub selleski, et niimoodi ettevalmistamatult küsitletavat tulistades, et “mis partei poolt kavatsete hääletada” vastab osa küsitletavatest hetke-emotsiooni ajendil, selle järgi, mis erakond parajast asub ühiskonnas propagandalaine harjal. Mitte kõik ei suuda hoobilt meelde tuletada kõiki kandideerivaid erakondi ja mitte kõik ei oma kivistunud veendumust, mis ei sõltuks poliitilise tuule suunast ühiskonnas; ehkki nad võivad ise uskuda vastupidist.

Eesti Iseseisvuspartei on välja töötanud tänavaküsitluse tehnoloogia: “EIP reitingu-uuringu meetod “EMORi hirm””, mis tõotab kõrget usaldusväärsust:

1. Kõikide erakondade nimed kantakse papist kettale, läbimõõduga ca 10 sm, tähestikulises järjekorras, nii et küsitletaval on hetkega kõikide kandideerivarte erakondade nimed silme ees, sealjuures ilma järjestuseeliseta.

2. Kettad nummerdatakse ja allkirjastatakse, st et iga ketas saab identifitseeringu.

3. Küsitlemisel antakse ketas küsitletavale ja palutakse tal rebestada sälk tema poolt eelistatud erakonna kohal ja lasta seejärel ketas läbipaistmatusse kasti nii, et küsitleja ei näeks sälgu asukohta – sellega tagatakse küsitletavale täielik anonüümsus ja hirmuvaba õhkkond. Sel etapil on sobilik kohal viibida ka vaatlejal mõnest teisest erakonnast.

4. Kasti sisu arhiveeritakse nii, et hilisem kontroll saab kätte usaldusväärsed andmed kontrollimaks reitinguid. Sellise meetodi abil saab väga kiiresti küsitleda näiteks 1000 inimest, sealjuures erinevates paikkondades ja kellaegadel. Lihtsalt on saavutatav ka asukohajärgne skaneering. Võltsimisvaba arhiveerimine on lihtsalt saavutav sel moel, et erakonnale antud hääled grupeeritakse, köidetakse ja pitseeritakse. Lollidemaa kuldtehnoloogia, seega.

5. Tähtis tehnoloogilise ettekirjutus on seotud sellega, kuidas valitakse välja intervjueeritav. Peale järjekordse ketta kasti laskmist käivitakse stopper ja kokkulepitud ajavahemiku möödudes, näiteks 10 sekundi pärast, pöördutakse selle mööduja poole, kes asub just sel hetkel küsitlejale kõige lähemal. Nii on tagatud valimi juhuslikkus, mis uuringu õnnestumiseks on määrava tähtsusega.

Lihtne, ju! Siiski EIP ei alusta uuringuid enne uut aastat, lähtudes usust, et KOV valimiste poolt ülestõstetud meediamuda on selleks ajaks jõudnud põhja settida.

Vello Leito

25.09.2013

1,279 total views, no views today

Eesti Iseseisvusparteil ja Eesti Konservatiivsel Rahvaerakonnal pole midagi ühist

Google Eesti märksõna ‘Vello Leito’ järjekordsel läbivaatamisel märkasin sellist kannet, mille viitetekstist on võetud alljärgnev osa:

“reede, 1. märts 2013

MATTI ILVES: EESTI – UUSKOLONIALISMI TÜÜPILINE OHVER

http://rahvuslane.blogspot.com/2013/03/matti-ilves-eesti-uuskolonjalismi.html

… Uuskolonialism on Eestis saavutanud täieliku võidu ja enne pole meil sellest võimalik väljarabelda, kui valimistel vahetame välja kartelliparteid tervikuna. Eesmärk olgu – mitte ühtegi häält praegustele Riigikogu erakondadele!
Aga milliseid erakondi meil siis valida on? Eestis on rida rahvuslike erakondi, kellest üldse ei räägita ja kes ülikalli valimiskampaania tingimustes pole seni suutnud konkureerida Riigikogu riigi poolt rahastatud erakondadega. Samuti pole neil rikkaid toetajaid, kellele nad saaksid müüa meelepäraseid seadusi.
Toon nüüd rahvuslikult mõtlevad parteid, kes on täiesti suutelised Eestis valitsusvastutust võtma. Kõigepealt Eesti suuruselt 4. erakond – Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, siis veel Eesti Iseseivuspartei ja Eesti Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu.
Kõigis neis erakondades on tuntud ja kõrgelt haritud inimesi, kes on suutelised moodustama Eesti huvidest lähtuva valitsuse ja mis kõige tähtsam, nad pole santažeeritavad võõrriikide poolt ning Euroopa Liidu salajaste palkadega ära ostetud, nii kui võimuerakondade paljud poliitikud on oma musta mineviku ja lähiajal sooritatud kuritegude tõttu.  “

 

Matti Ilvese artiklitele tavaliselt kommentaare ei järgne kuid sedapuhku on olukord olnud teistsugune – artiklile järgneb huvitav mõttevahetus, milles oleksin osalenud, kui oleksin seda õigel ajal märganud. Seepärast kommenteerin vähemalt siinkohal. Kogu kommentaarium on toodud alljärgnevalt, kusjuurs punasega tehtud rõhutused on minupoolsed:

 

“15 kommentaari

Anonüümne 1. märts 2013 11:26

Olev
Eesti võimuvahetuse häda rahvuslaste kasuks peitub selles, et rahvuslikke erakondi on selle väikese maa kohta liiga palju ehk lühidalt öeldes tahab esimene rahvuslane olla rshvuslasem kui teine ja kolmas tahab olla rahvuslasem, kui esimene, neljas tahab olla rahvuslasem kui kolmas ja teine rahvuslasem kui neljas. Nõnda oma putru keerutades tekitatakse olukord, kus valija ei suuda rahvuslaste vahel otsust ära teha ja hääli kokkulugedes saavutatakse ühtne 0,0 123… Võimuerakonnad naeravad ja lasevad TV kaudu kõhutuult nn rahvuslastevahelise konkurentsi peale.
Aga noh, eks ülejärgmistel valimistel keegi rahvuslane ka loobub, sest kaua ta ikka mõnesaja häälega teiste aega viidab. Kahjuks seavad rahvuslased nõnda iseennast lolli olukorda. Hea, et vähemalt Henn P. astus konservatiivide hulka. Teised võiks oma naeruväärsest egost üle saada ning teha Eestile kasulik teene ning luua tulevastel valimistel ühtne blokk. Ma ei mõista elu sees, miks aastaid vinduvad rahvuslikud parteid elavad stagnatsioonis ega suuda leida kompromissi? Samas on eesmärgid peaaegu ühesugused. Kummaline rumalus, ei muud.
Üllar Rentnik 1. märts 2013 11:47
Väga hea point. just möödunud pühapäeval keerutas 1 rahvuslane oma avaldusega tolmu üles ja paljud (ma ise kaasa arvatud) ei oska enam otsustada, kas mõni erakond on nüüd rohkem rahvuslikum ja mõni jälle olemasolevate võimurite marionett! See asi on vaja selgeks vaielda ja mida varem, seda parem.
Kuidas aga härra Ilves kommenteerib rompuy külaskäiku tallinnasse?
Matti Ilves 1. märts 2013 12:05
Olev, õiged mõtted. Olen ühinemisvajadusest ka siin bolgis kirjutanud.
Anonüümne 1. märts 2013 12:20
Praegu on õige aeg, korjata kolonisaatorite ja nende käsilaste vastu tõendeid. Olgu siis need,mis tahes vormis või kujul.
Et tulevikus oleks võimalik nad juriidiliselt vastutavaks võtta ja nõuda reparatsiooni tasusid ning luua pretsedent,et säärane jama enam iialgi ei korduks. Vaid protestimine ja valitsuse pihta pori loopimine asja ei muuda. Küll aga on võimalik neid nende endi mängus võita. Nad pole jumalad,keda ei saa kangutada oma kohalt lahti.
Matti Ilves 1. märts 2013 12:53
Van Rompuy külskäik ei vaja erilisi kommentaare. Kohtus lihtsalt üks EL-u valitseja provintsi halduriga ja poetas talle mõned tunnustavad sõnad, et kindlustada Ansipi ning tema partei vankuma hakkavat võimu.
Anonüümne 2. märts 2013 5:03
Tegelikult ma ei tähtsustaks üle seda rahvuslike jõudude ühinemise asja. Muidugi oleks tore, kui kõik sellised organisatsioonid leivad ühte kappi paneksid, aga vaevalt see suures plaanis suurt midagi muudaks. Ei saa kuidagi nõustuda, et rahvuslikke erakondi oleks liiga palju. Senimaani pole ühtegi tõsiseltvõetavat olnud enne, kui tekkis EKRE. IRL on paduliberaalne karjeristide punt. Rahvuslusest pole seal haisugi. Kui keegi neid nende mõnede deklaratiivsete loosungite pärast kohe rahvuslikuks peab, siis….oh seda lihtsameelsust. Samuti EIP on minu jaoks üks paras klounaad. Võiks natuke mõelda ka, mida suust välja aetakse, a la Uus Maailma Kord jne. Liiga paranoilise mulje jätavad. Ning vaevalt suurem osa inimestest neist üldse kuulnudki on. Noh, ja ongi kõik. Põllumeeste kogu võiks ka pidada rahvuslikuks, aga see partei eksisteerib ainult paberil. Analüüsivõimelised inimesed teavad, vaid ühte tõsiseltvõetavat rahvuslikku parteid ja selleks on EKRE. Ja mis puutub analüüsivõimetutesse, siis ajaga kui kasvab jõud, siis saab ka neile ilusaid näolappe ilusatel plakatitel pakkuda, mille järgi nad, siis juhinduvad :p
Üllar Rentnik 2. märts 2013 13:12
Uue Maailmakorra(NWO)agenda on juba ammu paljastatud ja selle olemasolu on tõestatud niiet see kui sa sellest õhtulehest lugeda ei saa, ei tähenda, et seda ka olemas ei ole. Vello Leito on oma blogis maininud Euroopa Uut Korda, tsitaat:
ˇˇKäivitati Euroopa riigi (Euroopa Uue Korra) loomine Euroopa Liidu nimelise kollase (sala)kommunismi projektina.ˇˇ
Seda võib pidada autori enda meelevaldseks tõlgenduseks Uue Maailmakorra ühe väiksema osana, ja arvan, et see on täiesti adekvaatne visioon asjadest. See, et Leito veits keeruline persoon on, anna põhjust teda veel poliitikuna maha kanda.
Anonüümne 2. märts 2013 17:40
Rahvuslased erakonnad on püüdnud ühineda, kuid see ei ole võimalik. Sel põhjusel et osadest nendest (EKRE) võib olla liikmete hulgas vabamüürlasi ja kui need juba kuhugi pääsevad, siis keeravad kõik tagurpidi. Kõlab naljakalt, aga kui ei kõlba sõna vabamüürlane, siis kasutame sõna ordulane, rotaryklubi liige või ükskõik mis rikaste mängurite ja ilma aadeteta oma poliitika ajajaid. Kes paistab silma rahvuslaste enim? See on EKRE ja loodudki häältenoppijaks. Mingid moskva kunagised suursaadikud võivad näid nii patrioodid kui tahes, kuid see kes on sõna andnud moskvale, see ka selleks jääb.Metsmati

Matti Ilves 2. märts 2013 18:42
Küll tuleb kriitikat Metsamati! Pakkuge välja positiivne programm rahvuslastele, aga paistab, et seda te teha ei mõtle. Muidugi on lihtsam kõike kritiseerida ja kahtlustada.
Anonüümne 2. märts 2013 23:38
näädsa http://www.prezidentpress.ru/news/prezident/2292-putin-i-evrei-stranicy-pretknoveniya.html
sellised lood sealpool sood…
Anonüümne 2. märts 2013 23:44
http://ru-an.info/news_sys.php
vanad uudised
Meelis 3. märts 2013 15:55
olin juba eelmise riigikogu valimiste ajal EIP poolt hääletaja, paraku küll e-valijana ja seepärast ei tea kas minu hääl ka kohale jõudis. Vello Leito on minu meelest väga lugupeetud inimene ning tühja juttu ta kindlasti ei publitseeri. Olen sama meelt, et vabamüürlaste plaan uue maailmakorra kehtestamisel realiseerub pidevalt. Kardan, et isegi kui kõik rahvuslikud parteid liituksid, eesti rahvas hääletaks selle partei võimule, mis iseenesest on juba ime ei lase massoonid nagunii Eesti jaoks sobivaid otsuseid teha ja omapead valitseda. Kõik maailma suured sündmused on nende algatatud ja juhitud. Kui mingigi lootus on, siis hääletan jälle EIP poolt.
Anonüümne 3. märts 2013 22:16
Ja täpselt nii tulebki teha. Rahvuslased tuleb võimule upitada. Ja mis peamine- tuleb valida otse jaoskonnas, e-valimised on ilmselgelt häälte kaaperdamiseks ja 1 suur mull.
Anonüümne 10. märts 2013 12:44
“…võib olla liikmete hulgas vabamüürlasi ja kui need juba kuhugi pääsevad, siis keeravad kõik tagurpidi. Kõlab naljakalt, aga kui ei kõlba sõna vabamüürlane, siis kasutame sõna ordulane, rotaryklubi liige või ükskõik mis rikaste mängurite ja ilma aadeteta oma poliitika ajajaid…”Vastuseks sellele mõttele…

Kas täna võimul olevad erakonnad on vabad teenimast rikkaid ja aadeteta oma poliitika ajajaid…

Tänane olukord enam hullemaks minna ei saa ja vajalik on vahetus – et tuua tagasi inimeste usk sellesse, et elanikkond on rahulolematuse korral võimeline olukorda muutma. Halvemaks või paremaks, kuid muutma. Ja kui ei meeldi, siis jälle muutma. Tagasikutsuma ja uuesti valima. Tähtis on veenduda ise ja veenda teisi, et otsustusvõime toimib.

Vabamüürlus ja muu taoline on teisejärguline selle juures hetkel.

Salaorganistatsioonid kutsuvad endaga liituma. Ja eeskätt mõjukatel positsioonidel olevaid isikuid. Tekitamaks võimu. Tähtis ei ole liikmelisuse suurus, vaid kvaliteet. Lihtkodanik võimuihas salaühendusi kindlasti ei huvita. Seni kuni ta olulist positsiooni ei oma…

Tiiu 16. märts 2013 22:47
No järelikult oli mul ikkagi õigus, et Lukašenka on Euroopa vapraim riigipea, kes on suutnud oma riiki suveräänsena hoida. “
Parteide positsioneerimisel poliitilises ruumis sellist mõistet nagu ‘rahvuslik’ pole olemas. See sõna on populistlik parasiitsõna tegelikkuse peitmiseks – tavaline omadussõna. Selle teema olen põhjalikult lahti rääkinud artiklis: “Iseseisvuslased contra eurorahvuslased” -2007/02/23/iseseisvusrahvuslased-contra-eurorahvuslased- . Tegemist ei ole seega kummalise rumalusega, vaid erakonnad asuvad poliitilises ruumis täiesti erinevates kohtades – on põhimõtteliselt erinevad. EIP on eesti rahvuslaste partei, EKRE on eurorahvuslaste partei. Eesti rahvuslased tunnistavad tõde, et Eesti ei ole iseseisv riik, vaid on liiduvabariik Euroopa Liidu nimelises föderaalriigis, et EL on loodud Euroopa riigi väljaehitamiseks, rahvusriikide kustutamiseks, rahvuste segamiseks, et eesti rahva riiklusvõime säilitamine EL liiduvabariigina ei ole võimalik. Siit ka ultimatiivne nõue ELst väljaastumiseks. Eurorahvuslased “eksivad” aga teadlikult ja tahtlikult, nagu oleks Eesti EL koosseisus iseseisev, suveräänne rahvusriik, et Eesti väljaehitamine ELi sees olevat võimalik.
Tuleb ka arvesse võtta, et EKRE ei ole mingi uus partei, vaid on nime muutnud Rahvaliit, nii nagu see on must valgel kirjas Rahvaliidu 24.03.2012 toimunud XXI kongressi protokollis. Samal kongressil kinnitati ka programm, millega partei asukoha poliitilisel maastikul määravd vanad Rahvaliidu valevandelised programmilised postulaadid. Näitena siinkohal vaid üks programmipunkt: “Eesti Vabariik on 1918. aastal loodud ja 1920. aastal sõlmitud Tartu rahulepingul põhinev ning juriidilise õigusjärgsuse põhimõttel taastatud suveräänne ja iseseisev riik.” Tegelikult on aga 1918 aastal loodud riik taastamata.
Niisiis, eesmärgid pole mitte “peaaegu ühesugused”, vaid on diametraalselt vastandlikud: EKRE ütleb, et jõuka ja sobiva riigi ehitame EL sisse on võimalik, (kusjuures tulevase EL poolt kohustusliku sundimmigratsiooni voo tõkestab “uksehoidja” Martin Helme?). EIP on vastuoksa veendunud, et iseseisva riigina oleksime piltlikult väljendudes tiigrid, ELiidus tiigrinaha staatusest kõrgemale tõusta ei ole põhimõtteliselt võimalik.
Nõustun Anonüümi 2. märtsil öelduga: “Kes paistab silma rahvuslaste enim? See on EKRE ja loodudki häältenoppijaks. Mingid moskva kunagised suursaadikud võivad näid nii patrioodid kui tahes, kuid see kes on sõna andnud moskvale, see ka selleks jääb.” Täiendavalt lugege EKRE kohta ka siit: -2013/02/24/eesti-iseseisvuspartei-esimehe-vello-leito-avalik-poordumine-eesti-vabariigi-95-aastapaeva-puhul-.
No, mismoodi see siis ühinetakse või koostööd teakse? Ei saagi. Pealegi teeksime sellega endid süüdimatult lolliks, sest õige pea on kõigile vääramatult selge, et EKRE pole midagi rohkemat kui IRL valimiseelne projekt. Kummaline rumalus, et kõik ei saa veel sellest aru.
Vello Leito
20.08.2013

1,088 total views, no views today

EKRE volikogu esimees määratles EKRE poliitiliselt samasse nišši IRLga

Oma kõnes nimetab Henn Põlluaas praegust Eestit iseseisvaks ja suveräänseks riigiks. See on riigikogu riigireeturparteide kõige olulisem valevanne, 2003 aasta liitumisreferendumi fataalse sisu varjamine. Loe tema kõnet allpool.

Henn Põlluaas: kõne 2013. aasta Harju Maakaitsepäeva pidulikul pärgade panemise tseremoonial Eesti vabaduse eest langenute mälestuskivi juures Sauel

Head kohalviibijad! Tervitan teid ja soovin kõigile head Võidupüha!

Me mälestame täna kõiki neid mehi ja naisi, kes on võidelnud, verd valanud ja langenud meie vabaduse eest. Ilma nendeta ei oleks loodud Eesti riiki ja ilma selleta ei oleks ilmselt enam olemas ka eesti rahvast.

Marssal Mannerheim on öelnud, et kui üks rahvas loobub jalatäiestki oma maast, ei vääri see rahvas vabadust. Vabadussõda, Tartu Rahu, Teise Maailmasõja vabadusvõitlus, metsavendlus ja laulev revolutsioon tõestasid, et eesti rahvas väärib oma riiki ja vabadust.

Seda lubamatum  on tänase riigivõimu soov sõlmida Venemaaga uus piirileping ja anda vabatahtlikult ja tasuta ära Saaremaa suurune tükk meie maast ja lisaks veel nelisada ruutkilomeetrit Peipsi järvel ja üle tuhande ruutkilomeetri kalarikast merd Narva lahel.

Loobudes oma maast, tunnistame me Tartu rahulepingu kehtetuks ning seame kahtluse alla oma riigi õigusliku järjepidevuse. Ükski suveräänne ja iseseisev riik nii ei talita. Mitte keegi ei tohi hävitada seda, mille nimel meie eelmised põlvkonnad võitlesid.

Laulusalm ütleb: “Mats alati on tubli mees, ei tõmba küüru selga“. Ärgem siis unustagem, et meil on põhjust olla uhke oma rahva saavutuste üle – läbi ajaloo ei ole mitte üksi euroopa suurriik suutnud võita Venemaad. Napoleon löödi Moskva alt tagasi ja Hitleri Saksamaa purustati. Meie aga võitsime Vabadussõja suure Venemaaga ja panime aluse oma riigile.

Vabadus ei tulnud kergelt ja me oleme ajaloo jooksul pidanud korduvalt selle eest võitlema. Kui vaja, oleme selleks valmis ka tulevikus. Kui vaja, siis relv käes.

Suveräänse riigina peame me olema enesekindlad, käima sirge seljaga ja mitte kellegi ees küürutama. Ja meie kõigi ülesanne on hoida ja kaitsta seda maad ja anda see järeltulevatele põlvedele edasi veelgi paremana ja veelgi ilusamana.

Elagu Eesti Vabariik!

Allikas: http://hennpolluaas.blogspot.com/2013/06/minu-kone-2013-aasta-harju.html

vt ka Vello Leito: Iseseisvusrahvuslased contra eurorahvuslased @23.02.2007

1,156 total views, no views today

Mäletate, ühinemisel ELga öeldi ju kah meile, et tegemist on vaid rahvusvahelise lepinguga …

KOMMENTAAR | Helme lollitab eestlasi pseudoprobleemidega

Margus Kiis, urbanistika lektor Tartu Kõrgemas Kunstikoolis
11. juuni 2013, 06:59

 

Martin Helme lärmakalt ja rassistlikult tõstatatud immigratsioonitemaatika on välja toonud inimeste väga veidraid arusaamu Eesti, Euroopa Liidu ja ka üldse meie elu kohta siin ilmas.

Mitu korda on ka pealtnäha keskmisest targemad inimesed väitnud, et müütiline Brüssel hakkab tulevikus saatma siia “musti” ja moslemeid tuhandete viisi ning sunnib Eestit neid siin ülal pidama. Et siis Euroopa Liidu mingi salapärane ametkond paneb suure orjalaeva tumedat verd inimesi täis, saadab Tallinna ja käsib truualamlikku EV valitsust seda karja toita, aga mingil moel ka siin kinni hoida. Orjalaevade last võetakse Tallinnas maha ning lubatakse neil teha kõike, mis pähe tuleb, ainus keeld on Eesti piiridest lahkuda.

Teine levinud ettekujutus on, et kusagil Eesti piiride taga tunglevad tuhanded inimesed, kes karjuvad: “Laske meid sisse, laske meid marjamaale!”

Immigrandid Eestisse? Miks nad peaksid?

See on äärmiselt veider fantaasia, mis kahjuks kohe kuidagi tõele ei vasta.

Nimelt pole Euroopa Liidus orjandust. Ei saa kuskilt tuua karja inimesi, panna neid kuskile mujale maha ja käskida neid sinna jääda. Jah, on olemas pagulaskeskused, kuhu saab põgeniku mõneks ajaks piiratud ruumi elama panna, kuid kohe, kui põgenik on saanud elamisloa, võib ta liikuda Schengeni viisaruumis kuhu tahab. Arusaadav, et paljud Martin Helme austajad pole ammu reisimas käinud ega tea, et Eesti-Läti või Rootsi-Soome piiril pole ammu valvureid, kes selekteerivad, kes saab riiki siseneda, kes mitte. Ja kohe kindlasti, mõni üksik erand välja arvata, pole Eesti vabariik see koht, kuhu üks tüüpiline immigrant (rääkimata tuhandetest) elama tahaks asuda. Kõik seni Eesti pagulaskeskustes asunud inimesed on Eestist lahkunud kohe, kui selleks võimalus.

Enamik immigrante liigub kindlatesse kohtadesse. Esiteks kogunevad nad piirkonda, kus on ees samast rahvusest inimesi suuremal hulgal. Teiseks peab see koht olema majanduslikult võimalikult jõukas ja pakkuma võimalusi.

Eestis pole mitte mingit arvestatavat aafriklaste, asiaatide, balkanlaste, hindude, moslemite vm kogukonda. On ainult suur venekeelsete vähemus, kuid teistest rahvustest immigrantidele mõjub see pigem peletavalt – venelaste ksenofoobia on üldteada. Keskmisest valgest vähegi erineval immigrandil on siin keeruline kohaneda.

Üldteada fakt on Eesti suhteline vaesus Euroopa Liidu piires ning ka see, et oluliselt rikkamad riigid asuvad siit paari tunni laevasõidu kaugusel. Ka ei hiilga Eesti vabade töökohtade rohkusega. Samuti pole siin enam ammu mingeid erilisi n-ö alternatiivseid viise head raha teenida. Nii et mingit mõtet Eestisse jääda ei ole ja ei tule ka. Ei kujuta ette, mis imenipiga peaks Eesti saama kiiresti 500% rikkamaks, et vähegi võimalikele immigrantidele meeldivaks saada.

Martin Helme toodud võrdlused Hollandiga on täiesti absurdsed, sest Madalmaad on olnud Euroopa üks rikkamaid piirkondi sajandeid, keskajast peale. Loomulikult oli Holland üks sisserändajate lemmikpaiku juba väga ammu. Nagu ka mitu teist Helme toodud näiteriiki, mis on rikkad ja omavad ajaloolistel põhjustel (kolonialism) arvestatavat immigrantide kogukonda juba kümneid, kui mitte sadu aastaid.

0 elanikku juba 160 aasta pärast

Muidugi teab Helme neid ülaltoodud fakte väga hästi ja tõenäoliselt ei võta ka ise oma juttu tõsiselt. Samas ta on poliitik, Eestile omaselt küüniline, ning kasutab ära keskmise valija rumalust ja emotsionaalsust. Tema tõstatatud teema on pseudoprobleem.

Pseudoprobleemid on mõnusad – nendega saab kergelt koguda poliitilist profiiti, kuid reaalselt nendega tegelema ei pea. Väga reaalsed ja raskesti lahendatavad probleemid on Eestis täiesti olemas, aga neist Martin Helme muidugi rääkida ei taha. Kõige hullem ja praktiliselt lahendamatu mure on Eesti elanikkonna kiire ja pidurdamatu vähenemine – vastupidi Helme väljakäidule. Igal aastal jääb Eestis inimesi 8000–9000 võrra vähemaks. Praegu on Eestis umbes 1 280 000 inimest. Kui kahanemiskiirus säilib (tõenäoliselt siiski kiireneb), siis lihtne arvutus näitab, et nulli jõutakse peaaegu täpselt 160 aastaga. Tundub ulmeline aeg, me kõik oleme selleks ajaks ju surnud. Aga kriitiliselt vähese rahvaarvuni jõuame oluliselt kiiremini, paarikümnega. On välja arvutatud, et aastaks 2030 on Eestis alla 700 000 inimese.

Nii väike hulk ei suuda keskustest väljaspool infrastruktuuri ülal pidada, see hävib ja suured alad muutuvad lihtsalt inimtühjaks, sest elada suudab seal vaid see, kes vihkab tsivilisatsiooni. Elanikkond vananeb, töövõimelisi jääb aina vähemaks ning ühiskond tervikuna ei suuda enam funktsioneerida. Põhimõtteliselt võib täie tõsidusega ennustada, et 50 aasta pärast Eesti riiki sisuliselt ei eksisteeri, kuna siin lihtsalt ei ela suurt kedagi. Siin on tühi üksikute asumitega ala, millist võib näha näiteks USA keskosas.

Vahel on kuulda ja lugeda ajakirjanike ja ärimeeste ülinaiivseid hüüatusi, et tuleks sisse tuua venelasi, valgevenelasi, ukrainlasi jt kultuuriliselt lähedasi inimesi.

Venelasedki ei taha tulla

Juhuslikult on asjalood sellised, et isegi venelasi ei saa sunniviisil sisse tuua. Siin on küll päris suur venekeelne kogukond, kuid kahjuks on väga tugevad slaavlaste seltskonnad ka palju rikkamates Euroopa riikides, näiteks Saksamaal. Ka Soome pakub venelastele ülisuurt huvi ja kuna nad saaksid elamisluba omades elukohta valida, siis poleks Eesti neile kohe päris kindlasti esimene valik. Ja ka mitte teine või kolmas.

Martin Helme võib küll haletseda rootslasi, norrakaid, inglasi jt, et neil esineb immigrantide mässe, kuid sellest hoolimata need rahvused ja riigid säilivad. Erinevalt Eestist, kuhu võõraid sisse ei lasta, aga ega siia eriti keegi tulla ka ei taha. Ning eestlased ise ei julge, taha ega ka saa püsimiseks piisavalt palju lapsi sünnitada.

Nii et Martin Helme austajaid võib lohutada – suremine valgete vanainimeste väärikas seltskonnas on neile peaaegu et garanteeritud. Ja kuna siinsed venekeelsed vähenevad kiiremini, siis tõenäoliselt on 100 aasta pärast Eesti ajaloos esimest korda päris rahvusriik, mõnekümne tuhande puhta eestlasega üksinda

_____________________

Postitas: EIP teabetoimkond

PS! 2003. aastal öeldi meile, et ärge kartke, Euroopa Liit pole midagi muud kui vaid rahvusvaheline leping, mäletate. Pidage meles, et Euroopa üliriiki luuakse algusest lõpuni totaalse valetamise abil – see on satanistide projekt ja valetamine on satanistide ideoloogia vundament.

854 total views, no views today

Vello Leito: Millist demokraatiat T. H. Ilves tahab

7. juunil pidas president T. H. Ilves kõne: „Asi pole vaid reformierakonnas“. Sellest väljavõte: „Aga kui parlamendierakondi enam ei usaldata, siis ei usaldata meie seadusi, siis hakatakse kuulama loosungeid ja võib-olla ka pakkuma valimisvõite neile jõududele, kelle arusaam demokraatiast on hoopis teistsugune kui me tahaksime.“

No nii, millist demokraatiat siis riigikogu riigireeturparteid koos oma palgatud eestkõneleja T.H. Ilvesega tahavad? Üks väike näide elust enesest.

On olemas selline internetikeskkond nagu Google Eesti (GE), mis paranoialiku tähelepanelikkusega jälgib eesti poliitikat, poliitilisi parteisid, poliitikuid ja näiliselt demokraatlikult ja erapooletult teeb kandeid oma lehekülgedel väga mitmekesiste kirjete all. Võrdlen kahte riigikoguvälise erakonna poliitikut mind ja Martin Helmet Google Eesti märksõnade järgi.

Lööge lahti märksõna ‘Martin Helme’. Kõik tema kriipsud ja kraaksatused on skrupuloosselt ajalises järjestuses GEs üleval, nii nagu peabki, sealjuures ei midagi asjatut, või ajalooliselt aegunut.

Nüüd märksõna ‘Vello Leito’. Olen hästi teadlik sellest, et minu poliitiline tsenseerimine/blokeeerimine eesti nn meedias on räige, ent midagi niisugust pole varem näinud. Lõin lahti ja salvestasin hoolikalt GEs kuupäeva all 4.06.2013 toodud materjalid. Mis näen – minu märksõna pole mitte tsenseeritud, vaid kogu minu poolt avaldatu on samahästi kui kustutatud – märksõna põhiblokis on ainult 6 artiklit üleval (prügikasti ma ei sorinud, see veel puudus!), ehkki viimase 5 aasta jooksul olen kirjutanud ja üles riputanud üle 120 täismahulise materjali. Kõige värskem allesjäetud artikkel kannab kuupäeva 12.09.2012. Kuid peale seda kuupäeva olen kirjutanud 19 suuremahulist artiklit, üle 10 lühiartikli ja 9 pressiavaldust/avalikku pöördumist/deklaratsiooni. Ei ühtegi üleval! Vaat, selline on T. H. Ilvese demokraatia praktikas, sellist tema tahab. Tõepoolest, see kardinaalselt erineb minu arusaamast demokraatiast. Kui aga täpsemalt väljenduda, siis see pole demokraatia, vaid poliitilise opositsiooni räige blokeerimine tasemel, mida mujal Lääne demokraatias vaevalt, et ette tuleb. See on poliitiline diktatuur.

Fabelhaft, millest siiski selline vahe. Põhjus lihtne: Eesti Iseseisvuspartei on ainuke poliitilise opositsiooni partei, Eesti Konservatiivne Erakond on võimuopositsioon, mis pordu-pede-multikulti-… lipulaeva Schibstedi omandis olevas Postimehes on omanike poolt viimasel ajal konkurentsitult poliitiliseks ninameheks muudetud. Postimehest on tehtud EKRE stengazeta. EKRE kaitseb poliitkorrektselt Schibstedi ideaale ideoloogilise fortissimo kaudu: „võtke varas kinni“! Milleski muus ta IRLi fraktsioonist ‘rahvuslased’ ei erine (-/2013/02/24/eesti-iseseisvuspartei-esimehe-vello-leito-avalik-poordumine-eesti-vabariigi-95-aastapaeva-puhul-). Kuidas saakski, sest EKRE on sisutäpselt ERL, viimane on aga 2006. aastal IRLst eraldatud võitlussalk Iseseisvuspartei ülevõtmiseks (mis muidugi ebaõnnestu). Ülitähtis on teada sedagi, et Mart Helme töötas aastatel 2005-2009 Tunne Kelami nõunikuna.

T. H. Ilvese demokraatia on uuskommunistlik farss, Ilves ise on aga blindaažikindral, kes pauku kardab – ei ole kutsunud ta riigikoguväliseid erakondi ümarlauale koos riigikoguerakondadega. Poliitilisel opositsioonil (= EIP) oleks üksi rohkem öelda, kui kõikidel teistel kokku. Aga näe, kardab, vaid omapoiste lääget leemekulpi liigutab!

Eesti poliitilisele opositsioonile on kõik teed suletud, isegi EMORi küsitluslehele ei kanta EIP nime, reiting (vastavalt küsitlejate ütlustele) pannakse poliitiliste kaalutluste alusel. Alles hiljuti oli samas seisus ka EKRE, kuid nüüd see muutub kiiresti peale seda kui Schibstedi omandis Postimees oma käilakujuks kinnitas. Muuseas: Isegi piirileppe alase konverentsi „Tartu rahu terviklikkuse kaitseks“ korraldajate hulgast hüppas viimasel hetkel välja hirmust, et see ei lange ju kokku IRL2-Schibstedi nišiga, ehkki EKRE ise oli konverentsi kokkukutsumise algataja. Tuulenuusutamine on EKRE maailmavaate vundament, ‘võtke varas kinni’ nende poliittehnoloogiline olemus – ei kuulu EKRE poliitilise opositsiooni hulka.

EIP juurde tagasi tulles, ilvesdemokraatiat portreteerides, reformipartokraatiat jälgides, ainukese poliitilise opositsioonipartei võimalusi vaagides: võiks nagu omada rohkem sõnaõigust ühiskonnas meedia vahendusel, kui see, mis meile vabatahtlikult antakse. Ent mina seda siiski ei nõua, sest tekib see meile iseenesest niikuinii sedamööda kuidas ilvedemokraatia ja refipartokraatia lagunevad koos majanduse ja Euroopa Liiduga. Kuid ühe paukpadruni siiski kulutan, nii lõbu pärast.

EV Põhiseadus põhiseadusena ei kehti, kuid kohaliku reguleeriva dokumendina siiski kehtib. Selles aga on kirjas, et Eestis ei ole poliitilist diskrimineerimist. See ei tähenda niisiis, et hakkaksin meie mustale meediale esitama nõuet, et miks klikitoitelises mädameedias meile sõna ei anta. No, miks peaks antama, et ma näiteks nende maskis näkku tõtt toimetaksin? Ei pea andma, loomulikult, eraomand, ju! Aga ilvesdemokraatia ja reformipartokraatia, miks meile, ainukesele poliitilisele opositsiooniparteile kõige steriilsemalt on siis suletud just riigimeedia? Mis ütlete? Määrasite poliitilise opositsiooni mullatoidule, või mis, poliitilise porduparnassi tipptegijad? Punases kommunismis määrasid poliitilises opositsiooni kah mullatoidule, aga mis välja tuli? Ega’s nüüdki midagi muud saa välja tulla – aega läheb, asja saab.

Ilvesdemokraatia 7.06.2013 piduliku perfoomansiga seoses veel üks tähelepanek. Kas märkasite, millise ähmiga Andrus Ansip rakendas hättasattunud poliitiku lollikindlat poliittehnoloogiat: võtke varas kinni! Juhin aga tähelepanu sellele, et nüüd kus EKRE on võetud Schibstedi ideoloogilisele toidule, selle omandis oleva Postimehe staariks tõstetud, siis nemad on ‘võtke varas kinni’ kunstis veelgi andekamad ja raskemini tabatavad, pole ma näinud osavamaid. Nii, et reformipartokraatia – IRL+IRL2(EKRE)+IRL3(VIKi baasil loodav) kaevavad juba sulle hauda, et luua asemele täiuslikum mudel partokraatiast. Vähemalt nad püüavad. Reformierkond ongi juba ajale jalgu jäänud – liiga lihtsakoeline, vulguselegi läbinähtav. Jälgi EKREt!

Vello Leito

08.06.2013

956 total views, no views today

Rahvuslikkuse “ainuomandanud” erakondadest

Mitmed aastad tagasi oli IRLi üheks tunnuslauseks pealkirjas toodud: IRL on rahvuslikkuse ainuomandanud erakond! 04.05.2013 ütles EKRE Noortekogu esindaja (vt EKRE kodulehekülg) ESDP Noortekogu XX kongressil: “Demokraatlikus ühiskonnas on arvamuste paljusus iseenesest mõistetav. Sama kehtib ka noorteühenduste kohta, sest igal ühel neist on oma agenda. Siinkohal on Konservatiivsetel Noortel aga eriline roll, sest just meie kanda on Eestis rahvuslikud huvid, rahvuse, rahvuskultuuri ning omariikluse säilimine.” Vaat nii! Tõesti eriline roll on säiltada seda, mida pole olemas!

Sümptomaatiline seegi, et  nn ‘uus jõud’ EKRE  sunnib oma inimesi juba nende noorest peast  omaks võtma satanistide deviisi, et poliitika on valetamise kunst.

EIP teabetoimkond

05.05.2013

891 total views, no views today

EKRE esimehe sõnad kinnitasid EIP prognoosi õigsust

13. aprillil ERR õhtustes uudistes ütles EKRE esimees Mart Helme, et valijaskonda loodab ta juurde saada IRL valijaskonna hulgast. Siit järeldub üheselt, et nende kahe nišid langevad tema hinnangul kokku.

Veel teatas Helme, et kõige loomulikuma valitsuskoalitsiooni partnerina näevad nad Reformierakonda. Sellega on jällegi üheselt selge, et Mart Helme ettekujutuse kohaselt on EKRE IRL poliitiline kloon, täpselt nii nagu EIP on korduvalt prognoosinud.

EIP teabetoimkond

1,002 total views, 1 views today

EKRE jättis end poliitiliselt määratlemata. Kõne: sisult demagoogia, vormilt Münhausenlik belletristika

Partei teeb ideoloogiliselt ja juriidiliselt parteiks selle programm, mis kohustuslikult määratleb tema asukoha kolmel teljel: sotsiaal-, riski- ja õkoloogilisel teljel -2007/02/23/iseseisvusrahvuslased-contra-eurorahvuslased- .

Vaid klassikalisel kujul vormistatud enesemääratluse olemasolu võimaldab parteid võtta parteina, sest sellise vormistuse korral on ta võrreldav teistega, oleks identifitseeritav. EKRE on jätnud selle tegemata, mis tähendab, et teda ei saa võtta parteina, vaid tuleb käsitleda kui jõudu (nagu Helme ka õieti väljendus), mis oma tegevusvaldkonnad on seadusevastaselt jätnud määratlemata. EKRE programm on mõnus näide belletristikast ehk ilukirjandusest.

Võtame nõiteks EKRE programmist rubriigiigi “Riik ja valitsemine”:

Eesti on eesti rahva ajalooline kodumaa, ainus koht maailmas, kus eestlastel kui põlisrahval on eelisõigus ja kohustus luua tingimused oma rahvuse, keele ja kultuuri kestvaks arenguks ning rahvuslikuks julgeolekuks. Omariiklus tähendab Eesti põhiseaduse preambulis sätestatud väärtuste ja eesmärkide tingimusteta täitmist, hoidmist ja kaitsmist, vastastikust austust ja võrdväärset koostööd teiste riikide ja rahvastega. Avalikud eesmärgid peavad kaaluma üles erakondlikud ja ametkondlikud huvid. Hea elukorralduse üks tugisambaid on demokraatlik, aus ja korruptsioonivaba õigusriik, heade tavade järgimine valitsemisel ning tõhusalt toimiv riigiaparaat. Meie valitsemispoliitika eesmärk on eelpooltoodud printsiipide elluviimine ja täitmine.” See ei ole kanooniline programm ja ei kohusta “jõudu” millekski, ei anna võimalust kontrollida ega anda hinnangut partei kui sellise tegevusele. Tegemist on ideoloogilise anarhiaga, seadusetusega, mis võimaldab ujuda sogases vees.

Mart Helme kõne pole poliitiliselt analüüsitav, sest tegu ei ole programmilise kõnega, vaid lihtsalt kihutuskõnega. Olemusliku hinnangu olen aga loole siiski andnud juba arvamuse pealkirjas. Kurvastab see, et lahendid on rõhuvas enamuses mahakirjutatud EIP dokumentidest, kuid välja on jäetud kõige olulisem, nimelt see, mis lahendid tööle paneb: kohustuslik taasiseseisvumine, ilma milleta Eesti riik ja rahvas mingil juhul ellu ei jää, sest Euroopa Liit on eriprogramm rahvusriikide kustutamiseks, rahvuste segustamiseks.

Helme kõne on tüüpilise demgoogia, mida lausjalt kasutab IRL. Nagu oma 24.02 Avalikus pöördumises tõdesin, siis EKRE=ERL=IRL2, mistõttu Kongressi tulemus kujunes igati ootuspäraseks.

Vello Leito

13.04.2013

1,077 total views, no views today

Uuringufirma küsitlustest ja erakondade populaarsusest

Uuringifirmade küsitlustest ja erakondade populaarsuses

Aivar Koitla, EKRE aseesimees, kirjuas FB-s:

“Üks minu hea kolleeg Ilmar, kes on juhtumisi ka Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna liige, sai kaks päeva tagasi telefonikõne.
Helistaja tutvustas ennast uuringufirma küsitlejana kuid kahjuks ei firma ega ka küsija nimi minu tuttavale meelde ei jäänud.
Ilmar nõustus.
Küsimus oli: “Millise erakonna poolt annaksid oma hääle kui valimised oleksid juba homme?”
Ilmari: “Eesti Konservatiivse Rahvaerakonn
a poolt!”
Hetkeline vaikus… ja siis küsimus uuesti: “Palun! Kas te kordaksite?!”
Ilmar: “EESTI KONSERVATIIVNE RAHVAERAKOND!”
Teiselt poolt kostub nohinat, paberikrabinat ja on vaikus….
Siis aga teatab küsitleja: “Vabandage! Kuid sellist erakonda minu küsimustikus pole!”

Nii siis tehakse gallupeid, milles EKRE saab 0 – 1 % ja Reform teeb enneolematut populaarsuse tõusu 39 %, mida esindab 93 kodaniku arvamus.
Kui ma pärast küsitlustulemuste avaldamist kuulasin Aivar Voogi (EMOR ekspert) intervjuud Kukus hämmastas mind tema värisev ja nutune hääl. Ta ei olnud eriti meelitatud, et intervjuud pidi andma. Eks valetamine on üks raske asi!”
_________________
Kurb on aga see, et selliste, sisuliselt võltsitud “küsitlustega” mõjutatakse ka elanike arvamust. Osa uuringuid teostatakse ainult parlamendierakondade kitsa klubi valel ja järjestatakse vaid neid, mis juba isesnesest on täiesti lubamatu. Eestis on registreeritud 10 erakonda ja ei tohiks olla raske nad kõik küsitlustega hõlmata.
Võib-olla täidavad uuringufirmad aga kellegi vastavasisulist tellimust?
M.I.

________________________________________________
Allikas: www.rahvuslane.blogspot.com
Postitas: EIP teabetoimkond

988 total views, no views today

Rahvaliit vahetas nime

24. märtsil Põltsamaal toimunud Eestimaa Rahvaliidu üldkoosolekul otsutati muuta erakonna nimi. Uueks nimeks valiti Eesti Konservatiivne Rahvaerakond.

Erakonna esimeheks valiti Margo Miljand, aseesimeesteks: Arno Sild, Raivo Põldaru, Aivar Koitla.

EIP teabetoimkond

943 total views, no views today

Rahvaliit vahetab nime

Rahvaliidu ümbersünd ei saa olema kerge

Põltsamaal toimub täna Eestimaa Rahvaliidu kongress, kus tahetakse kiita heaks uus programm, nimi ja sümboolika, mille tulemusel peaks sündima Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE). Kongressil valitakse ka uus juhatus ja volikogu.

18. veebruaril kiitis oma Tallinnas toimunud üldkoosolekul Rahvaliiduga ühinemise heaks Eesti Rahvuslik Liikumine, kuid EKRE paistab sündivat mitte nende ametlikul ühinemisel, vaid lihtsalt kahe organisatsiooni põhjal, vähemalt jääb selline mulje Rahvaliidu esimehe Margo Miljandi sõnadest.

“Rahvaliidu liikmeskond on automaatselt uue erakonna liikmed. Eesti Rahvuslikku Liikumisse kuulujad kirjutavad avalduse erakonda astumiseks,” rääkis Miljand ajalehele Vooremaa, tunnistades samas, et EKRE liikmeskonna suurust on veel raske prognoosida ja kindlasti leidub ka neid rahvaliitlasi, kellele uuendused ei sobi ja kes seetõttu erakonnast lahkuvad.

Kui palju võib aga olla neid inimesi, kes sinna ERL-ist lähevad?

Rahvuslaste Tallinna Klubi häälekandjast Rahvuslik Teataja võib lugeda, et ERL-i 268-st liikmest osales üldkoosolekul 15. “Ühinemist ja EKRE loomist pooldas 15-st kohalolnud liikmest 13. Vastu oli kaks – Jüri Böhm ja Tõnu Kalvet,” seisab seal. “Vastuolnud märkisid, et ERL kui põhikirja kohaselt parteideülene organisatsioon, s.t. katusorganisatsioon ei saa muutuda üheainsa partei osaks ja oma parteitud või teistes parteides olevad liikmed sundparteistada.”

Eeltoodust nähtub, et ERL peaks jätkama eksisteerimist (vähemalt juriidiliselt) ka pärast EKRE moodustamist (või siis toimub selle samaaegne likvideerimine). Rahvaliit vahetab lihtsalt nime ja sümboolikat, kiidab heaks uue programmi ning selle liikmeks astub vähemalt tosinkond inimest, kes varem erakonda ei kuulunud. Selline väike rebränding.

Et asi on olnud päevakorral juba mõnda aega, siis olen jõudnud seda siin isegi korduvalt kommenteerida ning avaldanud arvamust, et nime muutmine Rahvaliitu ei aitaks, vaid võib hoopis peletada eemale neid valijaid, kes on sellele veel truuks jäänud.

Emori küsitluste kohaselt on Rahvaliidu reiting olnud viimastel aastatel läbivalt umbes 2%. 2009 saadi Euroopa Parlamendi valimisel 2.2% (8860), kohalikel valimistel oma nime all 1.9% (12683) ning 2011 Riigikogu valimisel 2.1% (12184) häältest.

Käesoleval aastal on Rahvaliidu reiting aga küsitluste kohaselt tõusma hakanud – jaanuaris oli see 3%, veebruaris 4%. Millest on see nüüd tingitud? Kas tõesti kuuldustest, et see on ühinemas ERL-iga? Või siis hoopis sellest, et vahepeal teisi erakondasid toetama asunud kunagised Rahvaliidu valijad on hakanud pöörduma tagasi oma varasema eelistuse juurde, sest on nendes teistes pettunud? Kui tegelikkusele on lähemal esimene, siis see rebränding ilmselt juba töötab, aga kui teine variant, siis ei pruugi see erakonnale kasuks tulla.

Aga hääli loetakse valimistel. Milline tulemus 2013 kohalikel valimistel oleks selline, mille peale EKRE võiks kergendatult ohata?

2009 peitus Rahvaliit mitmel poolt valimisliitudesse, selle liikmete häältesaak oli tegelikult suurem kui on toodud ülal, kuid pärast seda on üpris suur osa aktiivsetest liikmetest lahkunud mujale (Riigikogust välja kukkumise järel on liikmete arv langenud veel ligi neljasaja inimese võrra). Osad tuntud aktivistid on tüdinenud ja poliitikale käega löönud, näiteks Monika Kuzmina, mis ei ole viimastel aastatel Rahvaliiduga toimunut meenutades muidugi üldse üllatav.

Kõike seda arvestades oleks EKRE jaoks kõva tulemus, kui see suudaks 2013 vähemalt veidigi ületada Rahvaliidu poolt 2009 saadut, sihiks seega vähemalt 2% ja 13 tuhat häält. Kerge see kindlasti olema ei saa. Ja kui arvestada, et paljuski samasse nišši üritab trügida ka Vaba Isamaaline Kodanik, millel on taga ilmselt tugevam rahastamine ja meediatugi, siis seda enam.

Allikas: www.infopartisan.blogspot.com, 24.03.2012
Postitas: EIP teabetoimkond

969 total views, no views today

NB! NB! NB! RAHVALIIT “TEIVASTATAKSE”

Keskaegses Eestis valitses praktika, et need surnud, kelle puhul kahtlustati, et võivad peale surma muutuda vampiirideks, need teivastati – löödi rindkerest läbi jäme, teritatud otsaga puust teivas. Veendumuse kohaselt oli see ainus kindel tagatis, et lahkunu ei saaks tagasi tulla vampiirina või mõnel muul moel kurjategijana teistpoolsusest.

Rahvaliit oma praeguses vormis on surnud, räige repressiivse purustamise läbi suretatud, kuid kaugeltki mitte täiesti jõu- ja elutühi. Võimuparteide arvates on Rahvaliit isegi sellisel kujul väga ohtlik ja otsustasid ta „teivastada“. Ja tõsi ta on, korruptandid, tuulenuusutajad ja omakasukütid on RLst riigikoguparteidesse laiali jooksnud, kuid aatetruud inimesed on paigale jäänud. Eesti patrioodist juht võib sellise koomas oleva kehandi uude ellu äratada ja repressiiverakondade (võimu-katrtelliparteide) vastu pöörata . Järelikult: kehand tuleb sellisel kujul hävitada.

Eesti Rahvuslik Liikumine loodi IRL poolt 2006. aastal, selleks et eesti patriootilisi jõude tõkestada enne valimisi 2007. aastal. ERL on võimuparteide (eelkõige IRL) poolt loodud ja kontrollitud opositsioon, eesti rahvuslusega pole nad seotud, nemad on eurorahvuslased, nii nagu ka IRL „rahvuslased“. Eesti huve kaitsevad nad samapalju kui IRL. ERLi allesjäänud umbes 10 aktivisti sobivad hästi uude rakendusse tõkestamaks Rahvaliidu muutumist eestimeelseks inimnäoliseks jõuks. Pannes need RL etteotsa ongi Rahvaliit „teivastatud“ – enam Rahvaliidus tema parimate omaduste taastumist karta pole.

Otsus panna ERL Rahvaliidu etteotsa on võimuparteide vaatevinklist tark tegu, mitte ainult tõkestamist silmas pidades, vaid ka seetõttu, et lisades riigikokku uue viienda partei saavad nad rahva hulgast kätte ka protestihääled. Kontrollitud opositsiooni hääled riigikogus kuuluvad ju neile, kes neid kontrollivad.

EIP teabetoimkond

19.02.2012

1,005 total views, no views today

Vello Leito: Henn Põlluaas – Eesti poliitilise (pordu)parnassi turvamees

„Vaidlustasin Vabariigi Valimiskomisjonis Riigikogu valimiste elektroonilise hääletamise korralduse eelhääletamise päevadel 24.02 – 2.03.2011 seetõttu, et kasutatav valimisrakendus ei kuvanud kandidaatide nimesid korrektselt. Nimekirja lõpus olevate üksikkandidaatide nimed ei olnud nähtavad ja seetõttu polnud valijatel võimalik neile hääli anda (vt. Lisa 1: Kaebus Vabariigi Valimiskomisjonile),“ Henn Põlluaas, Sõltumatu Infokeskus, 16.03.2011, SI-122.

Seega siis tehnilised üksikasjad: Windowsi versioon, font jne. Pole huvitav. Palju põnevam on see, miks Põlluaas ei võtnud asja ette laiemas plaanis, nii nagu seda tegi Paavo Pihelgas oma kaebuses VVKle näidates ära turvaukude olmasolu (=võltsingute võimalus) e-hääletuse programmi-majanduses.

Veel. Miks ei märka Põlluaas rängalt lonkavat loogigat selles, kuidas jaotusid e- ja eelhääled parteide kaupa protsentuaalselt. Need hääled moodustasid kogu häältemahust 36,4%. Kui nüüd reastada parteid saadud e- ja eelhäälte protsentuaalse mahu järgi keskmise suhtes, siis saame arvrea:

REF – 120%

EER – 107%

IRL – 103%

RL – 102%

EKD – 101%

SDE – 90%

KE – 87%

EIP – 78%

VEE – 60%

Seega tõmbas e-hääli magnetina Reformierakond, korraliku reha said VEE ja EIP, vingelt väänati hääli välja Keskerakonnalt. Ikka üks ja seesama kuvand kust hääled tulevad ja kuhu need lähevad.

Ja miks Põlluaas ei märka isegi seda, kuidas e-hääled kuhjusid Reformierakonna tipptegijatele personaalselt? E-häälte osakaal kõikidest häältest oli 15,4%. Aga vaadake kuidas sai e-hääli REFi juhtkond: Keit Pentusel 43,6% häältest olid e-hääled, Kaja Kallasel 42,3%, Paetil 36,6 jne. Samas teisest küljest SDE liider Sven Mikser sai e-häältena 25% oma koguhäältest jne, kuni Edgar Savisaareni välja, kes sai vaid 9,7% häältest e-hääletusel. Tegemist on sedavõrd silmatorkava erinevusga, et peaks nagu silma lausa välja torkama.

Põlluaas ei läinud kaasa Pihelgasega tõestamaks, et kogu e-hääletus on kriminaalne inimõiguste rikkumine, tõik, mida tunnustab kogu maailm peale Eesti. Ei läinud kaasa sellepärast, et see ei kuulu tema ülesannete hulka. Tema ülesanded nõuavad nimelt e-hääletuse „legitiimsuse“ toetamist, „hea tava“ rahvale pähemäärimist. Ta kolistab tehniliste ükiskasjade kallal, et tekitada palju suitsu – palju tühje sõnu. Taktika on lihtne: ummistada inimeste tähelepanu tähtsusetute detailidega, et need mõtleksid: näe, nii pisikestest asjadest nii palju kära, juusiis asi ise on õige, kui midagi tõsisemat ei leita.

Loomulikult jääb Põlluaasa vaateväljast kõrvale ka see kõige-kõigem, et valimised loetakse toimunuks legitiimselt üksnes siis, kui inimestel on võimalus jälgida eranditult kõikides jaoskondades kõikide häälte liikumist füüsiliselt, seda filmida. Sellise võimaluse tagab üksnes valimine valimispäeval jaoskondades, kus kastid on läbipaistvad ja sedelid liiguvad nii, et on optiliselt jälgitavad ilma katkestuseta. Demokraatlike valimiste põhinõue on, et valimised tuleb üles ehitada vaatlejakeskselt, st et näiteks mina kui kandideerija ja vaatleja, pean saama vaatluse kaudu tõestuse, et kõik hääled läksid ainult sinna kuhu hääletajad soovisid ja mitte ükski hääl ei läinud kuhugi mujale.

Lõpetuseks: miks Henn Põlluaas ei seisa ausate valimiste eest, valimisvõltsingute vastu? Aga sellepärast, et Eestis kõik valimised võltsitakse ja Eesti poliitilisel parnassil asuvad üksnes need, kes sinna saanud valede, ajupesu, valimisvõltsingute jne kaasabil, ning nende kõrval veel need, kes sinna kaasa võetud kui kohatäitjad ja hääletamismasinad. Henn Põlluaasa taolised „õiguseotsijad“ on need, kes tõkestavad tõele tee parnassile ja kaitsevad valet ilmsikstulemise eest. „Henn-põlluaasad“ on turvamehed Eesti poliitilisel (loe: pordupoliitilisel) parnassil.

Vello Leito

20.03.2011

PS! Loe kodulehelt ka minu 15.07.2009 artiklit: „Libarahvuslast ära tunda on väga lihtne“.

983 total views, 1 views today

Tõnis Bleive: Läti iseseisvuslastest

Eesti Vabariigis on üks iseseisvusmeelne erakond. Eesti Iseseisvuspartei. Programmis väljendub mõttekaaslaste seisukoht vabaduse-küsimuses ühemõtteliselt:

 

Eesti liitmine Euroopa liiduga oli EV Põhiseaduse vastane. EL põhiseaduse ratifitseerimine riigikogu poolt oli riigireetmine. Eesti peab välja astuma Euroopa Liidust, veelkord taasiseseisvuma.

Peame enda kohuseks teavitada liitumisega kaasnevatest tagajärgedest: omariikluse kadumine /…/EL on liitriik ja selle omavalitsuspiirkonna staatus ei rahulda meid.”

 

Kõik ülejäänud jõud, erakonnad suhtuvad meie kuulumisse Liitu jaatavalt. Kas seda selgelt väljendatakse ei oma  Eesti riikliku iseseisvuse kohalt õigusteaduslikult mingit tähtsust; nagu EIP esimees V. Leito aastaid – kui me ise pole vastavaid järeldusi teinud – selgitanud on (viited artikli lõpus: 1).

 

Eestiga sarnase naabri Läti erakondadest pole Võrgus ühtki vastavat erakonda, kes vähemalt seisukoha iseseisvuse küsimuses mõnes rahvusvahelises keeles avaldaks, esindatud. EIP esimees möönis, et siiski võiks välja selgitada kolm lähimat erakonda Iseseisvusparteile.

 

Kuidas leida läti rahvuslased?

Katse mahu mõttes lähtun Vikipeedias inglise ning vene keeles esitatust ja sealt viidatud pikematest tekstidest. Kuna vähemalt eestikeelsestest ülevaadetest läti erakondade omariikluse seisukohtadest on puudus, tunnen õigust alustada ka vähenõudlikult. Euroopa riigis asuvad iseseisvuslased peaksid tõsiseltvõetavuse – koostöö –  huvides olema esindatud internetis ja vähemalt põhiseisukohtades mõnes rahvusvahelises keeles. Seega annab Vikipeedia tabava kiirvõtte olukorrast, kuivõrd seal omab tähtsust mitte vaid kirjutatu sisu, vaid ka selle olemasolek-puudumine.

 

Rahvusvahelise Vikipeedia kaudu pole võimalik üksikasjalisemalgi otsimisel leida läti poliitiliselt koondunud rahvuslasi. Eesti omad, EIP, muide, on kohe leitavad. Millised parteid ikkagi võiksid Lätis olla EIP-le lähedased? Eesti Iseseisvuspartei on iseseisvuslik, eurovastane, rahvuslik, rahvalikul “õhukese-paksu riigi” joonel keskel, demokraatlik. Iseseisvuslikke ning selgelt eurovastaseid naabritel pole, kõiki ülejäänusid leidub. Suure tõenäosusega on kõik parteid väliselt demokraatlikud ja sellist riigikorda pooldavad, läbi selle märksõna on hetkeseisuga mõttetu mingeid järeldusi teha. Ka rahvuslikkuse mõiste on üldlevinult kahjuks-kahjuks äärmiselt ebamäärane. See-eest riiklikku majandus- ning sotsiaalpoliitikat saab hakata ellu viima alles riigi taastanuna. Jõuame lähtepunkti:

 

      

Euroopa Liit, ei või jaa!?

Siiski, paar sõna majandusest, nimelt neoliberalismist, mille pooldajate kohta oletusi võib teha. Lätlastest autorite tõlkeülevaade “История Латвии. 20. век” märgib neoliberaalse majanduspoliitika andunuimaks pooldajaks Rahvapartei (oligarh Škele, ekspeaminister Kalvitis), kuid paljuski ka liitpartei TB/LNNB ning erakonna Jaunais Laiks (Uus Aeg – 2001. aastal loodud ja Repše juhtimisel respublikalikult valimised võitnud nüüdne peaministri-partei) (2). Üldjoontes kinnitab vastavat seisukohta ka Kevin O’Connor Balti riikide lühiajaloos (3).

 

Euroskeptilised, kuid mitte -vastased Läti parteid on end rahvuslikuks arvav Isamaale ja Vabadusele / LNNB ning sellega valimisliidus olev, 2000. aastal asutatud noorteliikumisest vähemenukaks (4) erakonnaks ülekasvanud Visu Latvijai!. Mõlemad on vastu EL-i föderaliseerumisele, kuid mitte liikmelisusele… Läti Sotsialistlik Partei nõuab programmis küll euroreferendumi tühistamist ja möönab Läti riigi iseseisvuse kaotust (5), paraku aga osaleb valimisliidus Üksmeele Keskus, kes seda välja ei käi (6). Siiski, pikk ja põhjalik SPL-i programm koos ajalookäsitlusega annavad võimaluse erakonna seisukohti täpsustada. Nimelt SPL-i programm ei välista iseseisvuslust, ainsana Lätis.

 

Vikipeedia järeleproovimine

Sussexi Euroopa Instituudi ülevaade (7) annab tollasest kandidaatriigist Eestist kolm otsustavalt eurovastast (“hard eurosceptic”) parteid. Iseseisvuspartei, Kristlikud Demokraadid ja Vabariiklik Partei. Olgu mainitud, et euroskeptilisteks (“soft eurosceptic”) märgiti siinmail Keskerakond ja Rahvaliit. Läti puhul jääb tugevalt eurovastaste lahter tühjaks! (Nagu ka Bulgaarias, Leedus, Rumeenias ja Slovakkias.) Lihtsalt euroskeptilisi esindavad nö. rahvuslik TB/LNNB ja Läti sotsiaal-demokraatlik liit. Teadmiseks, et uuringute järgi oli Lätis aastaid eurovastasus enam-vähem samal tasemel nii põliselanike kui venelaste osas, kuid aastal 2002 toimus järsk pööre ja enamik venelasi meelestus Euroopa Liidu vastu (8). Nii tekkiski referendumil äärmiselt piinlik olukord, mil üheksa kümnendikku hääletanud “venelastest” ütles Liidule “ei”, samas kui hääletanud “lätlastest” jäi oma riigile truuks vaid 15%! (9) Sealjuures arvestage suurt kodakondsuseta elanike hulka Lätis; nemad ei saanud hääletada.

 

Hetkeseis

Äsja moodustati valimisliit Ühtsuse (Uus Aeg koos kahe väiksema erakonnaga) juhtimisel Läti valitsus, kuhu kaasati ka Roheliste ja Talunike Liit (juhtkuju Ventspilsi linnapea, rikkaim lätlane Lembergs). Ühe Ühtsuse osapoole vastuseisu tõttu ei saanud Dombrovskis valitsusse jätta nii-öelda rahvuslikku valimisliitu, ka ei soostunud Üksmeele Keskus valitsusse minema. Oktoobrikuiseid Seimi valimisi ning valitsuse moodustamist kajastas rahuldavalt ka eesti ajakirjandus, peamiselt V. Spolitis Postimehes; rahuldavalt, kuivõrd meie, eestlaste teadmised läti poliitikast on mitterahuldavad.

 

Kokkuvõtteks võib öelda, et on läti erakondi, kellega EIP-l on ühishuvisid taktikalistel põhjustel, kuid tervikuna on igaühe tegevus iseseisvuslastele vaenulik. Nii nagu Eesti liiduvabariigiski: erakonnad varjavad Liidu riiklikku olemust ja lähevad põhimõttelistes – iseseisvuse ennekõike – küsimustes ebaseadusliku võõrvõimuga koostööle.

 

Ainsaks erandiks võib olla, nagu ülal mainitud, Läti Sotsialistlik Partei.  Nende seisukohad nõuavad eesti rahvuslastelt lähemat uurimist.

 

Tõnis Bleive, parteitu

1) www.iseseisvuspartei.ee:

 

23-02-2007 Iseseisvusrahvuslased contra eurorahvuslased

03-10-2007 20. septembri eriarvamus Eesti Rahvusliku Liikumise kohta

14-03-2008 Kes on klikirahvuslased?

30-03-2008 Põhiseadusest

16-04-2008 Keskerakonna programmilisest seisukohavõtust

02-11-2008 Tõnu Kalvet: Eesti rahvuslike jõudude koostööst

02-11-2008 Vello Leito: Henn Põlluaasa lugedes

16-02-2009 Eesti Iseseisvuspartei avaldus Koostöö Kogu 16.02.2009 deklaratsiooni asjus

26-04-2009 EIP analüüsitoimkond: Projekt 666

15-05-2009 Vello Leito: Koloss, millel pole isegi mitte savist jalgu, südametunnistusest rääkimata

15-07-2009 Vello Leito: Libarahvuslast ära tunda on väga lihtne

 

Rahvuslaste pooltunni 20. saade (eetris 14.07.2008)

2) raamat ka inglise ning saksa keeles. V.k. lk. 429

3) Kevin O’Connor “The Baltic States”

4) Seimi valimistel 2006 kogus Visu Latvijai! ligi poolteist protsenti häältest,

saavutades “parima tulemuse rahvuslike parteide seas, kui TB/LNNB välja arvata”.

5) programmist leheküljed 24, 37-38

6) valimisliidu programmist välissuhete osa (punktid 6-9)

7) Paul Taggart and Aleks Szczerbiak “The Party Politics of Euroscepticism in EU Member and Candidate States” – lk. 14

8) Juris Rozenvalds “Identity changes and interaction in Latvia: Europeization and/or EU-ization” – lk. 9-11(otseviide puudub, kuid leitav võrgust otsingurakenduse abil)

9) Wikipedia – Politics of Latvia

 

Läti parteid Vikipeedias:

inglise keeles

vene keeles

 

Lätivene päevalehed:

ЧАС

Вести Сегодня

lisaks, Delfi

969 total views, 1 views today

ERSP toimetus: Libarahvuslik soolo ja 12 jüngrit

Libarahvuslik soolo ja 12 jüngrit
(15.11.2010)Mart ja Martin Helme ning veel kümme üksikkandidaati kandideerivad järgmise aasta riigikogu valimistel ühtsete ideedega.

Nagu näha ebaõnnetus perekond Helme katse EKD judeokristlikele sektantidele nagu mööda minnes “müts pähe kududa”, nad kaaperdada  ja ennast selle wannabe sionistliku partei valimisnimekirja esinumbriteks sokutada ning seekord tuleb “tarandi tegemine”  üksi,  vaid paari ustavaima jüngri toel ette võtta.

See oli ka ettearvatav kui üks osapool tuleb teise juurde liitumisettepanekuga ja udujutuga mingist müütilisest ERL nime kandvast hiigelorganisatsioonist, kus nimekirjas on ehk tõesti 250 liiget, kuid kus kogu reaalne liikmeskond koosneb kümmekonnast  Helme-fännist, kes on talle isiklikku truudust vandunud.  Nii loll pole isegi mitte holokaustilüürik Peeter Võsu, et ennast nii lihtlabaselt alt vedada lasta.
Kuid kesine liikmeskond on ka loomulik koosluse puhul, kus  “õige” arvamus on Martin Helme arvamus ja temaga mittenõustujad liigitatakse “vale” arvamuse esindajaiks ning minetavad koos sellega automaatselt igasuguse sõnaõiguse koos bänniga “liikumise” foorumis. Edaspidi läheb sellise “liikme” nimi ainult siis arvesse kui on vaja rõhutada oma liikumise rohkearvulisust.

Millest ikkagi selline lootusetu ponnistus ja samas soovimatus koostööks teiste rahvuslike jõududega, eeskätt Iseseisvusparteiga ja teiste, tänu ebademokraatlikule erakonnaseadusele ennast erakondadena mittemääratlenud rahvuslike kooslustega?

Kahtlemata mängib siin suurt osa noorema Helme kohati patoloogilisi vorme võttev egotsentrism, kuid see pole peamine. Esmajoones on tegu kartellipartokraatia järjekordse “tarandiga”, millega püütakse kanaliseerida kõik rahvuslikult meelestatud protestihääled järjekordse “kärbsepaberi” abil ohutusse voolusängi, nad kontrolli alla saada. Sellepärast pole ka midagi imestada, et kohe leidis kartelliajakirjandus, mis traditsiooniliselt kõiki ja kõike vähegi peavoolust erinevat ja eriti rahvuslikku ignoreerima on harjunud, Helmedele äkki lehe ja eetriruumi.

Ei-ei, see pole juhus, et ka viimastel KOV valimistel keskendus Martin Helme just Pärnule, kus oli teatavasti tugevalt esindatud ka EIP ja üksikkandidaat Tiit Madisson ning mille tulemusena kõik rahvuslaste hääled kümne päkapiku vahel lahustusid ja kartellipartokraatia triumfeeris.  Samuti pole “juhus”, et alles äsja õnnestus sellest huvitatud struktuuridel “oma muti” abil paralüseerida Eesti üks vanemaid kartelliväliseid erakondi:   Eesti Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu (EVP–PK) .

Mis võiks olla kartellipartokraatiale veel kasulikum kui niigi väheste rahvuslike jõudude killustamine, rahvuslikult meelestatud valijaskonna häälte hajutamine ja nende poolt antud häälte “tarandite” abil neutraliseerimine?
Kuid kas helmeliste ja nende 10 jüngri puhul saab üldse rääkida eesti rahvuslusest? Nende esinemistest on põhilisena meelde jäänud USA prosionistlikest neoconidest Uue Maailmakorra ehitajate ja Iisraeli ülistamine, mõõdukas euroskepitsism, neoliberalism ja sotsiaalse nägemuse täielik puudumine. Seega põhiliselt sama jutt kui kartellierakondadel, ainult mõnevõrra otsekohesem ja “piprasema” serveeringuga.

Kuid ilma sotsiaalse mõõtmeta pole tänapäeva Eestis, kus valitsev poliitkartell on paisanud eesti rahva rahvusliku kollapsi äärele, kus “kõike reguleerib” (välismaiste omanike valduses olev) turg, kus üle saja tuhande on kodumaa tolmu jalgelt pühkinud ja veel rohkemad virelevad toimetuleku piiril, mitte vähematki lootust!

Samas on helmeliste üks leivanumbreid moslemiohuga ähvardamine.  Jälle on leitud mugav ja poliitkorrektne asendustegevus, sest tegelikult pole tegemist  mitte religiooni vaid rassiküsimusega! Vaevalt nüüd meie lähinaabritele nii suurt peavalu tekitavad mustlas- ja neegrigängid usinad mošeeskäijad on. Tegemist on hoopis sellega, et rassiliselt ja kultuuriliselt võõras element parasiteerib põhjala rassi eluruumis mitte sellega, millisest usutunnistusest üks või teine rassiliselt võõras parasiit või neeger on või kas ta üldse midagi usub. Kuid rassiküsimusest libisevad need libarahvuslased sujuvalt üle, sest eks ole see – üks teatav “väljavalitud rass” – kes neile nii kangesti süpatiseerivad, euroopalikus ruumis täpselt sama võõras kui raudteejaamades aelevad “moslemid”.

ERSP.ee toimetus on arvamusel, et kui üldse osaleda läbinisti ebaõiglasel ja kartellipartokraatiat soosivatel “valimistel”, siis tuleb oma hääl anda mõnele ajaproovile vastu pidanud kartellivälisele poliitilisele jõule, kelleks peale   EVP–PK “neutralasiseerimist” on ainsana Iseseisvuspartei või siis anda oma hinnang sellele palaganile täieliku boikotiga.
Valimistel osaleda otsustanud peaksid aga oma kogemustele tuginevalt juba teadma, et peibutusparte ja “tarandeid”  luuakse massile, keda võib kahtlustada ükskõik milles, ainult mitte mõistuse ülejäägis.

ERSP.ee toimetus.

976 total views, 1 views today

Anonüüm part24 järjekordselt edukas. TÄIENDATUD

Tänane Delfi avaldas artikli: “Mart ja Martin Helme kandideerivad riigikokku” – Loo kommentaariumist:

“part24, 14.11.2010 18:21
Ei ole need kaks võimuparteide kuulekat hääletoru mitte Riigikokku saamise eesmärgiga oma kandidatuure üles seadmas! Nemad on selleks, et võtta rahvuslikelt parteidelt – Eesti Iseseisvusparteilt, Eesti Põllumeeste Kogult ja Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Parteilt hääli!

Seepärast- selle asemel, et valida Martin Helmet kui üksikkandidaati ja Isamaaliidu mahitatud “noortekogu” programmi, tuleks pigem vaadata, kuskohast need loosungite kujul omastatud ja millisel eesmärgil nendega teatrit tehtud! Helmed on rahvuslased sama palju kui mina neeger! Aga mina olen valge mees, kes on punatäide ja nende käsilaste peale vihasem kui ülesärritatud vapsik! Sest punatäid on mu verd imenud juba nõnda, et vähe järel!”

 

Senistest kommentaaridest ainuke täppistabamus, part24 edukas soololend.

Kuid komistavad aeg-ajalt ka parimad. Nimelt Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Parteid (ERSP) ei ole olemas, sest uus-ERSP loomise ideest on Tiit Madisson juba ammu avalikult loobunud ja ERSP-d ei ole isegi registreerimata erakondade hulgas mitte.

 

EIP teabetoimkond

14.11.2010

 

Täiendatud:

“part24

14.11.2010 20:32

No andke nüüd andeks, aga see on mu copy/paste mu enese mõtetest Delfis. Lihtsalt raske on kõike uueste kirja toksida.

Vaadake õige, kuidas ja kellele leheveergudel sõna antakse! Täpselt selle järele saab määratleda, kui palju igasugusel “rahvuslusel” tõde taga on. Jewroodlusele pürgivad valitsejad ei salli rahvuslasi, sest rahvuslased vastanduvad nendele põhilises- suhtumises rahvusse ja riiki! Seepärast ei saa rahvuslased mitte üheski lehes peale iseeneste lehtede sõna ja ka audiovisuaalses meedias ei ole nemad oodatud, sest kes maksab, see tellib muusika!
Aga näe- helmed ja tarandid ja mitmed muud on alatasa meedias oodatud – kas ajama kergeusklikele puru silma või püüdma kellegi hääli, et need ei satuks “valesse” kohta, ehk siis tõelistele rahvuslastele, kes punaste täide vastu sõdimiste pärast istusid vangilaagrites või kütsid enese kõrgharidusega kusagil keldris katelt, just siis kui kõigile tuntud kallid komsomolkused oma papadest kommunistide toel eelmist “õnnistust” maale tõid! Ja praegu on Helmede “rahvuslust” täis kõik lehed ja igasugune hääletoru, kust pilti või häält tuleb!
Asja koordineeritakse, seda olen ma juba ütelnud ammu, ja täna Delfiski. Seda tehakse häälte ära korjamiseks rahvuslikelt parteidelt. Aga kuskohast koordineeritakse, see paik ei ole muutunud, see on ikka seesama “rahvuslik” IRL, kes koordineerinud ka niisugust “rahvuslikku” ettevõtmist, nagu “Eesti Rahvuslik Liikumine”, mis liikus täpselt niikaua kuni vaja ja täpselt nii, nagu vaja, ehk siis täitis IRL koordineerimisel rahvuslaste lõhestamise ja killustamise ülesannet, kergeusklike noorte peibutamise ülesannet ja valimistel “üksikkandidaatide” näol ka häälte (ära) korjamise ülesannet. Tõendust jagab sellest asjaolu, et selle “liikumise” kõik programmilised seisukohad oli ärastatud Eesti Iseseisvusparteilt, Põllumeeste Kogult ja teistelt rahvuslikelt parteidelt ning kõik säärased häältepüüdjad “üksikkandidaadid” kandideerisid koordineeritult täpselt paigus, kuhu olid rahvuslikud parteid üles seadnud oma kandidaadid ning…
EI KUSAGIL MUJAL!

Ka nüüd loodetakse minevat läbi samaviisi. Aga kas läheb, seda peame otsustama nii sina kui mina ja meie kõik, kellel tuleb teha valik aferistide ja rahvuslaste vahel, sest isamaa maha müünud meil praeguste seljaselajate, ehk siis võimuparteide multikulti internatsionalismust me ju valida ei saa, eelmisel korral kui peaaegu seesama Pätsu-Laidoneri “valikute” tõttu kaela kukkus, jäime ju peaaegu hingest ilma?

Minu valik on Eesti Iseseisvuspartei, kuna ma ei ole põllumees. Põllumeeste valik on Põllumeeste Kogu. Ja kui on vendi-õdesid, kellel jagub veel sinisilmsust, et püüda ideaale, siis tema valik on Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei.”

EIP teabetoimkond
15.11.2010

1,023 total views, 1 views today

Väga täpne formuleering

Thule

23.08.2010 06:09

Dollarirohelised (nagu varemalt BezRuublika ja Indrek Tarand) on täitnud oma ülesande, milleks oli riigikogu kartellipoliitikaga rahulolematute valijate häälte ohutusse voolusängi kanaliseerimine, üldjoontes hästi. Seega on nad oma töö teinud ja võivad kaduda. Või leida bez-ruublika kombel ühisosa mõne riigikogu partokraatliku kliki osapoolega ja sellega ühineda.
-6 -1  +1 +16
See kommentaar on pärit Postimehest, Aleksei Lotmani artikli: “Rohelisi ei köida võimu rituaalid” alt. Selles on anonüüm eriti õnnestunult formuleerinud Roheliste tekkimise peapõhjuse: “milleks oli riigikogu kartellipartokraatiaga rahulolematute valijate häälte ohutusse voolusängi kanaliseerimine.”
Täpselt nii see oligi. Enne 2007. aasta valimisi loodi Eesti Rahvuslik Liikumine, et üle võtta Eesti Iseseisvuspartei, või siis vähemalt sisse infiltreerida ERL/IRL agendid. Üritus kukkus täies ulatuse läbi, ning seejärel IRL tookordne agent EIP-s Anti Poolamets lahkus 2006. aasta suvel EIP liikmeskonnast ja läks Rohelistele appi nende ületamatuna näivas ülesandes: tõsta liikmete arvu üle 360-ne. Samahästi kui üleöö liikmete arv kahekordistus ja erakond Eestimaa Rohelised said õigeaegselt valmis. (Kes tahab teada saada, kuidas selline plahvatus  võimalikuks sai, see uurigu ajalugu, kuidas toimus ERSP muundumine Isamaaks). Eesti Iseseisvuspartei võimalik valijaskond oligi Roheliste poolt edukalt ära kanaliseeritud.
EIP teabetoimkond

945 total views, no views today

Andrus Õismaa: Saagu hiirest elevant!

Juhtusin lugema 18. veebruari Pärnu Postimehest teadet, et Tiit Madisson ja Eesti Rahvuslik Liikumine (ERL) korraldavad Eesti eri paigus mõttetalguid, kuidas parandada valitsemise kvaliteeti valimisseaduse muutmise kaudu. Juttu lubati veel Eesti Rahvuslik-Konservatiivse Erakonna (ERKE) moodustamisest ja oodati kõiki mõtte-erkki kodanikke 19. veebruaril Lõuna hostelisse.

Otsustasime siis meiegi, Eesti Iseseisvuspartei (EIP) Pärnu osakonna kolm liiget, külastada seda üritust n.-ö professionaalsest huvist. Ettevõtmise korraldajad Martin Helme, Tiit Madisson ja Henn Põlluaas pidasid küll kõned, aga meile tundus, et põhiliselt pigem loeti ette Iseseisvuspartei programmi.

Rahvast oli üritusel kokku 23 inimest, nende hulgas siis neli korraldajat ja meie kolmekesi. Kõnede lõppedes lasti publikul küsimusi esitada ja sõna võtta. Uurisin kohe, et milleks on vaja samasuguse programmiga uut parteid, kui on olemas juba eesti (iseseisvus)rahvuslaste partei – Eesti Iseseisvuspartei. Vastuseks sain korraldajatelt, et meiega pole võimalik koostööd teha, kuna oleme kapseldunud ja väidetavalt tammume paigal ning nemad ei näe muud väljapääsu, kui luua uus partei. Tõsi, meie näeme hoopis, et me ei tammu, vaid seisame kindlalt oma programmiliste eesmärkide juures, aga eks igaühel on õigus oma arvamusele. Küsimusele, et kuidas nemad plaanivad meist paremini asju ajada, konkreetset vastust ma ei saanud. Nende esimeseks ülesandeks olevat saada kokku tuhat liiget, luua uus partei, et küll siis vaadatakse edasi, mis saama hakkab.

Osa kohalviibijatest lasi end soravast jutust kaasa tõmmata ja olid nõus uue parteiga liituma. Ringles paber, kuhu paluti andmed kirja panna, et siis hiljem liitumisavaldus saata.

Sellele paberile meie oma andmeid loomulikult ei kirjutanud. Tsiteerin Pärnu Postimehes 05.03.2009 ilmunud artiklit Tiit Madissoni artiklist “Rahvuslased kohtusid pärnakatega”: “Kokkutulnute seas oli omaaegseid ja praegusi Isamaa ja Res Publica Liidu, Roheliste, Rahvaliidu ja Iseseisvuspartei liikmeid, kes kõik olid oma partei juhtide poliitikas pettunud.” Tõesti üks väidetav IRL liige seda ka tegi, kuid vaatamata kõigele pidavat ta hääletama ikkagi oma erakonna poolt. Meie esindame kindlalt EIP-d ja meie “pettumus” oli küll lambist võetud. Meie väidetavalt loodava ERKE-ga küll ei liitu, kuigi meid loodava erakonna juhtpositsioonidega meelitati.

Toimunule tagasi mõeldes ja lugedes T.M. artiklit, siis tõesti: paber kannatab kõike!

Andrus Õismaa, EIP Pärnu osakonna juhtaja
06.03.2009

 

vt ka videot paberipiinajatest

1,248 total views, no views today