Üks seisukohavõtt Eesti Koostöö Kogu kohta

MATTI ILVES: EESTI KOOSTÖÖ KOGUST

Enne Jääkeldri nõupidamist ma pöördusin presidendi poole kirjaga, see on SIIN. Vastuskirjas teatati, et Teie ettepanekud on edastatud Eesti Koostöö Kogule, et need oleks võimalik ühisloomekeskkonda sisestada. Nüüd aga mõtlesin veel mõned ettepanekud saata ja selleks läksin koostöökogu koduleheküljale: http://www.kogu.ee/
See mida ma seal nägin, võttis mult igasugase tahtmise sellele kogule kirjutada.

Kõigepealt toon Eesti Koostöö Kogu nõukogu koosseisu, milles on sellised inimesed:

Marika Valk
EKK Nõukogu esimees

Anna Levandi
Eesti iluuisutamise koondise peatreener

David Vseviov
Eesti Kunstiakadeemia professor

Raivo Vare
Ärijuht ja konsultant

Rein Veidemann
Tallinna Ülikooli professor
Tallinna Ülikool

Olari Taal
ettevõtja

Urmas Sutrop
Eesti Keele Instituudi direktor,
Tartu Ülikooli professor
Eesti Keele Instituut

Urmas Varblane
Eesti Teaduste Akadeemia akadeemik

Marika Valk ja Anna Levandi, üks neist on kunstiajaloolane (Eesti Kunstimuuseumi peadirektor) ja teine  iluuisutamise treener. Vaevalt nad oskavad ja suudavad normaalse riigi ülesehitamiseks vajalikke ettepanekuid pädevalt isegi selekteerida, või neid teha. Levadi on muidugi täesti tühi koht ja võib jagada vaid enda integreerumiskogemusi eestlaste sekka, kuna mees ei olnud valmis ühinema siinsete venelastega.
David Vseviol on ajalooprofessor, kes on keskendunud peamiselt Venemaa ajaloole ja võtab sõna meedias kui kõiketeadja, aga vajakikke mõtteid riigi ülesehituseks pole tema suust kuulnud.
Raivo Vare on Bidelgergi Klubis Eesti esidaja, seega vaid massoonide ja Uue Maailmakorra kehtestajate kannupoiss.
Rein Veidemann ei vaja pikemalt tutvustamist, meenuten vaid tema kunagist ütlust Vikerraadios, et eestlased peaksid kasutama venelastega suhtlemisel vene keelt.
Olari Taal, küünik ja ärimees, kes oli aktiivne erakonna Res Publica looja ja üks selle suurrahastajaid. Taal ütles ka ühes intervjuus, et nüüd lõime Respublica ja kui see meie ootusi (ärimeeste) peaks petma, siis asutame kohe uue partei. Uut erakonda pole asutatud, ilmselt täidab kõik suurärimeeste nõudmised nüüd Reformierakond ja IRL.
Urmas Sutrop ja Urmas Varblane on kindlasti kompetentsed oma erialal, kuid ühikonnakriitiliste artiklite ning sõnavõttudega pole ka nemad kahjuks hiilanud. U.Sutropi mõned kriitilisemd sõnavõtud on ilmunud alles viimasel ajal. U.Varblane on avaldanud “pehmet” kriitikat, mis ei ole samuti edasiviiv ja ühiskonna aluspõhimõtteid muutev.

Peale nõukogu on EKK koosseisus veel 3 töötajat ja nende leheküljel publitseeritud materjalid nn Jääkeldri algatusest on enam kui pinnapealsed.

Seega on see Jääkelri algatuse andmine aruteluks Eesti Koostöö Kogule sihikindel valitsejate taktika ühiskonnast vaid rahulolematuse aur välja lasta, mingeid kardinaalseid ettepanekuid presidendile ja Riigikogule ei maksa sealt aga oodata.

04.01.2013

_______________________________

Allikas: rahvuslane.blogspot.com

Postitas EIP teabetoimkond

1,944 total views, 1 views today

Kes osaleb “presidendi veetšel” jääb kaassüüdlaseks riigikogu sihiteadlikult halvas/kuritahtlikus töös

Tänasest saab osaleda Eesti Koostöö Kogu (“presidendi veetše”) töös internetifoorumi kaudu. Kes arvab, et riigikogu arvestab tehtud ettepanekutega, see eksib põhimõtteliselt. Teadmiseks lugege läbi ka järgmine artikkel:

“Harri Taliga: riigikogu näitas mullu seadusi luues ebapädevust ja üleolekut

Postimees, 06.01.2013 14:00
Harri Taliga, ametiühingute keskliidu esimees

Mullu vastu võetud Eesti tööelu puudutavatest seadustest on pea võimatu midagi positiivset välja tuua, leiab ametiühingute keskliidu esimees Harri Taliga Postimehe arvamusportaalis.

“Halvima seaduse tiitli annaksin avaliku teenistuse seadusele, mis jätab lahenduseta rea tegelikke probleeme ja valmistab peavalu ka ministeeriumitele, kes seda rakendama peavad.„

Mis 2012. aastal Eesti õigusloome osas rõõmustas ja vastupidi, kurvastas?

Rõõmustavat on paraku raske esile tuua – vähemalt nende asjade osas, mis mullu seaduseks said. Töölepingu seaduse parandamiseks esitas EAKL juba 2011. aasta kevadel mahuka ettepanekute paketi – seaduse enda muutmise ettevalmistamiseks algatas sot siaalministeerium mullu mitmed uuringud: seda võiks nimetada positiivseks, samas oleks pidanud olema elementaarne, et probleemide põhjalik analüüs oleks valminud enne seaduseelnõu väljatöötamist.

Kurvastas eelkõige see, et tööelu puudutavate seaduseelnõude puhul jätkas valitsus talle omast formaalset kaasamist nö linnukese pärast, mitte selleks, et seadused paremad saaksid ja probleemid lahendatud.

Millised eelnõud/seadused tooksite mullusest välja huvigruppide hea kaasamise poolest?

Nagu juba öeldud, töötajaid puudutavate eelnõude puhul (avaliku teenistuse seadus, muudatused töötuskindlustuses ja kollektiivlepingu seaduses) oli kaasamine formaalne ja toimus reeglina pärast seda, kui eelnõud olid valmis – ja seetõttu ei võtnud valitsus huvirühmade ettepanekuid ja seisukohti sisuliselt arvesse. ATSi eelnõu puhul tunnistas justiitsminister Michal seda ka avalikult, väljendades Postimehes järgmist mõttekäiku: «Kui eelnõu valmis on, kuulame kindlasti ka ametiühingu seisukohad ära, aga ega me ei pea nendega arvestama.»

Milline ministeerium või eelnõu jäid Teile silma eelnõu mõjude väga tugeva analüüsi osas ja miks?

Tööelu puudutavate eelnõude osas midagi sellist kahjuks esile tuua ei saa.

Millise õigusakti puhul jäi Teie hinnangul enim vajaka heast õigusloomest?

2008. aastal kolmepoolselt kokkulepitud töötuskindlustushüvitiste (pidid jõustuma 2013. aasta algul) tühistamine koalitsioonisaadikute Pomerantsi ja Jentsi «algatusena», samuti tundmatuks jääda soovinud autori koostatud kollektiivlepingu seaduse muudatus, mille riigikogu õiguskomisjon menetlusse võttis – mõlemad kui tüüpiline näide ebapädevusest ja üleolevast suhtumisest – ainsaks põhjenduseks «meil on mandaat ja see on meie tahe».

Millise mulluse õigusakti nimetaksite aasta parimaks ja millise halvimaks seaduseks?

Parimat ei oska nimetada, halvima tiitli annaksin avaliku teenistuse seadusele, mis jätab lahenduseta rea tegelikke probleeme ja valmistab peavalu ka ministeeriumitele, kes seda rakendama peavad.

Eesti Teenusmajanduse Koja eestvedamisel on käimas konkurss, mille käigus selgitatakse jaanuari keskpaigaks välja 2012. aasta parim ja halvim õigusakt. Konkursil võib osaleda igaüks ja esitada võib kõiki 2012. aastal riigikogu poolt vastuvõetud seadusi ning valitsuse, ministri või kohaliku omavalitsuse määrusi. Ettepanekud tuleks esitada 7. jaanuariks 2013 aadressil info@teenusmajandus.ee.”

Küll aga jäävad foorumis osalejad kaassüüdlasteks riigikogu teadlikult halvas/kuritegelikus töös, sest alati saab riigikogu enda õigustuseks öelda, et lisaks riigkoguliikme mandaadile on neil foorumi kaudu ka rahva mandaat!

Postitas: EIP teabetoimkond

07.01.2013

1,103 total views, 2 views today