Eestlased teevad Afganistanis seda, mida inglased kardavad teha

Eesti jalaväekompanii Estcoy 14 hakkab Afganistanis tegutsema operatiivüksusena brittide patrullbaasis Pimon, inglased võtavad aga üle eestlaste baasi Wahid.

Kui seni oli Eesti jalaväekompanii peamine ülesanne oma vastutusala hoidmine, siis nüüd hakkab kompanii tegutsema operatiivüksusena.

Afganistani kontingendi ülema kolonelleitnant Margus Koplimäe sõnul esitab uus ülesanne kompaniile uued väljakutsed, sest valmisolekukompanii tegutseb tervel lahingugrupi vastutusalal, seda nii soomukitel kui ka helikopteritel. “Peame olema targalt aktiivsed ehk me peame oma operatsioonid väga hästi läbi mõtlema, mis nõuab väga head eelnevat ettevalmistust luureandmete kogumise ja vastase analüüsi näol.”

Reservbrigaadikindral Urmas Roosimäe sõnul midagi eriskummalist sellises vangerduses ei ole, kuid eestlaste töö muutub raskemaks ja pingelisemaks. “Üksusi ikka roteeritakse. Kui inimene või üksus täidab ühte ja sama ülesannet, muutub see rutiiniks,” seletab ta.

Seda, kas uus ülesanne on ka ohtlikum, Roosimägi ei ütle: “Oht võib tulla kust iganes.” Eesti sõjamehi on Afganistanis tema kinnitusel alati hinnatud: “Meie oleme seal alati silma paistnud. Meil on hästi välja õpetatud sõjamehed, ja lootused-ootused on märksa tõusnud,” räägib Roosimägi, et vastutus on suurenenud. Ta toob näita, kuidas kord hakati vahetama baasi asukohta, kuhu tuli liigutada ka sõjaväe tehnika. “Inglased hakkasid tegema, aga hakati tulistama ja inglased enam ei teinud, meie poisid istusid ise traktorite ja ekskavaatorite rooli ja tegid selle töö ära. Inglased mängisid sellel ajal jalgpalli,” kirjeldab Roosimägi. “Meie poistele on omane, et kui sa said ülesande, siis sa seda ka täidad.”

Kõigele vaatamata on aga Afganistani sõda Roosimäe sõnul mõttetu. Ta viitab pikemale arvamusartiklile “Afganistani vari”, kus ta kirjutab, et konventsionaalse sõjamasinaga pole võimalik sõdida millegi sedavõrd abstraktse vastu nagu terrorism. Sõjapidamiseks peab olema territoorium, eesmärk ja vähemalt kuidagi piiritletud vastane. Teiseks toob ta artiklis välja asjaolu, et idee ehitada üles demokraatlik Afganistani riik ei ole tõsiselt võetav. “Vabandage mind, kuid ma ei tea maailmas mitte ühtegi demokraatlikku moslemiriiki,” kirjutab Roosimägi.

Pimonis on hukkunud 20 britti

Afganistanis Helmandi provintsis on eestlased kõige pikemalt teeninud patrullbaasis Wahid, mille võttis brittidelt üle jalaväekompanii Estcoy-9 novembris 2009. Tänavu augustis andis Estcoy-14 baasi taas brittidele.

Ka Pimonis on eestlased asunud – Estcoy-8 kaitseväelased teenisid samuti operatiivüksuses ja paiknesid Pimonis 2009. aastal maist novembrini.

CNNi andmetel on Helmandi provintsis kaitseväelasi hukkunud 325, Nad-e Ali-s asuvas patrullbaasis Pimon on elu kaotanud 20 Briti sõjaväelast.

Eesti sõdureid on Afganistani sõjas langenud üheksa.

___________________________________________

Postitas: EIP teabetoimkond

960 total views, 1 views today

Eesti Iseseisvuspartei ei osale ennustusvõistluses ”JÕULUKS KOJU”!

 

Teatan, et Eesti Iseseisvuspartei ei osale ennustusvõistluses  “Jõuluks koju”.  EIP on lülitatud ennustusvõistluse nimekirja omavoliliselt  erakonna poliitilise juhtkonnaga kooskõlastamata.

Sõjas langenute arvu ennustamine on  amoraalne. EIP kindel seisukoht on, et Eesti peab koheselt oma sõdurid Afganistanist koju tooma.

Vello Leito

Eesti Iseseisvuspartei esimees

715 total views, 2 views today

Slovakkia arvamusliidrid: Afganistani sõda ei saa võita

Slovakkia arvamusliidrid: Afganistani sõda ei saa võita!

Nimekad Slovakkia ühiskonnategelased kirjutasid NATO riikide kaitseministritele avaliku kirja, milles nõudsid Afganistani sõja lõpetamist, teatas 21. oktoobril Slovakkia uudisteagentuur TASR.
„On aeg sealt lahkuda. Seda sõda me ei võida. Ei saagi võita, ja te teate seda sama hästi kui meiegi, kuna te kõrged sõjaväelased on seda teile öelnud,“ öeldakse ses kirjas. Allakirjutanud leiavad, et lääneriikidel tuleks asuda pidama Afganistanis läbirääkimisi kõigiga, kes on läbirääkimisteks valmisolekut avaldanud.
NATO kaitseministritel soovitatakse ametiau asemel eelistada inimlikkust, kuna panuseks on ju inimelud. „Te hoiate NATO head nime mitte inimelusid raisates, vaid neid just säästes,“ öeldakse kirjas.
Kirja autorid nõuavad ministritelt, et need ei tegutseks omapäi, vaid põhjendaks oma otsuseid arusaadavalt ja õigeaegselt. Samuti taotletakse kirjas, et ministrid ei leiutaks üha uusi ettekäändeid okupatsiooni jätkamisele.
Kirjale kirjutas alla 22 nimekat Slovakkia avaliku elu tegelast. Tuntumad neist on endine peaminister ja praegune advokaat Ján Čarnogurský, kirjanik Peter Jaroš, ajaloolane ja publitsist Eduard Chmelár, sotsioloog Zuzana Kusá, poliitikavaatleja Radovan Geist ning teoloog ja publitsist Michal Havran.
Pöördumise ajastatus pole juhuslik: 22.-23. oktoobril toimub Bratislavas NATO kaitseministrite kohtumine.
Tõnu Kalvet

805 total views, 2 views today