Doktriin

Eesti Iseseisvuspartei poliitiline doktriin:
“EESTI ISESEISVUS JA MAJANDUS – EESTI KUI UUSAUTARKILINE GEOPOLIITILINE RUUM”

I OLUKORD
§ 1. Iseseisva riigina on Eesti erandlikult suure (esialgu latentse) kaaluga geopoliitiline subjekt oma geograafilise asendi tõttu. Seepärast Eesti välispoliitika, majanduse ja julgeoleku sihiteadlik juhtimine pole võimalik tundmata põhjalikult geopoliitikat kui suurriikide salapoliitika “veepealset” osa, kui teadust ja analüüsimeetodit. Samas, seda tundes, on põhimõtteliselt lihtne viia Eesti riik oma loomuliku rolli täitmisele: n-ö maailmariigina [1] vahendama kontinente, geopoliitilisi ruume (Ruum, georuum) vaheruumi geopoliitilises staatuses.

§ 2. Peale külma sõja lõppu algasid globaaltasandil kiired nihked, mis said alguse kolmest arengust: Nõukogude Liidu majanduskasvu pidurdumine ja seeläbi tasakaalu purunemine USA kasuks, islamifundamentalismi tugevnemine ning Hiina ülikiire majanduskasvu algus. USA ja tema liitlased ei hinnanud enam ohuallikaks mitte Nõukogude Liitu, vaid kiiresti tugevnevat Hiinat ja islamit.
Lääs otsustas vastukaaluks liita endaga kogu Nõukogude Liidu ja selle perifeeria, misjärel oleks tekkinud neljast geopoliitilisest ruumist koosnev maailm: Ameerika Ühendriigid, Euraasia, Hiina, islamimaailm. Alustati Euroopa Ühenduse muundamist Euroopa riigiks ning Nõukogude Liidu tükeldamist plaaniga see hiljem liita Euroopa riigiga perifeeria staatuses. Perestroika oli tegelikult Venemaa georuumi lagundamine/reorganiseerimine suurriikide (USA, Venemaa, Saksamaa) omavaheliste kokkulepete alusel.
Kuid läks teisiti, Venemaa hüppas perestroika vankrilt maha, Euraasia Ruumi ei tekkinud ning käesoleval ajal on maailm viiepooluseline – viie georuumi poolt moodustatud jõuväli erinevas staatuses vaheruumidega nende vahel.

§ 3. Milline tee oleks õige Eesti jaoks, kas säilitada iseseisvus või minna ELiidu võimu alla? Milline on üldse tsivilisatsiooni loomulik areng lähitulevikus, kas rahvuste ja rahvusriikide kadumine või alalhoidmine? Eesti Iseseisvuspartei (EIP) on veendunud, et õige tsivilisatsiooni paradigma järgmistel aastakümnetel on selline: võrdõiguslikud riigid ühendava eesmärgi all (=konföderatiivne harmoonia); ning vale paradigma on selline: rahvuseta maailmakodanikud üksikute kõige võrdsemate juhtimise all (=unitaarne maailmariik).
Eesti Iseseisvuspartei hinnangul on Euroopa Liiduga liitmise puhul tegemist klassikalise georuumi laiendamisega – NSVL punane kommunism on asendunud EL ekspansionismiga rahvusriikide arvel – ning ei pea õigeks sellega kaasa minna.

II UUSKOLONISATSIOON

§ 4. 1970. aastal purunes Bretton Woods’i kokkulepe, mille järgi riikide valuutad olid seotud kulla hinnaga ja algas järk-järguline üleminek kapitali vabale liikumisele riikide vahel. Samal ajal algas juhtivate Lääne riikide majanduspoliitikas üleminek vanalt konkurentsistrateegialt (niðikeskne, kulude minimiseerimispõhine strateegia) uuele konkurentsistrateegiale. Viimase olemuseks on kulude maksimeerimine turgude vallutamiseks nendega kohanemise asemel, tööliste kollektiivse võimu vähendamine (eelkõige tootmise siirdamisega mujale), sünergeetilise efekti taotlemine liitumiste ja neelamiste läbi, majanduskonkurentsis hammas-hamba vastu käitumismalli rakendamine, kus võitja võtab kõik (võit-võit asemel kaotus-võit). Tagajärjena tekkis maailm, kus nõrgemad riigid on uuskoloniseeritud tugevamate riikide poolt.

§ 5. Lääne suurriikide uuskoloniseerimispoliitika (=ressursside ja turgude, ka odava tööjõuturu, ent eelkõige odava kuid kvalifitseeritud tööjõuturu vallutamine majanduslike ja poliitiliste vahenditega) rakendati IMF ja WTO vahendusel. Eeltoodu tõi enesega kaasa nn globaliseerumise – kaupade, kapitali ja allhangete kasvaval määral vaba liikumise. Globaliseerumine on oma olemuselt maailma võimu- ja rahaeliidi äriprojekt, katse privatiseerida kasum ja ühiskonnastada kahjum, st et globaliseerumist pole tegelikult olemas, vaid on olemas globaliseerimine. Viimase haare ei puuduta muid olulisi aspekte – rahvaste vabadusvõitlus ja rahvusriikide arv maailmas pidevalt kasvab.

III EUROOPA LIIT

§ 6. Euroopa Liidu leping ja Amsterdami leping muutsid Euroopa Liidu sui generis moodustiseks, mis dünaamiliselt, nendesse lepingutesse üldsätetena kirjutatud üldiste eesmärkide ja Euroopa Kohtu ülimuslikkuse kaudu on saavutanud kompetentsi kompetentsi (=suveräänsus laiendada Euroopa õiguse ülimuslikkuse haaret liikmesriikide kõrgeima seadusandluse üle) ja muundub põhimõtteliselt pidurdamatult riikide liidust liitriigiks [2]. Peale seda kui Nizza liiduleping on kõikide liikmesriikide poolt ratifitseeritud, saab Euroopa Liidust tavaline liitriik oma konstitutsiooniga. Samas on alanud Euroopa Liidu ühiste sõjajõudude loomine (neid desorienteerivalt kriisivägedeks nimetades), politseiriigi loomine (Europolile on antud volitusi, mis lähevad vastuollu inimõiguste kaitse konventsiooniga).

§ 7. Ühisraha ja nelja EL põhivabaduse (kapitali, teenuste ja tööjõu vaba liikumine, elukoha vaba valiku õigus) kaudu muundub Euroopa Liit suurettevõtete-keskseks, ameerikalikuks, majandusagressiivseks subjektiks. Lissaboni tippkohtumisel 2000. aastal võeti vastu otsus saada maailma kõige konkurentsivõimelisemaks majanduseks 10 aasta jooksul. Majandusliku ründevõime tugevdamiseks ongi otsustatud läbi viia idalaienemine, esmase eesmärgiga saada juurde ressursse, turgu, territooriumi ning odavat kuid kvalifitseeritud tööjõudu [3].

§ 8. Seejuures on EL seadusandlus loodud nii, et “nael” Suure Peetri märsi jaoks on löödud vaid temale sobivale kõrgusele, st et idalaienemisest võidavad senised liikmesriigid, esmajoones nende riikide suurkapital. Väikese Peetri (Eesti ja teised üleminekuriigid) ülemängiv “kavalus”, minna Euroopa Liitu selleks, et kätte saada Suure Peetri märss, on mõtlevale inimesele piinlikust tekitav. Suur Peeter pidas vajalikuks teha isegi asjakohane märkus: “Kui eesmärgiks on saada rohkem raha, siis on mõttekam juba seista väljaspool ELi”, (Romano Prodi Pärnus, suvel 2001).

IV JULGEOLEK

§ 9. Miks rebased räägivad alati ainult sellest, kui ilus lauluhääl on varesel ja ei räägi sõnakestki juustutükist varese noka vahel? Miks hommikust õhtuni ja seinast seina püütakse selgeks teha, et Eesti on vaene, väike, vähetähtis, jne. Loomulikult sellepärast, et keegi on väga huvitatud hoidmaks rahvast teadmatuses, et Eestimaa on erandlikult rikas maa, iseäranis per capita arvestuses. Lisaks Euroopa kontekstis pretsedenditule loodusrikkustele (mets, põld, järved, meri, rannajoon, elaniku kohta väga suur territoorium, jne) on Eestis ka võimsad maapõuerikkused. Eesti Iseseisvuspartei peab oma missiooniks teadvustada ühiskonnale, et Eesti fosforiidivarud on suurimad Euroopas, diktüoneemavarud on praktiliselt ammendamatud (60 miljardit tonni), et Jõhvi maardlas on üle 0,5 miljardi tonni 31,5%-lise keskmise sisaldusega rauamaaki, Maardu maardlas 258 miljonit kuupmeetrit kõrgekvaliteedilist musta graniiti [4]. Juba on meie turbavarud sattunud väliskapitali räige rünnaku alla, pealetung meie suurimale rikkusele – puhtale põhjaveele – alles algab. Jne.
Planeedi lähitulevikuga seonduvalt on analüütikud üksmeeles vähemalt selles, et 21. Sajand saab olema kompromissitu võitlus ressursside pärast, ja et hästi läheb nendel, kellel on ressursse. Euroopa Liit, mis on end ressurssidest pedantselt puhtaks teinud, naudib enesekindlalt juba seda momenti ette, millal “varesed” oma juustutükid kukkuda lasevad. Ühe “varese” nimi on Eesti.

§ 10. Lisaks omab Eesti pretsedenditut geopoliitilist ressurssi kui kahte kontinenti ja Ruumi siduv territoorium. See asjaolu loob Eestile ainulaadsed võimalused, kuid samas esitab ka kategoorilise nõude – teada ja järgida stabiilsustingimust kahe Ruumi vahel. Ja nimelt: olukord kahe Ruumi kokkupuutepunktis saab olla ainult siis stabiilne, kui nende vahele jääb eraldav territoorium, mis on iseseisev, neutraalne kummagi suhtes ja seda kaitseb/kontrollib kolmas, eemalasuv, tugevam geopoliitiline ruum. Seaduspära toimivus ilmnes klassikalisel kujul 1920ndal aastal kui Saksamaa ja Venemaa olid samas “kaalus”, ning Eestit kontrollis eemalasuv tugevam Ruum – Inglismaa. Ainult nende tingimuste kokkulangevus võimaldas Eestil iseseisvuda. Analoogiline on olukord ka praegu: nii Venemaa kui EL on georuumidena väljakujunemata ning tugevnev USA mõju (NATO; mis aga siiski ei kujuta endast imperatiivi midagi Eestis USAle maha müüa või NATO täisliikmeks astuda) võimaldab Eestile iseseisvuse ohutu edasikestmise.

§ 11. Eesti Iseseisvuspartei on alati olnud Eesti NATOga liitumise poolt, kuid 11. sept. sündmused on komplitseerinud olukorda: USAs alanud järsk relvastumiseskalatsioon (relvastuskulud tõsteti 3,9%-lt SKPst üle 5%-i), soovimatus alluda oma välis- ja militaartegevuses ÜROle, USA-islami globaalkonflikt, jne. Liitumine NATOga ei kujuneks esimeses lähenduses julgeolekualaseks kaitseks, vaid tähendaks de facto Eesti tõmbamist sõjategevusse tsivilisatsioonide vahel, kohest sekkumist sõjategevusse. Õige otsuse leidmise keerukust arvestades peab EIP otstarbekaks, et liitumine NATOga toimuks referendumi kaudu. Juhul kui kõrgeim võimukandja, rahvas, teeb ebaõnnestunud otsuse, siis jääb ka vastutus tema kanda. Kuid sõltumatult NATO liikmelisusest peab Eesti jääma iseseisvaks riigiks ja saama uusautarkiliseks [5] geopoliitiliseks ruumiks.

§ 12. Uusautarkia. Kaasajal ei toimu riikide alistamine üldjuhul sõjalise jõu abil, vaid majandusliku ja poliitilise agressiooni kaudu. Vaheruumi staatuses olev riik saab olla uusautarkiline siis, kui toimub kõikide tema ressursside, kaasaarvatud geopoliitilise ressursi õige haldamine (Eesti ressursside õige haldamise kohta vt § 18, 20-22). See tagab riigile globaliseeruva majanduse tingimustes julgeoleku ja majandusarengu; kusjuures geopoliitilise ressursi määrab mitte sidemete puudumine teiste ruumidega, vaid vabadus sidemete valikul, mis võimaldab rakendada geopoliitilise tasakaalustatuse printsiipi.

§ 13. Seega on Eesti julgeoleku tingimused:
· Eesti peab jääma iseseisvaks riigiks;
· Eesti peab täitma oma geopoliitilis-imperatiivset kohustust/missiooni: vahendama Ruume ja kontinente tasakaalustatult, lävides võrdselt väärikalt kõikidega, sealjuures vastastikuse kasulikkuse alusel, st et Eesti peab saama n-ö maailmariigiks, (nii nagu aatomireaktor vajab tusvardaid, nii vajab maailm stabiilseid vaheruume – maailmariike) kaasarääkijaks poliitikas;
· Eesti välispoliitika tähtsaimaks aluseks tuleb võtta geopoliitika;
· tuleb rakendada rahvusliku majandussektori (=residentide majandustegevus) kiirareng ja prioriteet mitteresidentide majandustegevuse ees.
Meie välispoliitiline/geopoliitiline strateegia on õige ja õnnestunud, kui Eesti sõjaline julgeolek pannakse paika kolmepoolsetel läbirääkimistel Eesti-USA-Venemaa globaalpoliitilise küsimusena.

§ 14. Kui aga Eesti ei suvatse jääda iseseisvaks, siis tuleb arvestada, et astumine ELi asetab mitte-eesti elanikkonna väljapääsmatusse olukorda seoses sellega, et vene keelt kõnelevad isikud Eestis on huvitatud ühinemisest ELga sellepärast, et nende arvates paraneks nii nende majanduslik olukord [6]. Et aga keskmise eestimaalase jaoks liitumine tähendab majanduslikku kollapsit [7], siis saaks mitte-eestlaste lojaalsus kiiresti otsa. Seega “Suur Peeter” Pärnus eksis, kui ta ütles, et: “EL on midagi muud, EL on ühine tulevik.” Euroopa Liidul ja Eestil ei saa enam olla ühist tulevikku – ühinemise tulemuseks oleksid lähitulevikus rahutused mitte-eestlaste lojaalsuse kadumise läbi.
Eesti julgeolekulahend kolmepoolsete läbirääkimiste alusel ning iseseisvus lahendaks põhilised sõlmküsimused ja avaks võimaluse rahvusküsimuse lahenduse segavariandile: eesti poolel integreerida need, kes seda soovivad, ja vene poolel repatrieerida need, kes ei soovi integreeruda. Tööjõu nappus ja sündivuse järsk langus sunnib Venemaad lähitulevikus käivitama mahuka repatrieerimisprogrammi, mis aga laieneb Eestile vaid siis, kui rahvusküsimus lahendatakse vastastikku vastuvõetavatel alustel. Sedakaudu avaneks ka võimalus majandussuhete normaliseerimiseks Venemaa ja Eesti vahel.

§ 15. Eesti rahvusliku majandussektori [8] taandarengu kiire lõpetamine on obligatoorne, sest enamuse inimeste majandusliku olukorra pidev halvenemine viib mingil lähihetkel lojaalsuse katkemiseni ka seda teed pidi. Seda ühest küljest. Teisest küljest ei saa riik, mille majandus on allutatud väliskapitali poolt, olla geopoliitiline vahendaja, tegija maailmapoliitikas.

V MAJANDUS

§ 16. Eesti on filigraanselt tüüpiline majandus- ja välispoliitiliselt uuskoloniseeritud riik [9]. Eestil puudub oma majanduspoliitika, sest praegune valitsuse majanduspoliitika on de facto IMFi ja Euroopa Liidu majanduspoliitika Eestis, ning Eesti välispoliitika on aga USA ja Euroopa Liidu poliitika Eestis. On vältimatult vajalik luua oma arengustrateegia, anda riigile tagasi tema roll kui ainuvõimalik garant riigi arengu ja rahva sotsiaalse kindlustatuse tagamisel.

§ 17. Käesolevaks ajaks on maailm majandusstrateegiliselt grupeerunud neljapolaarseks:
1. uusliberalistlik kapitalism (Lääne arenenud tööstusriigid);
2. Kagu-Aasia rahvuslik protektsionism (Hiina, Jaapan, L-Korea, Malaisia, Taivan, jne);
3. IMFi käsundusstrateegia: kõik privatiseerida, majandus liberaliseerida, hoida eelarve tasakaalus, viia riigi roll miinimumini (valitsusalaks uuskoloniseeritud riigid);
4. survivalism (eelkõige kolmanda maailma nõrgad riigid, mis võitlevad ellujäämise eest, kus majanduspoliitikat on raske üles leida või kuhugi lahterdada).
Eesti asub kolmandas sektoris.

§ 18. Majandusliku ja poliitilise uuskolonisatsiooni lõpetamiseks Eestis tuleb riik viia kolmandast sektorist teise, mis tähendab vältimatult järgmisi kvalitatiivsed meetmeid:
· võtta tagasi liitumistaotlus Euroopa Liiduga;
· lõpetada koheselt IMFi nn soovituste täitmine ning üle minna rahvusliku majandussektori kesksele majanduspoliitikale;
· viia Eesti Panga seadus täpsesse vastavusse kaasaegse eduka iseseisva riigi keskpanga seadusega, muuta Eesti Pank ka tegelikkuses Eesti riigi ja rahva huve teenivaks riigi keskpangaks [10];
· taastada/luua kogu klassikaline pangandusspekter: rahvuslik pangandus (sealjuures esmajoones ühistegelik pangandus ja hüpoteegipank), erinevate georuumide kapitali esindav kommertspangandus, riiklik kommertspank, jne [11].
Kuni kõik ülaltoodud tingimused pole üheaegselt täidetud, ei ole kohaliku elanikkonna rõhuva enamuse (ca 80% elanikkonnast) elatustaseme tõus võimalik põhimõtteliselt.

§ 19. Praeguse olukorra jätkumine viib pöördumatute tagajärgedeni: ELga liitmine, rahvusliku majandussektori lõplik hukkumine, jne, mille vältimatuks loogiliseks lõpuks eesti rahvale oleks oma kodumaa kaotamine, n-ö aborigeniseerumine – uuskoloniseerimisprotsess läheks oma loomuliku lõpuni, toimuks eesti rahva käest territooriumi ülevõtmine. ELiitu astudes muutuks kogu meie rahvuslik rikkus kättesaadavaks EL kodanikele, ning kõik, mis ülesostmist väärt, ostetaksegi ära. Ennekõike maa, sest eestlaste olematu ostuvõime ei suuda ülesostmist takistada. Väikerahvas, kes on kaotanud oma rahvusliku rikkuse, on sellega kaotanud ka kodumaa. Erinevalt sõjalisest okupatsioonist, mis alati kord lõpeb, majandusokupatsiooni kaudu kaotatud kodumaad pole võimalik tagasi saada. Kõik see ongi territooriumi ülevõtmine.

§ 20. Alles peale seda kui Riigikogus saavad ülekaalu iseseisvusmeelsed jõud, on võimalik tuua riigi majandus välja allakäigu keerdest. Selleks tuleb kvalitatiivse miinimumina:
· võtta aluseks kaubandusprotektsionismi puudumine nii impordi kui ekspordi osas, st et Eesti peab rakendama pariteetse väliskaubanduspoliitika;
· muuta välisinvesteeringute poliitikat nii, et poleks võimalikud välisinvesteeringud, mille eesmärgiks on meie siseturu ja ressursi vallutamine;
· lubada välisinvesteeringuid (võimalikult võrdselt) kõikidest geopoliitilistest ruumidest;
· tagada rahvuslikule ettevõtlusele paremad tingimused või siis vähemalt võrdsed tingimused võrreldes mitteresidentide majandustegevusega Eestis, seda nii seadusandluse kui ka ettevõtluskliima osas, rakendada rahvusprogrammide keskne majanduspoliitika;
· iga rahvusprogrammi puhul tuleb otsida võimalust ja kaaluda otstarbekust võtta programmi vundamendiks rahvusvaheline(sed) ühisprojekt(id);
· funktsionaalselt restruktureerida majandusministeerium põhimõttel: väliskaubandus- ja rahvuslike programmide ministeerium.

§ 21. Rahvusprogrammide keskne majanduspoliitika tähendab seda, et rõhuasetus on tehtud (eksport)tootmisele milles iga rahvusprogrammi sisendi moodustab üks rahvusliku rikkuse komponent (või ka mitu üheaegselt), näiteks mets, põld, põlevkivi, geograafiline asend (Ida-Lääne transiidi aspektist kui meie rahvusliku rikkuse üks komponent), jne. Välisinvesteeringute poliitika georuumide tasakaalustatuse printsiip tagab sellise koosluse juures majandusliku uusautarkia, st et tootmise edukat algust ja kulgu ei saa keegi uuskolonistlikel kaalutlustel häirida. Rõhuasetus tootmisele on tehtud lihtsal (tegelikult imperatiivsel) põhjusel, sellepärast et iseseisev tootmine annab keskmiselt kolm korda suurema lisandväärtuse kui allhangete täitmine, ning rahvusprogrammide-keskse majanduspoliitika korral ei sõltu ka kellegi suvast väljaspool riiki. Lihtsustatult võib öelda: majanduslik uusautarkia on rahvusprogrammide keskne tootmine [12] geopoliitiliselt tasakaalustatud välisinvesteeringute keskkonnas.

§ 22. Selleks, et olla majanduslikult võimeline täitma oma rolli geopoliitilise subjektina, tuleb:
· tagasi osta (aktsiate kontrollpakk) raudtee ja infrastruktuuri osas;
· allutada väliskapital rahvuslikele ja n-ö maailmariigi missiooni huvidele, mis aga ei tähenda väliskapitali abistavast rollist loobumist; vastupidi, globaaltegijana on tagatud väliskapitali huvi plahvatuslik kasv kahjustamata seejuures riiki, rahvast ja rahvuslikku rikkust;
· teha seadusandluses eelistusi rahvusvaheliste organisatsioonide, finantsinstitutsioonide, suurte välisfirmade, jne esinduste rajamisel Eestisse;
· normaliseerida suhted kõikide mittevaenulike riikidega.

VI Punctum saliens

Käesoleval doktriinil on täita tähtis ajalooline roll: olla tõendiks selle kohta, et mitte kõik ei läinud kaasa riigi ja rahva mahamüümisega, vale, arguse ja konjunkturismiga, eesti rahva uusorjastamise salakavala plaaniga, et mitte kõikide mõistus ei uinunud.
Juhul kui Eesti riik ja rahvas hukkuvad käimasoleva uuskoloniseerimise ja territooriumi ülevõtmise läbi, siis saab see dokument ka tõendiks selle kohta, et Eesti avalikkust hoiatati õigeaegselt, et pakuti õigeaegselt välja ka optimaalne lahend, võimaldamaks eesti rahval uue eesmärgistuse tekke, sotsiaalse tellimuse tekke.
Tee uuele taasiseseisvumisele saab alata vaid sellest, et lõpetetakse vähimgi toetus erakondadele, mis viivad Eestit Euroopa Liitu, lömitavad välisinvestorite ees, seavad nende huvid ettepoole riigi ja rahva huvidest; et antakse kogu toetus vaid nendele erakondadele, mis asetavad kompromissitult esikohale iseseisvuse, seavad rahvusliku majanduse numbriks üks ning panevad välisinvestorid rahvuslike huvide teenistusse. Objektiivseid takistusi ei ole.
Eesti peab tegema koostööd kogu maailmaga ja mitte inkorporeeruma Euroopa Liiduga, sest Euroopa Liiduga pole võimalik integreeruda. Eesti seisab valiku ees, kas uuesti suurde liitu “vanemate vendadega”, või siis jääda vabaks inimeseks vabas ja iseseisvas, majanduslikult kiirarenevas Eestis kui n-ö maailma Ðveitsis – geopoliitilises maailmariigis. Eesti on erand erandite hulgas. Erandlik on ka Eesti missioon – olla rahuriigiks.
Vabadust me kõrgeks kiitkem! [13]

Vastu võetud Eesti Iseseisvuspartei juhatuse istungil 12.novembril 2001. a.
(Juhatuse liikmete allkirjad)

© Eesti Iseseisvuspartei
© Vello Leito

 

[1] Sõna maailmariik tähistab siin mõtet, et stabiilses ja geopoliitiliselt tasakaalustunud olukorras on vaheruumil õige poliitika korral nii võimalus kui kohustus lävida suurriikidega kui võrdne võrdsega ning sedakaudu mõjutada maailma arenguid rahvusvahelisel tasandil, st et on võimalus olla riigiks maailmapoliitikas.
[2] . Vt ka EIP pressiavaldus: “Eesti Iseseisvuspartei avaldus suveräänsuse küsimuses,” 08. august 2001, ning “Ei? Jaa? – Euroväitluse alused”, Tallinn 2001, lk 98.
[3] Seejuures arvukate karmide lisatingimustega on tagatud see, et tööjõuturg ei avane idalaienemis-riikide lihtööjõule. Soomes valitsuse tellimusel läbiviidud analüüsis prognoositakse, et idalaienemise kaudu tuleks Soome üksnes 5000 töötajat aastas (andmed STT, 28.06.01), mis tähendab, et Eestist pääseks sinna tööle vaid ca 100 inimest aastas.
[4] Vt näiteks “Eesti maapõuerikkusi”, Rein Raudsepp, jt, Eesti Geoloogiakeskus, 1993.a.
[5] Võõrsõnade leksikon: “‘autarkia’, kr autarkeia, enesega rahuldumine, riikide või riikide rühma majanduspoliitika, mis on suunatud rahvusliku majanduse sisseveost sõltumatuks muutmisele.” Sõna tuli rahvusvahelisse keelepruuki enne Esimest maailmasõda. Tänapäeval on autarkia endiselt ülimalt aktuaalne, võib öelda, et muutub üha rohkem eluliselt oluliseks, kuid selle praktiline sisu on laienenud ega hõlma üksnes sõltumatust sisseveost.
[6] 2001.a. jaanuaris avalikustatud arvamusküsitluse alusel vaid 28% mitte-eestlastest pidas oma majanduslikku olukorda paremaks kui viis aastat tagasi ja ometi 62% nendest kiitis küsitluses valitsuse majanduspoliitika heaks. Miks? Mõistagi sellepärast, et loodavad valitsuse EL-liitumis-poliitika läbi kiiresti jõukaks saada.
[7] Liitumisel ühise majandusruumiga kaotab mittekonkurentsivõimelise riigi ettevõtlus, eelkõige väike- ja keskmine ettevõtlus paratamatult tugevama riigi omale. Selline olukord on maailmas korduvalt esinenud. Näiteks Mehhiko liitumise järel NAFTAga tõusis tööpuudus juba aasta pärast üle 50%-i; Türgi ühines vabakaubanduslepingu kaudu Euroopa Liiduga 1996. aastal, 2001. aasta alguseks oli pankrotistunud üle 30%-i väikeettevõtlusest ning rahvas tuli tänavale. Sellist asjade käiku on EL poolt arvestatud ja liituvalt riigilt nõutakse kohustuslikult konkurentsivõimelisust (nn Kopenhaageni 2. kriteerium). Aga Eesti rahvuslik majandus pole ei konkurentsivõimeline ega isegi jätkusuutlik.
[8] NB! Sisemajanduse koguprodukt (SKP) ei väljenda rahvusliku majandussektori lisandväärtuse suurust, sest sisaldab eneses ka mitteresidentide kasumit (netotulu). Kui viimane maha lahutada jääb alles rahvuslik koguprodukt (RKP), mis Eesti puhul on ca 15-20% võrra madalam.
[9] Uuskoloniseeritud riigile on iseloomulik, et riigis toretsevad kaubandusettevõtted, kus aga müüakse valdavalt importkaupa, rahvuslik tootmine kiratseb, üldine ostujõud on madal, keskklass aheneb ning varanduslik ebavõrdsus kasvab kiirenevalt, korruptsioon aga veelgi kiiremini. Seega eesti vaimuinimesed eksisid kui nad oma avalikus pöördumises väitsid, et Eestis valitseb sügav kriis.See ei ole nii. Uuskoloniseerituse staatus on Eestis välja kujunenud, ning avalikus pöördumises esiletoodud ilmingud on sellele staatusele iseloomulikud..
[10] Eesti uuskoloniseerimise legaliseerisid need Riigikogu liikmed, kes võtsid vastu Eesti Panga seaduse, mis tõstis EP riigiks Eesti riigi kohale – täielikult väljaspoole nii Riigikogu enese kui valitsuse võimupiirkonnast.
[11] Uuskolonisatsiooni kõige olulisemad relvad on raha (laenud ja investeeringud) ning kohaliku panganduse kontrollimine. Mõistmaks selle meetme kaalu tuleb teada, et uus konkurentsistrateegia näeb ette pangalaenude andmist vaid koloniseerijale kasulikele projektidele. Selles osas on õpetlik mõttes läbi mängida kaks olukorda. Esiteks, kui oleks vaja saada pangalaenu rootsi pangast – mil nimeks Hansapank – Rootsi tooteid edasimüüva firma asutamiseks ja teiseks, kui oleks vaja saada laenu tubakatööstuse või tselluloositööstuse taastamiseks Eestis. Mäng mängitud, pilt selge..
[12] Mõiste ‘rahvusprogrammide keskne tootmine’ ei tähenda kõikide rahvusliku rikkuse komponentide kohest käikulaskmist, küll aga tähendab kõikide rahvusprogrammide kohest koostamist. Millal, kuidas ja milline komponent käiku lasta, see on juba majandusstrateegia küsimus.
[13] Doktriini “Eesti iseseisvus ja majandus – Eesti kui geopoliitiline uusautarkiline ruum” on välja töötanud Vello Leito. Käesolev raamlahend on lahti kirjutatud laiemale lugejaskonnale raamatutes: “Euroopa Liit tagantvaates”, Vello Leito, Tallinn 2000, ning “Eesti & geopoliitika”, Vello Leito, Tallinn 2001.

 

 

 

 

 

Kommentaar Eesti Iseseisvuspatrtei doktriini juurde

Eesti jaoks optimiseeritud arengustsenaariumi otsingud algasid juba 1991. aasta lõpus seonduvalt sellega, et Vello Leito oli Eesti Komitee juhatuse mittekoosseisuline nõunik, ning Eesti Komitee omapoolse lahendi välapakkumine tundus igati loogilisena ja tarvilikuna. Töö on kestnud tänaseni ja pole täiesti valmis praegugi. Doktriini lahtikirjutus saab koosnema kolmest raamatust, lisaks mainitud kahele püüab V.L. enne 2003.a. Riigikogu valimise üllitada ka viimase, ainult majandust käsitleva raamatu – majandusdoktriini.
Järgnevalt olgu toodud väljatöötluse algaastailt väike näide, veidi lühendatult peatükk: “Eesti arengustrateegia aastaks 2000″, ptk autor Vello Leito ja allikaks brosüür: “Eesti tee”, Tallinn, 1992, lk 11-16.

EESTI GLOBAALKONTEKSTIS

Enne kui selgitada, milline on Eesti tee ja kuidas selleni jõuda, tõdegem kainelt kaalutledes, millised on Eesti eelised sisenemisel rahvusvahelisse suhtlemisse-konkurentsi; mis see on, mis eristab seda väikest maalappi teistest, millised on meie trumbid. Neist tähtsaimad on neli:
· suhteliselt kõrge rahvusliku rikkuse tase (s.o rahva võimekus ja töökus);
· geograafiline asend;
· Eesti on mereriik kahe jäävaba sadamaga (Paldiski, Tallinn);
· erakordselt täiuslik infrastruktuur transpordis (NB! peale lõpuniehitamist rahvusvahelise ühishuvi ja koostöö alusel);
Tähtsaim neist on esimene, mis annab aluse väita, et erandlik tee on meile jõukohane. Selles pole raske veenduda, kui tuletada meelde, millises olukorras oli Eesti 1920. aastal. Alustades palju raskemast seisust kui praegu, jõudis Eesti 20 aasta jooksul Euroopa arenenud riikide hulka, lõi oma riigi, mille majandust ja kultuuri imetleme veel tänapäevalgi. Niisiis – meie genofondi poolt ei ole takistusi sellise saavutuse kordamiseks.
Põhjalikku lahtirääkimist vajab infrastruktuur. Seda tuleb teha lähtuvalt kolmest olulisest arengutendentsist Euroopas, eriti Balti basseinis:
1. Euroopas on väljaehitamisel kiirraudteede võrk kui maismaatranspordi kõige kiirem, saastevabam ja odavam viis, vähendamaks koormust auto- ja lennutranspordile.
2. Euroopa ja Kagu-Aasia vahelises raudteetranspordis on tekkinud oluline pingestumine, sest Euroopa ja Kagu-Aasia majandusrühma vaheline side on takistatud läbi Venemaa kulgeva raudteetrassi vähese läbilaskevõime tõttu. Seepärast kiirraudtee ehitatakse välja Balti basseinist kuni kiirtrassi alguseni Venemaal. Küsimuseks on: kas pais vallandub Leedu, Läti, Soome või Eesti kaudu, millal see vallandub ja kelle initsiatiivi alusel?
3. Mitmed futuroloogilised uurimused Euroopas osutavad, et Euroopa arengupiirkond siirdub üle Balti basseini. Piirkond hõlmab Põhjamaid, Venemaa kirdeosa, Baltikumi, Poolat, Saksamaad. Lähimatel aastakümnetel tõusevad investeeringud selles piirkonnas miljarditesse dollaritesse.

Meile sisaldub öeldus lihtne sõnum, et tulevikule ei ole võimalik vastu minna negativistliku hoiakuga, Eesti arengukava peab olema rahvusvaheliste ootustega kooskõlas, globaalne. Suurt rõhku tuleb asetada rahvusvahelistele ühisprojektidele, kus meie “rahaks” oleks põhiliselt nõusolek koostööks ja tegelik koostöö.
Rahvusvahelise rikkuse (veidi vananenud) paradigma kõlab: töökus, kapital, maavarad. Eesti tähtsaim “maavara” on transpordi infrastruktuur kui objektne, maaga seotud rikkus. Selle mõtte lahtirääkimine on kõige hõlpsam nelja konstruktsiooni abil.

ESIMENE KONSTRUKTSIOON

Alustagem vastamisest retoorilisele küsimusele: miks nii vähe teadvustame, et Eesti on potentsiaali poolest tähtis mereriik, või mis tegelikult teeb mereriigist mereriigi, merelinnast merelinna, meresadamast meresadama? Ainult tema sidestuse aste maismaatranspordiga! Tänapäeval ei piisa siduvaks maismaatranspordiks maanteetranspordist, areng planeedil on läinud selles suunas, et jätkub autovedude mahulise osatähtsuse vähenemine raudteetranspordi kasuks; viimase arenguna Euroopas aga kiirraudteede kasuks. Eesti on küll praegugi mereriik, kuid võib eksimatult väita, et tõeliseks mereriigiks teeks Eesti siiski Tallinnast Petseri kaudu Jaroslavlini kulgeva raudtee ümberehitamine kahesuunaliseks kiirelektriraudteeks (Pologoje jaamast edasi juba läheb kaherealine kiirraudtee kuni Vaikse ookeani rannikuni), ning Pärnust üherealise kiirelektriraudtee väljasehitamine Mõisaküla ja Valga kaudu Tallinn-Petseri liinini. Nimetagem seda transkontinentaalseks kiirraudteetrassiks Tallinn/Pärnu-Jaroslavl-Jekaterinburg-Vaikse ookeani rannik. Olgu märgitud, et see oleks ainuke kiirtrass Baltikumi basseinist. Praegu tegutsevad transkontinentaalsed trassid (Riiast ja Klaipedast) on lootusetult amortiseerunud, üle koormatud, rongide keskmise kiirusega, mis sobiks möödunud sajandisse.
Tõelist mereriiki on aga võimalik teha veelgi tõelisemaks. Balti mere kaldal on kolm jäävaba sadamat: Tallinn, Klaipeda, Paldiski. Neist halvim on Tallinn, parim Paldiski! Järgmise sajandi mereriigile sobiks vaid selline asjade käik, et rahvusvaheliste koostööprojektide alusel tuleks Paldiski linnast ehitada kaasaegne linn, võimas merekaubandussadam-ärikeskus, mis võtaks enda kanda suurema osa mahulistest transiitveostest: puit kivisüsi, kütus jne. Tallinna sadama kaubakäivet oleks võimalik selle arvel vähendada, arvestades sadama ebasoodsamat asendit.
Tõepoolest: mereriigist teeb mereriigi raudteetransport, vähemal määral autotransport. Kuid rahvusvahelise hinnangu – täiuslik – saab anda vaid sellisele infrastruktuursele kompleksile, mis sobival viisil seob veel neljandagi transpordiliigi – õhutranspordi. Lausa hämmastav, sobiv lennuväli on juba olemaas, vaid kolm kilomeetrit raudteest Tallinn-Paldiski ja vaid viisteist kilomeetrit Paldiskist, nimelt Ämari lennuväli.
Kuid esimest konstruktsiooni on võimalik veelgi paremaks teha, funktsionaalselt laiendada. Tallinna vanalinn on keskaegne, hästi säilinud turismi vaatamisväärsus, millel vaid vähe võrdseid Euroopas. Tallinna külastas nõukogude võimu ajal rohkem turiste kui ühtegi teist NLiidu linna, välja arvatud muidugi Leningrad ja Moskva. On igati loogiline, et tulevikus saab Tallinn ka turismi ja maanteevedude transiitmagistraali Via Baltica alguspunktiks.
Kõiki kirjeldatud elemente koos ja koosmõjus vaadeldes võib anda Tallinnale (koos Paldiskiga) sellise lühiiseloomustuse, mis peab paika 5-10 aasta pärast, juhul kui seda nii soovime ja realiseerime: kontinentidevahelise transpordi tähtsaima transiitkanali Balti meri – Aasia mandri alguspunkt, rahvusvaheline poliitika- ja kultuurialaste kohtumiste paik, rahvusvaheline ärikeskus – firmade esinduste linn, turismilinn.

TEINE KONSTRUKTSIOON

Saksamaal kavandatakse kuuerealise rahvusvahelise automagistraali rajamist Saksamaalt läbi Poola, Balti riikide, Sankt-Peterburini. Saksamaa ulatuses plaanitakse selle valmimist 1996. aastal, täies ulatuses sajandi lõpuks. Magistraal lõikuks transkontinentaalse trassiga Tartu lähedal. Tekib järjekordne võimas infrastruktuurne sõlmpunkt – transeuroopa autotransport, transkontinentaalne raudteetransport ja õhutransport. Viimase puhul on silmas peetud Tartu sõjaväelennuvälja rakendusvõimalust, mis Euroopa mõõdupuu järgi võimsa lennuväljana oleks kasutatav esialgu osaliselt nn Baltic Airport’i funktsioonides.
Ka seda konstruktsiooni on võimalik funktsionaalselt laiendada. Tartu ülikool on Euroopa vanimaid ja kõrge teadustasemega. Koos praegu olemasolevate ja juurde loodavate teadusasutustega võime kujundada Tartust teadlikult ja süsteemselt rahvusvahelise teaduse koostööketi ühe lüli tähtsas infrastruktuurses sõlmpunktis Euroopa ja Aasia vahel. Tõsised teadustulemused fundamentaaluuringutes ei ole võimalikud ilma rahvusvahelise koostööta; taoline lahend annaks vundamendi rahvusliku teaduse, fundamentaalteaduse uuestisünniks Eestis, Tartu linnaga liidrirollis.

KOLMAS KONSTRUKTSIOON

Seni on püütud viia Pärnu linna arvestatavalt kaalukana Eesti kaardile; kuid hõlpsam sellest on viia Pärnu linn hoopis maailmakardile. Selleks piisab vähesest:
· Mõisaküla tuleb siis ühendada raudtee abil Valgaga, kogu trass muuta üherealiseks elektrikiirraudteeks kuni lõikumiseni kiirtrassiga Tallinn – Aasia kontinent;
· Pärnu raudsild tuleb taastada ülestõstetavana;
· ülalpool silda rajada merejahtide kai, mis sisuliselt tähendaks kilomeetrite pikkuselt merejahtidele boksikohti, taoliste järele valitseb suur nõudlus kogu Balti basseinis;
· enne uut silda rajada kai konteinerveo laevadele.
Kuna Pärnu on juba merekuurort ja saab Via Baltica linnaks, ning kui sellele lisandub kirjeldatud infrastruktuur, siis saamegi terviku, mis hõlpsasti pääseb maailmakaardile kui rahvusvaheline ärikeskus, ladustuskeskus konteinervedudele, kontinentidevahelise transpordisoone alguspunkt, ärimeeste kõrgluksuslik kohtumis- ja suvituspaik oma merejahiga sadamas või eralennukiga praegusel Pärnu sõjaväelennuväljal.

NELJAS KONSTRUKTSIOON

Mida ütlevad nimed Panama, Suess, Gibraltar? Need on kontinentide ühendus-eralduspiirkonnad; neid on kolm ja kõik nad on globaalpoliitikas võtmepositsioonil. Nüüd tähelepanu! Euroopa ja Aasia vaheline põkkumispiirkond pole mitte Uraalides, ka lähitulevikus mitte. De facto mõningal määral, potentsiaali poolest täiel määral, on selleks Baltikum. Seega on kontinentidevahelise põkkumispiirkondade täielik nimekiri: Panama, Suess, Gibraltar, Baltikum. Eesti (Baltikumi) arengustsenaarium globaalperspektiivist vaadatuna on sellega sisuliselt valmis: meie teeks nii poliitiliselt kui majanduslikult on kontinentide põkkumispiirkondade rolli teadlik omaksvõtt, funktsioonide täitmine rahvusvaheliste lepete-lepingute alusel, sealjuures osapooltele Baltikum-Euroopa-Aasia vastastikku kasulikult, huvide tasakaalustatuse põhimõtet järgides.
Täiesti uut kvaliteeti rahvusvahelises lävimises tähendaks vahendamine teljel: üleindustrialiseeritud Vana Maailm – uut tulemist hoogsalt ette valmistav, iidse vaimukultuuriga Aasia. Mitte niivõrd majanduse, informatsiooni, kultuuri jne osas, kuivõrd eetika, planeedisäästliku maailmavaate, tarbimiskultusele vastanduva inimese sisemise rahu ja rikkuse prioriteedile rajatud väärtushinnangute vallas. Samuti on selge, et Eesti kui rahvusriigi seisukohalt oleks uueks kvaliteediks ka konkurentsitu võimalus transformeerida Baltikumi kui Telje keskpunkti poliitilist potentsiaali majanduslikuks.
Rahvusvahelises ja globaalses lävimises lideeriks Tallinn poliitika ja majanduse osas, Tartu teaduse ja kultuuri vallas ning Pärnu rahvusvahelise ärikeskuse ja kuurordi rollis. Kõik need kokku aga kujundaksid ühtse terviku, nn Põhjamaade Genfi, nii oma funktsioonide kui ka rahvusvahelise maine poolest

Print Friendly

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>