Facebook: 
   Sisu: 
 

(:)kivisildnik | (:)aitab ehk juba multikultuuri mõrvadest

Möödunud sajandi üheksakümnendate keskel olin ma sõltumatu päevalehe Post töötaja ja mäletan, et sai kirjutatud Tartus Hiinalinnas juhtunud õudusest, kus koerad puresid lapse surnuks. Tegemist oli vaimselt ebastabiilse vanamuti koerakarjaga, kelle eideke oli tänavalt üles korjanud – suur loomaarmastaja, nagu ta oli. Armastus ajas üle ääre, aga toita ta oma peletisi kas ei viitsinud või ei jõudnud, ja nii ta siis näljutas kiskjakarja suurest armastusest niikaua, kuni need ogaraks läksid ja lapse maha murdsid. Kahju hinnati siis 2000 krooni midagi, uues okupatsioonivääringus 150 euro tuuris.

Loomaaed on see suur armastus, öeldakse ühes klassikalises filmis. Loomad on lahti, ütleb üks laulusalm. Paraku on eurooplased oma sõgedas ja pimedas armastuses barbaarsete hõimukommete vastu korraldanud palju hirmsamaid veretöid kui Hiinalinna vanamutt. Euroopa poologarad eidekesed ja eidestunud onud on mahitanud lõputu hulga hirmutegusid ja tapatalguid. Nimetan vaid esimesena meenuvaid: Pariis 1, Pariis 2, Köln, Malmö 1-131, nüüd siis natuke Brüsselit takkaotsa.

Arvamusliidrid, propagandamaod, korrumpeerunud lojused ja progressiivsed tattnokad soiuvad teadagi üksikjuhtumitest, mis ei ole üldse seotud immigrantidega. Köln ka ei olnud, mäletate kõiki neid Saksa ja Eesti tolguseid, kes Kölni uudise järel manasid: ei ole seotud, ei ole seotud. Tsahknagi on lõpuks suure armastuse mantra selgeks saanud: ei maksa mehaaniliselt siduda, ei maksa mehaaniliselt siduda.

Juhin tähelepanu sellele, et Eesti meediatarbija ees ei ole ükski Kölni valetaja veel vabandanud, samuti ei ole ükski meediaväljaanne Kölni valede asjus avaldanud õiendust. Sellised need valetajad on: jultunud ja karistamatud. Mul ei ole midagi valede vastu, aga kui need toovad kaasa ühe massimõrva teise järel, tuleb tahtmine rahureligioon vabatahtlikult vastu võtta, et saaks lõpuks ometi rahu.

Pime armastus tuleb kriminaliseerida

Meil räägitakse vihakõne kriminaliseerimise vajadusest. Seda muidugi siis, kui minusuguseid on vaja vaikima sundida. Totrus. Ma ütlen teile, et pime ja sõge armastus tuleb kriminaliseerida ja probleemid kaovad nagu võluväel. Kõik, mis tapab, on kriminaalne; kõik, mis vägistab, on kriminaalne; ja kõik, mis toob kaasa massimõrvad, terrori ja massivägistamised, on kriminaalne.

Sotsilimukate ja liberaalmolluskite armulugu on lõppenud verises sogas, nagu me seda Foks Kraimi kanalil iga päev näha võime. Aeg on kriminaalne armusoig lõpetada ja kuriteo õhutajad ning kaasosalised vastutusele võtta. Ma ei näe vahet sõjapropagandal ja lillaroosade armusoiul – tulemus on verine kaos, tulemus on inimsusevastane roim. Need kuriteod ei aegu. See on Brüsselis näha nagu peo peal ja mina pole selles süüdi, et ma vihkan roimareid ja roima õigustajaid, vihkan ka roima kaasosalisi ja kuriteo kinnimätsijaid. Vihkan, põlgan, jälestan.

Ma ei saa nendest mõrvarikaltsudest aru. Eriti nendest, kes lasevad bandiidid maale, ega nendest, kes lasevad oma niinimetatud kodanikud ISISe pealõikajate juurde päid lõikama, lasevad nad siis karistamatult Euroopasse tagasi, lasevad neil organiseeruda, lasevad neil Pariisis tapatalguid korraldada, püüavad siis peamehe kinni ja lasevad siis peamehe jälle lahti ja siis sõdivad Brüsseli getos getomeestega, kes haaravad relva, et pealõikajate peameest politsei eest kaitsta. Absurd.

Kus näed eurooplust – näita ust

Euroopa on meile vaenulik katkupesa, põlisvaenlane orduaegadest peale ja surmava ohu allikas ning selle jälkusega tuleb kõik suhted kohe katkestada. Euroopa diplomaadid välja saata, Euroopa kapital riigistada, Euroopa vastikud seadused ja lepingud silmapilkselt tühistada. Need, kes oma pealinna lasevad maha põletada, ei ole meie liitlased, need on idioodid. Uroodid, nagu ütleb väga austatud Kaur Kender.

Kas tahate, et teie lapsed maha tapetakse, ära vägistatakse või orjadeks müüakse? Kui ei taha, siis Euroopa uks pauguga kinni. Euroopa ahvikari ei ole enam inimkonna ega tsivilisatsiooniga kuidagi seotud. Brüsseli vaimunõder seltskond on inimkonnale jäädavalt kadunud. Aitab vaimuhaigete märatsushoost. Päästku end, kes saab!

Eesti vajab restarti, euroopameelne seltskond tuleb saata Euroopa avarustele multikultuuri rõõme, terrorit ja pagulasestaatust nautima. Euroreeturite peamehed tuleb muidugi anda kohtu alla, aga tavalised kaasajooksikud jooksku oma pealõikajatega kaasa seal, mitte siin. Meil on olnud jüriöö, meil on olnud madisepäev, meil on olnud küüditamine ja Sinimäed – meie jaoks on terror läbitud etapp ja sellest meil enam midagi õppida ei ole. Aitab.

Võime Euroopat aidata, aga ei pea

Euroopa on niivõrd väärastunud, loll ja mandunud, et seda pole enam võimalik päästa. Ainus mõistlik lahendus on sellest sadomaso- ja enesetapjate klubist välja astuda, kuni hing veel sees. See ei tähenda, et me ei võiks aidata Euroopal mõõduka tasu eest nende agooniat pikendada. Miks mitte.

Meil on tubli palgaarmee, me võime raiuda maha iga käe, mis tõuseb Euroopa vastu, me võime desarmeerida ja sulgeda Euroopa mošeed – Prantsusmaa on selles küsimuses näidanud kiiduväärset eeskuju, mida Belgia töllid ei ole osanud vääriliselt hinnata. Me võime küüditada ja hukata välikohtu korras Euroopa terroriste ja muid sisevaenlasi, me võime kaitsta Euroopa piire – massihävitusrelvaga, kui vajalik – aga mis põhiline: me võime eurooplastele õpetada väärikust, iseseisvat mõtlemist ja relvakasutamist. Andke meile seaduslik alus, olge alandlikud, makske ette ja me aitame.

Meil on suurepärased itimehed, me võime jälitada ja paljastada terroristide võrgustikke ja nende sidet segada. Eurooplased ei ole ju võimelised isegi illegaalide telefonidest pealaõikamise videoid kätte saama. Ka siin saame aidata, ja siin pole isegi itimehi vaja, saadame töötud peale. Ma saame Euroopas teha kõike seda, mida me oleme väga hästi teinud Iraagis ja Afganistanis. Piinamises vajame aga endiselt Ameerika liitlaste abi, kuid midagi saab siin ka ise ära teha. Lootust ei maksa kaotada. Me oleme ju start-up’i maa, headest mõtetest puudust ei ole.

Euroopa meie miljonit vaest aidanud ei ole, aga meie pole selle pärast pahased. Võime ka Kaitseliidu appi saata. Eelkõige aga saame aidata teadmistega ning jagada oma kogemust: meil on vaesusesse surnud 30 000 inimest ja kas meil on terrorismi? Ei ole. Kas on fundamentalismi? Ei ole. Kas homoabielud tulevad? Ei tule. Me võime Euroopa sotsiaalsfääri Eesti vägagi toimiva mudeli järgi ümber kujundada ja ma tagan selle, et terroriste pole õige pea enam vaja troika otsusega maha lasta, sest nad kõngevad ise.

Näljast koera saab toita, kurja koera saab ketti panna ja hullu koera saab magama panna. Aga seda ei saa teha naabri koerale vägisi, Euroopa naabrimees peab ise tahtma positiivset lahendust. Hetkel ta ei taha ja sellise naabriga pole ühelgi endast lugupidaval riigil ega rahval vaja tegemist teha.

 

Õhtuleht, 25. märts 2016
http://www.ohtuleht.ee/724422/-kivisildnik-aitab-ehk-juba-multikultuuri-morvadest

 

1,341 total views, 5 views today

(:)kivisildnik (:)Propagandavaled ei tööta enam

(:)kivisildnik (:)Propagandavaled ei tööta enam

Korrumpeerunud eliidi valed ei tööta enam – Ameerika Ühendriikides ei usu korporatiivset meediat 77% inimesi. Oletatavasti on see number meil isegi suurem ja vastab kooseluseaduse vastaste ja immigratsioonivastaste arvule. Ütleme, et see number on kuskil 80+ kandis, ikkagi natuke targem rahvas ja kahe üksteisele järgnenud okupatsioonivõimu kogemusega.

Olukord on tuttav eelmise sajandi kaheksakümnendatest: valitseb stagnatsioon, valitseb võõrvõimule ustav limukate ja tallalakkujate jõuk, valitsuse ja rahva vahel haigutab kuristik, propagandavalede ja tegelikkuse vahel valitseb veelgi suurem kuristik, keegi ei usu enam õõnsat kõlavat retoorikat, siis ülistati kokkuvariseva sotsialismi eeliseid, nüüd kokkuvariseva euroopa väärtusi.

Ainus suurem vahe on selles, et eelmine okupatsioon oli kehtestatud toore jõu ja vägivallaga, hetkel on aga tegu ilmselge korruptsiooni ja abirahasõltuvusega aga ka võõrvägede sissetoomine on päevakorras. Ma pole kuskilt lugenud ühtki analüüsi, mis tõestaks, et üks okupatsioon on teisest parem. Okupatsioon on okupatsioon ja kas ta on natuke parem või halvem, pole mõistlik küsimus, pole tähtis kes vägistas mõnusamalt.

Miks valed ei tööta?

Igal asjal on mõõt, pikaaegselt saab valetada natuke ja lühiajaliselt saab valetada palju, aga pikaajaliselt ja massiivselt valetada ei saa – ka lihtsakoeline mehike paneb kaks ja kaks kokku ja näeb, et elu on üks asi ja propaganda on hoopis midagi muud.

Raske elu tühistab igasuguse õitsengu, õnne ja külluse jutu. Miljoni vaese maa vaesed ei saa kuidagi edu ja küllust ja peenhäälestamist uskuda. Vaesuse peenhäälestamine on lihtsalt absurd. Eluraskused teevad ka puupeale lihtsad asjad selgeks.

Valetamisspetsialistide kvaliteet on halb, sulle saab valetada ikkagi ainult sinust targem inimene, aga lolli valet on lihtne läbi näha, vahel on propagandistid ja agitaatorid küll suht arukad inimesed, aga eriti toore vale läbisurumiseks ei aita ka keskmisest kõrgemast intelligentsusest, musta valgeks rääkimiseks peab olema geenius, selliseid geeniusi meil õnneks ei ole, arukaidki on vaid mõni üksik.

Repressioonid ei muuda valet veenvamaks, otse vastupidi. See, kuidas meil teisitimõtlejaid alandatakse, laimatakse, mudaga loobitakse ja neile piisavalt sõna ei anta, on näha hästi näha pereväärtuste kaitsjate pealt. Ja ei tohigi sõna anda, nii harva kui sa pereväärtuste aktivisti ka telekas näed, teevad nad kroonumeelsed kõrgelaubalised usukuulutajad pihuks ja põrmuks. Lisaks kuuled, kuidas töö kaotas see, kes lõugu laiutas. Ei ole veenev. Laim ja vägivald räägivad argumentide puudusest.

Korporatiivne meedia on usaldusväärsuse kaotanud – kui sa ühest ja samast allikast kuuled iga päev ilmselget valet, siis sa enam ei süvene ega selekteeri, see junn tuli solgitorust, seega on ta vale ja propaganda. Nii avalikõiguslik meedia kui kommertslik peavool on igasuguse usaldusväärsuse kaotanud, nad on näidanud ennast valetajate, müüdavate närakate, tuulenuusutajate ja tallalakkujatena.

Valede enda kvaliteet on samuti kesine, meil valitsevad ebainimlikud, täiesti absurdsed ja ilma igasuguse inimliku särata valed – tuim andmine – siin maksab nüüd kätte kunstide ja loovuse alahindamine, kui sa arvad, et rahast ja meediakontaktidest piisab, siis oled sa loll, suure rahaga ja igal pool korratavad väga rumalad valed ei tööta. Võimu käsutuses ei ole kunstnikke ja kui ka mõni kunstnik on, siis on ta küündimatu soperdaja. Eelmine okupatsioon oli selles mõttes targem, kunstides nähti propagandat ja vahel see ka töötas. Meil räägitakse küll tänapäeval palju meelelahutuse imettegevast jõust, aga kui jalgpallur kobamisi ja veerides rassismivastase lause ette loeb, siis ei ole see ei meelelahutus ega propaganda, see on loomastumise kättemaks oma juhmidele isandatele.

Sabassörkijal on eriti raske valetada, meie valed on ju taaskasutusvaled, mis meid okupeerivates riikides on juba käbi kukkunud, paljastatud ja tühistatuid. Hea näide on multikultuuri õnn, see on vale, aga vana ja põhjapõlenud vale, saksamaal 90% illegaalidest ei tööta, nad ei integreeru, pahatihti nad ei oska või ei taha inimese moodi käituda.

Kokkuvõtteks: valed jäävad valedeks isegi siis, kui valetaja ei saa aru, et ta valetab või kui ta valetab heast tahtest. Vale on kas rumaluse või kurjuse näitaja ja režiim, mis nii massiivselt valetab, saab olla ainult kas idiootlik või läbinisti alatu. Piinlik on ka see, et režiim mille põhiliseks väljundiks on valed, oskab nii halvasti valetada, küündimatud valed on otse solvavad. Kelleks te mind peate, kui te mulle sellist lapsejuttu räägite?

 

Äärekosmos
15.03.2016
FOTO: Margit Peterson

http://uueduudised.ee/kivisildnik-propagandavaled-ei-toota-enam

 

1,742 total views, 2 views today

Kirjanik (:)kivisildnik sai Eesti Iseseisvuspartei etteotsa

KIRJANIKUST PARTEIJUHT: Sven Kivisildnik ei taha, et Eesti on suurfirmade, keskastme oligarhide ja agressiivsete välisriikide süljetops, seepärast nõustus ta asuma Iseseisvuspartei etteotsa.
KIRJANIKUST PARTEIJUHT: Sven Kivisildnik ei taha, et Eesti on suurfirmade, keskastme oligarhide ja agressiivsete välisriikide süljetops, seepärast nõustus ta asuma Iseseisvuspartei etteotsa. (Stanislav Moškov)

Kirjanik (:)kivisildnik sai Eesti Iseseisvuspartei etteotsa.

Teravate sõnavõttudega Eesti sise-, välis- ja kultuuripoliitika kohta sageli üles astuv kirjanik Sven Kivisildnik otsustas rakendada sünnipärast juhiannet ja maailma parandamises tegelike tegudega kaasa lüüa – avalikkusele märkamatult asus ta juba mõni aeg tagasi paari tuhande liikmega Eesti Iseseisvuspartei (EIP) etteotsa.

 

Miks sa nõustusid parteijuhiks saama?

Ma olen sündinud juht, haruldaste isiksuseomadustega ja juhtimisteadust kõrges koolis Asser Murutari käe all õppinud. Tervitan õppejõude ja pinginaaber Heinrich Rahet. Kahju kui selline anne raisku läheb, mis riigist ja rahvast hariduseta ja andeta juhtide psühhopaatilises meelevallas juhtub on meile kõigile selge – piisab kui kodanik Rõivasele näkku vaadata. (Lapsed ja raskelt haiged ei tohiks selliseid asju muidugi üldse vaadata.) Kurb pilt. Masendav. Rusuv ja ahistav tunne tuleb, paha hakkab.

Miks Leito välja vahetati või tagasi astus?

Hr Leito astus tagasi oma tagasiastumistegevust justkui täpsemalt põhjendamata, ent samas vihjates tõigale, et on tarvis teadusega tegelda ja raamatut kirjutada. Iseseisvusparteis on selline kaunis traditsioon, et kõik juhid kirjutavad raamatuid. Kirjaoskamatutel on seda muidugi raske mõista aga totalitaarse sallivuse raamis võiks ikkagi valu välja kannatada. Raamatute kirjutamine on ära unustatud uus normaalsus.

Mida kavatsed parteijuhina ära teha?

Lähemas perspektiivis oligi plaanis anda üks kobedam intekas, mis jääb kestma üle aegade. Tehtud. Pikemas plaanis on aga kommentaariumis neid anonüümseid genitaale mõnitada, kes ka kõige lihtsamatest asjadest aru ei saa ja eesti vabariigi põhiseaduse järgi elada ei oska ega taha. Nagu loomad. Närilised. Lillaroosad limukad. Selliste friikide nahas küll ei tahaks olla. Jälk. Kui peaministri kohta pakutakse, eks siis vaatab, kindlalt ei luba midagi, kultuuriministri portfelli võtan aga kindlalt vastu, keegi ju peab seda tänamatut tööd tegema.

Millised on üldse Iseseisvuspartei eesmärgid? Kas need on sinu asumisega partei etteotsa kuidagi muutunud?

Lihtsamalt seletades on Iseseisvuspartei eemärgiks iseseisev eesti riik, mitte suurfirmade, keskastme oligarhide ja agressiivsete välisriikide süljetops. Umbes nii nagu põhiseaduses kirjas on, ehk olete lugenud. Alandav on olla miski kolmandajärgulise koloniaalprovintsi inimressurss, see on väga ebameeldiv tunne, umbes nagu kroonutelevisoonist valesid ja propagandat vaadata, teate küll, nagu oleks grupp sotsialistlikke sipelgaid krae vahele pugenud ja tervitaksid seal triibuliste plagudega bangladeshi pagulastudengeid. Muutunud ei ole midagi, põhisedus ei muutunud, kategooriline iseseisvusnõue ei ole sealt kuskile kadunud.

Palju sa parteijuhina palka saad?

Rahaasjadest rääkimine ei ole muidugi hea toon aga Eesti Iseseisvuspartei juhi palk on tagasihoidlik 30 000 eurot kuus, pluss maksud, pluss esinduskulud, pluss igatsustasud, pluss preemia ja tulemustasu, pluss kaks soomustatud autot – džiip ja limusiin, mõlemad ettevõtte Dodge eritellimused, samas tagasihoidliku inimesena ma ei võtnud vastu ei palka ega muid hüvesid. Ma olen rohkem aatemees ja parem kannatan kitsikust koos Miljoni vaese maa kehvikutega. Inimesed peavad vastu, egas minagi nõrgem ole. Ma arvan et selline otsus on eetiline. Vaestega ühes paadis, koos oma rahvaga, see on hea tunne.

Kas partei juhtimine kirjutamist ei sega?

Kaugel sellest, juhtimine inspireerib, ma olen viimasel ajal sitaks häid raamatuid kirjutanud, eelkõige visioonikogumik „(:)olovernes“ ja peagi ilmuv esseedekogu „(:)võõraviha sinu vannitoas“ see on rõhutud klasside appikarje, orjastatud balti hõimude meeleheitlik soig uduse soo kohal, see on see, millest räägib Mikita ja millest kõik on totaalses vaimustuses. Rõõm on selliseid häid asju kirjutada. See on ka väga hea tunne, nagu oleksid sportlane, dirigent või nagu oleks sul naiseriided seljas ja laulaksid näosaates mingit labast slaagrit. Luuletusi kirjutada on muidugi veel erutavam, just valmis kogu „(:)jihaadimees“ käsikiri, see vapustav teos räägib ühe jihaadimehe elust. Maailma esmaettekanne peagi Mustas Puudlis, seejärel Versuses.

Millal EIP riigikokku jõuab?

See juhtub siis, kui eesti valijatel tekib elust samasugune kujutlus nagu brittidel, hollandlastel, ungarlastel, prantslastel, poolakatel ja paljudel teistel euroopa ikestatud rahvastel, kellel on ebademokraatlikust ja hullumeelsest eurosajoobist siiber. Kole küll aga Mrekel-Rõivase kurjusetelg on murdumise äärel. Meil kui pikkade orjandus- ja okupatsioonitraditsioonidega rahval läheb muidugi kauem aga seda laulvam saab olema järjekordne märatsushoog. Siiski ma rõhutan, et meil pole mingit riigikogu vaja, see asi muudetakse ära – kubjas, kilter aidamees – targale rahvale pole mingit halisevat riigikogu vaja. Ka presidenti pole vaja, mingu tööle.

Kas ja kuidas kavatseb EIP end Eesti poliitmaastikul senisest nähtavamaks teha?

Me oleme kuldses olukorras, kus teha ei ole vaja eriti palju, peavoolu poliitikud häbistavad ja alandavad ennast sajal erineval moel – üks totrus järgneb teisele, üks vale järgneb teisele, üks väärastumine järgneb teisele, üks kuritegu saab teise järel avalikuks, üks kroonuettevõte vant teise järel viiakse rauduskäsi vangikongi. Kõik Miljoni vaese maa eliidi projektid on läbikukkunud alates maailma päästmisest ja lõpetades presidenti abieluga. Meie ei saa selle nurjunud režiimi hävitamiseks teha midagi, mida selle paariariigi valitsus ise ei oleks enda hävitamiseks juba teinud. Meie strateegia on lihtne: ära ole värdjas ja ära ole idioot, sellest piisab.

 

Õhtuleht, 7. märts 2016
http://www.ohtuleht.ee/721408/olen-sundinud-juht

 

1,627 total views, 1 views today

(:)kivisildnik | (:)meil pole sõjavisiooni, seega pole meil tulevikku

Miljoni vaese riigil ei ole tulevikku ja põhjus on väga lihtne: tulevik kasvab välja olevikust, aga meil pole olevikku, meil on kriis, probleemid, kollaps ja epideemiline vaimunõtrus kiskjalike võõrvõimude juhtimisel, aga sellele prügimäele tulevikku ei raja. Sina võid küll kuidagi hingitseda, aga tulevik ei kannata seda välja.

Sõjahüsteeria

Nagu oleks vähe täielikust laostumisest ja loomastumisest, kütab kirgi ka sõjahüsteeria. Otsekui oleks keegi teaduslikult tõestanud, et sõda on halvem kui vaesus, haigused, lootusetus ja eelnevast tulenev väljasuremine. Sõbrad, eesti rahvas on üle elanud lõputu hulga sõdu, aga väljasuremist, mis meil parasviisi hoogu üles võtab, pole võimalik üle elada. Mõelge selle üle.

Ma isiklikult paigutan sõjaootamise samasse kategooriasse muude teisejärguliste probleemidega, nagu filateelia, homoseksuaalide laulatamine ja okupatsioonimuuseumi ümberkorraldamine mingiks ööklubilaadseks meelelahutusettevõtteks. Riik, mis ise loovutab oma iseseisvuse, ei peagi muretsema okupatsioonimuuseumi pärast, kogu see riik on üks suur okupatsioonimuuseum, täpsustan – okupeeritud muuseum.

Kui looduses pistetakse haiged, nõrgad või väärastunud koprad pintslisse, siis on see normaalne. Kui aga väärastunud riigid lõhki kistakse, siis oleks see justkui katastroof. See pole katastroof, vaid asjade loomulik käik. Mõistagi satuvad väljasuremist ja kõikvõimalikku absurdi harrastavad riigid rändhõimude ja tugevamate naabrite rünnaku alla. Globalismi ajastul on muidugi kõik naabrid ning seega on kõik nõrgad ja haiged riigid ohus.

Ära karda sõda

Ära karda sõda, karda degenerantide valitsust. Me vajame töötavat sõjavisiooni. ETV olevat näidanud filmi sellest, mis juhtub siis, kui venelased ründavad lätlasi. Brittide tehtud film olevat ajanud meie degenerantliku eliidi tagajalgadele, sest isegi meelelahutustööstus mõistab seda, mida meie eksperdid, valitsus ja propagandamaod iialgi mõika – meile ei tule keegi appi. Tean sellest filmist kuulduse järgi, sest teleka vaatamine on liiga jälk, ma ei alanda ennast sellele tasemele.

Ega limukas ei abista limukaid, nad üritavad hea diili teha, ise raipe kallal maiustada, agressoriga niikaua head äri teha, kuni endal kõri maha tõmmatakse. See ei ole teooria, see ei ole kinnisidee – see on Gruusia, see on Krimm, see on Ukraina. Ma pole näinud mingeid veenvaid tõendeid Euroopa Liidu või NATO sõjalisest aktiivsusest mujal kui naftariikide röövkäikudel. Kui kaua pidid jugoslaavlased ootama, kuni NATO pommitajad nad kiviaega pommitasid? Ära ootasid ning nüüd on nad Skandinaavias pagulased ja kiidavad jumalat.

Tegelikult on see isegi parem, kui keegi appi ei tule, sõda saab kiiresti läbi või toimub koguni hääletu alistumine II. Miljoni vaese maa on riik, mis on rahu ajal kokku varisenud, sõda oleks lõpp. Sellist haldussuutlikust meil ei ole, et sõda üle elada, kestku ta siis kaks tundi või kaks päeva või kaks nädalat, selles küsimuses on Jaan Kaplinskil õigus. Mida me sellest järeldame – me vajame sõda, kus me saame ilma liitlasteta hakkama, me vajame oma sõda, mitte nende sõda.

Millised on sõjakahjud?

Milline on võõras sõda? Ütleme, et sõda tuleb, tiblad ronivad kirsadega selga ja annavad täiega tuld. Milline on tulemus? Venemaa, mis on sõjas ja majanduslikult blokeeritud, mis seal toimub? Tuttav kunstnik tuli sealt infoga, oli kohalikud elanikud üle kuulanud, et kuidas on piiramisseisukorras elada? Nad tunnistasid üles, et kiivisid pole enam müügil. Kiivid on need rohelised karvased tikrimaitselised puuviljad. Nii et kui tuleb sõda, siis tuleb kiividest suu puhtaks pühkida. See on muidugi raske löök meie kauddemokraatlikule režiimile.

Lisaks muidugi teatavad inimkaotused, aga meie mugavuspagulased, kõige noorem ja elujõulisem osa elanikkonnast, 100 000 eliitorja – need on kindlalt kaitstud – kaugel raal koos itimeestest ideoloogide ja luurajatega. Tõenäoliselt on sõjaohvriteks valdavalt pensionärid, sõjaväelasi hukub tänapäeva sõdades haruharva. Sotsiaalminister ootab sõda halvasti varjatud kärsitusega.

Majanduse olukorrast annab tunnistust ühe ebameeldiva hargmaise turvafirma olukord, kes maksab Eestis nii viletsat palka, et keegi meie 100 000 töötust ei nõustu neil töötama ning 200 turvameest tuleb Nigeeriast sisse tuua. Kui meie väga austatud väliskapitalistid ei suuda maksta kõrgemat palka kui Nigeerias, siis on sõda ehk isegi positiivne lahendus. Vähemasti ei saa enam halvemaks minna. Samas ei ole selline sõda lahendus, ilma venelaste rüüsteretketa ei saa palju halvemaks minna.

Ja üldse, enamik Eesti töölisi ja töötuid kadestab sõjapõgenikke ja ma üldse ei imesta, kui Eestis puhkeb välisinterventsiooni viibimise tõttu kodusõda, sest muud võimalust sõjapõgeniku staatust saada ja haljale oksale jõuda pole. Sõjapagulane on elukuningas, samas rahuvirelemine on väljakannatamatu. Seda ideed ma soovitan kindlasti kaaluda.

Sõja simulatsioon

Me vajame head sõda, probleeme lahendavat sõda. Meil on sõja simuleerimine lihtne, sest maapiirkonnad, väikelinnad ja endise okupatsioonivõimu rajoonikeskused on pool- või kolmveerandtühjad. Niikuinii pole mingit mõtet ega põhjust üleval pidada Mõisaküla tüüpi kummituslinnu. Evakueerida igast teisest Mõisakülast inimesed ja vedada kokku ühte piirkonda – muud haldusreformi pole niikuinii võimalik teostada.

Ühesõnaga, teeme idapiiriäärsed alad inimtühjaks ja kolime asukad pooltühjadesse linnadesse, vaba elamispinda on megalt. Piiriäärsed linnad ja külad põletame maha ja süüdistame selles Puutinit ja nende rohelisi mehikesi – muidu tuleb siin paugutada ja lavastada haledaid ohvripilte, aga seda saab õppida lääne petumeediast. Pagulased kuulutame hukkunuteks ja ülejäänud sõjapõgenikeks, kelle elud on ohus.

Loll mass ei peagi teadma, mis toimub, neile öeldakse, et sõda ja Puutin ja et liitlastel pole aega ja päästku end, kes saab. Kindlasti usuvad. Lääs paneb ka kohe hirmuga piiri kinni ja kui ei panegi, siis riietame osa kaitseväelasi Saksa vormi ja paneme Eesti piiri mere ja Läti poole kaitsma. Et siit enam hiirepoeg ka ilma hingehinda maksmata välja ei pääseks, eelmise okupatsiooni kolonistidel tuleb aga mõõduka tasu eest lubada lahkuda – nii saab lõpuks lahendatud kaua vindunud dekolonisatsiooni probleemgi.

Varisõda on lahendus

Esiteks: sõdivates riikides on iive positiivne. Teiseks saab tehtud haldusreform, kolmandaks saab kolonistidest lahti ja uusmugavuspagulased ei kipu enam siia – ikkagi sõda. Siit kaob ka see neetud väliskapital koos renegaatide ja tallalakkujatega – reeturid põgenevad nagu rotikari. Reeturite vara tuleb loomulikult riigistada, pangad, maa ja ettevõtted, eelkõige aga  nende kallid käekellad, tuleb ära võta ja riputada Vabamu seinale koos sõjaohvrite võltsitud skalpidega.

Nii saab riigile teha restardi. Probleemid ja probleemitekitajad lahkuvad maalt või saadetakse sõja jalust ära, see on ometigi nende elude päästmise huvides. Vähesed riigile, keelele ja kultuurile ustavad isikud, kes siia jäävad, elavad sõjasaagist ja dividendidest, mida vähem meid siia jääb, seda parem. Töötegemine tuleb sõjaseadusega keelustada, humanitaarabi väljapeksmine humanitaarabi petisorganisatsioonidelt peab saama tähtsaks sissetulekuallikaks.

Peale Eesti riigile kasuliku ja riigi enda korraldatud sõja pole mingit reaalset lahendust. Kes ei sõdi enda õiglast ja vajalikku sõda, sureb võõras sõjas.

 

Õhtuleht, 4. märts 2016
http://www.ohtuleht.ee/721119/-kivisildnik-meil-pole-sojavisiooni-seega-pole-meil-tulevikku

1,881 total views, 2 views today

Sven Kivisildnik: Eesti Vabariik ei ole kapitalistide eraomand, pervertide bordell ega nomaadihõimude paradiis

Sven Kivisildnik: Eesti Vabariik ei ole kapitalistide eraomand, pervertide bordell ega nomaadihõimude paradiis

Oled viimsele ajal kirjanikusulge rohkem poliitika teenistusse rakendanud, kas elu sunnib takka ja olukord Eestis on nii halb?

Oh jah, tegelikult selle kirjanikusule poliitika teenistusse rakendamisega on ikka pigem vastupidi, et mida edasi seda vähem. Kuidas sa ikka rakendad, kui tellimusi ei ole, ei ole enam need ajad, kus mul oli 3-4 kolumni nädalas kirjutada. Need ilusad ajad on jäänud minevikku. Mitte et ma neid tagasi igatseksin, pigem teha tasuta või halvasti tasustatud tööd kultuuri heaks kui meelelahutuseks.

Kultuuritöö on ju nähtamatu, kui kirjastad aastas 20 korralikku raamatut ja kirjutad ise ka paar tükki, ei näe ega kuule keegi, vaikus, vaakum, kui aga kirjutad aastas kümme valusat kolumi kommunaalteemadel, siis oled ikka pildil.

Samas on mul nende kolumnide kirjutamisega tore kogemus. Mu ilmavaade ei ole muutunud, samas kommentaarid on järjest positiivsemaks muutunud. Seega võib öelda, et lai mass on hakanud lähenema põhiseaduslikele seisukohtadele – eesti riik on eesti rahva, eesti kultuuri ja eesti keele jaoks. Eesti Vabariik ei ole kapitalistide eraomand, pervertide bordell ega nomaadihõimude paradiis.

Ma ei peagi enam nii palju kirjutama, lihtsad tõed hakkavad vaikselt kohale jõudma. Kahju on aga sellest, et lihtsad, kõige elementaarsemad ja sügavalt inimlikud tõed ei jõua kohale läbi mõtlemisaparaadi, üldistamise, prognoosimise ega olukorra analüüsi, isegi mitte läbi kultuuritraditsioonide, vaid läbi jalahoopide tagumikku. Mis on Kölni pikkade väntade öö ja Eesti majanduskollaps ning totalitaarne homoseksualism muud kui jalahobid tagumikku. Kahju, et nii loomalikul kombel peame me elama õppima, aga asi seegi.

Oled liikunud ka tegevpoliitikasse ja seda Iseseisvuspartei esimehena, kuidas läheb?

Tänan küsimast, hästi. Põhiseaduses sätestatud iseseisvuse ideedel on koht, kus edasi elada, olgugi pigem reservaadi tingimustes, aga siiski. Ma olen sõna otseses mõttes õnnelik, et meil veel on väärikaid ja põhimõttekindlaid inimesi, kes ei karda oma põhiseaduslikku meelsust väljendada. Põhiseaduses sätestatu avalikus ruumis väljaütlemisel on tänapäeval ettearvamatud tagajärjed, mis siis veel poliitilisest organiseerumisest rääkida, see on juba tõeline eksteermeluviis, teadagi. Samas on ka paar imimest parem kui kari mäletsevaid elukaid.

Sinu hinnang kuhu edasi, mida tuleks Eesti ja Euroopa päästmiseks ette võtta?

Euroopat, pean silmas vana Euroopat, ilmselt enam päästa ei saa, peamädanik on läinud liiga kaugele. Loomastumisel on hind ja nüüd tuleb neil dekadentidel ja korruptantidel seda maksta. Euroopa katkukoldest tuleb eemale hoida. Mis on meil Kölni vägistamistalgute või Malmöö postimeheku idülliga asja? Jälk.

Õnneks on meil lähedal terve mõistuse ja inimväärikuse säilitanud Kesk-Euroopa poolad-ungarid, seega lootus pole veel kadunud. Isegi Läti ja Leedu ilmutavad kohati ratsionaalse mõtlemise märke.

Öelgu lillaroosad limukad mida tahes, need riigid on õigel teel. Kui Eesti Vabariik tahab näha selle sajandi teist poolt, siis tuleb targematelt õppida, siiani ma riigiaparaadi poolt küll arukaid liigutusi ei näe, teatav osa valijatest on küll ärkamas, aga loodame, et see ärkamine ei tule liiga hilja. Kui puht objektiivselt on eestlased orjahinged, ja orjal on iga võimu all väga hea elada, mis siin saab siis halvemaks minna?

Ja ikkagi loomingust, see on olnud üsna mahukas, aga mis praegu teoksil, mis plaanis või on kavas asju ühendada, kunagi kirjutasid ju “Kirja Putinile“. Kas said sellele ka vastuse?

Putini kirjale on vastanud elu ise. Paraku, see mis sajandi alguses tundus haige fantaasia, sürrealismi ja sõgedusena, hakkab aega mööda, vaikselt vaikselt, lähenema realismile. See pole küll kompliment reaalsusele, aga tõsiasju ei saa eitada. Loetagu. Milleks meil raamatukogud on?!

Aga eks ajatus ongi suure kirjanduse esimene ja põhiline tunnus. Tore on see, et isegi mu vanu lehelugusid annab ka aastakümnete pärast üle lugeda ja nad töötavad paremini kui tubli ülekeskmise ilukirjandus. On sisu ja on vormi, mida sa veel oskad kirjanikult tahta. Raha ma lugejatele põhimõtteliselt ei anna.

Käsil on esseedekogu „(:)võõraviha sinu vannitoas“ ja luulekogu „(:)pariis 1911“ mõlemad ilmuvad kevadeks, hetkel kirjutan ulmejuttu „(:)õilis pedofiil sisepaguluses“, kirjutan jihaadiluulet, loodan luuleõpiku teise köitega maha saada, on ühe hirmsa apokalüptilise romaani kavatsus, kirjastan kümneid häid raamatuid. Ühesõnaga lõbutsen. Pole suuremat vaimset naudingut kui suur kirjandus.

Mida arvad kirjanikupalgast ja Tõnu Õnnepalu loobumisest?

Kas on raha liiga palju või pole ideid. Hea muidugi, kui meil on üks nii hästi majanduslikult kindlustatud kirjanik, kes võib mitmesajast eurist kuus kergekäeliselt loobuda, mina rohkem selliseid ei tea. Kahju oleks muidugi, kui taat enam kirjanikupalkagi välja kirjutada ei jaksaks. Õnneks on meil paar prosaisti ka varupingil, oleks ta ainus kirjanik, siis küll, siis tuleks kriisikoosolek kokku kutsuda.

Eesti kirjandus – mis see on? On sellel niiviisi jätkates lootust?

Totaalse kirjaoskamatuse tingimustes pole lootust millelgi muul kui õgimisel, seaduslikel meelemürkidel ja telekapuldil, kõige realistlikum tulevikuväljavaade on muidugi sõda. Ei teagi, mida eelistada, kas tapatalguid või süvenevat loomastumist – majandusele on mõlemad väga väga väga head.

Oludest meie kirjaoskuse rindel lähemalt:
https://www.hm.ee/sites/default/files/keeleoskuse_uuring.pdf

Veelgi raskem küsimus. Eesti luule, selle seis ja väljavaated?

Eesti luules valitseb täielik kuldaeg, sellist aega, kus ilmub aastas nii palju tehniliselt perfektse teostusega luuleraamatuid, pole kunagi varem olnud. Eesti ajaga pole siin midagi võrrelda, ütleme ausat, eelmisel aastal ilmus sama palju suurepäraseid luulekogusid kui kogu eesti ajal kokku. Veidi utreerin aga suurusjärkudega mööda ei pane. Midagi võrreldavat oli ehk 60ndate lõpus 70date alguses, aga mahud on tänapäeval ikka oluliselt suuremad. Kui 60ndatel ilmus aastas ehk viis head luuleraamatut, siis tänapäeval ilmub viisteist. Sellised on faktid.

Väljavaated on hiilgavad – anna luulele ainult võimalus. Kunagi olid meil ETVs luuleminutid, neid vaatas keskmiselt 119 000 inimest iga päev. Kõige müüdumad romaanid aga saavutasid meil nii 8000 müüki aastas. Millest me räägime?

Sinu suhtumine ja seisukohad, mis puutuvad kenderiaanasse?

Üks lollus viib teiseni.

Kivisildniku lemmikud luules, proosas, filosoofias, nii Eestis kui välismaal?

Filosoofe ma ei salli, need pläralõuad ei oska kirjutada. Pärast Nietzschet pole kedagi tulnud. See tüüp oli muidugi suur poeet oma parematel hetkedel. Proosa on sama udu mis filosoofia, pole millestki rääkida kui mõni üksik Kundera, Ehlvest, Dostojevski, PK Dick ja Gombrowicz välja arvata.

Luule on muidugi hoopis teine maailm, siin on ranged reeglid, kindel tehnoloogia, kõik on korralikult kodeeritud ja komponeeritud. Loll seda muidugi ei loe, aga mida on õnnetul lojusel aju jõusaali asja, mida luule kahtlemata on. Hea, kui armetu onkiloon vaevaliselt neljal jäsemel püsib.

Tangi ajastu luule on inimkonna vaimsete saavutuste absoluutne tipp, aga ega heade luuletajate puudust ei ole kuskil: Guillevic, Liiv, Bukowski… Samas pole meil mingit põhjust minna luulet laiast maailmast otsima, kui meil eelmisel aastal ilmusid oivalised luulekogud Jürgen Roostel, Jaan Pehkil, Jüri Kolkil, Marko Mägil, Mart Kanguril, Kalju Kruusal, Veiko Belialsil, Peeter Sauteril, Margo Vainol, Billeneevel, Kärt Hellermaal, Vahur Afanasjevil ja Kaarel B. Väljamäel. Siinjuures on ilge see, et kulka aasta parima luuleraamatu kuue nominendi hulka jõudis ainult Afanasjev. Need kes ekspertkomisjone koostavad, peaksid tagasi astuma või vähemalt vabandama. Ka luule rüvetamisel on ikkagi mingid mõistlikud piirid. Kes ei oska luulel ja vedelal väljaheitel vahet teha, sellel soovitan lugeda „(:) seda õiget luuleõpikut“. Lugeda korduvalt.

Millega tegeled vabal ajal, kui seda üldse on, hobid?

Vabal ajal vaatan paranoiakriitilisi unenägusid. Ainevahetus on mu hobi. Kui vähegi võimalik, siis lähen sisepagulusse iidsesse metsavahitallu ja loen seal puhast kulda – inimkonna vaimset pärandit. Keegi ju peab seda tegema, muidu saab inimkond vihaseks ja hakkab veelgi rohkem märatsema.

Ma tõesti soovitan koguda paar aastat raha ja võtta siis üks vaba päev, lülitada ennast tsivilisatsioonist välja, tungida vägivaldselt loodusesse, hingata sõõm puhast õhku ja kuulata midagi muud kui jõusaalimuusikat, vaadata midagi muud kui reklaame ja distantseerida kogus sellest värdjakarjast.

Paanikahoo kontrolli alla saamiseks võtke kaasa kanged ravimid.

 

Küsitles: Urmas Espenberg

Foto: Margit Peterson

http://uueduudised.ee/sven-kivisildnik-eesti-vabariik-ei-ole-kapitalistide-eraomand-pervertide-bordell-ega-nomaadihoimude-paradiis/

1,508 total views, 5 views today

(:)kivisildnik | (:)24 miljonit Miljoni vaese maa juubeliks!

24 miljonit eurot Miljoni vaese maa juubeli tähistamiseks on absurdselt vähe, kui võrrelda seda muude jaburate kulutustega – sajad miljonid natsionalistliku lennufirma mahitamisse ja Taavi Rõivase eralennukite nautimisest tulenevasse fetištlikusse rahuldusse, sajad miljonid õliväänamisavantüüri ja keda üllatab kõige värskem totrus: 188 miljonit IMFi kannibalistliku masinavärgi õlitamiseks. Oopiumisõjad, mugavuspagulaste kultus, totaalne homoseksualism, ropu kirjaniku ristilöömine – see kõik maksab.

Tuleb toetada iduvaeseid

Miljoni vaese maal on arvestatav hulk inimesi, kes pole küll statistiliselt vaesed, aga keda võib nimetada iduvaesteks. Täna nad veel ei ole vaesed, aga homme nad laostuvad kindlasti. Iduvaeseid tuleb aidata kiiremini põhja minna. Tüüpilised iduvased on inimesed, kes kalduvad üle töötama ja oma tervist sandikopikate eest laostama. Samuti kuuluvad iduvaeste hulka hetkel veel ametit pidavad joodikud ja narkomaanid, aga ka lollpead, kes on läinud nüristavale või hulluksajavale tööle ja lõpetavad peagi Seevaldis.

Iduvaeste kõige arvukama alaliigi moodustavad aga töölised, ametnikud ja ettevõtjad, kellel on luul, et nad saavad rikkaks. Nad ei saa kunagi rikkaks ja ehkki pole klassikalises mõttes vaesed, kannatavad nad kujuteldamatuid vaesuse piinu. Millal selliste iduvaeste tervis või niigi nõrk mõtlemisaparaat üles ütleb, on ainult aja küsimus. Kõiki iduvaeseid tuleb toetada riigi poolt 24 miljoni ulatuses kange alkoholi ja odava tubakaga, samuti vajavad nad kõige mürgisemaid antidepressante.

24 milli eest demokraatia Süüriasse?

Ühelt poolt on muidugi selge, et Eesti riik ja rahvas ei vaja abi, sest meie siin oleme veendunud, et vaesus on lahendus kõikidele probleemidele ja läbi vaesuse saabub maapealne paradiis ning mõistagi ka demokraatia. Pole vaja näiteid tuua, kõik teavad, et kaabliväänajad koondavad peagi 600 töölist, aga mitte sellepärast, et nad oleksid kuidagi seotud kurjuse- või ahnuseteljega ega ka meie eesrindliku majanduskeskkonna pärast – ettevõtjadki on mõistnud püha tõde: vaesus on meie hinge palsam.

Vaesuse saavutamiseks pole vaja tööd murda. Varem või hiljem mõistavad seda ka meie viimased kinnisideedest vaevatud proled. Süüriasse pole meil vaja saata midagi muud peale meili, kus on kirjas meie rahva kogemus: vaesus on demokraatia kontsentreeritud väljendus, kõik ei saa kunagi rikkaks, aga te kõik seal päikeselises Süürias võite laostuda, nagu meie siin mudases Eestis – in corpore. Kui kõik on vaesed, siis ongi demokraatia. Meil on ja me naudime seda.

Ravime 24 milli eest vaeste hambaid?

Kindlasti mitte, see ei oleks demokraatlik. Vaesed on valinud valitsuse, mis purustab nende hambad – halb toit ja puudulik ravi teevad seda. Vägisi ei tohi kellegi hambaid ravida, see võrduks piinamisega. Kui meie vaesed oleksid tahtnud tasuta hambaravi, siis nad oleksid teinud hambaravipartei või valinud mõne partei poolt, kes oleks nende hambad ära klaarinud.

Ma rõhutan, et tasuta hambaravi poliitika ei ole Miljoni vaese maal keelatud, kedagi ei kiusata taga, kui ta kellegi hambaid tasuta ravib või tasuta hambaravi jutlustab. Ainus võimalus vaeste hambaid nende vaba tahte kohaselt kohelda, on palgata 24 miljoni eest löömamehi, varustada nad raudkangidega ja saata säästukasse ja töötukassasse vaestel hambaid sisse taguma. Seda nad tahavad, sellest nad unistavad, selle saatuse on nad ise valinud. Kindlas tahtes ja vankumatus usus.

Ehk 24 milli vaeste vahel laiali jagada?

See ei annaks midagi, 24 euri näkku, see teeb ainult neli viina per kärss. Kirjanikud on ka vaesed, arvutasin selle juubeliklotsi kirjanikupalgaks ümber, saaks ainult kaks tuhat viissada aastat kirjanikupalka maksta. Vähe. Kõige mõistlikum oleks kehtestada riiklik vaesteloterii, kus ametlike vaeste vahel loositakse välja 24 ühemiljonilist võitu.

Päästa kaks tosinat inimest on õilsam ja väärikam kui see papp lihtsalt maha prassida. Iga inimene on väärtuslik, see on vist isegi kusagile kirja pandud. Eesti lotomiljonäride kogemus näitab, et suured võidud tõmbavad majanduse mühinal käima: üldjuhul lotovõitudega ostetakse auto, alustatakse majaehitust või äri, kihutatakse vana naine minema  ja palgatakse uued, tehakse sõpradele välja ja laostutakse siis nagu üks mees. Seega ei teki kihistumist ega mingeid vastikuid uusrikkaid.

Me vajame vaesuseohvrite mälestussammast

Kõik ilmselt mäletavad ühe putinistlik-katoliikliku lastekaitsja kirjutist, kus ta avalikustas piinliku detaili, et Eesti vabariigis on vaesuse tagajärjel surnud 35 000 inimest. Need vaesusesse surnud inimesed ei ole siiani läinud korda meie sotsialistidele, humanistidele, inimõiguslastele, loomakaitsjatele ega muudele õilsahingelistele p*rsevestidele. „Neid elusid ei olnud vaja päästa,“ võiks kirjutada vaesuseohvrite mälestusmärgile.

Erinevalt tasuta hambaravist on ausambad meil populaarsed. Mass vajab klaasist riste ja laste hirmutamiseks sobilikku Fabergé või Jaan Poska kuju. Kõige ilusam oleks see, kui püstitada meie marketite ette aukohale marmorist ja pronksist riiulid või mollid, kuhu poodnikud võiksid visata üleaja seisnud toidukraami, mis ikkagi veel kuidagi läbi häda süüa sünnib.

Pronksist ja marmorist jäänuseriiulid ja mollid tuleb kaunistada kullatud puuviljavanikutega, kullatud kringlitega, tortidega, kullatud sinkide ja vorstidega, klaashelmestega kaunistatud peenemate napsipudelitega ja neoontuledes küütlevate keraamiliste homaaride ja austritega.  Kogu see kuld ja marmor muudab solgi vaeste ette viskamise õilsaks ja auväärseks. Ja vaesel on ka uhke solgimolli ümber jäänuste pärast kakelda – kuld ja marmor hiilgavad.

On miljoni vaese maa sünnipäev ja vaesuseohvrite mälestussamba vahendusel saaksid sellest osa sinagi, lihtne lehelugeja. Kas pole see ilus ja hea, kas pole see õnne tipp!

 

Õhtuleht, 12. veebruar 2016
http://www.ohtuleht.ee/717706/-kivisildnik-24-miljonit-miljoni-vaese-maa-juubeliks

 

 

1,319 total views, 1 views today

(:)kivisildnik | (:)pikkade väntade öö Kölnis

(foto: STANISLAV MOSHKOV)

Mõningaid mõtteid vägistamistalgutest Kölnis. Esiteks on see jälk, jälk ja veel kord jälk. Tegelased, kes selle korda saatsid, käitusid nagu vääritud tõprad, kiviaegsed lojused ja äärmuslikud afroputinistid. Ma loodan, et väljendusin korrektses delfiliitikute standardkeeles.

Pogrommid on tagasi

Sellega võiks lugeda diskussiooni lõppenuks, sest üldjuhul piirduvad tolarastid (mitte tole, vaid tola) immigratsiooniprobleemide käsitlemisel emotsionaalsete hüüatustega. Paremal juhul loobitakse juhuslikke vasakpoolseid luulumõtteid.

Teiseks nimetagem asju õigete nimedega, tegu on klassikalise pogrommiga, massilise vägivallaga vähemuse vastu. Naised on teatavasti immigrantide hulgas tühine vähemus, kellega käitutakse vastavalt aafrika kultuuritraditsioonidele umbes nagu sigade ja koertega. Kölnis nägime seda väga hästi – vägistamine, alandamine, röövimine ja seksuaalne kottimine mitmel moel ja grupiviisiliselt.

Kui see pole pogromm, mis siis on? Igal juhul kuuluvad pogrommid Euroopa kultuuritraditsioonide hulka ja me saame rääkida esimestest valulistest lõimumisilmingutest, õnneks Eestis selliseid vastikuid kultuuritraditsioone pole.

Organiseeritud kannibalism?

Võimalik et Kölnis saadeti korda veelgi hirmsamaid tegusid, midagi ei saa välistada, sest politsei, valitsus ja meedia on paljastatud kinnimätsimiskatsetelt, vassimiselt ja valetamiselt. Mäletate ehk veel seda meediakoori, kes vägistamistalgute järel muudkui jorutas: pole seotud immigrantidega, pole seotud immigrantidega, raiuge või tükkideks, iga tükk kisendab – pole seotud immigrantidega. Tänaseks on selgunud, et jah, pogrommi korraldanud immigrandid ei ole tõesti seotud Euroopa alusväärtustega ega isegi mitte kõige lihtlabasema inimlikkusega.

Muide, praegu on Haagis kohtu all keegi Uganda kristlik-demokraatlike rünnakrühmlaste ninamees Dominic Ongwen, keda muude pattude kõrval süüdistatakse kannibalismi koolituste ning workshop’ide korraldamises. Nii et kui teil on Kölni või Haagi lähedal mõni tuttav kaduma läinud, siis otsige teda kristlike-demokraatide külmikutest.

Ma ei imesta, kui me kontrollitud allikatest ja usaldusväärsetest meediaväljunditest kuuleme varsti uut kooriteost: ei ole seotud organiseeritud kannibalismiga, ei ole seotud organiseeritud kannibalismiga, raiuge või tükkideks…

Üldistamise tabu

Ma loodan väga, et ma ainult utreerin, aga multikultuuri entusiaste ei või iial teada. See, mida jutlustavad Lobjakad ja Parised, on multikultuuri teooria, aga see, mis juhtus Kölnis, on multikultuuri praktika. Üldistamise tabu on tänapäeval dekadentlikus maailmas laialt levinud. Üldistamine on loogilise mõtlemise võte, mille abil mõttes ühendatakse sarnaste nähtuste üldised ja olulised omadused, seega on meil kasutusel ebaloogiline mõtteviis, mis ei luba loogilist mõtlemist, sest tulemus muudab naeruväärseks poliitilised dogmad, näiteks multikultuuri ohutuse.

Aga mina üldistan, ükskõik kas minu loogilised mõttekäigud uuspolitrukkidele, uushungveipingidele ja uusinkvisiitoritele meeldivad või ei, teie valed pole minu probleem. Üldistan tuima näoga, sest olen mõtlev inimene, mitte emotsionaalne töllakas. Põletage aga Enn Kasaku „Loogika alused“ ära, andke tuld, lojused!

Odava demokraatia import

Juhtunul on teadagi põhjused, eelkõige odava demokraatia import Aafrikast. Meile aetakse seoses immigratsiooniga igasugust kägu elude päästmisest, pensionimaksmisest, spetsialistidest ja majanduslikust imerelvast. Kui sakslased on sõda kaotamas, jahuvad nad ikka mingist imerelvast, aga asi lõpeb 10 000 naise vägistamisega Berliinis.

Immigratsiooni on vaja valitsusele ja selleks, et tuua maale ustavaid valijaid, valija lojaalsus tagatakse priskete sotsiaaltoetustega. Sakslase äraostmine on kallim kui süürlase äraostmine, seega ostetakse kõikvõimalikke hädiseid ja õnnetuid, eelkõige sõjaohvreid, need lepivad vähemaga. Viska kodakondsus hambusse ja käib küll. Sealt need miljonid elukutselised valitseva režiimi valimisspetsialistid tulevad.

Odaval importdemokraatial on mitmeid eeliseid: esiteks muidugi odav, aga teiseks on teenus väga kvaliteetne, suvaline saksa või prantsuse pärismaalane võib üleöö valida tont teab kelle poolt ja siis on liberitel ja sotsidel vanglatee jalge all, aga kuna importdemokraat elab abirahast, ei saa ta ksenofoobe ja rassiste valida, nii loll ta kindlasti ei ole. Importdemokraat ei taha tööle minna, ta on tulnud siia endale soodsat valitsust valima, mitte vabrikus ägama.

Töö, milline kuradi töö?

Ja ega importdemokraat saagi tööle minna. Äsja kinnitas just Saksa tööminister, et vähem kui kümme protsenti immigrantidest sobivad tööle rakendamiseks või mingi ameti õppimiseks, ülejäänud 90% on kõlblikud ainult demokraatlike valimiste läbiviimiseks. Selle 90% pealt üldistab nii mõndagi.

Samas on importdemokraatial omad varjuküljedki, ma ei pea siin silmas ainult Kölni pikkade väntade ööd ja sellele järgnenud ei-ole-seotud kisakoori. Probleeme on veel, kohati ilmneb ajutisi tagasilööke: mõõdukas pealõikamine, kirjaoskamatus, pime usk, getostumine, kõrbehõimude mingid käeraiumisseadused ja kliitorilõikamise pidustused, barbaarsus, julmus, sõgedus, äärmine jultumus, logelemine, märatsemine ja eksootiliste haiguste levitamine.

Varja ja mätsi kinni kuidas tahad, valeta, mis sa jõuad, aga need neetud pärismaalased puutuvad ikkagi importdemokraatiaga kokku, vihastavad põhjuseta ja hakkavad tont teab keda valima. Kuidas ütles Rootsi sotside vaimne ema: valge enamus on Rootsis tõsine probleem või kuidas see oligi.

Tolarastid kiunuvad haledalt

 Aga nüüd läheb asi huvitavaks, Saksa president – eks ole, neil on peale selle ogara eidekese ka mingi president – Joachim tegi avalduse, et immigratsiooni tuleb piirata sest, pange nüüd hoolega tähele, muidu tulevad pahad rassistid-ksenofoobid-natsistid ja hakkavad immigratsiooni piirama.

Sellest me järeldame, et kui tulevad populistid-ksenofoobid-rassistid ja teevad seda, mida tolarastid nüüd ise tegema hakkavad, siis on see paha ksenofoobia, aga kui korrumpeerunud valitsus oma käega ksenofoobiat teeb, siis on see hea, sest nii loodavad nad jääda võimule ja edasi laamendada.

Tolarastid kardavad, valetavad, tõmblevad, halisevad, söövad oma sõnu ja sülitavad oma põhimõtetele, aga see on inimkonna jaoks suur samm edasi. Ja loodetavasti ka pikkade väntade öö seksituristidele elegantne hüpe Aafrika poole tagasi.

 

Õhtuleht, 22. jaanuar 2016

http://www.ohtuleht.ee/714300/-kivisildnik-pikkade-vantade-oo-kolnis

 

1,343 total views, 3 views today

(:)kivisildnik | (:)oli pea- ja kliitorilõikamise aasta

iuzvmz1r.qg0

2015 oli üle tüki aja ka üks aasta, millest on lausa rõõm kokkuvõtet teha. Miljoni vaese maa jäi küll natuke vaesemaks, aga sellega me oleme harjunud, vaesus on osa meie identiteedist, vaesus on Maarjamaa Londoni udu ja Eesti Nokia. Eks lastegi vaesus süvenes, aga mitte kordades, kordades ei süvene meil midagi, laostumine on kontrolli all.

Eesti päästab maailma

Terve aasta kisendati nagu ratta peal, et elud on ohus, et surevad elud koputavad Eesti uksele, et uks tuleb avada, muidu sureb kogu Aafrika maha ja siis ei maksa keegi meile enam pensioni. Valati pangede kaupa õilsusepisaraid, lükati käima öökimaajav propagandamasin ning lasti multikultuurseks MTÜütamiseks miljonid rivitult. Hammaste kiristades selgitati mulle, et pagulaskriis leiab aset ainult minu peas. Kõige ustavamad hakkasid häbenema, et nad on eestlased, häbeneti ja hüsteeritseti omajagu.
Entusiastliku eneseislamiseerimise käigus hukati tuhandeid kodusigu ja kümneid metssigu, sotsialistide hord alustas alkoholismivastast võitlust – ainult üks jumal ja tema prohvet on alkoholi ära keelanud, teadagi. Meeletute pingutustega võideldi Brüsselis välja priske pagulaskvoot, veel oktoobris tundus, et maailm õnnestubki päästa. See oli nii lähedal.

Meile selgitati, et mingit turvariski ei ole, pagulased ja terroristid, seal pole mingit seost. Pariisis lasti küll natuke verd allahu-akbar-kampaania raames, aga üldistada ei tohi, mis siin s*tta üldistada. Üldistamatagi on asi selge. Lõigati päid ja vehiti musta lipuga. Rassistlik Eesti valitsus valmistas targalt ette kliitorilõikamise seaduse, see on järjekordne naistekaitse seadus, mis reguleerib naiste ümberlõikamist, mida toimetavad kontrollitud taustaga päästmist vajavad elud. Me vajame kliitoritega elusid, ei vaidle vastu.

Kuum kliitor

Kliitoriseadus on muidugi mehi diskrimineeriv ja sellisena tuleb ta hukka mõista, üldse tuleks Eestis hoiduda uutest inimõigusi sätestavatest seadustest. Nendega läheb alati jamaks. See õnnetu kooselusedus üksi tõi kaasa EKRE tõusu ja sotside languse. Ja nüüd pöörab veel ka Keskerakond Sauna-Toobaliga eesotsas õilsa kooselu vastu –  noored tahavad pidu panna, mitte kooselu ikke all lapsendamisvankrit vedada. Anna siis nüüd Brüsselis ja saatkondades ja kaubanduskodades aru. Pange ennast väga austatud Rõivase olukorda, väga valus on jälle vastu pead saada.

Kuid tuleme tagasi selle aasta põhiprobleemi, kliitorilõikamise juurde. Et siis meeste ümberlõikamine on OK, aga naiste ümberlõikamine ei ole. Vot siin ma ei näe võrdset kohtlemist. Ka meeste genitaalid vajavad riigi kaitset, kas siis vänt ei olegi püha ja puutumatu? Kas meeste kannatused ja alandus ja värk ei lähe maksumaksjale korda? Aga julm kohtlemine? Minu seisukoht on see, et ka meeste ebainimlik ümberlõikamine tuleb keelustada. Käed eemale türblist, te haiged inimesed!

Ühesõnaga kliitoriseadus on jälle ühiskonda lõhestav, teatud ühiskonnagruppe marginaliseeriv ja üldse vastik asi. Õigus eesnahale on esmane inimõigus. Ka mehed jooksevad verd, kui neile noaga kubeme kallale minna, see on teaduslik fakt. Võrdne kohtlemine eeldab üht kahest: kas keelatakse nii naiste kui ka meeste ümberlõikamine või lubatakse mõlemad, erikohtlemist ei tohi olla ja kui on, siis  tuleb asjaomastel asutustel valmistuda pikaks ja kurnavaks kohtuvõitluseks.

Humanismipohmell

Ühesõnaga me olime elude ja kliitorite päästmiseks valmis, saatsime oma emissari Itaaliasse elude järele, aga võta näpust. Järsku selgus, et ukse taga surevate ja viimase jõuga Eesti riigi uksele koputavate elude arv ei ole rohkem ega vähem kui null. Valus majandushoop MTÜlbikutele. Üllatus, üllatus, suremas ei olnudki kedagi, oligi nii, nagu öeldi, pagulaskriis toimub kellegi peades. Õnneks ei olnud see siiski minu pea. Need vaesed pead vajavad nüüd väljamagamist ja mõõdukat peaparandust. Humanismipohmell on ränk asi.

Meie paljuhäbenenud, palju hüsteeritsenud, palju valetanud ja palju kulutanud eliit koos arvamusmölakate ja progressiivse lumpeniga peab nüüd vastama mitmele ebameeldivale küsimusele, muu hulgas sellele, kes küll piinas, põletas ja vägistas Göteborgi loomapargi kitsetalle? Neid vastuseid me teame, limukad ajavad ainult vedelat väljaheidet näost välja.

Eks ta ole muidugi tore vaadata, kuidas villavabrik seisma jääb ja ka suvaline kirjaoskamatu mugavustroll saab aru sellest, millest meie suured juhid ja õpetajad aru ei saa: Eestis on loodud elamiskõlbmatu keskkond, mis ei ole vastuvõetav isegi niinimetatud surijatele, aafriklaste elud on küll ohus, aga mitte nii ohus, et tulla miljoni vaese maale virelema. Ei aita siin kirjanikupalgast suurem eluasemetoetus ega üldse mitte midagi.

Valitsuse poliitika on läbi kukkunud nii Juutahis, Jordaanias, kohalikel õliväljadel kui Aafrikas ja see teeb ainult rõõmu. Meie väga austatud lurjused suplevad sügaval uriinis. Väike vihje valijale. Üks lillaroosa luulusüsteem kukkus kolinal kokku, jälgime huviga haiguse edasist arengut. Taas kord lendas kärts estõunian ääri kärinal vastu taevast. Kõhutuule maa, nagu ütles keskpärane poeet.

Ei midagi üllatavat, vanemad inimesed mäletavad veel eelmist okupatsiooni koos selle haigete luulude ja ustavate tallalakkujatega. Hullus ja ullikesed ei ole kuskile kadunud, nad lihtsalt muutuvad, nad vahetavad vormi. Ideoloogilised kinnisideed, mörisev meedia, masendav tegelikkus, kohustuslik optimism, absurdsed kõrbesõjad, see kõik tuleb Brežnevi valitsemisajast nii tuttav ette.

Kultuuri päästerõngas

Aastavahetus tõi propagandavalesid üldistava plakatkalendri „Ajupesu ajatu klassika“. On tõesti ülim aeg teha mõningad lihtsad üldistused ning jätta meelde nimed ja näod, kes üldistamisele sõrad vastu ajavad. Ma ei loe lehti, ma ei kuula raadiot ega vaata telekat, nii et ärge pahandage, kui ma kokkuvõttest mõne jõleduse välja jätan, üldpilti see ei muuda.

Kärbitakse meditsiinisüsteemi, kärbitakse haridussüsteemi, küllap kärbitakse ka muid süsteeme, ainult kultuuri ei anna enam kärpida, seitse nahka on võetud, luu paistab. Samas pole kuulnud, et riigikogu oleks tühistanud ESMi või ESFSi üüratud koormised. Jälk.

Ometi on just kultuur see, mis veel toimib. Kultuur on ainus, mis annab lootust, mõistagi ei ole ma vaadanud kõiki muusikale, komöödiaid ega uusi kodumaised seriaale, proletaarne meelelahutus rikub ainult tuju ära. Proosal ja ajalehtedel ei näe ma peale üksikute erandite suurt vahet, aga meie luules valitseb totaalne kuldaeg. Ehk olete märganud? Kui ei ole, siis kuulake „Luuleatlast“.

Kultuur on ainus asi, mis selles hullumajas annab positiivseid emotsioone ja kinnitab vankumalöönud usku sellesse, et mõni üksik meie hulgast on kõigest hoolimata inimeseks jäänud, et kusagil on väärikus, mõistus ja üldse – kõik ei olegi veel kuradile lennanud. Ma olen üleni kultuuri sees ja ikka on päris raske. Ei saa aru, kuidas ilma kultuurita välja veetakse. Ilma luuleta? Ma ei tea. See peab olema maapealne põrgu. Õnneks on sellel põrgul väljapääs, selleks väljapääsuks on raamatukogu sissepääs.

 

Õhtuleht, 22. detsember 2015
http://www.ohtuleht.ee/709951/-kivisildnik-oli-pea-ja-kliitoriloikamise-aasta

703 total views, 1 views today

(:)kivisildnik | (:)kas savisaar või anaalsed intellektuaalid?

Kesk

Keskerakonna suur sabat tõi Miljoni Vaese Maa ullikesed ja intellektuaalid maa peale tagasi. Ei mingit intellektuaalset Kadri Musta, mitte kõige vähematki tsiviliseerumisprotsessi, ei mingit anaalset progressi. Mitte et oleks vaja tsiviliseerida või et intellektuaalid oleksid lahedad. Kui intellektuaalid oleksid midagi väärt, siis valitseksid nad riiki, nagu juhtus ennemuistsel aal Biafras.

Aafrikas oli kunagi üks riik, mida valitsesid teadlased ja kirjanikud, riigi nimi oli Biafra. Enam seda riiki ei ole – uputati verre. Loomariik sõitis üle. Keda huvitab, loeb Vonneguti reportaaži või kuulab punkar Jello Biafra loomingut. Ärgem unustagem, et eesti kõige intellektuaalsem valitsus oli Vares Barbaruse verine režiim.

Pipi vanaisa ja lillaroosad

Kuidas võib mõni terve mõistusega isik loota, et Keskerakonnast, mille valijad on erinevate põlvkondade putinoidid ja äranäljutatud proletariaat, kujuneb ime läbi homoseksuaalide-intellektuaalide murdmatu liit kodanik Musta kooselumeelsel juhtimisel. Totrus. Nii putinoidid kui proletariaat topiksid selle teie Musta kongi, kui vähegi saaksid.

Muide, Mart Laar on ka intellektuaal, kas sellest on teile veel vähe? Tahaks veel rohkem kartulikoori süüa, eks ole. Miljoni Vaese Maa lapsed on ju veel erastamata, ärge seda unustage, viige üks asigi oma loogilise lõpuni. Mart Laar luges Friedmani raamatut, islamiterroristid loevad koraani, mõlemad intellektuaalsed praktikad on jälgid.

Vaistlikult meie ühiskonna põhimass muidugi hoiab intellektuaalidest ja raamatutest eemale. Laar oma kõnedefektiga muidugi pettis ära, täpselt sama asi on päästnud väga austatud residendihärra naha. Halb keeleoskus või kõnepuue aitab intellektuaalset siseilma varjata, see lihtsalt ei tule välja. Kadri Mustal pole aga mingit nähtavat ihuviga küljes, seega pole tal vähimatki lootust leida sooja nurgakest halli massi südame päikesepoolses toas. Välistatud.

Lugeja võib ju nüüd püsti karata ja kisendada, et mida sa prillidega intlikoer inised, ise kirjutad veel raamatuid, oled samasugune värdjas nagu Laar, Must, Trotski, Ilves või Bin Laden. Mis mul on enda kaitseks öelda, erinevalt Stig Rästast mu raamatuid vähemalt ei loeta.

Puht vormitunnuste järgi ma ei olegi intellektuaal vaid katoliiklik-puutinlik nats (teose „Poeem Puutinile” autor, Argo 2004, Tallinn), sest ma olen anaalseaduse vastu, Eesti Vabariigi põhiseaduse poolt, massiimmigratsiooni vastu, globaliseerumise vastu, ma ei jaga kominterni ega ajatollade terroristlikke ideid ega poolda finantsoligarhia omavoli ega masside vaesumise ja loomastumise poliitikat. Mis intellektuaal nüüd mina, olgem ikka terminites täpsed. Ma pole isegi eestlaste muistsest vabadusvõitlusest lahti öelnud ega kavatsegi seda teha.

Keskerakond on küllalt täpne ühiskonna mudel, haige ühiskonna mudel mõistagi, ta koosneb suures osas heidikutest ja integreerimata okupatsioonijääkidest. Loomulikult on selles kaoses ka mõned intellektuaalid. Ja mis siis? Eelmise okupatsiooni surmalaagrid olid intellektuaale täis, mis sellest muutus? Ainult puude langetamise kiirus kukkus, kulakud tegid seda kiiremini.

Isegi kui ma oleksin intellektuaal, siis ma häbeneksin seda. Mul ei ole tõesti mitte midagi ühist kodanike Lobajakate ja Paristega. Seda iiveldama ajavat loetelu ei taha jätkata, kellelgi võib olla söögiaeg.

Savisaar ei ole kindlasti ingel. Pigem meenutab ta Pipi vanaisa, kes teatavasti oli üks tige vanamees, kes ennast eales tagasi ei hoidnud, kui oli vaja oma vaenlastele puujalaga lagipähe koputada. Aga kellele Miljoni Vaese Maal siis nii väga loota on?

Pipi vanaisa ja hambutute intellektuaalide vahel on teatav vahe – inin ei ole argument, aga puujalg on argument. Kahest halvast valikust tegi Keskerakonna lihtne valija parema valiku, seega on veel lootust. Kui haige ühiskonna mudelil veel pupill reageerib valgusele, siis pole kõik lootusetult kadunud.

Tervislik vaimne dieet

Kuigi masside ja lillaroosade intellektuaalide vahel valitseb kuristik, siis veelgi suurem kuristik haigutab lillaroosade intlite ja katoliiklike intlite vahel. Katoliiklikud intellektuaalid asetatakse meil ühiskondlikus hierarhias islami pealõikajatest allapoole. Me oleme ju luterliku riigikiriku, luterliku töömoraali ja luterliku silmakirjalikkuse traditsiooni täisväärtuslikud edasikandjad.

Luterlus on alati ja algusest peale olnud riigikirik, millel pole masside hulgas toetust –

mingi haige idee, mida on amoraalsete võimurite toore jõuga ellu viidud. Selles mõttes on tänane lillaroosa intellektualism luterliku vaimsuse jätk, siiski selle vahega, et Lutheril olid isiklikud originaalsed ideed, aga Lobjakas on omaks võtnud laialt levinud kinnisideed.

Katoliikus on aga alati olnud võimuritega opositsioonis, olgu põhjused siis millised tahes. Katoliiklikud intellektuaalid on ajanud oma rida ja sülitanud aparaaditöötajatele ja muudele töllakatele. Katoliiklikest ideedest ma ei räägi, aga katoliiklik eluviis ja meetod on lahedad. Selles mõttes olen ma ise kindlasti rohkem katoliiklane kui limukas.

Luterlus on järjekindel selgrootus. Meenub Enn Tarto jutt sellest, kuidas eelmise okupatsiooni ajal kõigil poliitilistel protsessidel luteri papid tegid koostööd võimudega. Üks närakas andis koguni valetunnistuse, mille alusel Enn oleks võidud surma mõista. Tänased poliitilised protsessid on sama ebameeldivad, pappide asemel vannuvad valet aga ajakirjanikud, arvamusliidrid ja ei tea kust välja karanud IT-tolgused.

Aga ka kõige raskematel aegadel on meil olnud ketserlikke intellektuaale, kes pole luterliku limaajamise ja lipitsemisega kaasa läinud – meenuvad Masing, Alliksaar, Runnel, Alver ja Klassikaraadio. Neid on vähe, aga ma olen nende üle uhke. Soovitan kõigil leida tänased ketserid ja kogu muud solki järjekindlalt vältida. Mustus ei tee ajule head, ka vaimne dieet peab olema tervislik.

Vana võitleja on oma puujalaga endiselt rooliratta taga nagu piraadipealik ja võtame teda kui Kihnu Jõnni või Rummu Jüri. Kui meil ei ole inimlikku süsteemi, siis olgu vähemalt selle õuduse vastaseid. Olgu neid palju ja olgu nad ära proovitud, tuntud masuurikas on hea investeering, intlite peale ei või kunagi kindel olla.

Aga kuna au ja väärikuse kaotanud ning tervest mõistusest vabastatud intellektuaale on kõik aiaääred täis, siis vaadakem neid kui kloune nagu brežnevistlikke pioneerijuhte, stalinistlikke politrukke või kunagisi Rahva Hääle kolumniste, kes kiitsid kolhoosikorra ja küüditamise eeliseid ning muud paska. Ega need tänased lillaroosad ei ole esimesed molluskid. Las edgarid ja lobjakad purelevad omavahel, mulle see sobib. Miljoni Vaese Maa saab korraks kergemalt hingata.

 

Õhtuleht, 4. detsember 2015
http://www.ohtuleht.ee/707132/-kivisildnik-kas-savisaar-voi-anaalsed-intellektuaalid

648 total views, 1 views today

(:)kivisildnik | (:)Vildelik elustandard on kirjanikule hädavajalik

Mitmenaisepidaja, alkohoolik ja sotsialist Eduard Vilde kirjutas aastal 1894 eriti küünilise teose “”Linda” aktsiad”, mis rääkis ühe rahvusliku suurettevõtte häbiväärse, ent õpetliku loo. Lennukiasjandust siis Eestis veel ei edendatud. Kaubalaevaselts „Linda“ oli eestlaste esimene suurem aktsiaselts, alustas aastal 1879, tuhatkond liiget, 200 000 rubla kapitali, kaks kaubaalust ja armetu lõpp aastal 1893.

Vildet meile ikka veel mäletatakse, isegi koolis pidavat õpetatama, kui Kääbikute ja Potterite kõrvalt vaba hetk leitakse. „Linda“ ja tema aktsiate lugu on aga unustatud ning nagu unustatud lugudel kombeks – tuletab ta ennast meile regulaarselt ja valusalt meelde. Jordaania ja Utahi miljardiprojektid meenuvad esimestena. Siis muidugi rahvuslik lennufirma, mille rahvuslikkust meile aegade algusest peale on jahutud, ees ootab Reil Booltiku suurejooneline häving, kus me ei pääse enam paarimiljardilise ehmatusega.

Rahvuslik häbi

Estõunian Äär, see meie rahvuslik hädakägar, kvalifitseerub ilmtingimata rahvuslikuks häbiks, kogu sellele sahkermahkerile, seaduste rikkumisele ja ülinutikate välismaalaste geniaalsele juhtimisele ja enam kui tõenäolisele pankrotile. Eduard Vilde ja tema looming on aga kõigele liiderlikkusele, joomarlusele, lollide vihkamisele ja riigivastasusele vaatamata rahvuslik uhkus.

Tore on muidugi see, et stoilise rahuga loetavate Eesti õhukatastroofi uudiste kõrval kuulen ma hüsteerilisi avaldusi tuhandeeuroste kirjanikupalkade asjus. Parasiidid! Mingu tööle! Eks te kõik olete neid lolle kommentaare lugenud ja kirjutanud. Kirjanike hulgas on alati olnud suur hulk parasiite, idioote ja värdjaid, aga on alati olnud ka mõni Vilde, Kivirähk, Hargla, Mihkel Kunnus või Jaan Oks.

Kõigist nendest „Linda“ aktsiatest, Jordaania õliväljadest, eesti õhkudest ja imettegevatest raudteedest jääb ainult isamaaline loll möla ja p…evalu. Samas meie Tammsaaresse tehtud minimalistlikud investeeringud tasuvad ennast ära nii majanduslikult kui ka vaimselt, nii moraalselt kui ka juriidiliselt. Öelge üks Tammsaare-aegne isamaaline ettevõte? Mõni  minister või arvamusliider? Nüüd tuleb tuttavale mälumängurile helistada, eks ole.

Kirjanik tõestagu end?

Jürgen Rooste just arutas, et kultuuriministeeriumi spordi abikantsler või kes ta seal ongi, teenib mitte just viie kirjaniku palga, aga kolme ja poole oma vähemasti. Saja miljoni eest, mis Eesti õhuasjanduse edendamiseks tuima näoga tuulde lasti, saaks Indrek Hargla võtta 8333 aastaks kirjanikupalgale. Või kui palgata kõik kirjanike liidu 300 liiget, neid saaks pidada 27 aastat jutti, kogu inimpõlve. Viis kirjanikku saaksid aga seda palka 1667 aastat jne.

Loomulikult ei ole kirjanikupalkadeks siiani sentigi leitud, sest kõikvõimalikud miljardiprojektid, eriti Utah’ oma on ametnikele, valijatele ja meediale nii südame külge kasvanud, et karju appi. Ja nüüd siis on meil kirjanikupalga pilootprojekt, et vaatame, mis saab, ja siis mõtleme edasi. Eks ole, eesti kirjandus peab ennast kõrgetele aukandjatele tõestama, ta peab pingutama.

Iga kirjaoskaja inimene teab, et meil ei ole tegemist kirjanduse pilootprojektiga, meil on väärikate traditsioonidega äraproovitud ja töötav kirjandus, luules valitseb lausa kuldaeg, aga mingite bürokraatide jaoks on kuskil kirjanikupalkade pilootprojekt! Mingu…

Ma kujutan ette, kui nüüd keegi kunstnik või kirjanik avalikus kohas lõuatäie õlut või kanepit manustab, küll siis läheb seakisa lahti. Minu raha eest sööd pontšikuid, minu raha eest määrid margariini leivale, olgu, kerjus, söö, aga kui midagi kangemat endale lubad, siis peksan sind nagu koera!

Vildelik elustandard

Vilde on hea näide priiskavast elumehest ja seksuaalgigandist ning tõelisest geeniusest. Mu meelest oleks mõistlik välja arvutada, kui palju on vaja kirjanikule maksta, et ta saaks juua ja hoorata nagu Vilde ning luua siis ka nii nagu Vilde lõi – eriti valusalt. Vildelikku elustiili veaks planeeritud kirjanikupalgaga välja ehk kaks õhtut, võib-olla kolm. Kusjuures Vilde pole maailmamaastaabis sugugi superstaar.

Selleks et saavutada Dostojevski taset, on vaja kasiinos ikka rahamägesid läbi lüüa ja lapseohtu isikute pilastamine käib asja juurde. Aga ärgem otsigem võrdlusi nii kaugelt, ma isegi mäletan aega, kui Loomingus ilmunud luulekimbu eest sai aastapalga ja kirjastuses Eesti Raamat ilmunud luulevihiku eest nelja aasta palga, eelmine okupatsioonivõim maksis kirjanikele hullu pappi, romaani honorari eest sai maja või auto. Kukus joodi nädalate kaupa.

Oli, mille nimel pingutada, ja pingutati, pärast pingutamist lõõgastuti. Nimed nagu Unt, Viiding, Vanapa, Kaugver, Kareva, Kallas, Runnel, Valton, Liives, Kiik ja Vahing on tõsised tegijad, aga ärge unustage, et nad oli profid, nad elasid kirjutamisest või pidasid sümboolseid ameteid ja elasid tänapäeva mõttes hästi. Kroonukirjanikud elasid veel paremini, aga ka karvasem ja loovam seltskond sai hakkama.

Ma oletan, et paari kirjaniku palkamine paariks aastaks edasijõudnud burksimüüja palgaga on kindlasti palju parem kui mitte midagi, aga proffi sellega ei osta. Meil nimelt on vabaturg ja vabal turul ostavad andekad inimesed ära ettevõtted, kellel on raha, ajalehed, reklaamiagentuurid, toimetused ja muud ametid. Tuttav poeet saab Soomes lihtsa proletaarse töö eest mitu korda rohkem kui plaanitav kirjanikupalk, ei ta sul tule Eestisse kirjanikuks, Soomes saab töötu sellist pajukit.

 

Loomemajandus pole luul

Eestis muidugi on. Aga põhjamaades käivad asjad teisiti, mõni ametnik võiks uurida, millist raha teenitakse põhjamaades kriminaalromaanide müügi, telesarjadega, muusikaga, kogu selle parasiitide hobitegevusega. Summad on kolossaalsed. Investeeringud mõõdukad ja arukad.

Selle asemel, et kollektiivselt kirjanikele ja kunstnikele näkku sülitada ja kogu ühiskondlik ressurss Utah’sse või eesti õhku matta, võiks tõsiselt kaaluda loomemajandust – aga mitte sellist loomemajandust, kus ühelgi looval kirjanikul ega kunstnikul kohta ei ole. Seni kuni meil on loomemajandus kontoriametnikele ja projektikirjutajatele, ei ole meil mingit loomemajandust – sest kontor ei loo ja projekt ei ole looming.

Mõistagi on vaja kontoreid ja projekte ja on vaja kirjanike ja kunstnike palka, aga see tegevus olgu eesmärgipärane, mõistlik ja loovusekeskne, loovus ei ole ettekääne bürokraatide nuumamiseks. See on üks teine asi, see, mida te loete Rootsi krimkadest, see, mida te näete Soome filmidest ja vaatate Taani telesarjadest.

Mitte keegi ei taha näha Rootsi loovusbürokraate ega nende projekte, inimesed loevad raamatuid ja vaatavad filme, raamatuid kirjutavad kirjanikud, filme teevad lavastajad ja näitlejad, bürokraadid on teenindav personal, sellest tõsiasjast oleks meilgi aeg aru saada. Nii nagu sellest, et eesti õhk on rahvuslik häbi ja häbisse investeerimine on loomalikult piinlik.

 

 

Õhtuleht, 13. november 2015
http://www.ohtuleht.ee/703571/-kivisildnik-vildelik-elustandard-on-kirjanikule-hadavajalik

676 total views, 1 views today

(:)kivisildnik | (:) mõõduka pealõikamise väljavaated Talinas

(Foto: STANISLAV MOSHKOV)

 

Olen mõnda aega Talinas elanud ja töötanud ning mõistan seetõttu kohalike elanike muret lähituleviku pärast. Talin on Edgar Savisaare juhtimisel tõusnud juhtivaks majandus- ja kultuuripiirkonnaks endise Eesti vabariigi territooriumil ning taganud oma elanikele tasuta transpordi ja riiklikele propagandavaledele vastanduva meedia. Edgar ehitas kirikud. Mis saab edasi? Kas kirikud põletatakse maha?

Seda ei ole lihtne öelda, aga jah, kirikud põletatakse maha. Üldse kõik põletatakse maha, mis põleb. Mis ei põle, see sulab. Progressil on hind. Mõistagi ei ole ma prohvet, aga uus baaside leping on fakt ja nii Euroopa kui Ameerika vägede koondamisest Baltikumi oleme kuulnud ja mitte ainult Talina televisioonist – ja kui juba ETV midagi sogab, siis on see teadagi puhas tõde. Puhas nagu prillikivi.

Venemaa on sõdiv ja hoogsalt relvastuv riik, arengud päikselises ja demokraatlikus Süürias ei lähe meile mõistagi korda, aga midagi seal siiski on. Midagi olevat olnud ka Ukrainas, Gruusias ja miskis hämaras teises ilmasõjas, mis täpselt, selles pole ajaloolased veel kokku leppinud, aga midagi oli sealgi. Tõesti, teine ilmasõda on läbi ja põlev Talin on kustunud, tuhast tõusnud ja nagu juba mainitud, tõusnud eesti kõige rikkamaks linnaks.

Ääremärkuse korras olgu öeldud, et Gaddafi julm, kuritegelik ja sügavalt inimvaenulik režiim oli Aafrika kõige rikkam riik, mõistagi otsast otsani vihkamist täis ja julm nagu vanakurat ise. Sama asi on Talinaga praegu, rikkusest puudust ei ole, eriti kui Mõisaküla ja Nuiaga võrrelda, aga kurjus otse lämmatab, progressiivne inimkond ei saa hingata, riiki varastada veel kuidagi saab, aga no hingata ei lasta. Ja just sellel põhjusel on muutused möödapääsmatud.

Muutustest pole pääsu

Täpselt nii nagu Gaddafi rõhumise all, nii ei pea ka Talina rahvas kogu rikkusele, kõrgetele palkadele ja tasuta transpordile enam kaua vastu. Eks ole ju otse loomuvastane, et talinlased, kes teenivad rohkem kui ühegi teise Eesti või etniliselt puhastatud Virumaa linna kodanikud, on sunnitud sõitma tasuta ühistranspordis. See karjuv ülekohus lihtsalt peab lõppema kirikute põletamisega ja sellega ta ka lõppeb. Inimlikkus ei ole surnud. Demokraatia ja solidaarsus ei ole lõplikult reedetud!

See, et Euroopas ei ole mingit sisulist võrdsust ega solidaarsust välja arvatud Kreeka pankurite nuumamine ja Aafrika poputamine, on normaalne, Euroopas on ikkagi Euroopa kultuur ja sellega tuleb leppida. Meil pole aga ometi mingit kultuuri ja meil pole millegagi sotsiaalset ebavõrdsust ning erikohtlemise juhtumeid põhjendada. See ängistus ja frustratsioon, mida tekitab talinlastes nende kõrgem palk, mida nad ei saa Nuia ja Abja-Paluoja kodanikega jagada, on kirjeldamatu.

Eks Talina kodanikud tunnevad oma südames muidugi kaasa majanduslikult ja kultuuriliselt vähem arenenud linnade elanikele ja jagaksid meeleldi oma saaki nendega, kes teenivad talinlasest mitu korda vähem ainult sellepärast, et nad elavad Kuressaares või Pärnus, aga Savisaare brutaalne võim ei lase, lihtsalt ei lase ja kõik. Selle hirmsa Savisaare taga on kinni inimlikkus, üle-eestiline solidaarsus ja võrdsus, nagu ka halastus.

Võite küsida, miks tööandjad ja pankurid ei taha oma rahalademeid Keila elanikega jagada, aga lihtne Talina tööline tahab. Siin ei ole mingit vastuolu – tööandjal ja pankuril on eetika, mis vabastab nad igasugustest südametunnistuse piinadest, aga lihtsal Talina töölisel on ainult tühi hing ja see tühi hing kisendab ning ajab verist vahtu välja, täpselt nii nagu Iraagi, Süüria, Ukraina, Afganistani või Liibüa ärapiinatud hinged.

Õnneks Savisaare hirmuvalitsus nõrgeneb

Isegi mina, kes ma lehti ei loe ja telekat põhimõtteliselt ei vaata, olen jõudnud veendumusele, et Savisaare hirmuvalitsus vangub savijalgadel. Jalgade arvu suhtes ma päris kindel ei ole, andmed on vastukäivad ning pärinevad eranditult ebausaldusväärsetest allikatest. Nagu me kõik teame, ei saanud ei Liibüas, Afranistanis, Süürias ega Iraagis lahendada brutaalse võimu küsimust diskorite revolutsiooni ega kaugeltki mitte demokraatlike valimistega.

Humanismi ja demokraatia taastamine on alati käinud vaippommitamise ja mõõduka pealõikamisega, kõik infrastruktuurid on hävitatud ning tsiviilelanikkond on meeleldi kandnud raskeid kaotusi. Ma ei väsi kordamast, et progressil on hind ja parem on seda hinda maksta vabatahtlikult, sest kui progressiivne inimkond ei saa oma tahtmist, siis ei piirdu asi kaugeltki kirikute põletamise ja riigiteenistujate hukkamisega.

Mõistagi ei ole ma genotsiidi ekspert, selleks on meil volitatud isikud, aga kui üldistamine veel keelatud ei olnud, siis sooritasin ma mõned hädavajalikud üldistused ning kasutan võimalust, et lihtsamaid üldistusi Õhtulehe lugejatega jagada. Demokraatliku ilmakorra taaskehtestamisel ei ole küll peaaegu kunagi õnnestunud vaippommitamist vältida, aga lootma peab. Samas ükski rahvas ei ole välja surnud vaippommitamise tagajärjel, otse vastupidi, enamik vaippommitatud rahvaid sigivad nagu küülikud.

Kui õnnestub alkohol ja sealiha ära keelata ning vaippommitamist mõõdukas tempos aegade lõpuni jätkata, siis peaksid kõik Eesti riigi, rahva ja majanduse probleemid lahenema iseenesest. Ma isegi alguses arvasin, et totaalne imeravim on vabaturu käsi, aga nüüd olen veendunud vastupidises, Talin tuleb maha põletada ja kohe hakkavad asjad laabuma. Tuli otsa ja kõik saab korda.

Eesti rahvas seisab helge tuleviku lävel

Põleva Talina soojuses on ka illegaalsetel immigrantidel kodusem tunne ning kliima ei tundu nii vastik. Samas mida rohkem illegaale, seda suuremad pensionid, seda kõrgem majanduskasv, aga mis põhiline – elud saavad päästetud. Mina isiklikult usun kindlalt, et kui Talina mahapõletamine pikendab kas või ainult ühe põlvepikkuse illegaali elu ühe minuti võrra, siis tuleb seda teha viivitamatult. See võid olla sina, kelle pension suureneb ühe sendi võrra.

Kogu ülejäänud Eesti on juba kandnud raskeid kaotusi ja suuresti muutunud halvasti toimivaks ja ütleme otse – elamiskõlbmatuks. Nüüd on kord Talina käes, kellelgi ei ole ometi mitte midagi võrdse kohtlemise vastu. Eesti on täis tühjenevaid ja täiesti tühjaks jooksnud linnu ja linnakesi, Talina annihileerimine lahendab ühtlasi siiani ülesaamatuna tundunud regionaalprobleemid. Sisepagulased tõmbavad Mõisaküla majanduse käima nii mis mühiseb.

Kõige põhilisem on aga see, et kui Savisaar kukub, siis ei saa enam kõiki probleeme tema värvika isiku taha varjata ja tuleb leida uus vaenlasekuju. Selle uue kuju otsimine ja savist kokku mätsimine loob mitu uut töökohta ja võimalik, et isegi uue suure ministeeriumi – näiteks armastuse ministeerium kurjuse lõplikuks väljajuurimiseks või midagi.

Naeratus uue suure ministri näol ei kustu kunagi ja selle valgel läheb eesti rahvas vastu uutele võitudele, nagu ka väikestele kui möödapääsmatutele kaotustele. Meie jaoks ei muutu midagi, meie oleme ikka nende kõrvalise tähtsusega kaotuste hulgas olnud ja selline on saatus väljaspool ministeeriume.

 

Allikas: Õhtuleht, 23. oktoober 2015
http://www.ohtuleht.ee/700325/-kivisildnik-mooduka-pealoikamise-valjavaated-talinas

609 total views, 2 views today

(:)kivisildnik | (:)Me saame tõesti kasu migratsioonist ja korruptsioonist

(:)kivisildnik
(:)kivisildnik (Foto: Stanislav Moškov)

 

Korruptsioonist on saanud miljoni vaese maa masendava tegelikkuse lahutamatu osa, peale EKRE tunduvad kõik olevat üdini korrumpeerunud. Eks te teate ise paremini neid sadamate, energiate, maadevahetamiste ja Autorollode või Dressenite lugusid, mina lehti ei loe, vaatan korraks lojustele näkku, kohe on pilt selge.

Riigivaraste nimekiri pikeneb iga päevaga, riigivara varastamise rekordid ei püsi enam tunde, vaid minuteid, nii tihe on konkurents, nii palju on tipptegijaid. Samas ükski moosekant pole miljoni vaese maalt korruptsiooni eest põgenenud, ühelgi klounil ei ole häbi olla pandeemilise riigivarastamise pärast eestlane, keegi ei kogu allkirju, keegi ei vehi miitingul punamusta plaguga. Keegi ei lähe närvi, keegi isegi ei sõima, korruptsioonilugude kommentaariume ei ole suletud. Emotsioone ei teki.

Varastatakse miljardeid, aga kedagi ei huvita, samas kui miski noorpoliitik oli väidetavalt müünud maha võõra telefoni, kestis pool aastat verine ja hüsteeriline klaperjaht. Noorpoliitiku nime teavad kõik, aga mina ei suuda hetkel ühegi suurvarga nime meenutada. Oli nagu Paul või hoopis Raul või ikkagi Ossinovski, hunt teda teab. Isegi esikümne esimest poolt ei suuda meenutada.


Oleme korruptsiooniga harjunud? 

Üleüldine amoraalne-demokraatlik õhkkond on loonud hea kasvupinna kõikvõimalikele jälkustele. Lodevuse, iharuse, ahnuse, põhimõttelageduse, vägivalla, perverssuste, tarbimise, meelemürkide, parasiteerimise ja loomaliku lolluse igapäevane massiivne propaganda ei möödu jälge jätmata. Inimene vaatab telekast meelelahutustoodet –  juhhuu, milline tore jälgand, milline nummi inimsööja!

Sotsialistlik-liberaalne meelelahutus suudab iga jõleduse maha müüa ja ajapikku normaalseks tavaliseks igavaks tootegrupiks muuta. Olgu siis tegu sarimõrvari, nekrofiilist pedofiili või sõjakurjategijaga. Kui oled piisavalt voonakeste vaikimisi (tark ja haritud inimsööja) ja Dekstereid (õilis ja hea saritükeldaja) manustanud, siis tundub Autorollo lihtsat igav – riigivargus ei lahuta su meelt, see ei kõneta sind. Nii on asjad läinud.

Peale kriminaalsust romantiseeriva meelelahutuse on meid moraalselt laostanud ka kriminaalne poliitika. Põhiseadusvastane tegevus on poliitiline peajoon juba enam kui inimpõlv, peale on kasvanud pätimentaliteedist läbiimbunud põlvkond, pean silmas iseseisvuse loovutajaid kauge ja hämara isikliku kasu nimel. Valitseb mentaliteet: me peame tegema, mis Euroopa ja jänki ütlevad, sest nemad annavad meile raha ja kaitsevad meid teiste omasuguste kaabakate eest.

Meie poliitiline doktriin on kriminaalne, me ei karista ega tauni kurjategijaid, vaid üritame leida endale kasuliku kriminaali, antud juhul valdavalt eurouroodi, me läheme kriminaalidega koostööle, ühineme kriminaalse grupeeringuga ja üritame globaalsest kuritegevusest kasu lõigata. Selline poliitika on jälk.

Hea näide on inimkaubandus, kõige ehtsamad orjakauplejad on suutnud avada mitme Euroopa riigi piirid, kriminaalide ja poliitikute korruptiivne koostöö lõunaosariikides toob kaasa kohutava kaose kogu kriminaalsele Euroopale, kaasa arvatud kuritegelikust meelsusest haaratud Eesti riigile, eelkõige muidugi eesti rahvale.

Aga pättidel on omad seadused ja kui keegi kusagil saab piiririkkumisest, pistise andmisest ja orjakaubandusest kasu, siis peab meie poliitiline ja vaimueliit seda kuritegevust igati heaks kiitma ja seaduskuulekaid kodanikke sõimama, ähvardama ja seadusi nii ümber kirjutama, et seaduskuulekad saaks vangi panna, kas vihakõne otsitud ettekäändel või kuidagi teisiti.


Mis kasu korruptsioonist saame? 

Üleüldine kriminaalne mentaliteet globaalsel tasandil, miljoni vaese maa poliitikas, meelelahutuses ja meedias on viinud selleni, et kuritegevuses nähakse eelkõige kasu, inimõigusi, demokraatlikke vabadusi ja peetakse seaduserikkumisi enesestmõistetavaks. Kui me näeme kasu riigireetmises ja inimkaubanduses, kas me siis ei peaks otsima kasu ka korruptsioonis? Kui me juba niikuinii oleme üdini korrumpeerunud, otsime selles siis ka kasu, valitseva sotsialistlik-liberaalse ilmavaate kohaselt.

Europropaganda üks kandvamaid propagandavalesid oli rahu tagamine, müügu üksteisele sütt ja terast, siis nad, raiped, vähemalt ei sõdi. Seda lugu oleme ikka kuulnud. Eesti ajaloost võime tuua hea näite, kuidas korrumpeerunud ja ebaseaduslikult võimu haaranud Pätsi bande sooritas hääletu alistumise ja rahu kestis paar kuud kauem. Pätsi reetmine ei suutnud Teist ilmasõda ära hoida, aga tema südametunnistus oli puhas, ta vähemalt üritas – tasuks mugav hullumajapalat ühishaua asemel.

Rahu kestis natuke kauem, eesti sõjaväelased ei saanud surma kaevikutes, vaid surid Sahhalini surmalaagrites, elu pikendamine on ka teene, selles mõttes müts maha Pätsi ja tema bande ees. Praegu Vene propaganda kiunub, et Eestis võivad olla jänkide tuumarelvad. Tuumasõda on muidugi parem kui lõputu loomastumine, aga hea variant see ka ei ole.

Kujutame nüüd ette, et meie korrumpeerunud valitsus otsustab taas kord kogu poruka venelastele maha parseldada. Kolmandat maailmasõda see ilmselt ära ei hoia, aga nad annavad taas oma parima ja võimalik, et võidavad meile paar kuud hingetõmbeaega. Aga mõelge, kui palju õlut ja viina saab juua kahe kuuga ja kui palju telekat vaadata – kui vaadata viis tundi päevas, teeb see ligi kaks nädalat puhast meelelahutust! Paljud jõuavad ka pangalaenu kuumakse enne tuumalitrit ära maksta, pole paha!

Korruptsioon päästab elusid, mitte kõiki ja mitte aegade lõpuni, aga kasutegur on siiski märgatav. Eriti suurt kasu toob aga korruptsiooni ja illegaalse immigratsiooni teadlik koostöö. Toon konkreetse näite – ütleme, et jänkidel läheb oma vägesid ja pomme Süürias rohkem vaja kui siin, mis me siis teeme? Saadame Merkeli rindele või? Isegi kui Merkel otsustab meie eest surra – ka selline variant on olemas –, pole see nii tõhus kui onu Tomi tuumamalakas. Igal juhul ma olen Merkelile tänulik.

Oletame aga, et meie korruptandid on loonud tuhat üks illegaalide nuumamise sihtasutust ja peksavad isegi euroraha välja, et sellest suurem osa ära varastada, aga toovad siiski maale vähemalt sada tuhat hambuni relvastatud ISISlast, mis on arvestatav kaitsejõud ja mis põhiline – odav. Samas hästi motiveeritud ja ameeriklaste poolt õhutõrjevidinatega relvastatud. Meil endal on ju õhutõrjega nii nagu on.

Pole vahet, kes meid Vene tööandjate, Vene pankade ja Vene verejanuliste bürokraatide eest kaitseb, ise me ju ei viitsi, tahaks telekat vaadata ja homoasjandust arutada. Ma olen täiesti kindel, et kui meie kogenud korruptandid ja ISIS pealõikajad teevad tõhusat koostööd, siis on sellest isegi rohkem kasu kui NATOst ja ÜRO hirmuäratavast rahuvalvest. Kasu on aga tähtis, Eesti turvalisus on tähtis. Kurjategijate-korruptantide heaolu on muidugi veel tähtsam, aga neid asju saab ühendada.

Ja kui illegaalide seksuaalne frustreerimine kriminaliseerida, siis kaovad ka probleemid olmetasandil. See ongi meie ainus lootus.

 

Allikas: Õhtuleht, 2. oktoober 2015
http://www.ohtuleht.ee/697164/-kivisildnik-me-saame-toesti-kasu-migratsioonist-ja-korruptsioonist

 

797 total views, 1 views today

(:)kivisildnik | (:) sotsialistliku pagulasutopismi krahh

(Foto: Stanislav Moshkov)

Grupp sotsialiste-utopiste ning liberaale-fekaale on aastakümneid kimeda häälega multikultuuri imet jutlustanud, aga nüüd on kõik läbi. Lillaroosa udu on hajunud. Ungari piiridel käib sõda, Horvaatia saatis samuti sõjaväe illegaalide rünnakut tagasi lööma, isegi multikultuuri Vatikan ja tolerastia Meka Saksamaa pani piiri „ajutiselt” kinni. Ei üllata, Saksamaa on siiani kõik maailmasõjad kaotanud. Multikultuuri ja rahvaste suure sõpruse tulemuseks on prügimäed, märatsev pööbel, terror, aga ka meedia ja valitsuse valede iseeneslik paljastumine. 

Selgrootu valitsus

Pole halba ilma heata – euroliidu idiootlik süsteem on kokku jooksnud. Kes oleks veel poole aasta eest julgenud unistada, et mitmed euroliidu vasallid saadavad sõjaväe keskvõimu poliitika vastu võitlema ning annavad sealjuures vande kaitsta tsivilisatsiooni, nii nagu teevad Ungari piirivalvurid täna. Ma ei tahaks olla praegu okupantide, inimkaubanduse jääkide, kvislingite ja laiemalt tuntud propagandamadude nahas – jube piinlik oleks.

Sotsialistlik luulusüsteem Saksamaal haihtus nagu paha hais. Multikultuuri tarka juttu oli väga tore rääkida ja rassistide nina all rusikatega vehkida, südames oli kohe selline hea tunne, eks ole. Kimeda häälega huilates kutsuti kogu maailma sulelised ja karvased kokku, esimesed võeti lillede ja vikerkaarelippudega vehkides vastu, aga paar nädalat pärast hordide saabumist pandi piir kinni. Näen ilmset vastuolu sõnade ja tegude vahel.

Kas saksa eidekesed on idioodid, juba natuke liiga silmakirjalikud või paadunud kurjategijad, peab välja selgitama kohus ning psühhiaatriline ekspertiis. Igal juhul minusugune Eesti vabariigi põhiseadusele lojaalne kodanik saab jälle natuke vabamalt hingata. Enesestki mõista ei ole meid okupeeriv ja inimkaubanduse jääkidega koloniseerida üritav ebainimlik süsteem oma tegevust lõpetanud. Illegaalide ümberjagamise kvoodihala ei ole kuskile kadunud – oi kuidas uluvad!

Pensionimaksjate mantrat korratakse hardalt nagu mõnes budistlikus sektis, aga Eestisse küüditatavate vaba aja veetmise spetsialistide arv kasvab iga päevaga. Saja viiekümnest või kahesajast pole enam juttugi ja see räägib selget keelt sellest, mis on meie valitsuse selgroo kvaliteet, mis maksab mehe sõna ning keda järgmisel korral Toompeale valida ja keda mitte.

Inimkaubanduse mahitamise teemaga haakuvalt on selgunud ka, millist kodumaist õlut juua, millise mobiilioperaatori teenust kasutada ja millisest poest mitte kunagi mitte midagi osta. Elu on läinud lihtsamaks, pilt selgemaks. Kultuurielu on samuti polariseerumas. Sel ajal, kui nimetu lastekirjanik kogub allkirju valitsuse poliitika toetuseks, kirjutab Merca ahjualustest Euroopa südames – müts maha, milline oivaline kujund, milline esteetiline tulejõud.

 

Aitab jamast

On muutuste aeg, eurotiblad visklevad oma luulude püünises, Eesti orjameelne provints häbistab ennast nii nagu võib – praegu tahaks olla pigem Läti või Poola alam – ja isegi hääbuvas kultuurielus võib tuvastada ilminguid.

Huvitav on jälgida lillaroosa intelligentsi tõmblusi, Vene meediast tuttavad antifašistlikud raevuhood vahelduvad hirmuvärinatega: mis siis saab, kui natsism jälle võidab? Kas natsid ikka on head? Kas nad hakkavad toitma vaeseid ja ravima haigeid?

Samas näitab vähemalt rahva vaimne tervis paranemise märke, globalismi psühhoos on möödunud, kaheksakümmend protsenti inimjõust on põhiseaduslikel positsioonidel ja seda polegi nii vähe. Lihtsatest asjadest on ka lihtsam aru saada, illegaalide hord ei ole mõistmisvõimet ületav asi nagu Lissaboni leping, ESM, GMO või mõni räpane vabakaubandusleping.

Lihtne inimene tahab lihtsaid asju, ta tahab tänaval käia, aga nii, et eesti keele rääkimise eest peksa ei saa; ta tahab töö käia, aga ei salli seda, et keegi saab õiguse eluasemele ja tasuta hambaravi, mida tema päevad läbi rügades endale lubada ei saa, nii nagu ta endale lapsi ega raugastunud vanemaid lubada ei saa – no ei vea välja.

Lihtne inimene tahab elada nii, nagu ta ikka on elanud, ilma kõrvulukustava palvekisata, ilma et ta seapekki süües ja koduõlu peale juues kedagi nii rängalt solvaks, et pea otsast ära lõigatakse. Ja kui keegi need lihtsad asjad otsustab ära muuta, siis lihtne inimene teda enam ei armasta. Keegi ei taha jama, võõraste luulude pärast kannatada ja kisendavat ebaõiglust.

Mulle on jäänud mulje, et paljud kultuuriinimesed, ajakirjanikud ja poliittöllid on nõus maailma päästmise nimel virelema, aga neil ei ole õigust kellelegi oma armastust vägisi peale suruda. Paastu ise, kui tahad, pea ramadaani – Allah sinuga –, aga mind jäta rahule. Kuid iga kirjanik räägib eelkõige ja alati iseendast, nii ka mina.

 

Ma ei taha siia illegaale

Mina ei taha siia barbarite umbkeelseid horde. Mul ei ole neid vaja, mul ei ole mingit orjapalka maksvat ettevõtet, kus inimesi alandada ja ekspluateerida.

Samas ma olen veendunud, et illegaalidest ei saa head töölooma, kunagi elasin mõnda aega Itaalias, seal tegid tööd ainult rumeenlased ja poolakad, ei tea, mis neil viga oli, muud töllerdasid niisama ringi ja tundsid elust rõõmu. Ja ei ole ma kuskilt lugenud statistikat, mis minu isikliku kogemuse ümber lükkaks.

Ma näen massilises immigratsioonis eelkõige kriminaalset tegevust. Demokraatliku riigi enamus ei taha siia karvaseid ega sulelisi ning kui nad jõuga siia tuuakse, on see kuritegu: kõrgema võimu kandja on rahvas (lugege põhiseadust). Mitte sina, halisev rott, vaid rahvas – ühemõtteliselt selge.

Mina tahan, et eesti rahvas elaks hästi ja tal oleks kindlus homse päeva ees, et kogu aeg ei oleks mingit haiget kammi ja hammaste kiristamist. Ma olen oma rahva, oma riigi, oma kultuuri ja oma keele poolt. Ma tean, paljud on minu ja minusuguste vastu – nii ajakirjanduses, Eesti riigis kui Euroopas. Mis nende mõistuses ja südames toimub? Lahkamine selgitab.

Ja vihkamist ärge mulle kaela määrige, tõenäoliselt olen ma aidanud Aafrika ja Ameerika kirjaoskamatuid rohkem kui Sõõrumaa, Ossinovskite suguvõsa ja Okk kokku. Olen esteetilisi naudinguid ostes toetanud kümneid – kui mitte sadu – lugemis- ja raamatukoguprojekte kolmandas maailmas ja ma olen seda teinud paarikümne aasta jooksul.

Soovitan kõigil vähem möliseda, vähem luuludes elada, rohkem raamatuid lugeda ja osta raamatud www.betterworldbooks.com vahendusel, seal on kaheksa miljonit raamatut saadaval, midagi ikka leiad. Mina leidsin ja tegin seda ilma igasuguse kampaania või suunava jalahoobita.

Multikultuur lendas kuradile, elagu kultuur!

 

Allikas: Õhtuleht, 18. september 2015
http://www.ohtuleht.ee/694907/-kivisildnik-sotsialistliku-pagulasutopismi-krahh

770 total views, 4 views today

Sven Sildnik: probleemid on kohati ületamatud

Riigikogus esindamata erakondadel on aruandlusega tõsised, kohati isegi ületamatud probleemid, kirjutab Iseseisvuspartei esimees Sven Sildnik.

Jutt jumala õige, aruandlusega on tõsised probleemid, kohati isegi ületamatud probleemid – võin seda kindlalt väita, sest Iseseisvuspatei asjaajamisega puutun lähemalt kokku alates käesoleva aasta 24. aprillist, siis valiti uus juhatus ja esimees.

Riigi masinavärgil võttis aga uue juhatuse volituste kinnitamine aega terve suve: ehkki sai tehtud korduvaid järelepärimisi, said bürokraadid oma ülesannetega hakkama alles augustis. Väga raske on aru anda, kui sul puuduvad volitused partei pangakontole ligipääsemiseks. Sellises olukorras oleks ainus võimalus õigeaegselt ja sisuliselt riigile aru anda ei midagi vähemat ega rohkemat, kui  sooritada pangarööv. Juhatus otsustas, et seda võimalust ei kasutata piisava koguse tulirelvade puudumise ning mainitud projekti teatava ebamoraalsuse tõttu, eelkõige aga sellepärast, et röövimine ei ole partei põhikirjaga kooskõlas olev tegevus.

Teiste parteide kohta ei tea, aga meil on varemgi olnud ettearvamatuid tõrkeid asjaajamises riikliku bürokraatiaga. Süüdistused selles, et Iseseisvuspartei ei tööta sisuliselt ning ainult simuleerib tegevust, ei vasta tõsioludele, suur hunnik kapo aastaraamatuid väidab hoopis midagi muud. Samas loodan, et meie ühiskond on salastatuse õhkonnaga harjunud.

Kuigi väikeparteide pooldajaid on möödunud riigikogu valimiste andmetel ainult 20 000, seega sama palju, kui elab inimesi Rakveres ja Türil kokku, ning meie aruandlus on tõesti paljudele huvitav, peame leppima faktiga, et paljud asjad, mis puudutavad kõiki Eesti vabariigi kodanikke ja siin viibivaid illegaale, on vastuolulisel kombel salastatud.

Hea näide on USA ja Euroopa Liidu vabakaubanduslepe TTIP ning selle vastuvõtmisega kaasnev paranoliline salatsemis- ja vassimisõhkkond. Välisministeeriumi udujutt meid ei veena: «TTIP üle toimuvad läbirääkimised nii nagu iga välislepingu üle, st läbirääkimiste ajal riikide positsioone, pakkumisi, lepingutekstide eelnõusid jm dokumente ametlikult ei avalikustata. Kui EL soovib head tulemust, siis on teatav salastatuse tase siiski vajalik.» Ka muid huvipakkuvaid ürikuid varjatakse, näiteks VEB fondi uurimisega seotud pabrimajandust jne.

Kokkuvõtteks: tõesti, puudujääke partei aruandluses on, aga need likvideeritakse veel enne, kui valitsevad parteid tagavad Eesti kodanikele inimväärse miinimumpalga, inimväärse pensioni ja õiguse eluasemele ning teevad seda Euroopa sotsiaalharta mõõdikute järgi. Miljoni vaese maa ootab eelkõige muidugi väikeparteide aruandlust, aga kümnetel tuhandetel nälgivatel lastel on muidki ootusi.

 

Allikas: Postimees, 23. august 2015
http://www.postimees.ee/3303061/sven-sildnik-probleemid-on-kohati-uletamatud

826 total views, 2 views today

(:)kivisildnik | (:)emotsionaalne dementsus hävitab miljoni vaese maa lõplikult

</p><br /><br />
<p>
(Foto: STANISLAV MOSHKOV)

Miljoni vaese maa on segaduses. Räägitakse palju ja närviliselt, emotsioonid käivad üle pea, kriisatakse eidelikult. Siiani jälgisin ma ainult ühte ühiskonnaasju käitleva telesaadet, kuid nüüd loobusin ka selle vaatamisest – kõik kisendasid korraga, midagi aru ei saa. Mulle aitab. Emotsioonid on halvad nõuandjad, realistliku maainimesena hindan korralikke kalosse tundepursetest kõrgemalt.

Ma lähtun oma tegevuses ja maailmavaates Eesti vabariigi põhiseadusest, kirjanikuna säilitan eesti kultuuri järjepidevust, ajakirjanikuna teadvustan massidele seaduskuulekat käitumist. Ometi tunnen ma ennast haruldase eksootilise olendina, millegi ükssarviku taolisena. Laiade masside kultuurikaugusest saan ma veel kuidagi aru, raske töö, aineline puudus ja kehv geneetiline materjal pikaajalise genotsiidi tagajärjel ei võimalda kodanikel poeesia tasemele tõusta, olgu siis pealegi.

Seadustega on aga teine lugu, massid on seaduseraamatute lugemisest vabastatud, sama asi on luuleraamatutega, kuid kehtib vääramatu põhimõte: seaduse mittetundmine ei vabanda seaduse mittetäitmist. Ometi oleme olukorras, kus riigis valitseb kriminaalne meelsus, põhiseaduse rikkumine nii sõnas kui ka teos on epideemiline, massiimmigratsiooni mahitamine on kriminaalse meelsuse ilming, õudsem ja ohtlikum kui teised, aga siiski ainult üks paljudest.

Toon nüüd emotsiooni mängu, sest ilma selleta ei jõua sõnum kohale, sõna seadus ei kõneta kedagi, ei tekita tundeid ega hingeliigutusi, aga kui lisada, et vallutussõda, võõrvõimude verine okupatsioon, küüditamine, tuliste nõelte küüne alla ajamine, massihauad, sumerlaste grupivägistamised, armsa kassipoja ülespoomine, etniliselt puhastatud Virumaa, imikule suure matkasaapaga pealeastumine, illegaalne riigipiiriületamine ja riigireetmine pole olemuselt midagi muud kui seaduserikkumised, siis tekib lehelugejal õige tunne. Eks ole.

Kahju, et ma pean inimestega rääkima nagu lastega, see ei ole mulle raske, kuid kirjanikule on alandav see, et ta peab ilmselgeid ja juba lasteaias selgeks tehtud asju kellelegi emotsioonimalakaga pähe taguma. Emotsioon on alatu nõks. Emotsionaalse õhkkonna loomine ei ole lihtsalt niisama, see on kellelegi vajalik ja see keegi on monstrum, jälgand.

Surmav emotsioonilõks

Miks kasutatakse emotsioone, kus tuleb see jälk emotsionaalne mülgas, millesse meid uputatakse? Kõik see surijate päästmise kaastundemuda, kogu aeg on keegi kusagil suremas, kogu aeg on vaja kusagil kaugel kellegi surmast päästmiseks kehtestada demokraatia, see demokraatia kinni maksta.

Aga siis selgub, et demokraatiast ei piisa elude päästmiseks, on vaja tõsta makse ja kehtestada multikultuur ja vihakõne kriminaliseerida. Eks ole nagu viha ei olekski emotsioon. Milles on emotsiooni mõte ja konkurentsieelis? Loogiliselt ei saa kõike tõestada, eriti jälkusi, seadusega ei saa kõike lubada, eriti jälkusi, aga toore loomaliku emotsiooni jõuga saab kõik läbi suruda.

Emotsioone mõistlikult võimendades saaks kas või eesti rahva, kultuuri ja keele päästa, tehnilist takistust ei ole, emotsioon kannatab kõike. Ometi on loodud emotsionaalne õhkkond, kus preambulast tuttav loetelu tekitab ainult põlgust ja üleolekut. Eesti pensionär võib rahus elavalt mädaneda, hooldekodu jaoks pappi pole, ent kõik vahivad tuima näoga.

Emotsionaalsed inisejad ja emotsioonidest ülespiitsutatud pime mass on sisevaenlane number üks ja see vaenlane tuleb kahjutuks teha. Emotsionaalne element on tõestanud sõna ja teoga, et ta ei ole kultuurivõimeline, ta ei ole võimeline lähtuma tervest mõistusest ega Eesti vabariigi seadustest. Emotsionaalne käitumismuster on oma asotsiaalsusest võrdsustatav vaimuhaigusega, igal juhul on emotsionaalne tüüp süüdimatu ja ühiskonnale ohtlik.

Me ei saa elada riigis, mida juhivad ja mille avalikku ruumi reostavad emotsionaalsed lupardid, kes pole kultuurivõimelised, pole analüüsivõimelised, pole võimelised mõistma seaduse mõtet ega ole võimelised oma käitumist seaduse raamidesse mahutama. Pole isegi tähtis, kas emotsionaalsus on kriminaalne või meditsiiniline probleem, mõlemal juhul on see ühiskonnale ohtlik ja sellisena tuleb seda kohelda.

Emotsionaalne dementsus

Kindlasti olete kuulnud väljendit emotsionaalne intelligentsus. Sellist asja ei ole olemas, on olemas ainult emotsionaalne dementsus. Inimesed lõhuvad emotsioonide ajel taldrikuid või taovad neid üksteisele vastu pead. Kui see on intelligentsus, siis olete te millestki väga valesti aru saanud. Kuid tuleme tagasi emotsionaalse elude päästmise argumendi juurde.

Kaheksakümnendate algul suri meie planeedil iga päev Tartu ja Pärnu täis inimesi nälga, keegi ei läinud meil selle pärast lolliks ega müünud oma ema sektsioonkappi maha, et pakkida seljakott ja tormata elusid päästma. Elusid päästsid heaolust aru kaotanud lääne logardid ja nende korruptiivsed fondid, kes, nagu tagantjärele selgub, pahatihti raha raiskasid ja varastasid. Siis oli inimesi planeedil Maa nelja miljardi tuuris.

Sealtpeale ei ole vaesus ega sõjad kuskile kadunud, ikka sureb iga päev ilmatu hulk inimesi üksipäini nälga ja planeedil on juba üle seitsme miljardi inimese. Kui palju teil neid inimesi siis lõppude lõpuks vaja on ja mis te nendega peale hakkate? Mõistus ütleb seda, et probleem pole selles, et liiga palju inimesi sureb, probleem on selles, et inimesi sünnib liiga palju ja sureb liiga vähe. Kordan, inimesi sureb liiga vähe.

Mida teha? Maha tappa ei ole ilus, kui on veel muid võimalusi. Euroopa eluviis on ökoloogiliselt korrektne väljasuremine ja selle kultuuri asendamine maniakaalse sigimisega Aafrika stiilis on kuritegu nii looduse kui ka inimkonna vastu. Me ei pea tooma sigivuskultuuri Euroopasse, vaid peame viima surmakultuuri Aafrikasse ja muidugi ka mujale, kuhu vaja. Äraproovitud väljasuremismeetodid on kapitalistlik kurnamine, ideoloogiline haridussüsteem ja dekadentlik kultuur.

Ikka parem tappa tarbimise, laenude ja loomaliku meelelahutuse kui pommidega. Odavam ka. Mandunud kultuuri eksperdina võib minust maailmapäästmisel kasu olla, emotsionaalse sigimisfanatismi tulemuseks saab olla aga ainult globaalne häving. Surm kõigile, see on emotsiooni palk.

 

Allikas: Õhtuleht, 12. juuni 2015
http://www.ohtuleht.ee/681577/-kivisildnik-emotsionaalne-dementsus-havitab-miljoni-vaese-maa-loplikult

1,084 total views, 1 views today

(:)kivisildnik | (:)valitsus vahetab rahva välja ehk Massiimmigratsioon

Ei ole midagi uut siin neetud päikese all ja ka massiimmigratsioon on üks vana asi. Ebameeldiv ja ülekohtune vana asi pealegi. Mille toob endaga kaasa vaenuliku võõrvõimu tahe sobimatu rahvas sobivamaga asenda, saab meile selgeks, kui vaatame etniliselt puhastatud Virumaad. Etniliselt puhastatud Virumaa, mida me oma sotsiaalses dementsuses nimetame Ida-Virumaaks, on massiimmigratsiooni tagajärg, nii nagu ka Paldiski ja Lasnamäe. Muide statistika järgi olid eestlased juba mitme aasta eest Tallinnas vähemusrahvas.

Eelmisele okupatsioonivõimule ei meeldinud eesti rahvas, eestlasi küüditati ja meie asemele toodi õige rahvas, õige meelsuse ja kultuuriga, eelkõige ustav. Uus okupatsioonivõim kasutab eestlaste küüditamiseks ebainimlikult raskeid majandusolusid, olematuid sotsiaaltagatisi ja kultuuri ning haridustaseme teadlikku madaldamist. Ei vaidle endast targematega, massiline funktsionaalne kirjaoskamatus on teaduslik fakt.

 

Sotsiaalselt põletatud maa 

Eestlaste küüditamine vaesushoova abil on hästi õnnestunud, sellega on massiimmigratsiooniks loodud eeldused, sotsiaalsest põletatud maa, lebensraum illegaalsete immigrantide ja kolonistide uuele lainele. Paraku on massiimmigratsiooni teine etapp takerdunud just nendele samadele põhjustele, mis aitasid Eesti elujõulistest eestlastest puhastada – vaesus, sotsiaalsete tagatiste olematus ja ilmselge majanduslik rõhumine.

Immigrandid ei otsi viletsust, vaid küllust, seega tuleb see küllus Eestis kunstlikult ja valikuliselt luua, et valitsusele tänulikud ja ustavad valijad massiliselt Eestisse saabuksid. Valitsus tunnistab avalikult, et immigrantide Eestis jalule aitamiseks kulub 6000–10 000 eurot, riik üürib eluaseme – kopikas seegi, tasuta tugiisik ja paar mediaanpalka kuus, et saaks inimese moodi olla.

Selle kuue kuni kümne tonni eest valiks ma ka vanakuradi vanaema enda. Miks selle rahaga ei üritata ära osta mind või koguni tervet eesti rahvast, jääb arusaamatuks. Oleks seda proovitud ja kui see oleks läbi kukkunud, siis küll. Siis tuleks otsida variante. Sellest ma saaksin aru.

Lihtne on ette kujutada seda viha ja põlgust, mis taevani lahvatab siis, kui lihtne eesti tööinimene, kes neljasaja euri eest kuus sulgi kotti topib, läbi häda ja viletsuse taipab, taipamine ei lähe eestlasel kunagi lihtsalt, et immigrant elab tasuta korteris ja saab 24/7 lõõgastumise eest mitu korda rohkem raha, kui tema raske ja nüristava töö tegemise eest. Vaat kus demokraatia ja inimõigused. Vedel väljaheide. Kusjuures maksuraha, mida suletoppija maksab, ei jõua temani ega tema lasteni, vaid maandub vaba aja veetmise spetsialistide taskus, keda valitsus vajab rohkem kui sallimatut ja vastikut eesti töölist.

Ma ei taha olla prohvet ega julge väita, kas lahvatab uus Jüriöö või enne seda ka uus pronksiöö või kaovad pagulusse ka viimased luuserid ja penskarid ehk poovad niigi tablettide peal virelevad väikelinlased ennast lihtsalt üles. Või ei juhtu midagi, mis on veel piinlikum ja õudsem. Kadunud poeet Leonardo ütleks selle peale, et see valitsus haugub endale surma. Igal juhul on see huvitav ebainimlik eksperiment ja ma tahan selle tulemusi näha.

 

Valelik propaganda

Otsitud ja silmakirjalikke ettekäändeid on laias valikus, need pole süsteemsed ega mõistuslikud, need on ebaseaduslikud, kuid seest on hüsteerilised ja poliitiliselt korrektsed. Lillaroosa propaganda tahab meid veenda selles, et me aitame hädalisi. Kena küll, aga miks me siis ei aita oma hädalisi, kas Eesti miljon vaest ei olegi inimesed? Kas elavalt mädanevad vanurid ja nälgivad lapsed ning loomastuvad töötud ei vaja kaastunnet? Vastus on ei, oma rahvas võib kõngeda aia all, aga valitsus punnitab soolejupi tagant välja, et päästa kolmandat maailma. Eesti riik on ju teatavasti teisest maailmast. Kuidas nimetatakse valikulist ja nahavärvist lähtuvat erikohtlemist, ei mäletagi enam, peab sõnaraamatust järele vaatama.

Siis on see jutt, et peab, keegi kuskil käsib, keegi pressib peale kvoodid. Mis jutt see siis nüüd on? Eesti pidi minema ikka Euroopa Liitu otsustajate hulka ja eesti rahva hääl pidi kajama üle Brüsseli, nii et kohe on! Kui nüüd see hääl enam ei kaja ja me pole otsustajate hulgas, siis tuleb tulla Euroopast tagasi ja see haige kamm lõpetada. Põhiseaduse järgi on Eesti endiselt iseseisev riik ja iseseisev riik ei täida võõrriikide ega eraettevõtete ettekirjutusi. Mingeid pagulaskvoote meie põhiseaduses ei ole ja seega pole millestki rääkida.

Kultuuri rikastamise juttu kedratakse ka kogu aeg. Paraku on nii, et need, kes räägivad multikultuurist, ei kasuta sõna kultuur kunagi mingis muus kontekstis ja need multikultuuri jutlustavad poliitilised banded on alati eesti kultuuri kärpinud, alandanud ja marginaliseerinud. Eesti kultuuri rikastamiseks on ainult üks põhiseaduslik viis suurendada kultuuriministeeriumi eelarvet ja võta tarvitusele arukad kultuuriraha kasutamise põhimõtted. Kes ei ole kunagi toetanud eesti kultuuri, ärgu rääkigu kultuurist ega multikultuurist.

Majandusliku edu trumpäss, seda käiakse välja igast varukast ja ikka kuus-seitse tükki korraga. Jutt siis selline, et me sünnitame vähe ja läheme ära välismaale ja pensionid tahavad maksmist ja on vaja tööjõudu ja kohe väga on vaja. Meie kogemus eelmiste immigrantidega ei ole kõige parem, etniliselt puhastatud Virumaa pole mingi majandusime, kui immigrandid tooks külluse, siis me oleksime üks rikkamaid riike Euroopas. Immigrandipuudust meil ei ole, ometi oleme totaalne vaestemaja. Eesti elu näitab seda, et mida rohkem immigrante, seda rohkem vaesust. Lehest lugesin, et isegi vana hea Ossinovski pole kõige parem maksumaksja ja suurim heategija, mis siis veel teistest rääkida.

Ma saan aru, et maailmas on palju ebavõrdsust ja ülekohut ja keegi käivitab talle majanduslikult kasulikke verevalamisi ning inimesed kannatavad. See on õige jutt, aga Eesti riik, kes oma santegi toita ega katta jõua, ei pea küll kogu maailma jõhkardite koloniaal- ja genotsiidipoliitika jääke enda kanda võtma. Kui on selline vaade, et tuleb ümber jagada ja oleks hea nendelt ära võtta, kellel on ja anda nendele, kellel ei ole, siis alustatagu Rockefellerist, Rotchildist, Morganist ja muudest ülirikastest, kelle käes on 99% selle planeedi rahast.

 

Kisendav ebaõiglus 

Kuidas on see nii, et Rockefeller ei pea Süüria põgenikke üleval, aga vaene Eesti padjatoppija oma neljasajase kuupalgaga peab, kusjuures vaene padjatoppija ei saa oma isa vanadekodusse panna, sest tal pole selleks raha. Tal pole üldse millekski raha, ei hammaste parandamiseks, lapse huviringide ega trennide eest maksmiseks.

Mul läheb süda pahaks, kui ma mõtlen meie miljoni vaese peale, kelle laste koolitioidu jaoks valitsus kahtekümmet kahte sentigi ei leia. Globaalsesse headusse aga investeerib hoobilt 6000–10 000 eurot per burka.

Loomulikult ei jõua see kisendav ebaõiglus emotsionaalsete lillaroosade kisakõrideni. Kõrilõikajatest liberaalideni, kes ise ongi kogu maailma häda ja viletsuse taga. Seda ebaõiglust ei hooma meediamolkused, hallid feispukimassid ega prillidega eksperdid. Ei tea, kuidas need asjad nii on läinud, aga tundub, et kogu Eesti avalik ruum, iseäranis sotsiaalmeedia avangard, kogu see porukas elab mingis psühhopaatilises luuludemaailmas. Rohkem tegelikkust, kodanikud, rohkem statistikat, rohkem sotsiaalset õiglust ja vähem kinnisideid ning propagandavalesid! Lurjused sellised, et teil pole ka südant rinnus!

 

Allikas: Õhtuleht, 22. mai 2015

http://www.ohtuleht.ee/678666/-kivisildnik-valitsus-vahetab-rahva-valja-ehk-massiimmigratsioon

1,590 total views, 1 views today

(:)kivisildnik | (:)mis on meile kasulikum – kas sõda või massiimmigratsioon?

</p> <p>
(Foto: Stanislav Moshkov) 

Õhus on nii püssirohuvingu kui ka tammtammide õõnsat kõla, sõjahüsteeria ja immigratsioonipropaganda on ülimenukad meediaformaadid, mõlemat toodet haibitakse ja ülistatakse kärarikkalt ning ähvardavalt, kiunumine käib luust ja lihast läbi. Lihtsal inimesel ei ole aga lihtne valida, mõlema poolt on meie vaimne eliit, poliitiline korruptsioon ja kogu see loomalik meediaklounaad.

Miljoni vaese maal on palju probleeme ja tuleb kaaluda nii sõja kui ka massiimigratsiooni sobivust nende probleemide lahendamise viisina. Ma hoiatan lugejaid, et sõjapropaganda on kriminaalkuritegu, mille eest pannakse pikaks ajaks vangi, aga sõjapropagandat ei tohi segi ajada meedias karistamatult levitatavate sõda õhutavate ja õigustavate liberaal-isamaalis-sotsialistlike avaldustega, mis on head ja kasulikud ning millele ma selle loo jooksul mitu korda toetun.

Miljoni vaese maa, varem tuntud kui Eesti vabariik, probleemid jagunevad kahte tüüpi ja nelja alaliiki, vastavalt sellele, kas tegemist on riigi pädevusse kuuluvate probleemidega või eri tüüpi ühiskonnarühmade kitsaste erahuvidega. Riigitähtsusega probleemid on põhiseaduse järgi esiteks rahva väljasuremine ja massiline ellujäämispagulusse siirdumine ning teiseks kultuuriline allkäik.

Erahuvid jagunevad rikaste kihi majanduslikku laadi ambitsioonideks – tüüp kaks, liik kolm –  ning vaeste  emotsionaalsed sajoobid. Peale emotsioonide ei ole meie miljonile vaesele midagi jäänud, aga seda vihasemalt võitlevad nad iga meeleliigutuse nimel – emotsionaalsed probleemid: tüüp kaks, liik neli.

Probleem 1A – ellujäämispagulusse pagemine

Kaalume ellujäämispaguluse probleemi lahendamist nii sõja kui ka massiimmigratsiooni abil. Sõda on kindlasti väga mõjus vahend massilise ellujäämispagulusse probleemi lahendamiseks. Paljudel on kindlasti veel meeles eelmises sõjas põhjalastud põgenikelaevad, mõjub kainestavalt, seda esiteks.

Teiseks on võimalik, et Eesti väed suudavad organiseerida püsiva rindejoone ning selle ületajad lastakse välikohtu otsusega maha kui desertöörid või spioonid.

Kolmandaks on üldmobilisatsioon, millega riik võtab endale kohustuse mobiliseeritud kodanikke toita, riietada ja võimalusel punkritesse-kaevikutesse majutada, see toob kaasa elatustaseme tõusu ning rahuaja tingimustega võrreldes totaalse õitsengu.

Kaotuse korral lähevad kaotanud riigi kohustused üle võitjariigile ja pärast sõjakurjategijate hukkamist kehtib sõjavangidele Genfi konventsioon, erinevalt rahuaegsetest tsivilistidest, kellel de facto pole mingeid õigusi, nagu paljud meist ehk isegi on märganud.

Eelnevast johtuvalt võib väita, et sõjal, olenemata selle käigust ja lõpptulemusest, on ellujäämispaguluse reguleerijana märkimisväärne positiivne mõju. Massiimmigratsioonil positiivset mõju ei ole täheldatud, otse vastupidi, fanaatilised ja äärmuslikud multikultuuripooldajad võivad riigist lahkuda, et jätta oma töö, kodu, vara ning lemmikloomad immigrantide elujärje parandamiseks.

Probleem 1B – väljasuremine

Sissejuhatuseks olgu mainitud, et väljasuremine on probleem ainult põhiseaduskuulekatele kodanikele. Seevastu ökofašistide, äärmuslike rahvavaenlaste, sarimõrvarite ja muude taoliste jaoks on väljasuremine ainult tervitatav nähtus ja eks ole ka mainitud vähemustel omad õigused, mille tunnustamiseks ei pea isegi sotsialistlik tõhk olema.

Sõjas muidugi tapetakse teatav hulk riigi elanikkonnast, see on fakt, samas tuleb arvestada sellega, et elujõuline osa populatsioonist on relvastatud, väljaõpetatud ja hästi organiseeritud ning ühiskonna avangardi ellujäämisvõimalused on niisiis küllaltki head. Me teame hästi, et tänapäeva sõdades tapetakse valdavalt tsiviilisikuid: lapsi, naisi, vanureid, invaliide ja riviteenistuseks kõlbmatuid inimjääke, seega põhiliselt hukuvad need, kes on maksumaksjale koormaks ja iseendale nuhtluseks.

Sellest järelduvalt ei tohiks me jäägitult hukka mõista sõda mahitavaid poliitikuid, sest peale vaatemängulis-meelelahutusliku funktsiooni täidab sõda ka positiivse diskrimineerimisega sarnanevat positiivse genotsiidi rolli. Just siin tulevad ilmsiks sõja eelised massiimmigratsiooni ees, ka massiimmigratsioon kallutab elanikkonna tasakaalu noorte ettevõtlike meeste osa suurenemise poole, kuid massiimmigratsioonil pole ühiskonda puhastavat toimet.

Noored mehed jäävad sõjas sageli ellu, kusjuures muud populatsiooni osad lüüakse võimalusel in corpore mättasse (vt Dresden, Hiroshima, Nagasaki). Olenevalt sõja käigust, tuleb noori tugevaid mehi ühiskonda võidu puhul sõjavangidena, kaotuse puhul okupatsioonivägede isikkoosseisuna. Praktilise isikuna kaldun eelistama ennast lahingutegevuses õigustanud võõrvägesid, sest ellu on jäänud ainult tugevamad, osavamad, kiiremad, intelligentsemad ja distsiplineeritumad; immigrantidel ei ole minu teada tootjagarantiid, aga tarbija nõuab kvaliteeti.

Teatav viljastav toime on nii massiimmigratsioonil kui ka sõjal. Massivägistamised käivad mõlema tootega kaasas, meenuvad miljonid punaväelaste poolt vägistatud saksa naised ja massivägistamised tänapäeva Rootsis, paraku ei ole võimalik selgusele jõuda, kui suurt osa Rootsi iibeturul kontrollib vägistamissektor, ka Saksamaa detailse sigitamisstatistika puudumise tõttu on raske üht vägistamisteenust teisele eelistada. Siin tuleb igaühel lähtuda oma paremast äratundmisest ja isiklikust kogemusest.

Probleemid 2-4:  kultuur, majanduslik kasu ja vaeste tundeelu

Kultuur ei ole siiani kedagi huvitanud ja pole tõenäoline, et ta ka selle loo lugemise ajal kellegi maailmavaate või elustiili osaks saab, kultuuri jätame kõrvale kui anakronismi. Majanduskasu ja sõda võivad olla seotud, aga Eesti olusid vaadates võime kindlalt väita, et massiimmigratsiooni ja majandusliku küündimatuse vahel on otsene seos.

Meil on Euroopa suurimad ja rikkamad immigratsioonimaardlad, aga majandus on piinlik naljanumber (vaata oma palka ja kontojääki). Veel rohkem immigrante tähendab ainult veel rohkem kehvikuid, nagu meile ei oleks miljonist vaesest küllalt. Kordan veel, et kui immigrandid looksid rikkust, siis me upuksime sularahavoogudes.

Vaeste tundeelu on muidugi tähtis, aga seda probleemi on lihtne lahendada supiköökide ja turvakodude ehitamisega. Allakirjutanu on vankumatult sellel seisukohal, et Eesti vaestel on parem olla siis, kui lahendatakse Eesti vaeste probleeme, Süüria vaeste probleemide lahendamine ei ole lahendus, täpselt nii nagu Kreeka pankurite nuumamine ei ole lahendus. Vaadake veel kord põhiseadust ja kui võimalik, lugege seda.

 

Allikas: Õhtuleht, 3. mai 2015

http://www.ohtuleht.ee/675812/-kivisildnik-mis-on-meile-kasulikum-kas-soda-voi-massiimmigratsioon

 

1,180 total views, 1 views today

EIP pressiteade

Eesti Iseseisvuspartei üldkoosolek toimus 18. aprillil 2015. aastal Pärnus, hotellis Viiking.
Kinnitati finantsaruanne, arutati jooksvaid küsimusi ning valiti uus juhatus: Martin Mets, Martin Kummets ja Sven Sildnik. EIP uueks esimeheks valiti Sven Sildnik.

Pärnu 24.04.2015

 

 

2,084 total views, 1 views today

Jaak Uibu: Avalik pöördumine EV presidendi poole

Avalik pöördumine 06. aprill 2015
Kõrgesti austatud hr Toomas Hendrik Ilves,
Eesti Vabariigi president
vpinfo@vpk.ee
Saatsin Teile Stockholmi Eesti Teadusseltsis peetud ettekande Rahvastikukriisi kujunemine Eestis, selle tunnustamine ja meetmed kriisist ülesaamiseks, ja sain Presidendi kantseleist vastuskirja direktor Siim Raielt: Vabariigi Presidendi ülesandel tänan Teid 12. detsembri 2014 märgukirja eest. Riigipea kasutab kirjadest saadud mõtteid oma töös talle põhiseadusega antud pädevuse piires. Raie sõnumist ei saa välja lugeda, kas tänuavaldus lähtus Teilt või kasutas Raie lihtsalt büroos kombeksolevat kantseliiti. Kui küsimus puudutab Riigi põhiülesande täitmist, siis oodanuks Teie-poolset isiklikku reaktsiooni. Muidugi pole küsimus tänus, vaid kas sõnum depopulatsioonist Eestis ikka jõudis Teieni, kas Teil oli võimalust ja aeg süveneda ohule meie rahvale, kas midagi saab ette võtta jne. Kantselei vastuses oli – Riigipea kasutab kirjadest saadud mõtteid oma töös talle põhiseadusega antud pädevuse piires. Kui Teie presidentuuri ajal on rahvastikukadu olnud 30,5 tuhat hinge, siis on oht rahva ja rahvuskultuuri säilimisele minu hinnangul reaalne.
Tegemist ei ole ju kellegi eraasjaga, vaid ettekanne on seotud Põhiseaduses sätestatud riigi põhiülesandega – rahvuse püsimajäämisega. Ja Teil kui meie Presidendil on otsene põhiseadusliku järelevalve kohustus riigis toimuvale. Hr Siim Raie saadetud vastusest saadik on Teil olnud kümmekond avalikku esinemist, sealhulgas arenguüldistuse ülesande kõned Vabariigi aastapäeval ja Riigikogu uue koosseisu ametisseastumisel, aga depopulatsioonist ja sellega seotud probleemidest pole kordagi juttu olnud. Riigipea järgi joondub Eesti meedia ja ametnikkond, kes maalib tulevikus ette odioosseid megaprojekte, arvestamata rahva tegelike vajaduste ja olukorraga.
Kas demograafiline olukord Eestis on Teile äkki üldse teadmata ja teadvustamata? Päris nii see vist ei ole, sest muidu poleks Te juba EV välisministrina pooldanud Kanada ajalehes „Vaba Eestlane“ 50 000 sakslase sissetoomist Eestisse. Detsembris 2012 antud intervjuus ütlesite Te: „Aastakümnete pärast tekkivate demograafiliste probleemidega tuleks tegelda juba täna, kuid poliitikutel ei tundu olevat valmisolekut tegelda kauge tuleviku probleemidega“. Seega olete Te olukorrast hästi informeeritud, aga millegipärast eelistate vaikida. Aga maa tühjeneb üha kiiremini elanikest, koole ja postkontoreid suletakse, tervishoiutöötajad lahkuvad riigist ja rahvastikukao tendents üha süveneb. Maailmapank oma äsjases aruandes esitas graafiku Läti ja Eesti depopulatsioonist. Häbistav on taolises küsimuses olla Euroliidu punaseks laternaks.
Vaikimine depopulatsiooni osas erineb kardinaalselt Teie suure eelkäija Konstantin Pätsi tavast, kes püüdis oma avalikke esinemisi kasutada rahva elujõu ergutamiseks ja ikka rõhutas iibe tähtsust väikerahvale. Olles üles kasvanud võõrsil Te võib-olla ei suuda tajuda või mõista eestlaste püsimajäämisse problemaatikat nii teravalt kui kohapeal okupatsiooni üleelanud Eesti kodanikud. Isegi mitme USA presidendi nõunik Patrick J. Buchanan on ameeriklasigi neis asjus hoiatanud. Olete jõudnud oma presidentuuri viimasesse aastasse ja püüdlikult vältinud rahvastikuteemat, keskendudes nn jääkeldri temaatikasse. Ootaksime Haridusseminaris siiski Teie vastust, kas rahvastikuteema eiramine Teie poolt oli tahtlik või Te lihtsalt ei pidanud seda oluliseks probleemiks.
Jaak Uibu, D.Sc., Ph.D.
Toompea Haridusseminar
jaak.uibu@mail.ee

2,372 total views, no views today

EIP teabetoimkond: Eesti Iseseisvuspartei üldkoosolek toimub 18. aprillil 2015.a.

28. märtsil toimunud juhatuse koosolekul otsustati, et Eesti Iseseisvuspartei üldkoosolek tuleb kokku 18. aprillil 2015. aastal Pärnus, hotell Viiking saalis kell 12.00.

Päevakord:

1. 2014.a.  majandustegevuse aasta-aruanne

2. Endise esimehe tegevusaruanne

3. Uue esimehe määramine

4. Juhatuse määramine

5. Uute liikmete vastuvõtmine

EIP teabetoimkond

29.03.2015

2,662 total views, 2 views today

Eesti Iseseisvuspartei juhatuse liikmete pöördumine valijate poole

Lugupeetud valijad ja mõttekaaslased, austatud partei liikmed, kui teile on jäänud mulje, et see mis me valimiste eel teeme on kahtlane, veider, kahjulik, jampslik või täiesti hullumeelne, siis selgitame toimuvat: tegemist on lp Vello Leito sooloprojektiga ning tal ei ole volitusi naftamaardlate ning keemiapilvede ekspluateerimiseks ega kodanik V. Rämmeli inkorporeerimiseks, samuti ei ole partei muutnud oma seisukohta NATO küsimuses. Vello Leitio tegevus ja valimisprogramm ei ole kooskõlastatud EIP juhatuse ega üldkoosolekuga.

Nimetage toimuvat kuidas soovite aga Eesti Iseseisvuspartei nime all esineb üks inimene ja tema ummamuudu meeskond. Meie ideed on õiged aga distsipliin on halb, vabandame. Mis teha? Esimesel üldkoosolekul võtme suuna tervele mõistusele, muud variandid on ennast ammendanud.

 

27.02.2015

EIP juhatuse liikmed:

Jaanus Koorep

Kaido Nõmmik

Tauno Rahnu

Sven Sildnik

Leo Tammiksaar

 

http://www.delfi.ee/news/riigikogu2015/uudised/iseseisvuspartei-juhatus-meie-partei-nime-all-esineb-uks-inimene-ja-tema-ummamuudu-meeskond?id=70896639

 

1,941 total views, 1 views today

Jaak Uibo: Rahvastikupoliitikas küündimatut Riigikogu enam ei taha!

Rahvastikupoliitikas küündimatut Riigikogu enam ei taha. Kiri erakondadele

Jaak Uibu, Toompea Haridusseminar, 25.02.2015

Enne olid Riigikogus rahvastikuguru Uno Mereste, generalist Ülo Vooglaid, siis tuli Juhan Parts oma vanemahüvitisega, ametisse sai kaunite luuletustega silma paistnud Paul–Eerik Rummo, räägiti ja otsiti depopulatsioonist väljapääsu. Jätame vahepealsed rahvastikupoliitika mõttes stagnatsiooniaastad kõrvale ja tuleme tänase Riigikogu koosseisu juurde.

Kaks ja pool kuud tagasi 7. detsembril 2014 saatsin kõikidele Riigikogu liikmetele Eesti Teadusseltsis Rootsis peetud ettekande “Rahvastikukriisi kujunemine Eestis, selle tunnustamine ja meetmed kriisist ülesaamiseks“. Palusin ettekande kohta kõigi seisukohavõtte, märksõnaks oli rahvastikukriis. Saatsin meeldetuletuseks ja vahekokkuvõttena kolm kirja, neljanda kirja kokkuvõttena.

Kokku laekus seisukohti 21 Riigikogu liikmelt. Nende hulka on arvatud ka Riigikaitsekomisjoni liikmed, kes ainsa komisjonina võtsid vastamise päevakorda. Tänasin neid. Teiselt poolt, meie uurimus näitas tõenduspõhiselt, kuidas neli viiendikku Riigikogust põevad rasket viisakuspuudulikkuse sündroomi – VIPS-i (vt Jaak Uibu http://www.eesti.ca/).

Ma teadlikult ei rõhuta asjatundlikkuse või mõne muu teguri puudumist, vaid elementaarset viisakust. Olemuselt on viisakus kõrkuse antipood, aga just kõrkust peetakse kõigist pattudest esimeseks. Nagu liikluses on oluline viisakus, mis aitab vältida õnnetusi, nii ka siinjuures. Viisakus sunnib mõtlema põhjuste üle, hoiab tagasi asjatuid ründeid, sunnib konsulteerima jne. Kui Riigikogu eksib, on ohvrite arv palju suurem kui liikluses. Riigikogul on oma õigus – ja analüüsi osakond. Miks ei pöördunud keegi 101-st selle osakonna poole!?

Peaaegu tervikuna ignoreerisid meie küsimustele vastamist Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni 20 liiget, Kaia Iva arvasime vastajaks Riigikaitsekomisjoni koosseisus, kus leiti, et rahvastikuküsimus ei ole otseselt riigikaitsekomisjoni valdkonnas. Postkaste uputavate, televisiooni ummistavate ja ajalehti koormavate erakondade anuva reklaami ja meie küsimuse ignoreerimise vahel on terav konflikt.

Reformierakonnast laekus 7, keskerakonnast 5, sotsiaaldemokraatidelt 7, IRL-ilt 1 ja Riigikaitse komisjoni aseesimehelt fraktsiooni mitte kuuluva Aivar Riisalu vastus, kokku 21. Seda on naeruväärselt vähe kolme meeldetuletuse kohta küsimuses, mis on Riigikogu liikmetele Põhiseadusega määratud põhiülesanne. Meelest on läinud nii ametivanne kui ustavus Põhiseadusele. Saamatus rahvastikupoliitikas nullib edusammud muudelgi aladel.

Tänane Riigikogu 12. koosseis tahab oma positsioonile edasi jääda. Number 13 vihjab, et järgmine koosseis võib rahvastikuga ikka aia taha minna. Et seda ei juhtuks tuleb käesoleva uurimuse sisuliste tulemustega jätkata tööd valitava Riigikogu sees mõtteviisis – Eesti edu mõõdetakse rahvastikuga. Kas olete valmis hakatuseks Riigikogus rahvastikuseminari looma? Riigikogul on palju kasutamata võimalusi, millest oleme kirjutanud varem. Käesolev Toompea Haridusseminari uurimus viidi läbi kooskõlas Eesti Vabariigi Põhiseaduse paragrahv 54-ga ja seminari liikmeskonna omafinantseerimisel. Tulemustes sai selgemaks Riigikogu roll rahvastikukriisis ja kelle taha takerdus riigi põhiülesande täitmine.

1,031 total views, 1 views today

Head 97 Wabariigi aastapäeva!

Juhan Liiv

Kui tume veel kauaks ka sinu maa

Kui tume veel kauaks ka sinu maa

ja raske su koorem ka kanda ,

kui enam ei jõuaks, ei jõuakski ka

sa soovide siniranda.

Täht süttib ehk taevas su üle veel,

lill tärkab su haua pinnast,

ja sinu mõte ja sinu meel

kord tuksub su rahva rinnast -

ja liigub ja loob ja lehvitab

ja kaunid radasid rajab,

su rahava koda see ehitab

ja põlvest põlveni kajab.

____________________________

EIP juhatus

24.02.2015

1,649 total views, 4 views today

Dialoogid Riigikogu liikmetega rahvastikukriisist

Dialoogid Riigikogu liikmetega rahvastikukriisist

Neljas kiri

Jaak Uibu, Toompea Haridusseminar

Möödunud on kaks ja pool kuud sellest ajast, kui 7. detsembril 2014 saatsin kõikidele Riigikogu liikmetele Eesti Teadusseltsis Rootsis peetud ettekande “Rahvastikukriisi kujunemine Eestis, selle tunnustamine ja meetmed kriisist ülesaamiseks“. Palusin ettekande kohta Teie seisukohavõtte. Vahepeal saatsin Teile meeldetuletuseks ja vahekokkuvõttena kolm kirja. Nüüd on ülim aeg neljandas kirjas teha kokkuvõtteid, sest nädala pärast lõpevad Riigikogu praeguse koosseisu volitused.

Olgu kohe alguses öeldud, et absoluutne enamus Riigikogu liikmetest ei vaevunud mulle rahvastikukriisi teemal ka peale kolmekordset meeldetuletust vastama. Nagu olen juba kirjutanud, Teie poolt vastu võetud seadus ju Teid selleks ei kohustagi. Väga mugav ju, nii ei peagi rahvastikukriisi suhtes midagi arvama, isegi endised rahvastikuministrid. Siiski on keeldumine vastuolus elementaarse viisakusega. Mõistes Teie töökoormust vajate vastamiseks igaüks omale nõunikku, vähemalt osakoormusega. Mitte paisutades Riigikogu eelarvet leiate need töökohad fraktsioonide juurest, kus nõunikud ajavad erakonna asju, mitte niivõrd Riigikogu ülesandeid. See ümberkorraldus jääb uue Riigikogu koosseisu arutada.

Läheme nüüd viimati saabunud vastuste juurde. Oodatud kiri tuli Jüri Morozovilt, millest ei oskagi midagi välja jätta. Siin see on: Nii nagu viimatises telefonivestluses ütlesin, pole minu seisukohad rahvastikuarengu küsimuses muutunud. Kuna olen paadunud praktik siis olengi sõnaseadmisele alati vähem aega kulutanud ja tegelenud asja sisuga.  Ühe näitena võin siin välja tuua ja sulle meelde tuletada seda vana teemat – Voore noorteküla rajamist. Esimene kohtumine Kääpal  mäletatavasti ju seepärast meil  toimuski. Alates 2008. aastast oleme selle teemaga tegelenud kõigil võimalik suundadel alates planeerimisest, maa omandisse taotlemisest, tehnilise infrastruktuuri rajamisest, energiaküsimuste lahendamisest jne kuni kirjatööni välja. Oleme kirjutanud (sh ka sina hea võitluskaaslane) sel teemal korduvalt. Selle pika, juba 7 aastase töö tulemusena oleme jõudnud selleni, et Saare vald on saanud lõpuks ära osta (mitte tasuta) kasutamata seisnud riigi maa ja saame liikuda edasi. Siiski tunnistan, et ka selles faasis oleme ikkagi määratud kaugel sellest millest unistame – turvalisest ja jõukast Eesti perest maal.

Need üksikud ettepanekud (lastetoetus 300 eur või rahvastikuministri koha taasloomine) mis teiste riigikogu liikmete  vastustena on sinuni jõudnud ja mida ka kirjas mulle edastad, ei lahenda rahvastikuprobleemi kindlasti mitte. Seepärast tundub mulle, et asja sisusse ei süüvita ja ei tunnistata probleemi tõsidust. Ei pea ka mina ennast jumalikult targaks, et oskaks anda sellist retsepti mis kohe aitaks. Rahvastikumuutused toimuvad väga pika perioodi kestel ja ühe või teise meetme mõju ilmneb alles aastate pärast. Ka ei ole ma nõus sellega, et lahendades ainult rahvastiku kasvu probleeme jõuame heale järjele, tegelikult võime end leida lõpuks ummikteel. Esmalt ja vältimatult on kõige tähtsam meie riigi püsimine ja jätkumine ajast aega. Üks tingimus selleks on rahvastiku positiivne areng ja seda mitte ainult arvuliselt vaid ka kvalitatiivselt (tervis, haridus jne).

Ministritoolist või mingi komisjoni loomisest ei leia ma mingit tulu tõusvat. Otsustav roll on peaministril  ja valitsusel – nemad otseselt ja igapäevaselt saavad kujundada ja suunata arenguid, nemad poliitikat ellu viivate eestkõnelejatena ja otsustajatena saavad seda teha. Ajalooline võrdlus KOV-de näitel näitab seda sama.

Aga ikkagi, mis siis teha !? Suurte asjade lahendused peituvad detailides. Vajalik on lahendada kompleks väiksemaid probleeme mis takistavad piirkondade füüsilist ja vaimset arengut. Siinkohal juba nimetatud maa küsimused, bürokraatia vähendamine ettevõtluses, haridusvaldkonna probleemide lahendamine jne. Laiemalt on vaja teha selliseid asju mida inimesed peavad igapäevaelus mõistlikuks ning mis neid motiveeriks tegutsema nii ettevõtluses, oma kodu rajamisel, kultuuri loomisel jne.  See, et me oleme täna sunnitud maksma lastele toetust, et neid lapsi kes elavad vaesuses on liiga palju, tuleneb meie valedest otsustest majanduses, maksunduses, hariduses jm valdkonnas. Tööga teenitav tulu peab katma inimese igapäevaelu vajadused ja tagama turvalise vanaduspõlve.“ Aitäh, Jüri Morozov, sisukaima kirja eest! Oleks Sinusuguseid vaid rohkem Riigikogus!

Anname sõna staažikale riigimehele Jürgen Ligile: „Ma pole riigikogu kirjavahetuse teemal just osav, aga nähtavasti ootate mult vastust, kas Eestis on rahvastikukriis. Oletasin, et Te ei oota seda igalt üksikliikmelt, aga olgu peale, üritan kommenteerida.

Ma ei tahaks jah ja ei vormis vastata. See on väga tõsine sõna, et kasutada seda inimeste isiklike valikute märkimiseks.  Aga ma ei jäta võimalusel kunagi meenutamata, et Eesti riigi mõte on eesti rahva, keele ja kultuuri  säilimine. Ka isiklikult mõtlen sellele väga tõsiselt,  mulle loomulikult teeb muret nii madal sündimus kui väljaränne ning sellest lähtun ka oma töös. Olen enamik ajast keskendunud Eesti majanduskeskkonna atraktiivsusele, mis pidurdaks siit lahkumist. Kunagi juhtisin vanemahüvitise idee välja töötamist, olen rõhunud teenuste tagamisele lapsevanematele selle nimel, et nad saaksid pere kõrvalt ka talle elatist teenida, olen taganud rahandusministrina vajaduspõhiste lapsetoetuse kehtestamist ja seejärel lastetoetuste järsku tõusu, ning ka nendeks valimisteks olen osalenud Reformierakonna programmi koostamisel, milles 300 eurot kuus  alates kolmandast lapsest rõhub otseselt demograafilisele stiimulile.“ Aitäh, härra Ligi. Meenutan, et kuusteist aastast tagasi Rahvusraamatukogus toimunud väitluses tsiteerisin Teile Rousseau sõnu, et ei ole võimalik kahaneva rahvaarvuga riigi kohta öelda, et kõik läheb hästi. Mis oleksite rahandusministrina öelnud riigi kohta, kus paarkümmend aasta järjest täitub eelarvest iga-aastaselt vaid kolm neljandikku? Pankrot! Aga just selline on meie demograafiline olukord sündimusega.

Järjekorras on Kalle Palling, Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees. Noore julge mehena, kel on veel kõik ees, tormab ta oma vastuses olematuse poole. Ta kirjutab, et tõstatatud teema on igati arutelu väärt, aga ometi seda ta ei tee. Oma kolmandas kirjas, Teie ajahädas, tegin möönduse, vähendasin küsimuse mahtu ja konkretiseerisin, paludes anda ühe lausega selge seisukoht, kas Eesti on rahvastikukriisis. Palling: Kuna küsisite oma kirjas ühelauselist vastust, siis vastan: tänast demograafilist olukorda Eestis kriisiks nimetamine sõltub seisukohavõtja soovist ning mina ei pea Eestis rahvastikuga toimuvat kriisiks. Kui lähtume vaba inimese vabast tahtest, siis ei saa ju kedagi sundida peret looma ja lapsi saama, Eestist mujale tööle minemist takistada või juba läinud inimesi sunniviisiliselt tagasi tuua. Muidugi on Eesti demograafiline olukord mõnekümne aasta jooksul muutunud, seda on mõjutanud rahvastiku vananemine, ränne ja kindlasti majandusfaktorid.“ .

Põhiseaduskomisjoni esimehena Rait Maruste vastus meenutab Pallingu oma. Osava juristina ei tee ta märkama minu küsimuses enamat kui nõuet ühe lausega vastata. Sellest ta kinni haarabki: “Kuna küsisite oma kirjas ühelauselist vastust, siis vastan, ei ole jõudnud. Eesti kui rahvas oli kriisile kõige lähemal 25 aastat tagasi. Tänapäeval võivad olla probleemid, kuid kriisi eksistentsiaalse ohu mõttes mina ei näe“. Palume Rait Marustet arvutada, kui kaua peab vastu riik, kus paarkümmend aastat on sündidest pidevalt neljandik puudu. Laseme vastata minister Urve Palol, kes 18. veebruaril 2015 Riigikogus Teile ütles: „Majanduse areng sõltub ainult ja ainult sellest, milline ja kas meil on inimressurssi. Eesti riigis paraku aastaid ja aastaid ei ole inimressurssi panustatud ja tulemused on täna käes. Meil on sündimus napilt 1,5 last fertiilses eas naise kohta, väljaränne hoogustub iga aastaga. Soomes elab juba ametlikult 70 000 eestlast, lisanduvad mitteametlikult seal käivaid, me ei oska hinnata, nii et me räägime 100 000 inimesest. Igal aastal langeb koolivõrgust välja 1500 noort inimest, kes jäävad põhiharidusega jne. Lasen Rait Marustele vastata ka USA demograafiaprofessor S.P. Morganil, kes ütleb, et kui aastakümnendi jooksul on sündimus alla taastetasandi, on tegemist täismahulise kriisiseisundiga. Aga Eestis on see seisund juba üle kahe aastakümne!

Riigikogu juhatusest ei ole veel vastanud Laine Randjärv. Kiitsin Laine Randjärve teises kirjas, aga see ei mõjunud. Võtsin ühendust tema nõuniku Olgaga. Saatsin materjalid ja hakkasin ootama. Laine Randjärv jäi haigeks. Nüüd on ta terve, aga ilmselt ei suuda ka empaatiline Olga teda veenda vastama. Mis kosta, kui asespiiker ei suuda ühelauselist otsust langetada.

Riigikaitsekomisjoni aseesimees Aivar Riisalu teatas, et komisjon arutas küsimust 16.02.2015 istungil ja leidis, et rahvastikuküsimus ei ole otseselt riigikaitsekomisjoni valdkonnas ja viitas valimisprogrammidele. Komisjoni arvates tuleb tõhustada riigipoolseid meetmeid. Toompea Haridusseminar leiab, et ega ikka sellele komisjonile liiga ei tehtud küsimust esitades, sest meie teada sõjamehi ikka komisjonile ja Eestile vaja on. Pealegi kõik komisjoni liikmed hääletavad suures saalis täievoliliselt rahvastikuküsimusi sisaldavate eelnõude vastuvõtmisel. Ka Riigikogu esimees Eiki Nestor kordas juba teist korda, kui väga kahju tal on, et ametiisikuna ei saa sekkuda akadeemilisse debatti ning seda mõjutada.

Kuid terake tõtt on Riisalu ja Nestori ebalevates vastustes – Eesti rahva püsimine ja kultuuri areng on justkui kõigi ühine ülesanne, aga mitte kellegi personaalne ega institutsionaalne. Kas nii peakski olema ? Arstide heakäekäigu eest seisab hea Arstide Liit, tööliste-teenistujate huve kaitsevad ametiühingud ja nii on pea igal elanike grupil, kaasa arvatud pensionärid, talumehed jt oma eesträäkijad. Vaid rahval tervikuna ei ole muud eesträäkijat kui kolm lahutatud võimu. Jätame kohtud eemale, jääb Riigikogu ja Valitsus, kes on erakondlikud ja rahvastikuküsimustes üsna küündimatud. Meil praegu just käib ministrite küsitelu. President jääb rohkem täidesaatva võimu poolele, pealegi oma enda pereprobleemide tõttu ta vaevalt sekkub.

Põhiseaduse juriidilise komisjoni lõpparuanne annab selguse – riiklike eesmärkide ja ülesannete täitmine on eelkõige adresseeritud seadusandjale, niisiis Riigikogule. Ammu oleme juhtinud tähelepanu, et Riigikogus peaks olema rahvastikukomisjon ja täitevvõimu juures rahvastikuminister. Nii lihtsad asjad ongi. Nendest on nüüd õige aeg rääkida ja vajadusi teadvustada.

Demokraatlikes riikides aitab meedia kaasa riiklike vajaduste ja lahenduste kindlaksmääramisel. Eesti kogemus – valimiste perioodil ei võta ükski meediaväljaanne ega ka rahvusringhääling rahvastikukriisi puudutavaid tekste kuulda. Kaasa arvatud riigieelarvest toituv ajaleht Sirp. Seevõrra pikeneb rahvastikupoliitika peiteaeg. Aitavad mõnevõrra mitmesugused blogid, aga ajakirjandus on ju kutsutud ühiskonna valvekoerteks, mitte skandaalide kergitajateks. Ajakirjandust reguleeriv seadusandlus vajab redaktsiooni.

Kokku laekus seisukohti 21 Riigikogu liikmelt. Aitäh Teile! Toompea Haridusseminari kaks ja pool kuud kestnud uurimus näitas, et neli viiendikku Riigikogu koosseisust põevad viisakuspuudulikkuse sündroomi – VIPS-sündroomi. Kas see on omandatud või pärilik , seda me ei jõudnud tuvastada. Meie kirju ignoreerisid järgmised Riigikogu liikmed:

Arto Aas, Jaak Aaviksoo, Rein Aidma, Annely Akkermann, Peep Aru, Maimu Berg, Deniss Boroditš, Enn Eesmaa, Eldar Efendijev, Ene Ergma, Margus Hanson, Aare Heinvee, Andres Herkel, Remo Holsmer, Jüri Jaanson, Tatjana Jaanson, Kalle Jents, Etti Kagarov, Lembit Kaljuvee, Kalev Kallo, Siim Kiisler, Aivar Kokk, Valeri Korb, Mihhail Korb, Siret Kotka, Tõnis Kõiv, Kalle Laanet, Rein Lang, Peeter Laurson, Heimar Lenk, Kalev Lillo, Väino Linde, Tiina Lokk-Tramberg, Inara Luigas, Lauri Luik, Kristen Michal, Marko Mihkelson, Meelis Mälberg, Tarmo Mänd, Erki Nool, Liisa-Ly Pakosta, Tõnis Palts, Juhan Parts, Heljo Pikhof, Barbi Pilvre, Marko Pomerants, Laine Randjärv, Valdo Randpere, Rein Randver, Urmas Reinsalu, Mailis Reps, Reet Roos, Aivar Rosenberg, Paul-Eerik Rummo, Karel Rüütli, Indrek Saar, Andrus Saare, Helir-Valdor Seeder, Andre Sepp, Sven Sester, Priit Sibul, Kadri Simson, Imre Sooäär, Mihhail Stalnuhhin, Neeme Suur, Aivar Sõerd, Olga Sõtnik, Jaanus Tamkivi, Tarmo Tamm, Tiit Tammsaar, Priit Toobal, Terje Trei, Margus Tsahkna, Toomas Tõniste, Urbo Vaarmann, Ken-Marti Vaher, Rainer Vakra, Rannar Vassiljev, Vladimir Velman, Jaan Õunapuu. Liiga pikk nimekiri. Midagi on mäda. Ja mitte Taani riigis. Mõnedele asjaoludele püüdsin käesolevas neljandas kirjas tähelepanu juhtida. Siiski on nimekiri kasutatav Riigikogu eelseisvatel valimistel.

Soovin Teile kõigile kaunist Eesti Vabariigi aastapäeva!

Jaak Uibu, D.Sc., Ph.D., Toompea Haridusseminar, 20. veebruar 2015

1,102 total views, 2 views today

Jaak Uibu: Dialoogid riigikogu liikmetega rahvastikukriisist

Dialoogid Riigikogu liikmetega rahvastikukriisist
Jaak Uibu, Toompea Haridusseminar

Ettekanne „Rahvastikukriisi kujunemine Eestis, selle tunnustamine ja meetmed kriisist ülesaamiseks“ (avaldatud netilehes EWR ja Eesti Iseseisvuspartei netiportaalis) leidis mõistva vastuvõtu Eesti Teaduslikus Seltsis Rootsis Tartu Ülikooli aastapäeva aktusel 2. detsembril. Läbirääkimistel leiti vajalikuks edastada selle tekst kompetentsetele institutsioonidele Eestis. Nii saadetigi see 7. detsembril Toompea Haridusseminarist digitaalselt Tartu Ülikoolile (koopia teistele avalik-õiguslikele ülikoolidele), kaheksa erakonna peakorteritesse ja kõigile Riigikogu liikmetele. Kaaskirjas RK liikmetele oli märgitud, et  ettekannet soovitatakse kasutada Riigikogu valimistel. Asespiiker Jüri Ratas on ju rõhutanud, et rahvastikukriis varjutab meie saavutusi Euroopas ja kõigil erakondadel tuleb pakkuda Riigikogu valimisteks välja omapoolseid ettepanekuid selle lahendamiseks.
Möönsime, et seadusandlus, mis on Riigikogu enda tehtud, küll  ei kohusta vastama märgukirjale,  aga   seda  nõuab   hea tava. Taeva tahtel või sündmuste kokkulangemisel, kümme päeva peale kirja saatmist Riigikogu juhatus ja fraktsioonide esindajad kiitsid heaks Riigikogu liikme hea tava. Kadri Simson selgitas, et   lisaks ametivandele ja seadustele annab see lihtsad viited selle kohta, kuidas täita oma kohustusi väärikalt. Õnnis Uno Mereste nõudis aastaid tagasi tagajärjetult seadustelt lihtsust ja arusaadavust. Nüüd on  Riigikogu ja selle töögrupi liikmed Kadri Simson, Barbi Pilvre, Kaia Iva, Valdo Randpere ja Kalle Laanet seadused ja ametivande sel viisil enda jaoks lihtsamaks teinud. Niisiis oli hea tava rõhutamine õigustatud. Palusime Riigikogu liikmetelt ettekande kohta seisukohavõtte.
Teeme saabunud kirjavastustest kokkuvõtte aastavahetuse seisuga. Täname neid, kes võtsid vaevaks vastata, aga kes ei reageerinud, neil palume tutvuda Riigikogu liikme hea tavaga ja sealt vastamiseks jõudu ammutada. See on öeldud ka hea tava töögrupi liikmele ja headele sõpradele Riigikogus, kellele siiski võrdse kohtlemise nimel ei saa järeleandmisi teha.
Esimesena vastas 7. detsembril Riigikogu liige Marianne Mikko, tänas ettekande eest. Palusin temalt siis seisukohta. Palusin veel ergutada oma  sõnakaid kolleege. Seejärel saabus vaikus.
Teiseks vastas RK liige Mart Meri, tänas teema jonnaka tõstatamise eest. Madalat sündimust poliitikaga pöörata pole lihtne. Solidaarse vanemahüvitise töötasid välja just Mõõdukad, kuid 2003. aasta võimuletulnud valitsus muutis selle sissetulekupõhiseks.
Kolmandaks tuli vastus Igor Gräzinilt, kes kirjutas, et ettekandes esitatud tõed on ilmsed ja üldteada. Tunnustab rahvastikukriisi Eestis. Siiski ei vastanud ta ühelegi probleemile, mis ajendas temalt pärima vastust ettekandes esitatud viiele küsimusele. Igor Gräzin ei usu, et Riigikogul oleks rahvastikukriisi suhtes ühtne seisukoht. Teise küsimuse puhul ta tunnistas, et ei tea, kas rahvastikuprotsessid on juhitavad. Vastus kolmandale küsimusele kõlas kurjakuulutavalt: „Mistahes rahvastiku-, finants-, jäätmekäitluse vms üldine korraldamine ei ole ühegi parlamendi ülesanne“. Neljandale küsimusele saime vastuse, et põhiseadus pole ülimuslik eraõigusliku meedia regulatsioonide suhtes. Vastus viiendale jäi ebaselgeks.
Igor Gräzini meilistiil oli kiirustav, ent ta siiski näitas valmidust vastata. Viimases meilis andis ta nõu: „Katsu näha Riigikogus asutust, kes TEEB SEADUSI. Ja ongi kõik. Ta ei juhi rahvast, ei näita eeskuju, ei ava uusi horisonte. Ta on riigi asutus, kus töötavad inimesed, kes teevad seadusi ja saavad selle eest palka“. Riigikogu tähtsuse sellisele ahistavalt argisele käsitlusele vastandub Riigikogu eksliikme ja Toompea Haridusseminari asutajaliikme Ülo Vooglaiu palju ülevam nägemus: „Riigikogu peab looma ja hoidma RIIKI KUI TERVIKUT. (…) Riigikogus peab olema teadmisena fikseeritud, millised olud, milline olukord ja situatsioon riigis praegu ON ja milline OLI. Vajalik on ka ekspertide abil loodud kujutlus lähema ja kaugema tuleviku kohta, st süsteemne arusaam meie lähema ja kaugema tuleviku kohta – milline PEAKS RIIK OLEMA meie unistustes. Sihitu jahmerdamine ja aruandlus õigusaktide ARVU alusel on, pehmelt öeldes, kohatu“.
Igor Gräzinile saatsime uuesti viis küsimust, seekord kommentaaridega, mille peale ta võttis aja maha. Küsimused pärinevad muutmatul kujul Riigikogu konverentsikeskuses 30.01. 2013.a.peetud ettekandest Eesti Vabariigi põhiseaduse mõte ja sätted ning süvenev rahvastikukriis. Ettekanne on leitav Riigikogu dokumendiregistris päringuga <Toompea Haridusseminar>, registreeritud 05.03.2013. Arutatud,otsustatud või sisuliselt vastatud ei ole.

1. Rahvastikukriisi süvenemine näitab, et senised abinõud tema peatamiseks pole olnud piisavad. Sellekohaseid selgeid seisukohavõtte pole kahjuks teada nende institutsioonide poolt, kellele on pandud põhiseaduse järelvalve. Kohustuste ja ebakohtade rohkuse puhul on varju jäänud Eesti Vabariigi põhieesmärgi täitmine: tagada eesti rahvuse ja kultuuri säilimine läbi aegade. Kas seda on palju tahetud globaliseerimisajastul? Kus on selle maksiimi juured? Need ulatuvad valgustusajastusse, millele viitab auväärt Max Jakobson: Herder oli kultuurinatsionalist, kes väitis, et igal keelel ja kultuuril on omaette väärtus. See kehtib ka täna. Rahvuse säilimise idee kannab rahvuslik-herderlikku mõtteviisi ja teiste rahvust jaoks tasakaalustab seda preambulis kantiaanlik-vabariiklik mõtteviis – vabadus, õiglus, õigus. Euroopa mõlemad vaimusuurused on jätnud oma jälje Eesti põhiseadusesse. Paraku Riigikogu komisjonide kirjavastustes vastatakse rahvastikukriisi märgukirjadele kas “võetud teatavaks” või rõhutakse, et komisjonid või täiskogu on neid asju juba arutanud. Seni ei ole teada juhust, kus märgukirja põhjal oleks midagi alustatud või muudetud. Vajame rahvastikukriisi kohta Riigikogu seisukohta.

2. Rahvastikuteaduses kohtame sageli seisukohta, et rahvastikuprotsessid on jäigad ja mittejuhitavad. Näiteks Reutersi blogis leiame professionaalse ülevaate pealkirjaga “Demograafia kui saatus”. Meie põhiseaduse preambul on teist meelt – tema fraas rahvuse säilimisest eeldab rahvastikuprotsesside juhitavust. Võtmeprintsiibid annab Ülo Vooglaid: Esiteks: Ürgsete sidemete (inimese side maaga, merega, tööga, koduga) katkemine võib viia ka teiste oluliste sidemete lõhkumisele. Teiseks: Ühiskondlike protsesside teatava juhitavuse põhimõte. Mis on Riigikogu seisukoht ? Kui rahvastikuprotsessid on juhitavad, siis vajavad nad tarka ja tulemuslikku sekkumist.
3. Eesti Vabariigi põhiülesanne – rahvuse säilimine – on tänaseks täidetud mitterahuldavalt. Kui EV põhiseaduse ekspertiisikomisjoni lõpparuanne aastast 1998 kinnitab, et riiklike eesmärkide ja ülesannete täitmine on eelkõige adresseeritud seadusandjale, siis initsiatiiv rahvastikukriisist ülesaamiseks peaks tulenema eeskätt Riigikogust. Tsiteerime veel nimetatud lõpparuannet: Tegemist on seadusandja kohustusega kujundada välja ja sisustada efektiivsed vahendid vastavate eesmärkide saavutamiseks. Kas rahvastikukriisi leevendamise üldise korralduse kavandamine on eeskätt Riigikogu ülesanne?
4. Põhiseaduse preambulil on juriidiline kaal ja normatiivne iseloom. Selles määratletud ülesanded ja nende täitmise järelvalve korraldus on adresseeritud eelkõige seadusandjale. Põhiseadust käsitletakse kui üldkehtivat seadusakti, kuid osa asjatundjad ei tunnista seda üldkehtivust või leiavad, et see ei laiene, näiteks eraõiguslikule meediale ja kirjutavale ajakirjanikule. Mis on õige? Pöördusime Õiguskantsleri poole seoses ajaleht Postimees toimetuse keeldumisega avaldada kaastöö demograafilise kriisi tekkimisest Eestis üheksakümnendatel aastatel. Palusime õiguskantsleri seisukohta – kas Postimehe toimetuse tegevus avaldamisest keeldumisel ja selles sisalduva info blokeerimisel vastab EV põhiseaduse sätetele ja vaimule (termini valikul tuginesin Riigikohtu esimehe sõnapruugile). Meile vastati, et selles pöördumises “ei nähtu asjaolusid, mida õiguskantsler saaks vastavalt oma pädevusele lahendada”. Seejärel pöördusime Põhiseadusliku Assamblee liikmete poole kahe küsimusega. Esiteks, sama küsimus, mis õiguskantslerile   – kas Postimehe toimetuse tegevus vastab EV põhiseaduse sätetele ja vaimule? Teiseks –   kas   põhiseaduses on  midagi olulist  puudu või  õiguskantsleril näib puuduvat piisav tahe ja oskus põhiseadust  rakendada rahvuse säilimise nimel? PA kaheksast vastanud liikmest arvasid kuus, et Postimehe tegevus vastab ja kaks arvasid, et ei vasta põhiseaduse sätetele ja vaimule. Üks vastas, et põhiseadusel pole midagi puudu ja teine leidis, et rahvaalgatus on põhiseaduses täiesti puudu. Pooled leidsid, et õiguskantsleril pole õigust sekkuda eraõigusliku ajalehe tegevusse. Juhiti tähelepanu, et preambulist otsitakse enamat, kui sinna on kirja pandud. Aga Eesti rahvuse säilimine on seal kirjas, olgugi et sattus preambulisse pooljuhulikult. See juhtus põhiseaduse koostamise viimases lõpus, kui Kaido Kama tegi Assambleele teatavaks Võrumaa metsavenna ja Eesti Kongressi liikme Alfred Käärmanni ettepaneku. See raiutigi põhiseadusse. Aga määramatus kestab. Mis on Riigikogu seisukoht – kas põhiseadus on ülimuslik eraõigusliku meedia regulatsioonide suhtes või mitte?
5. Kevadel 2012 teatas Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Margus Tsahkna, et kogu seadusandlus tuleks demograafia seisukohast üle vaadata. Seda eesmärki aitaks teenida Toompea Haridusseminari pöördumiskirjas Riigikogu komisjonidele ja fraktsioonidele tehtud ettepanek – Õiguskantsleri ettekanne Riigikogule teemal “Demograafiline kriis Eestis kui väljakutse seadusandlusele ja rahvastikupoliitikale”. Ettepanek taotleda õiguskantslerilt ülalnimetatud ettekannet ei ole seni leidnud toetust Riigikogu põhiseadus-, sotsiaal- ja kultuurikomisjonide poolt. Siiski edusoov laekus kultuuriministrilt Rein Langilt ja EV President oma vastuses jagas meie muret riigi ja rahva kestvuse ning elujõu pärast. Riigikogu komisjonide kirjavastustes teatatakse, et õiguskantsler on oma tegevuses sõltumatu ametiisik. Õiguskantsleri seaduse paragrahv 1 lg 2 sätestab: ”Õiguskantsler analüüsib (…) riigiasutuste töö kohta talle tehtud ettepanekuid ja esitab vajadusel korral Riigikogule ettekande”. Niisiis pole õiguskantsler immuunne ühtigi ettepanekute suhtes, kui Riigikogu vaid pöörduks. Pealegi – kui õiguskantsleril on otsene kohustust teostada põhiseaduslikku järelvalvet, kuidas on siis mõeldav, et tal pole kohustust teostada järelvalvet EV põhiülesande täitmise üle?! Niisiis – kas toetatakse seda ettepanekut – õiguskantslerilt ettekanne paluda? Midagi muud?
Dialoog Igor Gräziniga tõstis kõvasti kokkuvõtte mahtu ja see oletatavasti ei olegi veel lõppenud. Toompea Haridusseminari viis küsimust peaksid puudutama ka ülejäänuid Riigikogust, juhatusest rääkimata.
Neljandaks vastajaks oli Peeter Võsa, kes pidas teemat ülioluliseks. Oma arvamuse lubas ta veel kujundada.
Viiendana reageeris Jaak Allik, kes esitas SDE valimisprogrammis olnud ja kavandatavaid rahvastikupoliitika üksikmeetmeid, sealhulgas ka rahvastikuministri ametikoha taastamist. Vastuskirjas temale palusin programmitoimkonnas arutada ja vastata Toompea Haridusseminari viie põhimõttelise tähtsusega küsimust. Kahetsen, et temasugusele kogenud poliitikule ei esitanud küsimusi koos kommentaaridega. Aga siit ülevaatest leiab ta kõik need nagunii.
Kuues vastaja oli sõbralik ja sõnakas Viktor Vassiljev. Kiitis ideed kasutada ettekannet valimismaterjalina. Sedamoodi saadakse asjast aru ka Toompea Haridusseminaris. See on praegu piisav põhjus, et vähemalt diagonaalis ettekanne üle vaadata, hea seegi, nii tasapisi hakatakse ehk mõtet omaks võtma.
Seitsmendaks hea tuttav ETV päevilt Marika Tuus-Laul. Tänas saadetud ettekande eest.
Lõpetuseks saab nentida, et Riigikogus töötab ikkagi seitse vastamissuutlikku RK liiget, kellega on oletatavasti võimalik dialoogi pidada põhiseadusega määratud riigi põhiülesandest. Millega õigustavad ülejäänud 94 oma vastamisvõimetust? Riigikogu liikme ametivanne, seadused ja hea tava ei kaitse neid. Ei saa ju tekkida dialoogi, kui teine pool vaikib ja vaikib, oodates kuni küsija väsib või tüdineb. Käesoleval aastal täitub 20 aastat selle kirja saatja omaalgatuslikust tegevusest Riigikogu informeerimisel rahva tervise seisundist. Tervishoiu aseministrina oli mul selge tervise ja rahvatervise tähtsus. Nagu Schopenhauer ütles: „Tervis ei ole küll kõik, kuid ilma terviseta on kõik muu mõttetu.” Kahjuks Riigikogu on muutunud minu kogemusel lahjemaks ja kaugenenud oma rahvast.
Märkus: Antud dialoogid on jätkuks haridus- ja võimuinstitutsioonide oskuspädevuse testimise uuringule, mida alustati Toompea Haridusseminaris aastal 2008. Fondidest uuringut toetatud ei ole. Ühel päeval selgus, et oskuspädevuse pilootuuringus esile toodud küsimuste ja ettepanekute esitamise meetod pole sugugi uus, vaid seda kasutas 25 aastasada tagasi kuulsa Xanthippe abikaasa, ämmaemand Phainarete ja kiviraidur Sophroniskose poeg Sokrates. Tema tegeles õilsas Ateena linnas sellega, et “katsus järele” inimesi ja ajas neid segadusse sellega, et avastas nende võhikluse asjus, milles nad ise pidasid end kompetentseks. Niisugune võte on nüüdseks saanud sokraatilise meetodi nimetuse. Polegi üllatav, et sedaviisi Sokrates teenis ära paljude meelepaha ja on teada, kuidas see kõik lõppes. Kuidas lõpeb Toompea Haridusseminari tegevus, pole veel teada.
Rahulikku ja kaunist uut aastat kõigile! Soovib Jaak Uibu, Toompea Haridusseminar jaak.uibu@mail.ee
01.01. AD 2015

1,345 total views, 1 views today

Kivisildnik(:): See sotsialistlik raibe

(:)kivisildnik, Äärekosmos, Õhtuleht, 21. november 2014

 

(STANISLAV MOSHKOV)

Tõsiasi, et poliitikud on idioodid, kamp valelikke lurjuseid ja täielikud ignorandid kultuuriküsimustes, ei tohiks ühelegi kirjaoskajale tulla üllatusena.

Sotside küündimatu ja valelik valimiskampaania vastab igati vedela poliitväljaheite standarditele. Kõnts. Kas Tammsaare oli mingi partei liige või ei olnud, see on kõrvaline asi. Ilmselge on see, et ei Tammsaare, Vilde, Tuglas ega isegi see pooletoobine Suits ei pooldanud seksuaalveidrike laulatamist ja ebaseaduslikele immigrantidele venekeelse propaganda ja hariduse ning muude privileegide andmist. Suits oli näruselt halb poeet, aga ikkagi inimene.

Milles väljendub totrus?

Eesti kirjanike pilastamine valimisplakatitel räägib meile millest? Eelkõige kolmest asjast – esiteks sellest, et sotsidel ei ole tuntud nägusid. Nad on tundmatud, ebapopulaarsed, ilmselgelt tugeva karismapuudega, inimesed halli poliitmassi hulgast ning nende lõustad plakatitel tekitaksid ainult närvilisust. Omal nägu pole, siis kisuvad viimases hädas kas või Gustav Suitsul viltuse larhvi eest.

Teiseks on sotsid alati olnud globalistid ja internatsionalistid, seega rahvuskultuuri poole pöördumine on nende põhimõtete vastane. Ketserlus, renegaatlus, langemine kodanlikku natsionalismi! Tegu on sotsialistlike vaadete reetmisega, mõni eesti naiskirjanik võiks muidugi kvoodi alusel plakatil olla, mina soovitaksin eelkõige Tõnu Õnnepalu sulnist naeratust, aga põhimassi nägudest peaksid moodustama globaalkirjanikud ja superstaarid nagu näiteks Jack London, rõhutute ja loomade õiguste eest võitleja, veendunud natsionaalsotsialist.

Kolmandaks ei oma sotsid kirjanike nägusid kasutades adekvaatset arusaamist neid ümbritsevast reaalsusest. Kirjanikud ei ole tähtsad, tähtsad on ajakirjanikud nt Kadastik või Raud, kirjanik Kalju Kruusa nägu nagu ei tahaks plakatile, eks ole. Bändimehed, ilmatüdrukud, dirigendid, odaviskajad ja trussikutes laval kükkide tegijad on tegijad.

Kirjanikud on halb investeering, ärge unustage, et parimat eesti kirjanikku müüdi eelmisel aastal kaheksa tuhat raamatut, näosaate kloune aga naudivad himuralt sajad tuhanded proletaarlased. Mis teil peas toimub, lugupeetud roosalillad? Kas te olete oma sponsorite raha peale vihased? Tülis olete kapitalistidega või? Mis ajast?

Mina kui kirjanik olen solvunud

Olen tõsiselt solvunud. Ääretult solvunud. Sotsid peavad vabandama. Kohe. Solvumiseks on mul väga palju häid põhjuseid. Eelkõige ma tunnen ennast solvununa ja uue suure vihaseaduse järgi tuleb nüüd jõustruktuuridel sekkuda. Tunne on sotsialistlik dogma ja sellega peavad sotsid, ma ütleks – need raiped – alandlikult leppima.

Raibe on maailmakirjanduses väga tähtsal kohal, iga sots mõistab, austab ja tunneb dekadent Baudelaire luuleloomingut, eelkõige tema teost Une Charogne, maakeeli raibe. Mis keeles siis sotsidega ikka rääkida, kui mitte Suitsule eeskujuks olnud euroopa kirjanduse ja marseljeesi keeles. Sotsialistide-utopistide emakeeles.

Mina kui kirjanik, keda süsteem metoodiliselt alandab ja ignoreerib ja piinab, olen solvunud. Kirjanikke pole süsteemil kunagi vaja, eks ole, aga siis kui järsku pole raibetel enam ühtegi nägu ega mõtet plakatile panna, siis rüvetatakse surnud kirjanike mälestust. Ma ei saa enam kindel olla, et õudused minu surmaga lõppevad. Jumal teab mis jälkuse peale kunagi lillaroosas tulevikus mu pilt kleebitakse.

Selline must stsenaarium ei lase magada ja rikub tervist. Ma teen küll esimesel võimalusel testamendi, et raiped ei tohi minu pildi, nime, loomingu ega jäänuste külge puutuda, aga mis see aitab. Tammsaare vihkas sotse, tulemus on meie ees, nad maksavad kätte.

Igasugune kokkupuude sotsidega rüvetab ja selles mõttes on kirjanikud plakatitel ohvrid. Lähtudes helesinisest võrdse kohtlemise printsiibist, peaksid plakatitel olema ka sotsidest massimõrvarid nagu Lenin, Trotski ja Pol Pot, sotsidest lollpead nagu me neid hästi tunneme, sotsidest pedofiilid päikeselisest Portugalist ja muidugi sotsialistlikud oligarhid, pankurid ja spekulandid, soovitavalt ka sotsidest riigivargad. Kas kirjanikud on elu pekki keeranud? Ma küsin teilt, kas kirjanikud korraldasid massimõrvu, laastasid majanduse ja vägistasid anaalselt 70% elanikkonnast?

Kirjaoskus on kaduv kunst

Tänapäeval on kirjanik asotsiaal ja kirjanike toppimine plakatitele on tülgastust tekitav. Jätke õnnetud inimesed rahule. Laske vaikuses ja hüljatuses elavalt mädaneda. Gustav ja Friedebert raiskasid oma elu raamatute kirjutamisele, millega aetakse lapsi koolides meeleheitele ja mis mitte kellelegi peale minu korda ei lähe. Kirjandus on üldse minu isiklik asi, mul on tunne, et ma olen eesti kirjanduse erastanud. Ei ole enam kaua näinud, et keegi selle asja pärast südant valutaks või midagi liigutaks.

Kirjanduses valitseb allakäik, ehkki on andekaid kirjanikke, kohta ühiskonnas neil ei ole. Jan Kaus arvutas kunagi välja, et kirjandus saab kultmini eelarvest kas 0,1% või 0,001% või oli see koguni 0,02% suurusjärgus majanduslikku tähelepanu. Millest me räägime? Pole millestki rääkida. Kogu maailmakirjandust õpetatakse gümnaasiumis 35 tundi, nii kirjutas õpetaja ajalehes Sirp. Millest me räägime? Tühjast kohast, kirjandus on ühiskonna jaoks tühi koht.

Kas selle tühja koha kõige mõistlikum asetus on raibete valimiskampaania tarvikutel võite ise otsustada. Niipalju kui mina olen aru saanud, esindavad sotsid masse ja progressi. Miks nad oma kampaanias peavad pöörduma rahvuskultuuri traditsiooniliste ja nostalgiliste väärtuste poole, pealegi elitaarsete väärtuste poole, lugemine pole ju masside harrastus, pea valutama paneva klassika lugemine veel vähem.

Miks kirjanikelt ei varastata teksti?

Paned mingi multifilmi tegelase plakatile, siili udus või mootorratturhiir või Süks ehk Krats, see oleks massidele ja noorele põlvkonnale vajalik meelelahutus. Või siis natuke anaalset porri plakatile, ka poleks paha, väljendaks aadet ja erutaks massi. Lugupeetud valija saaks plakati ees hea rahmaka tõmmata, teate isegi kuhu. See hoiaks käed terved.

Pole vaja kirjanikke. Igasuguseid tooteid ja kaubamärke saab plakatitele panna, koka koola reklaamid on punased, tojota reklaamid on punased, miski kohvilaga on punane, punaseid plakateid on sitaks, no ja löfbergsi pakk on lilla, sobib ka hästi. Mõelgu ise, mis sinna punaste või lillade plakatite peale kirjutada. Miks kirjanikelt ei varastata teksti, milles nad on tugevad? Ilmselt pole lugenud või kui on lugenud, pole millestki aru saanud.

Võtku Tammsaarelt see lause: Logele ja hoora, siis tuleb ka sotsialism. Või Vildelt: Laena lehma ostmiseks raha ja naudi uimasteid. Suitsul on ka üks hea salm, mis sobib praktiliselt igale plakatile: Tsau, limukad, paneme pidu. Sotsialism on ju lõputu pidu ja pillerkaar umbes nagu Araabia Ühendemiraatides või Vatikanis.

_____________________

Postitas EIP teabetoimkond

Allikas: Õhtuleht, 21. november 2014

http://www.ohtuleht.ee/604954/-kivisildnik-see-sotsialistlik-raibe

 

1,328 total views, 1 views today

Eesti Iseseisvuspartei 17.02.2014 teadaanne Eesti-Vene piirilepingu asjus

Eesti ühiskonnas on tekkinud kahetsusväärselt palju erinevaid arusaamu kavandatava Eesti-Venemaa piirilepingu allkirjastamise asjus, selle protseduuri õigusliku jõu osas. Segaduse tekitamisel on suur süü kanda nn rahvuslastel, kes ei vaevu kunagi täpsustama, mis rahvuslased nad on, kas näiteks vene, eurorahvuslased, juudi, … või on nad siiski eesti rahvuslased. Lisaks neile muidugi nn rahvuslikud jõud, mis ei vaevu sedagi täpsustama, mis poliitilised jõud need niisugused on.

Igaüks, kes võtab sõna piirilepingu teemal, peab elementaarset tõde tunnistama, et piirilepingu teksti allkirjastamine välisministrite poolt ei oma seadusandlikult mitte mingisugust tähtsust, see on formaalne akt, mille täitmiseks on antud korraldus valitsuse ametnikule – välisministrile. Viimasel ei ole õigust keelduda, sest valitsuse korralduste täitmine on talle tööalane kohustus ja ei too endaga kaasa mingit süüd, saati riigireetmises.

Allkirjastatav tekst omandab juriidilise dokumendi jõu alles ratifitseerimise läbi riigikogus. Selle protsessi juures iga riigikogu liige on vaba otsustama, kas hääletada poolt või vastu, misläbi vaid riigikogu liige saab omandada riigireeturi staatuse. Kogu ühiskondlik surve peab seetõttu rakenduma ratifitseerimise protsessile, selle takistamisele, riigikogu liikmetele ratifitseerimisega kaasnevate tagajärgede selgekstegemisele. Nn rahvuslaste ja rahvuslike jõudude ühiskonda desinformeerivat tegevust võib käsitleda tahtliku tegevusena riigireetmisele kaasaaitamisel.

Oma ametliku õigusliku hinnangu piirileppele ning selle ratifitseerimisele andis Eesti Iseseisvuspartei juba 7. juulil 2013. aastal ja on loetav siit: http://iseseisvuspartei.ee/2013/07/26/eesti-iseseisvuspartei-deklaratsioon-kavandatava-eesti-vene-piirilepingu-kohta

Eesti Iseseisvuspartei juhatus

17.02.2014

524 total views, no views today

Eesti Iseseisvuspartei deklaratsioon kavandatava Eesti-Vene piirilepingu kohta

Eesti ühiskonnas on tekkinud kahetsusväärselt palju erinevaid arusaamu kavandatava Eesti-Venemaa piirilepingu ratifitseerimise osas, selle mõju osas Tartu rahu kehtivusele. Leidub hüsteerilisi arusaamu, et juhul kui ratifitseerimisel EV Põhiseadusega määratud lõikudes täpset kokkulangevust ei ole, siis toob see endaga kaasa ka Tartu rahu kehtetuks muutumise.

Eesti Iseseisvuspartei deklareerib, et Tartu rahuleping on 2. veebruaril 1920 Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel Tartus sõlmitud rahvusvaheline leping, millega lõpetati Vabadussõda, määrati Eesti riigi idapiir ning Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi eksistentsi ja selle iseseisvust. Seda kinnitab fakt, et Tartu rahuleping on võetud ÜRO kehtivate rahvusvaheliste lepingute registrisse nr 11LTS29 all.

See tähendab, et ükskõik millise uue piirilepingu sõlmimisel Vene Föderatsiooniga on aprioorselt kohustuslik lähtuda Tartu rahulepingust, ilma selleta ei saa jõustada ühtki uut, ega kanda seda ÜRO rahvusvaheliste lepingute registrisse. Seega kavandatav piirileping peab oma tekstis lähtuma lepingust nr 11LTS29 ja see peab olema uue piirilepingulepingu teksti sisse kirjutatud.

Siinjuures tuleb kõiges aluseks võtta enne 1940. aasta riigipööret kehtinud EV Põhiseadus, mille § 2 sätestab: „Eesti riigi maa-ala on lahutamatu tervik“, ja selle § 122 sätestab: „Riigi piire võib muuta ainult Põhiseaduse muutmiseks ettenähtud korras kinnitatud välislepingutega.“

Olgu rõhutatud, et ekslik on õiguskantsleri poolt väljakäidud väide, nagu poleks piirileping põhiseadusega vastuolus, kuna põhiseadust võivat tõlgendada nii, et § 122 lubab Tartu rahu teiste lepingutega muuta. Kavandatava piirilepingu näol pole tegu lepingumuudatusega (amendment), sest viimane saab olla vaid juhul, kui on viidatud algdokumendile – Tartu rahulepingule. Viide aga puudub.

Seega ei midagi keerulist: kavandatav uue piirilepingu ratifitseerimine pole seaduslikult võimalik. Kuid uus riigipööre riigikogu poolt on muidugi võimalik.

Edastatud: BNS, ERR, Delfi, Postimees, Õhtuleht, Kanal2, TV3, Äripäev, Maaleht.

Eesti Iseseisvuspartei juhatus

26.07.2013

672 total views, no views today

Rahvuslusest

Viimasest Eesti Ekspressi numbrist leiame Jakob Karu artikli: „Unistades rahulikust rahvuslusest.“ Lugu algab sellise lausega: „Mina olen rahvuslane“. Kui juba taolist artiklit kirjutama hakatakse ja sellise lausega alustatakse, siis on kohustulik ka öelda, mis rahvuslasega tegemist. Kas näiteks vene rahvuslasega, juudi rahvuslasega, … eurorahvuslasega või siis eesti rahvuslasega. Kõiki neid ühisnimetaja alla koondada on sama, mis näiteks eurookupandi ja eesti iseseisvusrahvuslase vahele võrdusmärk tõmmata. Artikkel ise on täies ulatuses järgmine:

”Mina olen rahvuslane. Mu arust on rahvuslane ennekõike inimene, kes armastab oma kodumaad – no ma tõesti ei tea maailmas paremat kohta kui Eesti.

Keeruline juhtum, kui aga mõelda “rahvusluse” kui mõiste siin ja praegu omaks tunnistanud seltskonnast. Ma ei räägi niivõrd konkreetsetest grupeeringutest, ma räägin sellest, mis välja paistab ja mitmendat korda juba. Mõtlen näiteks vabariigi aastapäeval Vanemuise ees juhtunut.

Ma räägin vihkamisest ja vastandumisest kõigele, mis on seotud riigi ja võimuga. Ma räägin raevukast enesekesksusest, usust rahva äravalitusse. Vihkav rahvuslane on kõige ohtlikum rahvuslane!

Ma võin mõjuda eluvõõra, äraostetu ja liiga leplikuna. Ma ei arva, et valitsus teeb kõike õigesti ja et poliitikute hulgas pole kaabakaid. Ja rahva majanduslik olukord on tõesti vilets. Kuid miskipärast tundub ka hooti populistlikult demagoogitsev Riigikogu opositsioon mõistlikuma seltskonnana kui käratsevad kaikamehed.

Nüüdsete “rahvuslaste” kinnismõteteks on hirmutamine euroga, mille tulekuga olla kaasas 50% devalveerimine; juutide ja vabamüürlaste vandenõud ja maailmavalitsemine, “jewroparlament”; kujutlus valitsusest kui rahva seljas parasiteerivast kamba­kraatlikust klikest, žongleerimine rahva mõistega, ettekujutuse loomine Eestist kui kapo jälitustegevuse all ägavast ühiskonnast, ja nii edasi.

Ma tean, mida mulle selle peale võiks öelda. Et ma laulan oma tööandja laulu, et ajakirjandus on müüdav, et ma pigistan silma kinni tegelikkuse ees, et minu loo kirjutasid tegelikult kapo töötajad, et ma olen ühes paadis Ansipi ja Kadastiku ning teiste vanade kommaritega, et ma olen maskeeritud juut ja avalik kosmopoliit.

*
Ikkagi, positiivset rahvuslust on vaja, mitte igal võimalikul hetkel alandatust ja solvatust demonstreerivaid, natslike sugemetega paranoilisi kaikamehi.

Või olen ma lõplikult lihtsameelne?”

Asjalikult kommenteerib artiklit üks anonüüm:

ÕIGE, 07.03.2010 00:57
Vastus on Su üllitise viimane lause.Kui Sa ise selles ka ei suuda selgusele tulla,siis Sa ei ole mingi rahvuslane.Armastusest oma kalli ISAMAA vastu üksi ei piisa.Tuleb ka siin elades aduda seda kohustust,mis selle armastusega ka kaasneb.Tuleb hoida seda,mida veel hoida annnab,sest seda viimast pole enam kuigi palju järele jäänud.Õige rahvuslane ei aja ei kogemata ei meelega mitte iialgi segamini ISAMAAD JA KODUMAAD.ISAMAAL ma olen sündinud,kodumaal ma elan.Just seda viimast,ehk kodumaad,võime ja võivad nimetada need inimesed,kes ei ela oma ISAMAAL,vaid elavad võõrriigi territooriumil.Hea,et Sa sellise üllitise siin üldse avaldatud said.Mõtlevad inimesed,kes juhtuvad seda lugema ,saavad sest väga õigesti aru,sest kui oleks see kirjutatud õigete rahvuslaste poolt ja otsekohesemalt,siis poleks seda lihtsalt meedias avaldatud.Nagu desinformeeriti ka Vanemuise juures toimunut.Põhjanaabrid aga seevastu olid objektiivsemad ja järgmisel päeva oli see nende TV-s peauudisena Eestist.Ka ei ole võimalik vabaõhuüritusel suruda korraldajate kapsaaeda Tartu politsei tegevusetust.Pargipingil istuvaid TAI-lasi(Teadmata Aadressiga Isik)ei pea korraldaja korrale kutsuma.Avalikult alkohoolsete jookide tarbimise keelamine on minuteada veel eesti politsei rida.Provokaatorite sattumine piketti on ka muidugi iseenesest märkimist vääriv.Eks teatud ametid ole selleks vastavad suunised saanud.Mis puutub Sinu enda kalduvuste avalikustamisele,a´la populism ja demagoogia,siis Sa oled end ju täpselt iseloomustanud,mistõttu Sinu kohta rahvuslane öelda on suisa kohatu.Ka peaksid sa endale selgemaks tegema sõna “nats” tähenduse.Ajalookirjutajad ja tänapäeva ühiskond on selle õige tähenduse devalveerinud.Arenguruumi Sul veel ehk on.Rahvuslane Eestis olla nõuab paraku kindlameelsust,mitte orjameelsust.Äärmuslase silti ollakse üsna kiired külge kleepima.Lõpetuseks leian,et Eesti on kiiremini kui arvatagi oskame,langemas sügavale sotsiaalsesse kuristikku.Meil ei ole enam sõnaõigust oma ISAMAAL ,kuna oleme Euroliidu üks omavalitsusi oma omavalitsusjuhiga,kes elab oma kodumaal,mitte ISAMAAL.

Jääb üle vaid küsida, mis rahvuslasega on Jakob Karu puhul tegemist?

Artiklis pole ainsatki viidet sellele, et Eesti riiki pole enam üldse olemaski, vaid on olemas föderatiivse Euroopa Liidu liiduvabariik Eesti (loe EIP 05.11.2009 pressiavaldust). JK nimetab seda moodustist Eesti riigiks. Sellise määritluse saab anda üksnes eurorahvuslane, kes peab oma kodumaaks Euroopa Liitu. Jakob Karu ei ole eesti rahvuslane. JK ei ole naiivne. JK tööülesandeks on eurookupatsiooni ikebana.

EIP teabetoimkond

07.03.2010

421 total views, 1 views today

Eesti Iseseisvuspartei Delfi küsitluses toetusest erakondadele

eip_delfi

5.märtsil oli Delfi rubriigis “Tänane küsitlus” huviobjektiks toetused erakondade. EIP toetuseks kujunes 18%, mis oli protsendipunkti jagu isegi Keskerakonna toetusest kõrgem! Kuidas seda seletada? Kas on alanud erakonna kiire tõus, millesese erakonna aktiiv on alati uskunud? Eks lähitulevik näitab, praegu ei saa veel liiga ennatlikke järeldusi teha, ent meeldiv ja põnev ikkagi.

EIP teabetoimkond

393 total views, 2 views today

NB!

Juba 11 aastat on Eesti Iseseisvuspartei lakkamatult selgitanud ja tõestanud, et liitumine Euroopa Liiduga on Eesti riigile ja rahvale enesetapp. Lakkamatult on selgitanud, et Euroopa Liidust saab/on saanud riik, et Eesti on praeguse seisuga vaid hukkuv liiduvabariik. Lakkamatult on selgitatud, et Eesti rahvuslikku majandust hävitatakse sihiteadlkult valitsuse poolt EL keskvalitsuse käsul, eesmärgiga kustutada eesti rahva riiklusvõime, sedakaudu likvideerida riik ja aborigeniseerida rahvas (loe näiteks EIP pressiavaldust 23.02.2010).

Vägisi on kippunud jääma selline mulje, et miski ei jõua kellelegi kohale, et eestlased viibivad massihüpnootilises seisundis, millesse tõde ei suuda sisse tungida. Meeldivaks vahelduseks selgus, et päris nii see siiski pole. Järgnev kursiivkirjas tekst on koopia anonüümsest kommentaarist 27.02.2010 Delfi juhtkirjale: „Ansipi naiivsus toidab radikaale“:

riigi kriisi plaani pole ikka, 2a on möödunud, 27.02.2010 00:57
Selge on see, et asjad lähevad väga halvaks veel sest “riik” ja Swedpank üritavad täna pankrotistada nii palju firmasid kui vähegi võimalik.
Riik tegeleb mingite stardipakettidega samal ajal kui veel elus olevad 10-20ased firmad lähevad kolinal täna põhja sest neid kulusid mida see riik tekitab pole võimalik kellelgi tasuda selle surve all kus iga päev teatab mõni 10+a partner, et paraku ei ole me võimelised enam teile arveid tasuma sest kas on riik arved tühjaks tõmmanud või on pank otsustanud, et nüüd ta tahab kohe saada kõik oma võlad kätte nagu ilmselt kõik Swedi kliendid on tunda saanud mille tulemusena tehakse teine ring veel peale ilma ühegi riikliku regulatsioonita nagu lubati võtta laene kolm neli 10x üle hinnatud kruntidele täiesti avalikult pankade mahitusel. Ja keegi ei sekkunud.
Juhan jookseb ettevõtjate eest kannad kuklas nagu varas. Reaalselt riigil plaani pole ei tule ja kindel võib selles olla, et need ettevõtted kes jõuga pankroti aetakse riigi poolt ja kes on kõik otsused õieti langetanud ega pole võtnud laene seda kgbiit Ansipile ei kingi kindlasti kohe mitte. 2010 saab olema totaalne agoonia ja suveks saab ilmselt näha Eestis ka midagi radikaalset juba sest mingit lahendust täna ei ole enam kuna riiki pole võimeline mitte ükski elu aeg dotatsioonide ja varastamisel elanud komukriminaal juhtima. Neil on majandust sama palju aimu kui eestlasel julgusest. Ehk ainus ja ainuvõimalik lahendus on need inimesed kellel töö on kõik tegemata ja kes on võtnud selle eest palka tuleb nüüd panna vastutama oma tegude eest ning samal ajal tuleb kiiresti riigile palgata spetsialistide valitsus kes tegeleb puhtalt sellega milles kokku on lepitud kuna Eesti riik ei vaja üldse poliitikat peale välis ja sõjanduse. Seega tuleks see jama lõpetada ja keelustada sellisel kujul kuna see on kurnanud riigi lõpuni täieliku pankroti ja selge ning vääramatu on täna juba see, et pensionide väljamaksed tuleb peatada üsna pea. 200 ettevõtet pankrotistub nädalas Eestis. 2500 inimest lastakse lahti nädalas seniks veel kuni on mida põhja lasta. See on piisav tõestanud ja dokumenteeritud materjal, et võtta vastutusele kriminaalid kes on riigi kaaperdanud ja lõpetada see kuritegevus demokraatia silid alla riigis kus kunagi pole demokraatlike valimisi toimunud. See pole enam nali te kärvate kõik rentslis kui see asi kohe piiri ei saa. Kas maailma arem rahvus suudab mõelda peaga üks kord oma ajaloo jooksul. Tegemist ei ole mingi pööramise ega mille iganes tilluiluga mis jälle riiki vigastab vaid seaduste kehtima hakkamisega mille täitmist on kgb töötajad ja nende puudlid kenasti suutnud Eestis takistada vargariigile omaselt mis on varaste tehtud. Riik on pankrotis ja plaani pole selle eest on vastutav Aksiis Andrus Ansip temaga on vastav leping sõlmitud millele ta on allakirjutanud ja vastutuse võtnud. Nüüd tuleb seda kanda.

Lugeja vaeva vähendamiseks on järgnevalt anonüümse kommentaari kõige olulisem osa sisutihendusena välja toodud:

„… Selge on see, et asjad lähevad väga halvaks veel sest “riik” ja Swedpank üritavad täna pankrotistada nii palju firmasid kui vähegi võimalik. Riik tegeleb mingite stardipakettidega samal ajal kui veel elus olevad 10-20sed firmad lähevad kolinal täna põhja sest neid kulusid mida see riik tekitab pole võimalik kellelgi tasuda selle surve all kus iga päev teatab mõni 10+a partner, et paraku ei ole me võimelised enam teile arveid tasuma sest kas on riik arved tühjaks tõmmanud või on pank otsustanud, et nüüd ta tahab kohe saada kõik oma võlad kätte /-/ 2010 saab olema totaalne agoonia ja suveks saab ilmselt näha Eestis ka midagi radikaalset juba sest mingit lahendust täna ei ole enam kuna riiki pole võimeline mitte ükski elu aeg dotatsioonide ja varastamisel elanud komukriminaal juhtima. /-/ Seega tuleks see jama lõpetada ja keelustada sellisel kujul kuna see on kurnanud riigi lõpuni täieliku pankroti ja selge ning vääramatu on täna juba see, et pensionide väljamaksed tuleb peatada üsna pea. 200 ettevõtet pankrotistub nädalas Eestis. 2500 inimest lastakse lahti nädalas seniks veel kuni on mida põhja lasta. See on piisav tõestanud ja dokumenteeritud materjal, et võtta vastutusele kriminaalid kes on riigi kaaperdanud ja lõpetada see kuritegevus demokraatia silid alla riigis kus kunagi pole demokraatlike valimisi toimunud. See pole enam nali te kärvate kõik rentslis kui see asi kohe piiri ei saa. Kas maailma arem rahvus suudab mõelda peaga üks kord oma ajaloo jooksul. … „

Edu anonüümsele kommentaatorile!

EIP teabetoimkond

337 total views, 1 views today

Pangad ei tunne tundeid, pangad tunnevad ainult numbreid

Pangad tunnistavad ainult numbreid. Ka meie kõik peame tunnistama numbreid ja mis peaasi, me peame neid teadma. Kõige tähtsamad numbrid on kirjas „Statistika aastaraamatus“ ja panganduse tulukuse kohapealt leiame sealt eest numbrid, mis lisatud joonisel on graafiliselt nähtavad. Pangad said aastatel 2004-2007 kokku 64 miljardit krooni kasumit, kusjuures kahe viimase aasta jooksul on välispangad Eestis kaotanud vaid alla kahe miljardi. Seega siis neto 62 miljardit taskusse!
Kuidas selles kontekstis mõista välispankade enesekriitilist retoorikat, et näete kui halvasti meil läheb, raske pole mitte ainult teil, me ei suutnud näha üldpilti ja seetõttu eksisime, pangad on nüüd oma õppetunnid kätte saanud, jne. Ärge laske end petta pangandusmooloki krokodillipisaratest – raha väljapumpamine, kinnisvaramullide tekitamine, jne on aastasadade jooksul Raha poolt väljatöötatud filigraanne tehnika, kus mingeid vigu ei tehta. Vigu teevad inimesed, kes tõde ja tegelikkust näha ei taha.

EIP teabetoimkond
13.02.2010

397 total views, 1 views today

Õige on neljas variant: mister X-d on alati ja igal pool

Tänases Postimees Onlines on Peep Pahvi poolt avaldatud artikkel: „Neli varianti, miks Kaia Kanepi üksi jäi“. Endastmõistetavalt on õige variant nr 4, sest mister X-d on kaasajal alati ja igal pool, kus midagi on seotud suure rahaga, võimuga, kuulsusega, prestiižiga, suurriiklike huvidega, … .

Peale II maailmasõda oli väidetavalt Soomes iga parlamendiliikme selja taga üks mister X, nn kotiryssä, Eestis peale 1992. aastat reformide ajal iga riigikoguliikme taga aga koguni kaks mister X-i. Ja kõik läks nii nagu X-d käskisid.

Kaia puhul oli asjade käik kõige tõenäolisemalt selline:

1. hakkas ilmsiks saama, et Kaial seisab ees kiirmarss absoluutsesse tippu;

2. Kaia ei allunud keelule, et tippu ei tohi trügida;

3 siis võeti ette kõige nõrgem lüli: Enn Pant, kelle santažeerimine on lapselikult lihtne.

Ja nii ta läks. Poleks midagi imelikku kui lähiajal ootamtult kustuks Enn Pant, nii nagu enne teda Mati Jostov, Robert Lepikson ja paljud-paljud teised.

Kui kellelegi tundub öeldu uskumatuna, siis vastaku küsimusele, et miks Paul Keres mitte kunagi ei võitnud ja kõik saab selgeks. Tänapäeval on need asjad suurusjärk karmimad.

EIP teabetoimkond

03.02.2010

445 total views, 2 views today

Piiriületusprobleemid on osa suurest poliitikast

Maksu ja tolliameti kodulehe andmetel ei olnud 29. detsembril Narva piiripunktis järjekorda mitte ühegi tunni jagu, Koidula piiripunktis polnud ühtegi veokit järjekorras, Luhamaa piiripunktis ootas kuus veokit. Eelmise aasta viimastel nädalatel oli aga suurim järjekord 21. detsembril Narva piiripunktis, mil üle piiri saamist ootas 353 veokit (vt ka Delfi, 29.12.2009). Nii et järjekorrad kadusid kui võluväel siis, kui Vene pool nii tahtis.

Kohe peale aastavahetust kasvasid järjekorrad aga üleöö oma „normaalmõõtmetesse“. Piirivalveameti Kirde piirivalvepiirkonna staabiülem Valeri Kiviselg ütles, et kui ooteaeg sõltuks ainult Eesti poolest, siis see lüheneks ühe-kahe tunnini: „Üldisest ooteajast moodustab ootamine meie juures viis kuni kümme protsenti,“ (vt ka Delfi, 07.01.2010).

Majandusminister Juhan Parts möönab olukorra ebanormaalsust ja ka seda, et probleem pole mitte ainult Eesti-Vene vaheline, vaid ka EL-Vene vaheline sõlmküsimus, Delfi, 07.01.2010.

Mitte ka, vaid põhiliselt EL-Vene vaheline vägikaikavedu see ongi: andke viisavabadus ja kohe, on sellise käitumisviisi sõnum. Vene poole arvates viib see ja kõik muu taoline, sealjuures gaasitoru, eesmärgini nüüd juba aastaga, võib-olla kahega (vt ka kodulehelt artiklit: „Venemaa taasokupeerib Eesti kolme aasta pärast“). Huvitav, kas järjekorra nullimine enne aastavahetust oli salakaval taktika meelitada inimesed Venemaalt hõlpsa piiriületusega Eestisse, et siis räige pettumus tagasisaamisel inimeste viha üles kütaks?

EIP teabetoimkond

07.01.2010

395 total views, 1 views today

Eesti Iseseisvuspartei TNS Emor’i uuringutes toetusest erakondadele

 

04.01.2010 avaldas TNS Emor oma detsembrikuu uuringute tulemused. Selle kohaselt oli Eesti Iseseisvuspartei toetus 1%.

2008. aasta keskmine toetusprotsent oli samuti 1%, 2009. aasta keskmist toetusprotsenti avaldatud pole. Kogu teave asub aadressil: http://www.emor.ee/failid/erakonnad.html

EIP teabetoimkond

445 total views, 1 views today

Eesti Iseseisvuspartei ei osale ennustusvõistluses ”JÕULUKS KOJU”!

 

Teatan, et Eesti Iseseisvuspartei ei osale ennustusvõistluses  “Jõuluks koju”.  EIP on lülitatud ennustusvõistluse nimekirja omavoliliselt  erakonna poliitilise juhtkonnaga kooskõlastamata.

Sõjas langenute arvu ennustamine on  amoraalne. EIP kindel seisukoht on, et Eesti peab koheselt oma sõdurid Afganistanist koju tooma.

Vello Leito

Eesti Iseseisvuspartei esimees

356 total views, 1 views today

Minaretiehitus keelustataks ka Tšehhis ja Slovakkias

Kui minarettide ehitamise küsimuses tehtaks rahvahääletus Tšehhis vői Slovakkias, siis oleks nii ühes kui teises riigis minaretiehituskeelu pooldajad selges ülekaalus.

See selgus küsitlusfirma MNS eestvőttel hiljuti läbiviidud arvamusuuringust, teatas 25. detsembril 2009 Slovakkia uudisteportaal BEO.

Mainitud küsitluse kohaselt on minarettide ehitamise vastu oma riigi territooriumile 56 protsenti Slovakkia kodanikest ja 54 protsenti Tšehhi kodanikest.

Tőnu Kalvet

Allikas: BEO

259 total views, 2 views today

Päevavalgele tuli serblasi mõrvanud Kosovo albaanlase ülestunnistus

Avalikkuse ette jõudis videosalvestus, millel albaanlane Nazimo Bllaca (tõenäoliselt endine Kosovo salateenistuse SHIK agent) pajatab sellest, kuidas ta oli tellimuse peale serblasi tapnud, teatas 8. detsembril 2009 Slovakkia uudisteportaal BEO.

SHIK oli üks osa Kosovo Vabastusarmeest (albaania k. lüh. UCK). Viimase pealikuks ja – albaanlaste meelest – kangelaseks oli aga Kosovo praegune peaminister Hashim Thaci.

Kõnealusel videosalvestusel räägib Bllaca seitsmeteistkümnest sooritatud mõrvast, arvukatest mõrvakatsetest ja muudestki kriminaalkuritegudest.

Bllaca mõrvatute hulka olevat kuulunud eeskätt UCK serbia päritolu poliitilised vastased, täpsustab BEO.

Tõnu Kalvet

Allikas: BEO

344 total views, 1 views today

Bulgaarias lõpetati endistest nuhkidest parlamendiliikmete „diskrimineerimine”

Bulgaaria konstitutsioonikohus tühistas reedel, 4. detsembril 2009 keelu, mis ei lubanud sotsialismiaegsetel julgeolekuteenistuse agentidel ja kaastöölistel olla parlamendis juhtival ametikohal, teatas samal päeval Ungari rahvuslaste mõjukaim uudisteportaal „Kuruc”.

Kohtu põhjenduse kohaselt piiras see keeld mõningate parlamendiliikmete õigust olla valitud parlamendi organitesse ning jagas rahvasaadikud eri kategooriatesse, kuigi rahvasaadikud peavad ju esindama kogu rahvast.

Bulgaaria 240-liikmelise parlamendi praegusest koosseisust on kindlalt teada vähemalt üheksa rahvasaadikut, kes enne riigikorravahetust 1989. aastal tegi koostööd Bulgaaria Rahvavabariigi salateenistusega. Neist neli kuulub praeguse valitsuspartei, paremtsentristliku erakonna GERB saadikurühma, viis aga vastasrinda kuuluva erakonna Liikumine Õiguste ja Vabaduste Eest saadikurühma, teatas sama teemat käsitlenud Ungari riiklik uudisteagentuur MTI.

Tõnu Kalvet

Allikas: Kuric

361 total views, 2 views today

Kahetsusväärne juhtum

 

Tänase Delfi arvamusrubriigist võib lugeda Margus Lepa artiklit: „Mida teha tööpuudusega?“ Kahjuks autor lähtub kirjutises valest eeldusest, et tööpuudus ja majanduslangus oleksid justnagu kuidagi seotud puudujääkidega teadmistes, võimalustes, oskustes. Selline eeldus on viga, sest kõik halb tuleneb üksnes vaid tahtmatusest. Rahvusliku majanduse juurtega hävitamine ja võimalikult kõrge tööpuudus ongi valitsejate eesmärk.

Autor jätab arvestamata, et Eesti riik on Euroopa föderatsiooni poolt okupeeritud riik, eriti dominantselt on seda majandus. Rahvusliku majanduse hävitamine on eesmärgistatud aga eesti rahva omariiklusvõime hävitamiseks, sedakaudu Eesti territooriumi väljakiskumiseks eesti rahva omandist.

Autor ei arvesta, et majanduslangus ei tekkinud tühjast, tööpuudus tootmise nõrkusest, vaid kõik see on sihiteadlikult saavutatud riigikogu ja valitsuse poolt kinnisvaramulli väga täpselt eesmärgistatult ülespuhumisega valeväite abil, et Eesti majandus kasvas aastatel 2003-2007. Majandus varises ja variseb edasi üksnes seetõttu, et riigikogu ja valitsus kõikeväljapanevalt uputasid ühiskonda võlgadesse ja likvideerisid tootmist asendades selle mittetootliku kinnisvaraehitusega laenurahadel.

Autor jätab tähelepanuta ka selle, et euroraha eufooria on kinnisvarmulli ülespuhumise loogiline jätk eesmärgistusega viia majandus peale 2011 valimisi seisu, kus rahvas paluks põlvili, et teda päästetaks näljast ning võetaks „kunstlikule toitmisele“ ja seda pärisorjastatud ja aborigeniseeritud põlisrahvana oma kodumaal.

On kahetsusväärne, et Margus Lepa, kel terav mõistus, on liitunud sugerantide armeega, nendega, kes päevast päeva ilmutavad salakavalat teatraalset võltshoolivust probleemide „lahendamisel“ justnagu eesti rahva ja riigi heaks. On liitunud sussaaninite armeega, nendega, kes väidavad, et kui sümptoome ikka eriti hästi ravida, siis saab haigusest jagu küll.

EIP teabetoimkond

377 total views, 1 views today

Taani plaan: igale kohanemisvõimetule muulasele lahkumise eest 13 500 eurot

 

Taani valitsus kümnekordistab oma kodumaale naasvate muulaste toetussummat, teatas 10. novembril 2009 Ungari rahvuslaste mõjukaim internetiportaal „Kuruc“.

Kodumaale naasjad saavad uue kava kohaselt toetust peaaegu 13 500 eurot inimese kohta, selgus päev varem parlamendiringkondadest pärit andmetest.

„See raha läheb neile, kes ei taha või ei suuda Taani ühiskonnas kohaneda,“ ütles ajakirjandusele üks suurima opositsioonierakonna, Taani Rahvapartei parlamendisaadik.

(Oluline taustateave: Taani rahvuslaste mõjukaim poliitjõud, Taani Rahvapartei ei kuulu küll valitsusse, kuid on sellele vaatamata võtmetähtsusega, sest parempoolsetest ja liberaalidest koosnev vähemusvalitsus püsib võimul just rahvaparteilaste toetuse tõttu.)

Taani pagulas-, sisserände- ja integratsiooniministeeriumi andmetel on alates sisserändereeglite karmistamisest 1997. aastal saabunud riiki 2524 sisserändajat. Enamus neist on pärit kas Iraagist, Iraanist, Liibanonist, Somaaliast, Türgist või endisest Jugoslaaviast.

Taani 5,5-miljonilisest elanikkonnast moodustavad muulased 7,3 protsenti.

 

Tõnu Kalvet

Allikas: Kuruc

307 total views, 1 views today

Šveitsis tuleb minarettide keelustamiseks referendum

 

Šveitsi rahvuslaste algatusel pannakse rahvahääletusele eelnõu, mille kohaselt tuleks kogu riigis keelustada minarettide ehitamine, teatas 6. novembril 2009 Tšehhi uudisteportaal „Eurabia“. Rahvahääletus ise leiab aset juba selle kuu lõpul.

Tõenäosus, et eelnõu läheb rahvahääletusel läbi, on päris suur, tõdes sama teemat käsitledes 4. novembril 2009 Tšehhi uudisteportaal „E15“.

Šveitsi tuntuim ja ühtlasi mõjukaim rahvuslaste erakond, Šveitsi Rahvapartei valmistas samateemalise plakati, millel on maast välja turritamas vägagi rakette meenutavad minaretid.

Multikultuursust ja poliitkorrektsust pooldavad jõud asusid plakatit ja tervet kampaaniat maha tegema juba enne plakatite väljatulekut trükikojast. Esimesena võttis sõna Šveitsi Rassismivastane Komitee, öeldes muuhulgas: „See [kampaania ja plakat] võrdub sõjakuulutusega Šveitsi rahuarmastavale islamikogukonnale ja ohustab rahumeelset kooselu riigis.“

Seejärel asuti rääkima juba kampaania keelustamisest. Kõigepealt liitus sellega Basel, veidi hiljem Freiburg, Lausanne ja Morges, kuid teised suuremad linnad siiski mitte.

Suur osa Šveitsi poliitilisest eliidist on minarettide keelustamist nõudva kampaania vastu, peljates, et see kampaania võiks oluliselt kahjustada riigi mainet välismaal.

Tõnu Kalvet

 

Allikad:

Eurabia

E15

 

312 total views, 1 views today

Euroopa riigi eksistents on de juure allkirjastatud

 

Eesti Iseseisvuspartei on viimased kümme aastat jätkuvalt tuletanud meelde ja ka juriidiliselt tõestanud, et Euroopa Liit oli riik nii de juure kui ka de fakto juba siis, kui Eesti liitu astus. Eilse allkirjaga, mille andis viimane mitteratifitseerinud EL liikmesriik, on Euroopa riigi juriidiline staatus ka lõplikult allkirjastatud. Järgnev lõik on pärit Delfist:

“www.Delfi.ee

03-10.2009

Euroopa Liidu alusdokumendiks kujundatavat Lissaboni lepingut karmilt vastustanud Tšehhi president Václav Klaus andis lõpuks järele ja andis sellele täna allkirja. Lisatud videod!
Tšehhi Vabariigist sai selle sammuga viimane, 27. Euroopa Liidu liikmesriik, kes sellele leppele on nüüd alla kirjutanud. Sellega on ühenduse tulevaseks põhiseaduseks saava lepingu ratifitseerimise protsess ametlikult lõppenud, teatab Associated Press.

President Klaus teatas eriliselt selleks puhuks kokkukutsutud pressikonverentsil, et andis oma allkirja pärast seda, kui Tšehhi konstitutsioonikohus tunnustas selle seaduslikuks. See juhtus kell kolm pärastlõunal kohaliku aja järgi.

Lissaboni leping allkirjastati 17. detsembril 2007 ning see tehti liikmesriikidele kohustuslikuks. See peab tulevikus vahetama välja euroliidu senise põhiseaduse, mille lükkasid 2005. aastal tagasi Holland ja Prantsusmaa.

Pärast leppe jõustumist moodustatakse uus Euroopa Komisjoni koosseis, millest saab euroliidu valitsus. Samuti määratakse president ja välispoliitika juht, mis toimub The Daily Telegraphi teatel hiljemalt 19. novembril.

Václav Klaus soovis, et leppega ei kaasneks olukorda, kus sudeedisakslased, kes koostöö eest riigi 1938-39 okupeerinud Kolmanda Reichiga Teise maailmasõja järel välja aeti, võiks tulla nõudma tagasi oma kunagist kinnisvara. Selle tõttu kirjutati leppesse vastav lisatingimus.“

Kommentaare Delfi materjali kommentaariumist:

Tädi Maali: Nüüd võiks ta tagasi astuda kui riigireetur.

Kommandör: Oleks võinud varem tagasi astuda, oleks läinud ajalukku ausa mehena.

Tunguuz: Klaus Vene luure kauaegse mõjuagendina ei murdu. Ta lihtsalt saab korraldusi käituda nii või käituda naa. Ning me võime vaid arvata , mille üle toimus tegelik, avalikkuse eest varjatud kauplemine.

EIP teabetoimkond

365 total views, 1 views today

Euroopa rahvuslaste uue katusorganisatsiooniga tahavad liituda juba ka Tšehhi rahvuslased

 

Tšehhi rahvuslaste mõjukaim ja tuntuim poliitjõud, Tšehhi Töölispartei (tšehhi k. Dělnická strana) tahab liituda Euroopa Rahvuslike Liikumiste Liiduga – me kontinendi rahvuslaste katusorganisatsiooniga, mis asutati hiljaaegu Ungari rahvuslaste erakonna Liikumine Parema Ungari Eest algatusel, teatas Tšehhi Töölispartei pressiteenistus neljapäeval, 29. oktoobril 2009.

Vastav otsus võeti vastu Tšehhi Töölispartei juhatuse 28. oktoobril toimunud koosolekul.

Euroopa Rahvuslike Liikumiste Liidu liikmeks saamise nimel kavatseb Tšehhi Töölispartei ära kasutada ka oma sidemeid Prantsuse Rahvusrindega, kuna Töölispartei esimees Tomáš Vandas on Rahvusrinde esimeheks oleva Jean-Marie Le Peniga varem isiklikult läbirääkimisi pidanud, öeldakse pressiteates.

Prantsuse Rahvusrinne ja Liikumine Parema Ungari Eest on kaks viiest rahvuslaste erakonnast, kes 24. oktoobril 2009 Ungari pealinnas Euroopa Rahvuslike Liikumiste Liidu asutas. Ülejäänud kolm asutajat on vastavalt Rootsi Rahvusdemokraadid, Belgia Rahvusrinne ja Fiamma Tricolore (Itaalia).

 

Tõnu Kalvet

316 total views, 1 views today

Euroopa rahvuslased koonduvad

 

Ungaris loodi laupäeval, 24. oktoobril Euroopa Rahvuslike Liikumiste Liit. Tegemist on Euroopa patriootlikke jõude ühendama mõeldud katusorganisatsiooniga, millest peaks asutajate tahtel kujunema ajapikku üle-euroopaline rahvuslaste erakond.

Euroopa Rahvuslike Liikumiste Liit asutas viis erakonda: Liikumine Parema Ungari Eest, Prantsuse Rahvusrinne, Belgia Rahvusrinne, Rootsi Rahvusdemokraadid ja Itaalia partei Fiamma Tricolore.

Ettevõtmise käivitajaks oli Ungari rahvuslaste mõjukaim erakond, Liikumine Parema Ungari Eest (lüh. LPUE). Seetõttu valitigi asutamisleppe allkirjastamispaigaks Budapest. Lepe allkirjastati LPUE laupäeval peetud kongressi raames.

Euroopa Parlamendi saadik ja ühtlasi LPUE aseesimees Zoltán Balczó ütles ajakirjandusele, et loodud katusorganisatsiooniga ühinemisest olevat huvitatud ka Briti Rahvuspartei, samuti käivat läbirääkimised ses küsimuses Austria Vabadusparteiga ning ka Hispaania ja Portugali rahvuslastega.

Budapestis allkirjastatud asutamislepe koosneb üheksast punktist.

Üks punkt ütleb otsesõnu, et pooldatakse vabadest, sõltumatutest ja võrdväärsetest riikidest koosnevat Euroopat ning ollakse kindlalt vastu riikideülese suurriigi loomisele.

Üks teine punkt ütleb, et allakirjutanud on vastu igasugusele imperialismile, s.t. nii usulisele, poliitilisele, majanduslikule kui ka rahanduslikule imperialismile. Samuti ollakse otsustavalt vastu terrorismile. Ühtlasi kutsutakse üles võitlema üleilmastumise lagundava mõju vastu.

Lisaks peavad asutajaliikmed oluliseks, et säiliks Euroopale nii iseloomulik mitmekesisus, mis väljendub Euroopa põlisrahvaste mõttelaadi, kultuuri, keelte ja kommete eripäras.

LPUE esimees Gábor Vona ütles ajakirjandusele, et hindab Budapestis allkirjastatud lepet väga kõrgelt, kuna iga poliitiline organisatsioon tahab ju leida liitlasi mitte üksnes kodumaal, vaid ka välismaal.

„See võitlus, mida meie siin Ungaris peame, pole pelgalt Ungari võitlus. Tuleb ju samade eesmärkide nimel, samade vaenlaste vastu võidelda teistelgi. See kokkulepe oli õhus tegelikult juba kaua aega ja ma loodan, et paneb nüüd aluse uuele Euroopale me muutuvas maailmas – sellisele Euroopale, mis ei kujune Euroopa Ühendriikideks, nagu Lissaboni lepe tahaks, vaid millest tuleb rahvuste Euroopa,“ ütles Vona.

Vona hinnangul peaks kõnealune ettevõtmine saatma seni levitatud jutud LPUE isolatsionismipüüdluste kohta nende õigesse paika – muinasjuturaamatutesse.

LPUE on Ungari tugevuselt kolmas partei. Tänavu suvel peetud Europarlamendi valimistel kogus LPUE 14,77 protsenti häältest ja saavutas kolm saadikukohta.

Seni oli Euroopa patriootlike jõudude suurimaks katusorganisatsiooniks Euroopa Rahvusrinne.

 

Tõnu Kalvet

384 total views, 3 views today

Slovakkia arvamusliidrid: Afganistani sõda ei saa võita

Slovakkia arvamusliidrid: Afganistani sõda ei saa võita!

Nimekad Slovakkia ühiskonnategelased kirjutasid NATO riikide kaitseministritele avaliku kirja, milles nõudsid Afganistani sõja lõpetamist, teatas 21. oktoobril Slovakkia uudisteagentuur TASR.
„On aeg sealt lahkuda. Seda sõda me ei võida. Ei saagi võita, ja te teate seda sama hästi kui meiegi, kuna te kõrged sõjaväelased on seda teile öelnud,“ öeldakse ses kirjas. Allakirjutanud leiavad, et lääneriikidel tuleks asuda pidama Afganistanis läbirääkimisi kõigiga, kes on läbirääkimisteks valmisolekut avaldanud.
NATO kaitseministritel soovitatakse ametiau asemel eelistada inimlikkust, kuna panuseks on ju inimelud. „Te hoiate NATO head nime mitte inimelusid raisates, vaid neid just säästes,“ öeldakse kirjas.
Kirja autorid nõuavad ministritelt, et need ei tegutseks omapäi, vaid põhjendaks oma otsuseid arusaadavalt ja õigeaegselt. Samuti taotletakse kirjas, et ministrid ei leiutaks üha uusi ettekäändeid okupatsiooni jätkamisele.
Kirjale kirjutas alla 22 nimekat Slovakkia avaliku elu tegelast. Tuntumad neist on endine peaminister ja praegune advokaat Ján Čarnogurský, kirjanik Peter Jaroš, ajaloolane ja publitsist Eduard Chmelár, sotsioloog Zuzana Kusá, poliitikavaatleja Radovan Geist ning teoloog ja publitsist Michal Havran.
Pöördumise ajastatus pole juhuslik: 22.-23. oktoobril toimub Bratislavas NATO kaitseministrite kohtumine.
Tõnu Kalvet

418 total views, 1 views today

Langevarjur kartuleid ei luba

 

Olen üks nendest, kes pole kordagi käinud mingi tähtsa objekti avamisel linti lõikamas ja Tallinnas polnud käimasoleva valimiskampaania ajal üles riputatud ühtegi valimisreklaami minu näopildiga. Olen niisama vana (77 aastat), kui oli esimene USA astronaut John Glenn siis, kui ta tegi oma teise kosmoselennu. Hariduselt olen insener-elektrik. Lõpetasin TPI kiitusega 1959. aastal. Alates kolmandast kursusest käisin poole kohaga tööl (matemaatikaõpetaja Vabariiklikus Kaugõppekeskkoolis). Keskkoolis hakkasin tegelema langevarjuspordiga. Tol ajal pidas nii mõnigi inimene langevarjuga hüppamist enamvähem samaväärseks enesetapukatsega ja mõni peab praegugi. Üks õpetaja oli kunagi öelnud ühe paralleelklassi tüdruku emale minu kohta: “Muidu korralikust perekonnast, aga hüppab langevarjuga”. Eesti esivõistlustel tulin üks kord teisele, üks kord kolmandale kohale. Ühe suve lendasin purilennukil ja vahel võtsin viina kah. Olen isamaalane ja olen seisukohal, et üksnes taime- ja loomaliikide säilitamisest on vähe, tuleb säilitada ka erinevaid rahvaid nende keele, kultuuri ja mõttelaadiga. Olen isamaalise erakonna Põllumeeste Kogu liige. Ma pole selle erakonna liikmeks ise astunud; astusin erakonda Eesti Kodu, mis hiljem ühines Põllumeeste Koguga.

Vastupidiselt ekskommunistidest valvehalisejate väidetele, pole isamaalased mingid marurahvuslased, vaid on alati pooldanud rahvastevahelist koostööd. Müüdi ksenofoobiast ja natsimeelsusest Eestis on välja mõelnud endised okupatsioonivõimu kaasajooksikud, et rahva tähelepanu tegeliku elu probleemidelt kõrvale juhtida. GULAG-is oli mees nimega Sergei Taratuhhin, kes praegu on vaimulik ja tegeleb Hodorkovskiga. Ta rääkis, et oli andnud nõusoleku laagri administratsiooniga koostööks, et nende agentuuri välja selgitada. Tal õnnestus välja selgitada, et mõlemad laagris töötavad arstid on ühtlasi KGB kaastöölised. See muidugi kellelegi üllatuseks ei olnud. Samuti rääkis ta, et talle tehti ülesandeks rahvastevahelist vaenu õhutada. Selles osas võimud seal küll erilist edu ei saavutanud. Poliitvangid olid väga üksmeelsed.

1969. aastal koostasid Artem Juskevitð ja Sergei Soldatov Tallinnas põrandaaluse Nõukogude Liidu Demokraatliku Liikumise (lüh. NLDL) programmi. Seda programmi kandis Vabadusraadio ette kaheksateistkümnes keeles. Paldiskis asuva allveelaevnike õppekeskuse ohvitserid lõid NLDL-i eeskujul oma organisatsiooni – Poliitiliste Vabaduste Eest Võitlejate Liidu. KGB-l aga õnnestus see organisatsioon varsti avastada ja likvideerida. NLDL-i eeskujul algatas Arvo Varato Eesti Rahvusrinde (lüh. ERR) loomise ja tegi oma koolivennale Kalju Mätikule ettepaneku koostada ERR-i programm. Programmi lõplik variant võeti vastu kolmekesi, kolmandaks oli A. Juskevitð. Hiljem loodi A. Juskevitði ja Mati Kiirendi algatusel Eesti Demokraatlik Liikumine. Kõik mitte-eestlastest teisitimõtlejad, kellega mul oli kokkupuuteid põrandaaluse tegevuse ajal (kaks venelast ja üks ukrainlane), oskasid eesti keelt ja tundsid Eesti ajalugu ja kultuuri paremini kui keskmine eestlane. Olles kord Juskevitði pool, kuulsin raadiost Lesja Ukrainka nime. Küsisin Juskevitðilt, et kes see on. Tema seletas mulle, et Lesja Ukrainka on Ukrainale sama, mis Lydia Koidula Eestile.

1972. aastal hakati koostama ÜRO Peaassambleele adresseeritud memorandumit, milles nõuti Eesti iseseisvuse taastamist.. Lõpliku teksti koostas Tunne Kelam. 1974. aastal jõudis memorandumi tekst Lääne avalikkuse ette.

 

Ehkki ÜRO sellele ei reageerinud, ja seda oligi arvata, äratas see dokument muus maailmas küllaltki suurt tähelepanu ja aitas olulisel määral ergutada väliseestlaste võitlusvaimu. Agu Kriisa oma raamatus “Okupeeritud Eesti – nii nagu ta on” (Stockholm, 1984) kirjutas “Eestlased läänes tundsid suurt puudust, et polnud kontakte rahvuslikult mõtlevate inimestega Eestis. Selles osas toimus põhiline muudang a.1974/1975, kui maailma avalikkusele sai teatavaks Eestis koostatud põrandaalune apell ÜRO-le. Lääne ajakirjandus hakkas näitama kasvavat huvi Eesti küsimuse vastu. /…/ Maailma ajakirjandus on viimase kümne aasta jooksul pühendanud mitukümmend korda rohkem leheruumi Eesti heaks, kui seda tehti esimese kolmekümne aasta jooksul pärast Teist maailmasõda. Selle üle on eestlased nii vabas maailmas kui okupeeritud Eestis ülimalt tänulikud”.

 

KGB asus tegutsema – 13. detsembril arreteeriti neli põrandaluse tegevuse aktivisti. Kalju Mätiku elukohast leiti 14 tundi kestnud läbiotsimise käigus muu hulgas ka üks memorandumi eksemplar. 1974. aasta oktoobris ENSV Ülemkohtus toimunud kohtuprotsessil saadeti K. Mätik ja S. Soldatov kuueks, A. Juskevitð ja M. Kiirend viieks aastaks GULAGi. Meie mõttekaaslased Moskvas ja Leningradis, kellega meil oli tihe koostöö, olid varem kinni kukkunud, aga meid nad välja ei andnud.

1979. aastal koostati Balti Apell, millele kirjutas alla 45 baltlast. Sellele dokumendile tuginedes võttis Euroopa Nõukogu 1983. aastal vastu resolutsiooni saata Balti riikide küsimus ÜRO dekoloniseerimise komisjonile. Ja mida tegid sel ajal meie praegused kõige sini-must-valgemad ekskommunistid? Kui me tõesti laulsime endid vabaks, miks nad siis varem laulma ei hakanud?

Oleks juba aeg mõelda selle peale, miks Teises maailmasõjas võitjate poolel olnud Venemaal on rahva põhimassi elatustase tunduvalt madalam kui kaotajate poolel olnud Saksamaal, Jaapanis ja Soomes. Ikka sellepärast, et riigi eesotsas on palju aferiste, kes kunagi varjasid oma õiget nägu kompartei liikmepiletiga ja siis, kui selgus, et see liikmepilet enam privileege ei anna, lahkusid oma parteist nagu rotid uppuvalt laevalt. Palju on süüdistatud Stalinit, Hitlerit ja mitmeid teisi, kuid nad polnud ainsad kurjategijad. Kujutame ette ruutu küljepikkusega 10 meetrit. Selles on sada ruutmeetrit ehk sada miljonit ruutmillimeetrit, see tähendab umbes sama palju, kui NSVLis oli enne sõda täiskasvanud elanikke. Stalinit kujutab üks ruutmillimeeter. Lisage sinna veel Poliitbüroo, ja mõelge selle peale, mida need oleks suutnud ära teha, kui poleks olnud põhimõttelagedaid kaasajooksikuid. Sergei Soldatov kirjutas (põrandaaluses ajakirjas “Lutð Svobodõ”) poliitilise terrori kohta NSV Liidus järgmist: “Kui üks kirvega vehkiv vaimuhaige turuplatsil mitukümmend inimest ära tapab, siis ei tule mitte teda süüdistada, vaid neid, kes seda kõike pealt nägid ja ei võtnud mitte midagi ette, et teda takistada”.

Miks Tallinnas nii palju kaevatakse?

Nõukogude ajal otsiti Kalevipoja parteipiletit, nüüd peidetakse “endiste” parteipileteid. Ahju visata ju ei või, sest kui “kahekümnenda sajandi suurim geopoliitiline katastroof” läbi saab ja NSVL saab taastatud, siis läheb ju vana parteipiletit tarvis. Et saaks isikuandmetesse (mis siis pole enam delikaatsed, nagu praegu) kirjutada: NLKP liige … aastast.

Meie riigi eesotsas on kahetsusväärselt palju endisi okupatsioonivõimu kaasajooksikuid. Mul pole midagi ausa inimese vastu, kelle maailmavaade on minu omast erinev. Maailmavaade võib aja jooksul muutuda, kui inimese teadmised laienevad ja ta ise edasi areneb. Nii muutusid mõned inimesed, kes kunagi olid uskunud kommunismiideesse, selle vastasteks, kui nende silmaring oli laienenud, näiteks Johannes Hint ja Jüri Kukk. Ei saa aga usaldada aferiste, kes juhinduvad põhimõttest “kustpoolt tuul, sealtpoolt meel”. Mõelge selle peale, kui palju oli komparteil liikmeid siis, kui tal oli võimumonopol, ja kui vähe neid jäi järele.

Ma ei saa teile anda ei puid ega kartuleid, sest mul pole neid. Kartuleid on aga varemgi lubatud. Nõukogude aja lõpul ei lastud poliitvange enam otse laagrist välja, vaid toodi “Stolõpiniga” (spetsiaalse vangivaguniga) kodulinna tagasi. Mul oli GULAG-ist tagasi sõites vahepeatus Jaroslavli vanglas. Üks kohalik ülemus pidas vangla raadiosõlme kaudu vangidele kõnet, kus ta muu hulgas ütles: “Nendele, kes talveks kavatsevad meile jääda, võin ma öelda, et kapsa ja kartuliga me oleme paremini varustatud kui Jaroslavli ja teiste linnade elanikkond.” Selgituseks niipalju, et väikese karistusaja saanud inimesed võisid soovi korral jääda vanglasse majapidamistöödele.

Aga ma luban, et jään truuks oma põhimõtetele, julgen välja öelda tõtt ja tegutsen ka edaspidi Eesti huvides. Tõde aga kardavad kompartei kaasajooksikud nagu vanakurat välku. Nõukogudevastast agitatsiooni ja propagandat (ENSV KrK §68) loeti raskemaks kuriteoks kui tapmist või röövimist.

Mul pole mingit detailset plaani, mida ette võtta siis, kui mind peaks valitama. Ei ole ju mõtet karunahka enne metsaminekut jagama hakata, kui pole isegi teada, kas metsas karu üldse ongi.

 

Kalju Mätik,

kandidaat nr. 812,

valimisliidu „Alternatiiv“ teine number Haaberstis

www.alternatiiv.org

 

389 total views, no views today

Seekordsed KOV valimised on eestlastele võtmetähtsusega

 

Miks julgen väita, et seekordsed kohaliku omavalitsuse valimised Tallinnas on eestlastele ülisuure, lausa otsustava tähtsusega?

Aga sellepärast, et eestimeelsete jõudude ebaedu korral on oma riigi pealinnas eestlaste jaoks rong lõplikult läinud!
Nii laiavat ja ülbitsevat venelast ja nii alandlikke, lömitavaid ja mööda “seina ääri” hiilivaid eestlasi kui praegu on näha, polnud ka kõige sügavamal okupatsiooniajal. On ilmnenud kurb tõsiasi, et meie rahvas ei suuda isegi olmetasandil ennast oma riigis kui peremees kehtestada. Jälgige, mis toimub avalikus ruumis, ühistranspordis, kaubanduskeskustes ja tänavatel! Vene keel ja meel laiutab ülbelt ja avalikult ning eestlane läheb sellega „loomulikult ja enesestmõistetavalt“ kaasa. Kui ma olen võtnud tule enda peale, et kaitsta oma rahvuskaaslasi ning tulnukaid paika panna, siis olen eestlaste endi (!) käest sõimata saanud: kuidas ma ikka võin olla nii sallimatu jne. Sellisel pinnal ei ole ka poliitiliselt võimalik ennast kehtestada.
Päris paljudele eesti rahvusest tallinlastele ei jõua kahjuks ikka veel ka kõige parema selgitamise juures kohale tõsiasi, et ta ei valitse poliitiliselt juba ammu oma riigi pealinna. Aga kas saab rääkida tõsimeeli iseseisvast riigist, kui selle riigi poliitilist ja majanduselu korraldavad võõrriigi – ja veel vaenuliku võõrriigi – kodanikud!?

(Iseasi, et mis iseseisev riik see Eesti pärast Euroopa Liiduga ühinemist enam ikka on… Aga see on juba eraldi teema.)
Suurim oht on aga veel ees!
KOV valimisseaduse saatanlik, bolševistlik, hukutav praktika on võimulepürgimisel ennast igati õigustanud. See on poliitikutele suur ahvatlus ning kui neile hakkab tunduma, et oma rahva häältega enam võimule ei pääse, siis kantakse see kogemus üle ka riigitasandile. Surutakse läbi kodakondsuse nullvariant ja kaks riigikeelt ning istutakse okupatsioonikolonistide toel pukis edasi. Teisisõnu: vahetatakse välja rahvas, kuid ei loobuta võimust! Jääb üle vaid arvata, mis sellisele riigile siis nimeks pannakse ja kes oleme siin siis meie…

Jüri Böhm,

kandidaat nr. 811,

valimisliidu „Alternatiiv“ esinumber Haaberstis

345 total views, no views today

Üleskutse Eesti riigist ja rahvast lugupidavatele linnakodanikele

 

Lugupeetud rahvuskaaslased ja tallinlased!
Kas teieni on jõudnud masendav tõsiasi, et Eesti Vabariigi pealinna valitsevad tegelikult okupatsioonikolonistid, kes on suuremalt osalt vaenuliku võõrriigi kodanikud ja et praeguse KOV valimisseaduse kehtimisel ning senise olukorra jätkumisel pole eestlastel oma pealinnas enam kunagi võimu juurde asja?
Seda protsessi nimetatakse “härrasrahva” tagasitulekuks ehk revanšiks, mille me oleme ise oma seaduste ja lambameelsusega sepistanud!
Varsti olemegi maarahvas tagasi (nagu kunagi meid nimetati) ja nokitseme vaikselt omaette kuskil depressiivsetes väikelinnades ja ääremaade taludes.
Selles olukorras on – korrumpeerunud poliitjõudude jaoks – ainus võimalus valitsemises osaleda neokollaboratsionism okupatsioonikolonistidega, aga see lahendus ei anna ka mingeid garantiisid võimu reaalseks teostamiseks, vaid tagab ainult kannupoisi rolli!
Seni pole sel teemal ühtegi mõtteavaldust kuulda olnud, pahameele ilmutamisest rääkimata.
Käiakse nagu kass umber palava pudru, ”jahutakse” ikka teise- ja kolmandajärgulistest probleemidest, aga seda, karmi ja sisulist tõde ei julge keegi isegi läbi lillede puudutada.
Kui te olete sellega rahul, siis muidugi. Aga sel juhul pole mõtet rääkida ka Eesti Vabariigist, kui selle pealinna valitseb sisuliselt Venemaa – läbi oma rahvuskaaslaste ja kodanike.
Mõelge ja tehke järeldusi. Valimised pole enam kaugel.
Eestimeelne tallinlane!
Lõpeta okupantide võim me pealinnas – KÕIK VALIMA!

Jüri Böhm,

kandidaat nr. 811,

valimisliidu „Alternatiiv“ esinumber Haaberstis

302 total views, no views today

Valimisliidu “Alternatiiv” kandidaat esineb Raadio 4 valimissaates

 

Valimisliidu „Alternatiiv“ nimekirjas Nõmmel kandideeriv Eesti Iseseisvuspartei liige Mati Riipulk (kandidaadinumber: 829) osaleb teisipäeval, 6.oktoobril kl. 14.05-15.30 Eesti Rahvusringhäälingu venekeelse jaama, Raadio 4 korraldatavas valimisteemalises otsesaates.

Saatesse on kutsutud Tallinnas osalevate valimisnimekirjade esindajad.

Mati Riipulga saatekaaslased on Olga Sõtnik (Eesti Keskerakond), Aleksandr Makarov (Eesti Reformierakond), Vadim Belobrovtsev (Sotsiaaldemokraatlik Erakond), Nikolai Stelmach (IRL), Olev-Andres Tinn (Rohelised), Stanislav Tšerepanov (Vene Vasakliit), Aleksandr Monakov (valimisliit „Tallinna linnarahva heaolu eest“), Dimitri Klenski (valimisliit „Klenski nimekiri“) ja üksikkandidaat Taavi Tapner.

Mati Riipulk (s. 1941. a.) on kauaaegne (aastail 1991-2000) Tallinna Tuletõrje- ja Päästeameti peadirektor ning tunneb Tallinna probleeme ja vajadusi põhjalikult tänapäevalgi. Lisaks vene keelele valdab slaavi keeltest ka ukraina keelt. M. Riipulga kandidaaditutvustuse leiab valimisliidu „Alternatiiv“ kodulehelt www.alternatiiv.org.

Raadio 4 teine valimisteemaline otsesaade on eetris neljapäeval, 15. oktoobril. Siis osalevad Tallinna linnapeakandidaadid.

Tõnu Kalvet

330 total views, 1 views today

Eestimeelse tallinlase esindaja valimisvõitluses – valimisliit “Alternatiiv”

 

Eestimeelne tallinlane võib nüüd kergendatult ohata. Sest vastus teda seni vaevanud küsimusele „kas mul üldse ongi seekordsetel kohaliku omavalitsuse valimistel kellegi poolt hääletada?!“ on nüüd leitud. Selleks vastuseks on valimisliit „Alternatiiv“.

Valimisliit Alternatiiv“ esindab sellise valija seisukohti, kes ei poolda linnavalitsuse jäämist Keskerakonna kätte, kuid samas ei taha toetada ka end „valgeteks jõududeks“ nimetavaid parteisid, otseselt venemeelsetest poliitjõududest rääkimata.

Seni oli oht, et selline valija ei lähegi valima, kuna tal lihtsalt pole, keda valida. Nüüd on see oht kõrvaldatud. Eestimeelse tallinlase valikuks on valimisliit „Alternatiiv“.

Mida taotleme?

Eeskätt seda, et Tallinn muutuks võimalikult kiiresti linnaks, kus eestlasel kui selle maa põliselanikul, samuti ta loomulikul liitlasel – eestimeelsel, aatelisel mitte-eestlasel – oleks hea elada.

Aatelisus ja asjatundlikkus peavad aga käima käsikäes. Üks ilma teiseta ei taga edu ega usaldusväärsust. Seepärast taotlebki valimisliit „Alternatiiv“, et Tallinna valitsemises oleks esindatud nii asjatundlikkus kui ka aatelisus. Sellest lähtuvalt koostasime ka oma meeskonna. Me kandidaatide hulka kuulub väga erisuguste erialade esindajaid – linnaplaneerimise asjatundjast kuni muusikaakadeemia professorini välja. Tänu sellele ongi me maailmapilt terviklikum ja tasakaalustatum kui KOV valimistel osalevate poliitjõudude puhul muidu kombeks.

Edu pant on koostöö. Täpsemalt: arukas koostöö. Valimisliit „Alternatiiv“ on ise selle elavaks näiteks: me nimekirjas on kogunisti viie (!) erakonna esindajaid, samuti parteituid, kes kõik saavad omavahel hästi läbi ja teevad sõbralikult koostööd.

Volikokku saades teeme koostööd iga sealoleva poliitjõuga, kui selle seisukohad parajasti meie omadega kokku langevad. Kui aga ei lange, siis ei tee. Iga juhtumit vaatleme eraldi.

Tõsi, me majanduslikud võimalused valimisvõitluse pidamiseks pole loomulikult ligilähedasedki „vanade olijate“ või nende käepikenduste majanduslike võimalustega.

Millele saame karmis valimisvõitluses siis üldse loota?

Esiteks sellele, et üha enam valijaid eelistab seni linnavalitsuses vohanud võhiklikkusele ja korrumpeeritusele asjatundlikkust ja aatelisust ega usu enam võhikute ning korruptantide õõnsaid lubadusi.

Teiseks aga sellele, et leidub küllaldasel hulgal eestimeelseid tallinlasi, kes tahavad, et Eesti pealinnas valitseks taas eesti keel ja eesti meel.

Tõnu Kalvet,

kandidaat nr. 834,

valimisliidu „Alternatiiv“ esinumber Põhja-Tallinnas

www.alternatiiv.org

303 total views, no views today

Euroopa Liitu pole ametlikult olemaski!

 

Euroopa Liidu nimelist moodustist ei eksisteerigi, selgub Ungarlaste Maailmaliidu juhi, Miklós Patrubányi hiljutisest artiklist. See, mida varsti juba kaks aastakümmet Euroopa Liiduks kutsutakse, kannab ametlikult ikka veel nime Euroopa Ühendus, meenutab Patrubány ungari väljaandes „Honlevél“ 21. septembril 2009 ilmunud kirjutises, mille avaldas täpselt nädal hiljem ka ungari rahvuslaste populaarseim uudisteportaal „Kuruc“.

„Nimetust „Euroopa Liit“ tahetakse kehtestada just Lissaboni leppega, tagasiulatuvalt,“ selgitab Ungarlaste Maailmaliidu juht. Patrubányi hinnangul näitab selline nimekasutus ilmekalt, millised olid ja on praegugi Euroopa Liidu loojate tegelikud kavatsused ja meetodid.

Tõnu Kalvet

396 total views, 2 views today

Saksamaa ratifitseeris Lissaboni leppe

 

Saksamaa president Horst Köhler allkirjastas kolmapäeval, 23. septembril 2009 Berliinis Lissaboni leppe. Selle sammuga sai see lepe ratifitseeritud ka Saksamaal, teatas samal päeval Ungari uudisteportaal „Kuruc“.

Valitsusjuht Angela Merkel kommenteeris seda sündmust sõnadega: „Olen üliväga rahul. See lepe nõudis meilt palju energiat ja kompromisse.“

See, et Lissaboni leppe heakskiitmine pole üldsegi niisama lihtne, selgus tänavu juunis. Siis uuris leppe teksti Saksa Konstitutsioonikohus ja käskis teha nii, et riigi parlamendil säiliks pärast leppe jõustumistki sõnaõigus Euroopa Liidu asjades. Seadusandjad tegidki kaks vajalikku seadusemuudatust, misjärel jäi leppe ratifitseerimisest puudu veel vaid riigipea heakskiit.

Praeguseks on jäänud veel vaid kolm Euroopa Liidu liikmesriiki, kes pole Lissaboni lepet heaks kiitnud: Iirimaa, Tšehhi ja Poola.

Iirlased korraldavad leppe küsimuses rahvahääletuse tänavu 2. oktoobril. (Meenutuseks: 2008. aasta suvel toimunud esimesel sellealasel Iiri rahvahääletusel kukkus Lissaboni lepe läbi.) Tšehhid ja poolakad on esialgu äraootaval seisukohal, teatas „Kuruc“.

 

Tõnu Kalvet

333 total views, 1 views today

Pärnu linnapea kandidaadi Sven Sildniku vastused Pärnu Postimehe küsimustele

 

Pärnu Postimehe uudistetoimetajale

Eesti Iseseisvuspartei vastused esitatud küsimustele

Kas teie erakond hääletab 2010. a. Pärnu linna eelarve poolt, milles on Pärnu linnavalitsuse palgafondis ette nähtud 13 kuupalka?

EIP ei hääleta Pärnu linna eelarve poolt ega vastu enne kui see on põhimõtteliselt korrastatud.

Olukorras, kus alles maikuus eelarve mahtu vähendati lisaeelarvga 11,7% (86 miljonit), kusjuures eelarve mahuks jäi 657 miljonit, ning linnavolikogu esimehe hinnangul võib eelarve defitsiit ulatuda aasta lõpuks 70 miljonini, on selge, et eelarve on koostatud teadlike valimispropagandistlike vigadega kahasse.

Peale selle võttes arvesse, et kogu Eesti majandus on kollapsikursil (mida EIP prognoosis täpselt ette juba 2007.a. valimiste televäitluse otsesaates), ning statistikaandmed näitavad numbriliselt, et languse märkimisväärset aeglustumist sellel aastal ei tule, vastupidi, aeglustumist ka enne kevadet ei tule, võttes arvesse ka seda, et majanduslangus riigis kukub oluliselt allapoole -20%-i (EIP prognoosis märgitud olukorras ETV-s -22%), veel sedagi, et krooni devalveerimine on objektiivne vältimatus sellisel tasemel, et sissetulekute ostujõud langeb vähemalt kaks korda, ning et riigi reservid ammenduvad ja klantspildi purunemine peale valimisi on vältimatus, siis seepärast näemegi ette kogu eelarveprotsessi uuesti käsilevõtmist peale valimisi arvestades kujuneva olukorraga kogu riigi majanduses.

Seega: Lähikuudel kujunev majandusolukord ei võimalda 13. palga maksmist kellelegi, ei linnavalitsuses ega riigi valitsuses.

Kas volikogu esimees peaks Pärnus olema põhikohaga või osalise tööajaga lepingu alusel?

Volikogu esimees peab olema vormistatud lepinguga osalise tööajaga. Tasu maksmise vorm määratakse lepingus ja on vajadusel jooksvalt muudetav.

Kas teie erakond kavatseb kärpida või suurendada volikogu kantselei eelarvet?

Volikogu kantselei eelarve kuivab kokku niikuinii, millisel määral, see pole praegusel hetkel prognoositav, sest Eesti läheb üle kriisijuhtimisele.

Kas teie erakond säilitab linnapea ja aselinnapeade lisatasu linna osalusega äriühingute ja sihtasutuste nõukogudest?

Säilitame lisatasustamise kuid kärbime seda praegusega võrreldes proportsionaalselt vähemalt kaks korda.

Kas teie erakond säilitab volikogu liikmete lisatasu linna osalusega äriühingute ja sihtasutuste nõukogudest?

Kärbime proportsionaalselt vähemalt kolmekordselt.

Kas teie erakond pooldab seda, et iga selleks soovi avaldanud volikogu liige saab linnavalitsuselt aastase parkimisloa?

Volikogu liikmele tasuta parkimine on põhjendatud, sest asi pole mitte ainut rahas, vaid ka aja kokkuhoius.

Millised soodustused-hüvitised teie arvates peaks volikogu liikmel olema?

Volikogu liikmele akordtasu istungil osalemise eest, komisjoni esimeestele osalise tööaja leping, fraktsioonide esimees mingit lisatasu ei saa.

Kui suur peaks teie erakonna arvates olema linnapea, abilinnapeade kuupalk?

Praegusega võrreldes proportsionaalselt 30% madalam.

Kas te kavatsete linnavalitsuse töötajate palku muuta?

Kõikide riigi ja omavalitsutöötajate palk kukub automaatselt. Kui palju, kõik see sõltub kujunevast majandusolukorrast; selleks näemegi ette kogu eelarve muutmist.

Millise linnavalitsuse osakonna või struktuuriüksuse töötajate arvu on teil kavas muuta?

Ümberkorraldust maht ja iseloom pole praegusel hetkel põhimõtteliselt prognoositav, sest kõik sõltub devalveerimise sügavusest.

Kas teie erakond kavatseb linnavalitsuse ametiautode arvu piirata? Kas selle võrra maksaksite rohkem isikliku auto kasutamise kompensatsiooni?

Ametiautode arvu piirame, isikliku auto kasutamise eest ei maksa.

Kas erakonnal on kavas piirata linnavalitsuse töötajate ametiautode kasutamist töövaälisel ajal?

Linnavalitsuse töötajatel lubame ametiauto kasutamise töövälisel ainult tippjuhtidele, sedagi vaid tööülesannete täitmiseks. Teised saavad nõuda tööülesannete täitmisel akordset tasustamist.

Kas erakond toetab ajalehe Pärnu väljandmist või kavatseb selle sisus midagi muuta?

Toetame „Pärnu“ väljaandmist, tagame kõikidele parteide (ka riigikoguväliste) võrdse kohtlemise ajalehe veergudel.

Kas erakond jätkab mainekujunduslepingute sõlmimist PR-büroodega või piirdub avalikus suhtluses ühe-kahe linnavalitsuse töötajaga?

Ühest töötajast piisab, aparaaditöötajad tuleb viia tasemele, kus nad on võimelised ise rääkima, ehk koguni kirjutama!

Sven Sildnik

Pärnu linnapea kandidaat Eesti Iseseisvuspartei poolt

343 total views, 1 views today

Rumeenia mustlased peksid surnuks Tšehhi rekkajuhi

 

Paarikümneliikmeline mustlasjõuk ründas ööl vastu 13. septembrit 2009 Põhja-Transilvaanias, Rumeenia-Ungari piiri lähistel asuvas Aradi linnas nelja Tšehhi kaugsõidu-veoautojuhti ja peksis ühe neist surnuks.

Tüli põhjuseks oli liiga vali muusika. Neli tšehhi juhti istus ööl vastu pühapäeva, 13. septembrit parajasti rekkajuhtide peatuspaigaks oleva parkimisplatsi kõrval paiknevas restoranis ja puhkas, nagu eeskiri ette näeb, kui restorani ette tuli paarikümnepäine purjus mustlasjõuk ja asus valju muusikat kuulama.

Ühele neljast rekkajuhist, 44-aastasele Jiří S.-ile muusika valjus ei meeldinud ning ta nõudis, et mustlased keeraks heli vaiksemaks. Seepeale tirisid mustlased ta restorani ette parkimisplatsile ja asusid peksma. Peksjaid oli neli. Ülejäänud vaatasid pealt ega lasknud kolmel tšehhil oma ametivennale appi minna. Vastupidi, appi minna tahtjad said ka ise peksa ning vajasid hiljem arstiabi.

Üks ründaja virutas Jiří S.-ile esmalt pudeliga pähe, ülejäänud kolm peksis teda rusikatega. Seejärel löödi tšehh pikali ning peksti jalgadega, kuni ta liikumatult lamama jäi.

Kohalekutsutud kiirabi viis Jiří S.-i kohe Aradi haiglasse, kuid rünnatu elu ei suudetud enam päästa.

„Ta oli täiesti vaikne sell, ei teinud kellelegi viga,“ iseloomustas surnukspekstut nimekale Tšehhi päevalehele „Právo“ üks Tšehhi rekkajuht.

„Ajasin kakluses osalenud tšehhidega juttu ka ise. Kõik nad olid täiesti läbipekstud, ühel neist oli silm paistes, teine oli saanud pudeliga vastu pead,“ kirjeldas nähtut „Právole“ üks teine, natuke aega pärast kõnealust vahejuhtumit sündmuskohale saabunud tšehhi rekkajuht ja lisas, et jõuk oli kolkinud ka restorani ettekandjat, kui naine oli tahtnud vahele minna.

Rumeenia ajakirjanduse teatel kahtlustab politsei kõnealuses kuriteos nelja mustlasnoormeest, kel vanust 19-27 eluaastat. Üks neist võeti vahi alla, ülejäänud kolm jäeti eeluurimise ajaks esialgu vabadusse.

Tõnu Kalvet

359 total views, 1 views today

USAs elab allpool vaesuspiiri 40 miljonit inimest

 

Vaesuses elavate ameeriklaste hulk kasvas mullu neljakümne miljonini, moodustades USA elanikkonnast enam kui 13 protsenti. Võrreldes 2007. aastaga kasvas kõige rohkem laste ja noorte osakaal vaeste hulgas, teatas USA Statistikaameti värskele aruandele viidates 11. septembril 2009 Slovakkia uudisteagentuur TASR.

Allpool vaesuspiiri elab kolmesajast miljonist ameeriklasest 13,2 protsenti ehk siis iga seitsmes USA elanik. Viimati oli vaeste osakaal suurem (13,3 protsenti) 1997. aastal. Võrdluseks: 2007. aastal oli see 12,5 %. 2008-ndale eelnenud nelja aasta jooksul ei täheldatud USA-s märkimisväärset vaesuse suurenemist.

USA statistika kohaselt loetakse vaeseks igaüht, kelle aastasissetulek on poole väiksem kui ametlik keskmine. Neljaliikmelist peret peetakse vaeseks siis, kui ta aastane kogusissetulek on alla 22 025 dollari. Üksikisiku puhul läheb see piir 10 991 dollari juurest.

Leibkonna keskmine aastasissetulek kasvas mullu aasta varasemaga võrreldes 3,6 protsenti ja jõudis 50 303 dollarini. USA Statistikaameti andmeil suurenes vaeste arv eeskätt hispaania emakeelega ameeriklaste seas. Piirkondadest oli vaeste hulgalt esikohal USA lõunaosa, täpsustas TASR.

 

Tõnu Kalvet

428 total views, 2 views today

Rahvuslaste Tallinna Klubi korraldab euroreferendumi kuuendal aastapäeval piketi

 

Rahvuslaste Tallinna Klubi eestvõttel toimub esmaspäeval, 14. septembril Vabaduse väljakul pikett, millega meenutatakse Euroopa Liitu astumise küsimuses korraldatud rahvahääletust ning kutsutakse Iiri kodanikke üles lükkama tänavu oktoobris rahvahääletusele pandav Lissaboni lepe tagasi.

„Kuus aastat tagasi, 14. 09. 2003 korraldati ebademokraatlik, ebaseaduslik, ebaaus, võltsrahvahääletus, mille võltsimise ulatus on siiani teadmata ja millega Eesti liideti EL-ga. Me ei taha elada euro-ENSV-s, vaid tahame elada iseseisvas ja demokraatlikus Eesti Vabariigis. Me ei taha euroimpeeriumi, me ei taha eurodiktatuuri, me ei taha euro-KGB-d,” ütles piketi korraldamise ajendit tutvustades Rahvuslaste Tallinna Klubi liige Jaan Hatto.

„Samas nõuame võltsrahvahääletuse tulemuste tühistamist ja läkitame palve iiri rahvusele öelda “ei” Lissaboni leppele,” lisas Hatto.

Pikett kestab kl. 15-18 ja toimub Kaarli puiestee ja Pärnu maantee ristmiku Jaani kiriku poolsel küljel.

Rahvuslaste Tallinna Klubi

info@rahvuslasteklubi.org

Jaan Hatto 51 90 33 74

Tõnu Kalvet

www.rahvuslasteklubi.org

347 total views, 1 views today

Valimisliidu “ALTERNATIIV” esinumbrid Tallinna linnaosades 2009. aasta KOV valimistel

 

Haaberstis:       Jüri Böhm; kandidaadinumber: 811

Kesklinnas:       Jaanus Glaase, nr. 813

Kristiines:         Jaak Mets, nr. 820

Lasnamäel:       Lembit Poobus, nr. 821

Mustamäel:       Martin Arnhold, nr. 824

Nõmmel:           Vaikus Jõgisu, nr. 828

Pirital:              Toomas Tuulas, nr. 833

Põhja-Tallinnas: Tõnu Kalvet, nr. 834

337 total views, 1 views today

EIP osalus Tallinna linnas valimisliidus “ALTERNATIIV” ja Tartu linnas valimisliidus “TARTU ALTERNATIIV”

 

Valimisliidu „Alternatiiv“ nimekiri 2009. aasta KOV valimistel Tallinnas:

  1. Jaanus Glaase
  2. Peeter Paemurru, EIP
  3. Kalju Mätik
  4. Jüri Böhm
  5. Tõnu Kalvet, EIP
  6. Lembit Poobus
  7. Jaak Mets, EIP
  8. Mati Riipulk, EIP
  9. Enn Ellandi; EIP
  10. Urmas Iisop, EIP
  11. Johanna Ranne
  12. Arvi Vain
  13. Toomas Gailis, EIP
  14. Vaikus Jõgisu
  15. Sirje Salem
  16. Jaan Kirs
  17. Pille Roosileht
  18. Mart Arnhold
  19. Kristel Maiberg, EIP
  20. Kalle Tagapere, EIP
  21. Andres Justi
  22. Martin Ojap
  23. Andres Kruusmaa
  24. Geit Eero
  25. Mikk Kündre
  26. Toomas Tuulas
  27. Juhan Schütz

Valimisliitu TARTU ALTERNATIIV kuuluvad:
1. Sean Thomas Donohoe
2. Katrin Johanson
3. Joel Kliiman
4. Rein Koch
5. Rein Kolk
6. Vahur Orrin
7. Taavi Palm
8. Ravo-Aleksander Sabrodin
9. Margo Välb, EIP

370 total views, 1 views today

EIP kandideerib Tallinnas, Tartus ja Pärnus; viimases oma nimekirjaga

 

Tallinnas ja Tartus Eesti Iseseisvuspartei kandideerib valimisliidus ALTERNATIIV (vt 29.08.2009 uudist “Valimistest”). Pärnus väljus EIP valimistele oma nimekirjaga milles on 40 kandideerijat.

Eesti Iseseisvuspartei kandidaatide nimekiri Pärnu linna volikogu valimistel 18.10.2009:

 

  1. Sven Sildnik
  2. Leo Tammiksaar
  3. Kaido Nõmmik
  4. Andres Pinka
  5. Ago Truuts
  6. Tiia Ots
  7. Kadri Varjak
  8. Mario Kaldmaa
  9. Kadri-Ann Raidlepp
  10. Elen Kinnep
  11. Andrus Erapart
  12. Katrin-Uta Puldre
  13. Ave Treirat
  14. Andrus Laaso
  15. Doora Talvi
  16. Tauno Mitt
  17. Lauri Orav
  18. Tanel Tõniste
  19. Liis Sommer
  20. Birgit Tamm
  21. Tõnu Malva
  22. Helen Nurmik
  23. Janar Palu
  24. Liina Danilova
  25. Riho Täht
  26. Argo Ring
  27. Matiko Arde
  28. Arvo Antso
  29. Sten Savi
  30. Priit Tamm
  31. Allan Kalda
  32. Rome Fros
  33. Siimo Sellin
  34. Priit Rebane
  35. Kristel Abi
  36. Ermo Kask
  37. Sandra Miländer
  38. Geili Kruglov
  39. Karin Kaugeranna
  40. Simo Lukka

 

EIP teabetoimkond

370 total views, 1 views today

Jüri Lina uued loengud Tallinnas, Tartus ja Pärnus

 

Jüri Lina uued loengud Tallinnas, Tartus ja Pärnus

Reedel, 4. septembril kell 19 Tallinnas Rävala pst. 8 voldiksaalis

Laupäeval, 5. septembril kell 15 Tartus Jalaka t. 48.

Pühapäeval, 6. septembril kell 14 Pärnus hotellis “Viiking”

toimuvad Jüri Lina ettekanded teemadel “Tervislikust allakäigust” ja “Majanduskriisi telgitagustest”.

Jüri Lina tutvustab organiseeritud põhjusi, mistõttu inimkonna tervis pidevalt viimastel aastatel on halvenenud. Paljastab motiive, miks vaktsiinid sisaldavad vähiviirusi. Räägib loomulikult “seagripi” vaktsineerimiskampaania taustast.

Lisaks näitab ta filmilõike erakorralise seisukorra väljakuulutamiseks tehtavatest ettevalmistustest. On tarvis vaid ettekäänet, et sõjaseadused kehtestada ja see annaks USA presidendile Barack Obamale diktaatorliku võimu uue maailmakorra alustamiseks.

Kas teate, et USA-s on valminud 800 koonduslaagrit “ebastabiilsete” elanike isoleerimiseks? Kas teate, et Ameerika Ühendriikide võimurid on oletatavatele “gripi” ohvritele juba tellinud pool miljonit plastkirstu ja miljon laibakotti.

Jüri Lina näitab reportaaži Madisoni (Georgia) rajatud kirstulaost. Paik asub ühe USA suurima lennuvälja Atlanta lähistel.

Jüri Lina vahendab andmeid selle kohta, kuidas majanduskriisi ette valmistati ja kelle huvides kriis süveneb. Tutvustab neid asjaolusid, mille tõttu varjatakse majandusraskuste tekitamise taotlusi. Annab ajaloolise ülevaate sarnastest ettevõtmistest minevikus.

Üritus kestab kaks tundi.

On ilmunud Jüri Lina omaaegse menuraamatu “Varjatud tervisevalem” teine, täiendatud trükk. Maht 160 lk, kõvad kaaned, hind 120 EEK.

Müügil teisedki Jüri Lina raamatud, filmid (DVD-l) ja CD-plaadid.

Sissepääs 50 krooni Tallinnas. Pärnus ja Tartus 40 krooni.

Jaan Hatto

354 total views, 1 views today

Valimistest

 

28. augustil k.a leppisid Eesti Iseseisvuspartei, Libertas Eesti Erakond ja Põllumeeste Kogu esimehed kokku, et valimisliitu Alternatiiv meedias ei kajastata enne kui nimekirjad on komplekteeritud. Seega lepingu täisteks on ainult EIP liikmetele sisekasutamiseks ilma õiguseta avalikustada meedias lepingut ja selle sisu.

Kutsun kõiki erakonna liikmeid kandideerima KOV valimistel valimisliidu ALTRNATIIV nimekirjas. Kandideerimissoovist teatage kas minule või Kaido Nõmmikule.

Vello Leito

29.08.2009

Lisa: Valimisliidu lepingu täistekst

Erakonna Libertas Eesti, Eesti Iseseisvuspartei ja Põllumeeste Kogu

leping

valimisliitude moodustamisest KOV valimistel 2009. aastal

Libertas Eesti Erakond, Eesti Iseseisvuspartei ja Põllumeeste Kogu tõdevad, et Eesti Vabariigi Riigikogus esindatud erakonnad, eriti aga valitsuskoalitsiooni erakonnad, on viimastel aastatel seadusandliku ja täitevvõimu tihedas koostöös kujundanud enestele ülisoodsad poliitilised ja rahalis-majanduslikud tegevustingimused. Omakasupüüdliku ja demokraatiavastase seadusandluse alusel on nad kindlustanud Riigikogus esindatud erakondadele rohke riikliku rahastamise, rakendanud oma huvides ulatusliku riikliku administratiivressursi, loonud eriseisundi riiklike ametikohtade täitmisel ning meediaga manipuleerimisel.

Teatud ringkondade ja professionaalsete poliitik-ärimeeste „poliitikaärile“ ning võimulpüsimisele ja võimujagamisele keskendunud erakonnad on jätnud hooletusse suure osa inimeste elulised vajadused, pole adekvaatselt reageerinud riigi ees seisvatele majanduspoliitilistele väljakutsetele ning on jätnud unarusse ka Eesti omamajanduse ja omavõimaluste igakülgse toetamise ja arendamise.

Seniste võimuparteide ideoloogiast tulenevalt on Eesti asustuse ja arengu küsimused olnud aastaid tagaplaanil. Pikka aega kestnud pealiskaudsuse, hoolimatuse, minnalaskmise ja vastutamatuse tagajärjel on Eesti maaelu korralduses ja maa-asustuse alal puhkenud terav kriis. Eesti külad, maa-asulad, alevikud ja väikelinnad kärbuvad ja jooksevad rahvast tühjaks. Elanikud koonduvad stiihiliselt suuremate linnade ümber. Palju maad jääb tühjaks, endisaegne põllumaa kasvab võssa ning jääb tõhusamast, sihipärasest kasutamisest välja. Riigiasutustel ei ole täpset ülevaadet siserändest ja selle kaugematest, tulevikulistest tagajärgedest.

Silmas pidades olukorda, kuhu Eesti rahvas ja riik on Riigikogu võimuerakondade poolt juhitud ning rahvale ja riigile ohtlikult kahjulikke arenguid, rõhutavad ülalnimetatud erakonnad vajadust teha omavahel tõhusamat koostööd, murdmaks eesti sise- ja majanduspoliitikas valitsevaid kahjulikke tendentse. Erakonnad lepivad omavahelise edasise tihedama koostöö huvides kokku järgmises:

1.Ühiste seisukohtade kaitseks ja nende ellurakendamiseks moodustatakse 2009. aasta kohalike omavalitsuste valimisteks võimalikult paljudes valdades ja linnades valimisliit nimega “ALTERNATIIV” .

2. Valdades ja linnades, kus mõnel erakonnal kolmest on head koostöösuhted olemasolevate valimisliitudega või teiste koostööpartneritega, jätkatakse koostööd, kaasates ka teisi, käesoleva koostöölepinguga ühinenud erakondi.

3. Valdades ja linnades, kus mõnel erakonnal kolmest on kujunenud kindel valijaskond ja toetus, peetakse otstarbekaks osaleda valimistel ühiselt ühe või teise erakonna nimekirjas.

4. Erakondadevahelise koostöö korraldamiseks ja koordineerimiseks kujundatakse võimalikult kiiresti pariteetsetel alustel valimiste edukaks läbiviimiseks koostöökomisjon.

5. Erakondade koostöökomisjon koordineerib ja nõustab valimisliitude moodustamist, programmdokumentide põhialuste kujundamist ning üldettevalmistusi valimisteks.

6. Valimisliit on avatud ülalkirjeldatud koostööst huvitatud erakondadele, ühiskondlikele liikumistele, parteidevälistele valimisliitudele ja kõigile vastutustundlikele ning aktiivsetele, Eesti edukat majanduslikku, sotsiaalset ja kultuurilist arengut kalliks pidavatele kodanikele.

Jaan Laas, Vello Leito, Rein Koch,

LEE esimees EIP esimees PK esimees

375 total views, 1 views today

Eesti Iseseisvuspartei suvepäevad

 

Erakonna suvepäevad toimusid 15-16 augustil Pärnu maakonnas Taalis. Tänud taaskord Vellole, kes lubas meid kõiki oma suurele turismitalu õuele Pärnu jõe ääres.

Suvepäevad algasid kell 18 partei lipu heiskamisega Marko Sippi ja Tarmo Talvi poolt koos lühikese tervitusega. Lipp heisati partei hümni saatel.

Sai paika pandud erakonna tegevuse järgmised kaks põhirõhuasetust: osakondade iseseisva töö tagamine, ettevalmistumine kohalikeks omavalitsuste valmimiseks.

Edasi juba sportmängud, grillvorstid-lihad, värske salat ja külm õlu. Ei puudunud ka sel aastal kuum saun ja kümblus külmas jõevees.

Ja muidugi poliitilised vaidlused uute tuttavatega. Õhtul süüdati lõke, Margus Põldsepp esitas erinevaid lugusid, teda aitas kohalik mees Meelis Pihelgas omapoolse pillimänguga.

Rahvast oli küll ilmselt vähem, kui eelmisel aastal, ent vaatamata nn. masule, oli rahvast siis üllatavalt palju. Osa rahvast jauras veel pühapäeva õhtuni. Ja ilm oli EIP-d soosiv.

Tänud kõigile, kes kohale tulid!

Andrus Õismaa

427 total views, 1 views today

Gruusia-küsimus ei suuda takistada NATO ja Venemaa lähenemist

 

Eriarvamused suhtumises Gruusia-küsimusse ei tohi varjutada NATO ja Venemaa koostööd, kuulutas NATO vastne peasekretär, taanlane Anders Fögh Rasmussen.

Teisipäeval, 11. augustil 2009 Brüsselis avaldas NATO suhtekorraldusosakond teate, milles tutvustas Rasmusseni seisukohti. See juhtus pärast seda, kui Rasmussen oli kohtunud Venemaa NATO-suursaadikuga, Dmitri Rogoziniga, teatas samal päeval Ungari internetiportaal “Kuruc”.

“Kuruc” meenutab, et nädala eest NATO peasekretäriks saades nimetas Rasmussen NATO ja Venemaa suhete parandamist NATO jaoks tähtsuselt teiseks lahendamistvajavaks küsimuseks. (Tähtsaim oli Afganistani-kriisi lahendamine.)

Kõnealusel Rogoziniga peetud kohtumisel lepiti kokku, et mullu augustis, Gruusia-Vene sõja järel külmutatud NATO-Vene suhted tuleb juba tänavu sügisel võimalikult hästi korda saada.

NATO pressiesindaja asetäitja Carmen Romero teatas Rasmusseni seisukohti vahendades, et detsembri alguseks, mil toimub tavakohane NATO liikmesmaade välisministrite kohtumine, tahetakse NATO-Vene suhete parandamiseks esitada juba konkreetsed ettepanekud.

Tõnu Kalvet

Allikas: “Kuruc”

365 total views, 1 views today

Pilistveres toimusid rahvuslaste suvepäevad

 

Eile, 08 augustil toimusid Pilistveres Põllumeeste Kogu eestvedamisel rahvuslaste suvepäevad. Midagi rõõmustavat mul kahjuks teatada pole. Toimunu vaid süvendas arusaama, et need, kes nimetavad endid rahvuslasteks, on üldjuhul vaid libarahvuslased, kui mitte provokaatorid.

Eriti perverssed on need, kes on IRL liikmed ja nimetavad endid seejuures rahvuslasteks. Ühel sellisel oli särgil isegi kiri EESTI LEEGION, kuid see ei takistanud teda suure tunderõhuga väitmast, et kui Eesti asuks seal kus Šveits, siis ta isegi ei mõtleks EL liikmelisusele, aga siin kus meie oleme, olevat iseseisvus võrdne Venemaa tagasikutsumisega. Õnneks seepeale ei pidanud vastu Kalju Mätiku närvid ja ta tegi selgeks, et EL küll see ei ole, mis Venemaa vastu astuks ja meid kaitseks. Kahjuks jättis ta ütlemata, et seda ei tee ka NATO, eriti nüüd kus seisab ees Venemaa NATO täisliikmeks saamine (praegu seob neid partnerluslepe).

Minu hinnangul 3-4 kohalviibinut võis probleemideta lugeda eesti rahvuslasteks, ülejäänuid aga mitte. Silmatorkava püüdlikkusega kordasid need „rahvuslased“, et Eesti majanduskaos on vaid üleilmse majanduskriisi ilming, et kui me teeme niipidi või naapidi, siis tulevat Venemaa tagasi, või siis teeb meile Gruusiat. Isegi täna veel ei julge nad tunnistada, et Gruusia ründas Osseetiat USA mahitusel. Halb oli vaadata nende ülipüüdlikke kinnitusi, et Eesti ja eestlased on kõiges ise süüdi, keegi ei tunnistanud, et süüdi on Venemaa mahitatud eurookupatsioon. Väideti Euroopa Liidul olevat päästev roll, Euroopa Liidust väljaastumise mõtet peeti arualgedaks. Sellised „rahvuslased“ ma lahterdan riigireeturite poliitilise peavoolu koorilauljateks.

Minus süvenes ka arusaam, et Eesti iseseisvusaadet kaitseb ja ellujäämisalternatiivi pakub vaid Eesti Iseseisvuspartei. Üles leida põrmu langenud „NSVL lagundajate“, „vabakslaulajate“, „majandusime loojate“, jne, hulgast inimlikku palet säilitanud inimesi on päris keeruline.

Nii et olge ettevaatlikud „rahvuslastega“. Kuidas nende ja eesti rahvuslaste vahel vahet teha, selleks on kasulik lugeda rubriigist Temaatilised artiklid kirjutist „Libarahvuslast ära tunda on väga lihtne“, 15.07.2009.

Kohal olid erakonna esimeeste tasandil ka EIP endised läbirääkimispartnerid: „Põllumeeste Kogu“ ja „Libertas Eesti Erakond.“ Otsustasime, et jätkatakse konsultatsioone selles suhtes, kas on võimalik ja otstarbekas luua valimisliit kandideerimaks nendes omavalitsustes, kus erakonnad ei suuda välja panna oma nimekirjaga.

Vello Leito

419 total views, 1 views today

Läti rahvuslaste tuntuim erakond valmistub MRP 70. aastapäevaks

 

Käesoleva aasta 23. augustil möödub 70 aastat Molotov-Ribbentropi pakti sõlmimisest. Mainitud kokkuleppega anti Saksa mõjusfäärist Nõukogude Liidu mõjusfääri peale Eesti ka Läti ja Leedu.

Läti rahvuslaste erakonnal Visu Latvijai! on juba praegu olemas esialgne kava, kuidas seda aastapäeva mälestada, selgus Tartus elava läti vabadusvõitleja Bruno Javoiši 30. juulil 2009 saadetud informatsioonist.

“Riias Vabadussamba ette moodustatakse traditsiooniline küünaldeallee,” teatas B. Javoiš. Neile lisaks paigutatakse infostendid, mille sisuks – B. Javoiši teatel – on:

  1. üleüldine maailmaolukord MRP tekke ajal ja pakt ise kui selle tagajärg;
  2. MRP tagajärjed Lätis – okupatsioon, terror, üksik- ja massimõrvad jne. Faktide ilmestamiseks kasutatakse vastavaid fotosid;
  3. küüditamistest ja kolonistide massilisest sissetoomisest tingitud dramaatilised muutused rahva etnilises koosseisus. Kasutatakse tabeleid, diagramme ja fotomaterjale 9. mai orgiatest;
  4. rahvuslik vastupanuliikumine;
  5. Balti Keti meenutamine.

Bruno Javoiš (s. 1941. a.) on endine poliitvang. GULAG-is viibis aastail 1964-70. Lõpetas Tartu ülikooli, seejärel töötas aastakümneid, kuni pensionileminekuni ajalooõpetajana. 2009. aasta 16. märtsil ei lastud teda – koos eesti rahvuslaste delegatsiooni teiste liikmetega – Eestist Lätisse, läti sõjaveteranidele austust avaldama, kuna peeti Läti riigi julgeolekule ohtlikuks. Ei lugenud seegi, et Javoišil on Läti kodakondsus ja et ta on Läti riigi ühe kõrgema aumärgi – Läti Kolme Tähe ordeni – kavaler.

Javoiš valdab vabalt nii läti, eesti, leedu kui ka vene keelt.

Tõnu Kalvet

385 total views, 1 views today

Rahvuslaste suvekool toimub 1.-2. augustil Raplamaal Vana-Vigalas

 

Koht:

Vana-Vigala, Pärna turismitalu.

Korraldaja: Rahvuslaste Tallinna Klubi

Kava:

1. august

11.00 Avamine.

11.30 Ettekanne mõtlemapanevatest sarnasustest ja erijoontest Eesti ja Rootsi vahel. Olukord Eestis on aastatega saanud selliseks, nagu see on olnud Rootsis aastakümneid; rootsi rahvuslastel on õnnestunud organiseerida arvestatav opositsioon. Kuidas nimelt? Organisatsiooni loomise ja poliitilise võitluse organiseerimise alused. 2 rootsi rahvuslast.

14.00 Vaheaeg. Lõuna.

14.30 Ettekanne äralörtsitud ja äralörtsimata demokraatiast. Demokraatia. Rahvus ja riik. Milliseid ühiskondi tunneb inimkond demokraatlikena? Vana-aja demokraatia, Veneetsia Vabariik, Šveits. Mille poolest erinevad nad meie “demokraatiast”? Jaan Hatto.

17.00 Vaheaeg

17.30 Filmiõhtu. Vaheaegadega. Kavas järgmised filmid: „Otsedemokraatia Šveitsis” (inglise k. “Direct democracy in Switzerland“), “Hermese varjus” ja „Ajavaim” (saksa k. “Zeitgeist“). Kõik filmid on eesti subtiitritega.

20.00 Vaheaeg. Õhtusöök

20.30 Filmiõhtu jätkub.

2. august

09.00 Hommikusöök

09.30 Mõttetalgud. (Vaheaegadega.) Võimalik(ud) külalisesineja(d). Eesti tulevik, rahvuslus, rahvuslaste koondamine/koondumine ja teised, juba kohapeal päevakorda tõstetavad teemad. Juhib Tõnu Kalvet.

15.00 Lõuna

15.30 Lõpetamine

Üritus on alkoholivaba, pildistamine ja videosalvestamine ilma korraldajate loata pole lubatud. Vajalik kohapeal registreerimine..

Muud tingimused:

Telkimine tasuta, kõik loengud ja filmid on tasuta. Kes soovib, saab hommikueinega öömaja 200 krooni eest. Talu perenaine valmistab soovijatele lihtsat toitu soodushinnaga, kavas antud kellaajal.

Otsebuss Vana-Vigalasse läheb Tallinnast vastavalt kell 8.40 ja 13.25.

361 total views, 1 views today

Europarlamendi saadik soovitab illegaalsete immigrantide laevad uputada

 

Euroopa Parlamendi liige, britt Nigel Griffin ütles BBC-le antud teleintervjuus, et Euroopa Liit peab illegaalsete immigrantide pidurdamiseks kasutama väga rangeid meetmeid, kuni nende laevade uputamiseni välja.

Briti Rahvuspartei esimees, tänavu juuni algul Euroopa Parlamenti valitud Griffin hoiatas 8. juulil 2009 BBC saates “The Record Europe” esinedes: “Euroopal tuleb oma piirid sulgeda varem või hiljem, muidu ujutab Kolmas Maailm ta lihtsalt üle.”

Erilist ohtu näeb Griffin nendes ebaseaduslikes sisserändajates, kes saabuvad Euroopa Liitu Aafrika põhjarannikult, s.t. meritsi.

Griffin ütles, et vajadusel tuleb selliste sisserändajate laevad lihtsalt põhja lasta.

Kui Griffinit usutlev BBC ajakirjanik Shirin Wheeler arvas, et Euroopa Liit ei kiidaks meritsi tulijate mõrvamist heaks, täpsustas Griffin, et ta polnudki mõelnud mõrvamist. “Neile võib ju päästeparve visata, sellega saavad nad Liibüasse tagasi sõita,” selgitas Briti Rahvuspartei juht.

Põhja-Aafrika rannikuriik Liibüa on kaua aega olnud omalaadseks vahejaamaks või hüppelauaks eriti just Sahara kõrbest lõunasse jäävatest Aafrika riikidest, samuti Egiptusest pärit isikutele, kes tahavad ebaseaduslikult Euroopa Liitu jõuda.

“Eelmisel aastal tuli üle Vahemere enam kui 67 000 põgenikku, kes soovis Euroopast varjupaika saada. Pool neist randus – Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni statistika kohaselt – Itaalias või Maltal, kirjutas sama teemat käsitledes 9. juulil 2009 nimekas Saksa päevaleht “Die Welt”. BBC andmetel oli Itaalias maabunud illegaalseid immigrante mullu ligemale 37 000, mis on tervelt 75 protsenti rohkem kui tunamullu.

Nick Griffin kinnitas BBC-le antud usutluses, et Briti Rahvuspartei peab oma liitlaseks igaüht, kes toetab rangete meetmete kasutamist Euroopa Liitu ebaseaduslikult sisenejate vastu, teatas 9. juulil Slovakkia uudisteagentuur SITA.

Tõnu Kalvet

Allikad: BBC, “Welt”, SITA

368 total views, 1 views today

Kirjandusklassik Hemingway oli KGB agent

 

Maailmakuulus 20. sajandi ameerika kirjanik Ernest Hemingway (21.VII 1899 – 2.VII 1961) oli Nõukogude Liidu julgeoleku agent, teatas 13. juulil 2009 Slovakkia uudisteagentuur SITA.

Hemingway agendimineviku kohta esitab veenvaid tõendeid kolm ajaloolast oma hiljuti ilmunud raamatus “Spioonid: KGB tõus ja langus Ameerikas” (inglise k. Spies: The Rise and Fall of the KGB in America). Kõnealuse raamatu kohta 9. juulil 2009 arvustuse avaldanud nimekas Briti päevaleht “The Guardian” mainib, et Hemingway koostööst KGB-ga annavad tunnistust Nõukogude Liidu julgeolekuteenistuse sellealased dokumendid.

Hemingway toimiku kohaselt oli kirjaniku agendinimeks Argo ja oma abi pakkus mees KGB-le (toonase nimega: NKVD-le) ise. “Ta avaldas korduvalt soovi meid aidata,” öeldakse Hemingway toimikus.

KGB arhiivist avastas Hemingway toimiku endine julgeolekuohvitser, praegune ajaloolane Aleksandr Vassiljev, kes on üks KGB tegevusest USA-s pajatava raamatu autoritest.

Julgeolekuteenistuse kaastööliseks värvati Hemingway 1941. aastal, enne oma Hiina-reisi. 1940-ndate lõpul teatasid nõukogulased aga, et ei vaja ta teeneid enam. “Ta ei pakkunud mingit poliitilist informatsiooni,” põhjendatakse kirjaniku toimikus koostöö lõpetamist.

Oma tuntuima teose, 1950. aastal ilmunud romaani “Vanamees ja meri” (inglise k. The Old Man and the Sea) eest sai Hemingway nii parimale kirjanikule kui ka parimale ajakirjanikule antava auhinna: vastavalt Nobeli kirjandusauhinna (1954. a.) ja Pulitzeri auhinna (1953. a.).

Kõik Hemingway olulisemad teosed on ilmunud ka eesti keeles.

Tõnu Kalvet

Allikad: SITA, “Guardian”

533 total views, 2 views today

Islandi juhtkond otsustas oma riigi ühendada Euroopa Liiduga

 

Põhjapoolseima Skandinaaviamaa seadusandjad kiitsid ägeda vaidluse järel heaks valitsuse kava esitada Euroopa Liidule ühinemistaotlus. 63-st parlamendiliikmest toetas seda plaani 33, vastu oli 28, kaks saadikut jäi erapooletuks, teatas 16. juulil 2009 Ungari internetiportaal “Kuruc”.

Vaidluse ägedust näitab seegi asjaolu, et otsustav hääletus lükati edasi tervelt viiel korral, lisab “Kuruc”.

Paremtsentristidest koosneva vastasrinna ettepaneku, et ühinemistaotluse esitamine pandaks rahvahääletusele, lükkas valitsusliit tagasi.

Atlandi ookeani põhjaosas paiknev saareriik võib Euroopa Liidu juhtkonna hinnangul saada Euroopa Liidu täieõiguslikuks liikmeks 2011. ja 2013. aasta vahel – pärast seda, kui ta liitumise on heaks kiitnud kõik liikmesriigid. Seejärel saavad oma arvamust ses küsimuses avaldada Islandi kodanikud: EL-iga ühinemine pannakse rahvahääletusele.

320 tuhande elanikuga saareriigi muudab liitumisest huvitatuks ta majanduse ja rahanduse äärmiselt raske olukord. Suurte pankade kokkuvarisemise järel on Island kui riik pankrottimineku äärel, selgitab “Kuruc” Islandi juhtkonna kõnealuse sammu tagamaid.

Samas peab rahandusminister Steingrimur Sigfusson vägagi võimalikuks, et rahvahääletusel lükatakse liitumine tagasi.

Naispeaminister Johanna Sigurdardottiri juhitav sotsiaaldemokraatlik valitsus kavatseb Islandi liitumissoovi kinnitava pöördumise anda Euroopa Liidu juhtkonnale üle juba käesoleva aasta 27. juulil Brüsselis.

Tõnu Kalvet

Allikas: “Kuruc”

289 total views, 1 views today

Iisraeli usujuht: holokaust on karistus kuldvasika kummardamise eest

 

OvadiaIisraeli valitsusliitu kuuluva erakonna Šas usujuht, rabi Ovadia Yosef on seisukohal, et holokausti käigus mõrvatud isikud on tegelikult varasemate põlvkondade uuestisündinud patused, teatas 5. juulil 2009 mõjukas Austria päevaleht “Der Standard”.

Oma iganädalast jutlust pidades ütles Ovadia Yosef (pildil) päev varem, 4. juulil, et kõik juutidele ajaloo jooksul osaks saanud kannatused olevat karistus omaaegse kuldvasika-kummardamise eest. Rabi pidas silmas seda, Vanast Testamendistki tuntud lugu, mille kohaselt olevat juudid Moosese lühikesel äraolekul lõhkunud ära Moosese käsulauad ning valanud kullast vasika ja asunud seeläbi kummardama oma vana jumalust.

“Kõik need vaesed holokausti-inimesed… Tekib küsimus: kuidas sai see juhtuda? Oli ju nende hulgas õiglasigi inimesi. Kuid nad said karistada eelnenud põlvkondade sooritatud pattude tõttu,” ütles Ovadia Yosef kõnealuses jutluses.

Eeskätt idamaadelt pärit juutidest koosnev Šas on valitsusliitu kuulunud korduvalt varemgi. Partei esimees Eli Yishai on Iisraeli praeguses valitsuses asepeaminister ja siseminister, selgitab “Der Standard” rabi Ovadia Yosefi erakonna tausta.

Tõnu Kalvet

Allikas: “Der Standard”

300 total views, 1 views today

Itaalia saatis riiki ebaseaduslikult siseneda kavatsenud liibüalased kohe tagasi

 

Itaalia rannavalve pidas ööl vastu 1. juulit 2009 kinni täispuhutava parve, mis oli riiki ebaseaduslikult siseneda tahtvaid liibüalasi pilgeni täis, teatas 5. juulil 2009 Tšehhi internetiportaal “Eurabia”.

Kõnealune kummiparv peeti kinni Itaalia lõunarannikust umbes 50 kilomeetri kaugusel asuva Lampedusa saare lähedal.

Ebaseaduslikud parvepõgenikud olid teel hoopis Maltale ja lootsid SOS-signaali välja saates, et nad korjab üles Malta rannavalvepatrull. (Maltal – erinevalt Itaaliast – ei ole Liibüaga kokkulepet ebaseaduslike põgenike koheseks tagasisaatmiseks nende kodumaale. Itaalia sõlmis Liibüaga sellise leppe tänavu.) Parvelolijate plaan ei läinud aga läbi ning nad korjas üles hoopis Itaalia rannavalve.

Itaalia piirivalvurid toimetasid kutsumata külalised (89 isikut) kohemaid ühele naftaplatvormile ja andsid seal oma Liibüa kolleegidele üle.

Itaalia-Liibüa vastavat lepet arvustavate võltshumanistide meelest polevat ikkagi õige käsitleda kõiki merehädalisi ebaseaduslike sisserändajatena ning enne tagasisaatmist tulevat ikkagi uurida, kas tulijatel pole siiski õigust saada asüüli, kirjutas “Eurabia”.

Tõnu Kalvet

Allikas: “Eurabia”.

368 total views, 1 views today

Ukraina juudiorganisatsioon on Holodomori-juurdluse vastu

 

Ukraina Juudikomitee on selle vastu, et alustataks kriminaaljuurdlust 1930. aastate Ukraina suure näljahäda (ukraina k. Holodomor) küsimuses, teatas 16. juunil 2009 rahvusvahelise uudisteportaali „Altermedia“ tšehhikeelne väljaanne.

Ukraina julgeolekuteenistus tahab, et see kriminaaljuurdlus käivitataks nende endiste nõukogude ametiisikute vastu, keda süüdistatakse miljoneid inimelusid nõudnud näljahäda korraldamises Ukrainas, teatas sama teemat käsitledes päev varem ülemaailmne juudi uudisteagentuur JTA. Selliste isikute kohta koostati nimekiri. „Enamus sealolevatest nimedest on juudi nimed,“ täpsustas JTA.

Ukraina Juudikomitee esimees, parlamendiliige Aleksandr Feldman nimetas sellise juurdluse algatamist farsiks.

„Kõik suure näljahäda korraldajad on juba surnud,“ põhjendas Feldman ajakirjandusele oma seisukohta.

„Eelmise aasta juulis avaldas Ukraina julgeolekuteenistus nõukogude riigi ja NLKP kõrgete ametiisikute, samuti Nõukogude Venemaa politsei – NKVD – töötajate nimesid sisaldava nimekirja, mis süüdistas selle näljahäda toimepanekus olulisel määral juute ja lätlasi, kuna enamus sealolevaid nimesid on juudi nimed,“ meenutas JTA.

Ukraina Juudikomitee tegi riigi julgeolekuteenistusele ettepaneku asjaomast nimekirja revideerida, kuna oma praegusel kujul äratavat see nimekiri rahvastevahelist vaenu.

Feldman pelgab, et „Holodomori juhtumit“ hakatakse kasutama poliitilistel eesmärkidel.

Tänavu mai lõpul Ukraina Maailmakongressil esinedes kuulutas julgeolekuteenistuse juht Valentin Nalivaitšenko: „Ukraina on kogunud küllaldaselt tõendeid, et käivitada kriminaaljuurdlus Holodomori uurimiseks, mille kutsus kunstlikult esile bolševistlik režiim ja mis põhjustas kodanike massilise surma.“

Nalivaitšenko pöördus Ukraina Maailmakongressi kaudu toona maailma tippjuristide poole palvega aidata välja selgitada selle genotsiidi ettevalmistamise ja läbiviimisega seonduvaid asjaolud, meenutas „Altermedia“ tšehhikeelne väljaanne.

Tõnu Kalvet

Allikad: JTA, „Altermedia“

409 total views, 1 views today

Juudi äärmusorganisatsiooni juht ähvardas Briti Rahvusparteid vägivallaga

 

Martin Smith, juutide äärmusliku organisatsiooni “Ühiselt Fašismi Vastu” (inglise k. United against Fascism, lüh. UAF) juht ütles televisioonis esinedes, et kavatseb eirata äsjaste Euroopa Parlamendi valimiste tulemusi ja kasutada Briti Rahvuspartei vastu vägivalda, teatas 15. juunil 2009 Slovakkia internetiportaal “Proti prúdu” (“Vastuvoolu”).

(Mainitud erakond sai 2009. aasta juuni avanädalal toimunud Europarlamendi valimistel teatavasti kaks saadikukohta.)

“Briti Rahvuspartei taunib oma kodulehekülgedel igasugust vägivalda. On uskumatu, et inimesed, kes tahavad fašismi vastu võidelda, kasutavad oma poliitiliste oponentide vastu ise fašistide võitlusmeetodeid. UAF-i sihiks on mitte pidada legitiimset poliitilist võitlust, vaid vastupidi – oma vastaseid halvata ja mustata, nagu ta liikmed organisatsiooni koduleheküljel ka ise tunnistavad,” kirjutas “Proti prúdu”.

Slovakkia portaal juhib tähelepanu sellelegi, et vaatamata Smithi üleskutse päevselgelt vägivaldsele ja sallimatule iseloomule, pole politsei Smithi ikka veel vahistanud.

End antifašistideks nimetavad isikud segasid BRP esimeest Nick Griffinit ta esinemise ajal, seejärel aga tungisid talle kallale, teatab oma koduleheküljel tuntud USA rahvuslane David Duke. Seal on üleval video mõlemast kõnealusest juhtumist – nii Smithi teleesinemisest kui ka väidetavate antifašistide rünnakust Briti Rahvuspartei esimehele.

Tõnu Kalvet

Allikad: “Proti prúdu”, UAF-i kodulehekülg, David Duke´i kodulehekülg

360 total views, 1 views today

Briti rahvuslaste seninägematu edu 2009.a. Europarlamendi valimistel

 

Suurbritannia rahvuslaste kaks tuntumat erakonda saavutas brittidele eraldatud 72-st Euroopa Parlamendi saadikukohast kokku 15 ja pälvis peaaegu veerandi valijate toetuse.

Briti Iseseisvuspartei kogus 2009. a. Euroopa Parlamendi valimistel suuruselt teise häältehulga – 17,4 % – ja sai selle eest 13 saadikukohta. Suurema toetuse osaliseks said vaid konservatiivid, saades vastavalt 28 % häältest ja 25 saadikukohta.

Võrdluseks: 2004. aasta Europarlamendi valimistel kogus Briti Iseseisvuspartei 16,2 % häältest ja sai 12 saadikukohta, olles üldjärjestuses tööerakondlaste ja konservatiivide järel kolmas.

Europarlamenti valiti tagasi ka parteijuht Nigel Farage. Tema sõnul näitas seekordne tulemus veenvalt, et viie aasta tagustel valimistel saavutatud edu polnud juhus. BBC-le antud valimisjärgses intervjuus ütles Farage, et BIP esinenuks veelgi paremini, kui avalikkus oleks valimistel sisepoliitika asemel keskendunud Euroopa Liiduga seonduvatele küsimustele.

Teine rahvuslaste erakond, Briti Rahvuspartei kogus kuus protsenti häältest ja sai Europarlamenti kaks saadikukohta. Valituteks osutusid vastavalt Andrew Brons ja partei esimees Nick Griffin.

Võrdluseks: eelmistel Europarlamendi valimistel ei saanud BRP ainsatki saadikukohta, kuigi kogus samuti kuus protsenti häältest.

Tõnu Kalvet

Allikad: Briti Iseseisvuspartei kodulehekülg (www.ukip.org) ja Briti Rahvuspartei kodulehekülg (www.bnp.org.uk).

347 total views, 1 views today

Tšehhi rahastab Brüsselit iga päev saja miljoniga

 

Tšehhi Vabariik saadab Euroopa Liidule iga päev sada miljonit tšehhi krooni (u. 58 milj. EEK-i.), teatas 29. mail 2009 Tšehhi uudisteagentuur NTA.

“Seda raha peame pärast keerukal viisil mitmesugusteks toetusteks taotlema. Iga omavalitsusjuht teab ju ometi ise kõige paremini, mida ta oma haldusüksuses selle saja miljoni eest teha saaks,” ütles 28. mail 2009 Tšehhi televisioonis esinedes Vabade Kodanike Partei (tšehhi k. Strana svobodných občanů) nimekirja esinumber Europarlamendi valimistel, Jiří Payne.

Payne´i sõnul on ametnikud seljad kokku pannud, moodustanud komisjone ja jagavad nüüd seal seda raha. “Aga see on ju mitte Brüsseli, vaid meie enda raha!” toonitas Payne. “Lissaboni lepe kahekordistab selle väljamineku,” märkis Payne. Seega tuleks Tšehhil Lissaboni leppe kehtimahakkamise järel saata Euroopa Liidule iga päev juba 200 miljonit tšehhi krooni, nentis Vabade Kodanike Partei oma samateemalises pressiteates.

Tõnu Kalvet

Allikad: www.natia.cz, www.svobodni.cz.

329 total views, 1 views today

Omasooiharate diplomaatide “elukaaslased” tahetakse võrdsustada diplomaatidega

 

USA valitsusel on kavas laiendada diplomaatide eesõigusi ja puutumatust ka diplomaatide homoseksuaalsetele partneritele, teatas 26. mail 2009 Slovakkia uudisteportaal BEO.

Välisminister Hillary Clinton on seisukohal, et see samm aitavat “kõrvaldada ebaõiglust” ja leida välisministeeriumisse uusi töötajaid.

Välisministeerium ei paista üldsegi hoolivat sellest, kuidas mõjuks see USA mainele, kui riiki esindaks raja taga homoseksuaalide paar, kirjutas BEO.

Tõnu Kalvet

Allikas: www.beo.sk

335 total views, 2 views today

Briti Iseseisvuspartei toetajaskond valitsuspartei omaga võrdne

 

Briti Iseseisvuspartei (ingl. k. United Kingdom Independence Party, lüh. UKIP) ja Tööerakonna toetus valijate hulgas on praegu võrdne: 16 protsenti. Veel mai algul pooldas Briti Iseseisvusparteid kuus protsenti valijaskonnast, teatas 21. mail 2009 uudisteportaal “EU Observer”.

“Hiljutiste uuringute kohaselt on umbes 60 protsenti me uutest poolehoidjatest pärit Tööerakonna endiste pooldajate hulgast,” ütles Briti Iseseisvuspartei esimees Nigel Farage päevalehele “Times”.

Briti Iseseisvuspartei kavatseb ligema kahe nädala jooksul kulutada kaks miljonit naelsterlingit selgitustööle, mille abil meelitada oma leeri need Tööerakonna valijad, kes on tööerakondliku valitsuse praeguste suurte korruptsioonijuhtumitega rahulolematud.

Iseseisvusparteid toetas 16 protsenti valijatest ka eelmistel, 2004. aastal toimunud Euroopa Parlamendi valimistel.

Allikad: “EU Observer”, “Times”, Briti Iseseisvuspartei kodulehekülg

Tõnu Kalvet

354 total views, 1 views today

Sisekaitseakadeemia õppejõud annab ülevaate olukorrast kevadises Gruusias

 

Eesti Sisekaitseakadeemia kriminoloogiaõppejõud, Tallinna Bibliofiilide Klubi liige Uno Traat teeb 26. mail avaliku ettekande teemal “Muljeid kevadisest tööreisist Gruusiasse”.

Kõnealune üritus toimub teisipäeval, 26. mail Tallinna Tehnikaülikooli õppekeskuse International University Audentes majas (Tondi tn. 55, endine Tondi kasarmu), täpsemalt selle esimese korruse auditooriumis nr. 110 ja algab kell 16.00.

Esinemine on eesti keeles, võimalikud on ka meeldivad gruusiapärased üllatused, teatas U. Traat.

Täpsemat teavet saab U. Traadilt endalt. E-post: utraat@hotmail.com. Mobiil: 55-988 3 89.

Tõnu Kalvet

328 total views, 1 views today

Tondil tuleb 14. mail ettekanne “Raha lugu”

 

Neljapäeval, 14. mail 2009 toimub Tallinnas Tondil, endises Audentese kõrgkooli hoones (Tondi tn. 55) avalik ettekanne teemal “Raha lugu”.

Mainitud ettekanne käsitleb maailma rahanduspoliitikas 2002. aastast kuni praeguseni toimunut ja selle põhjusi ning algab kl. 16.

Ettekande koostajaks ning tegijaks on Linnamuuseumi Klubi juht Jüri Ott.

Täpsemat teavet selle ürituse kohta jagab Jüri Ott ise (mobiil: 55-46 0 11).

Tõnu Kalvet

351 total views, no views today

Endel Lippmaa peab Linnamuuseumi Klubis loengu “Nord-Streamist”

 

Neljapäeval, 16.aprillil 2009, Tallinnas Vene tn. 6 kell 18.00 räägib akadeemik Endel Lippmaa gaasijuhtmest “Nord Stream” ja energeetikast.

Ettevõtmise korraldajaks on Linnamuuseumi Klubi. Lähemat teavet ürituse kohta jagab Linnamuuseumi Klubi juht Jüri Ott (mobiil: 55-46 0 11).

Tõnu Kalvet

364 total views, 1 views today

Itaalias tuleb Euroopa rahvuslaste tippkohtumine

 

Rahvuslaste tippkohtumine, 2009Pühapäeval, 5. aprillil 2009 toimub Itaalias Euroopa rahvuslaste kõrgetasemeline kohtumine, kus arutatakse ühisrinde moodustamist rahvusaate vaenlaste vastu.

Konverentsina vormistatud üritus korraldatakse Põhja-Itaalias, Milano linnas ja kannab pealkirja “Meie Euroopa: rahvad ja tavad pankade ja liigkasuvõtjate vastu”. Ürituse organiseerijaks on Itaalia rahvuslaste organisatsioon “Uus Jõud” (itaalia k. Forza Nuova).

Nimekamatest Euroopa rahvuslaste parteidest on lubanud sel konverentsil osaleda näiteks Prantsusmaa Rahvusrinne, Briti Rahvuspartei, Saksa Rahvusdemokraatlik Partei ja Belgia tuntuim rahvuslaste erakond, peamiselt flaame ühendav Vlaams Belang.

Rumeeniast kavatseb Milanos toimuvale konverentsile tulla partei nimega “Uus Parempoolsus” (rumeenia k. Noua Dreapta), Ungarist aga Ungari Tõe ja Elu Partei (ungari k. Magyar Igazság és Élet Pártja).

Esindatud on ka väikeriik Küpros. Sealt oodatakse Milanos toimuvale konverentsile rahvuslaste liikumist nimega “Proti Grammi”. Kõnealune organisatsioon võitleb Türgi saamise vastu Euroopa Liidu liikmeks.

“5. aprilli kohtumine loob võimaluse rajada üks suur, Euroopa parempoolseid parteisid ühendav blokk,” ütles juba umbes poolteist nädalat enne Milano-ürituse algust “Forza Nuova” sealse esinduse sekretär Angelo Ballotta.

Ballotta sõnul on “Forza Nuova” vastu globaliseerumisele, sionistide kontrollitavale majandusele, abortidele, sisserändajatele ja homoseksuaalidele.

“Forza Nuoval” on oma esindaja ka Euroopa Parlamendis. Selleks on Roberto Fiore. Enne Fioret oli “Forza Nuova” saadikuks Europarlamendis aga Itaalia omaaegse juhi, Benito Mussolini lapselaps – Alessandra Mussolini.

Paljud poliitkorrektsed Euroopa ajakirjandusväljaanded tembeldasid Milano-konverentsi juba enne selle toimumist “paremäärmuslike aktivistide kokkutulekuks”.

Tõnu Kalvet

Allikad: derstandard.at/, www.prop.sk/, www.forzanuova.org

Pildil: Euroopa rahvuslaste 5. aprilli tippkohtumist reklaamiv plakat “Forza Nuova” ametlikult koduleheküljelt.

326 total views, 1 views today

Saksamaa Rahvusdemokraatlik Partei sattus suurde rahahätta

 

Stefan KösterSaksa rahvuslaste tuntuima erakonna, Saksamaa Rahvusdemokraatliku Partei (saksa k. lüh. NPD) majanduslik seis on äärmiselt raske. See juhtus pärast seda, kui parteile määrati raamatupidamisvigade eest hiljaaegu 2,5 miljoni euro suurune rahatrahv. Kõnealuste raamatupidamisvigade taga on Saksa ajakirjanduse teatel NPD laekur ja ühtlasi Mecklenburg-Vorpommerni allorganisatsiooni juht, Stefan Köster.

Trahvi peab NPD tasuma hiljemalt 1. maiks 2009, teatas sõltumatu internetilehe “Altermedia” Saksa toimetus 2. aprillil 2009.

NPD raskest majandusseisust kirjutas juba eelmisel kuul Saksa ajakiri “Focus”. Ajakirja andmetel tunnistas NPD advokaat ühes Berliini halduskohtule saadetud kirjas, et ilma riigilt saadava toetuseta satuks partei püsimajäämine ohtu. Parteiaparaadi ülalpidamiskulud olevat sada tuhat eurot kuus, liikmemaksust laekuvat aga vaid EEK469,236t kuus.

Tõnu Kalvet

Allikad: de.altermedia.info/www.kuruc.info/, www.focus.de/

Pildil: hooletusest tehtud raamatupidamisvigade tõttu NPD-le hiigeltrahvi kaasa toonud laekur Stefan Köster.

348 total views, 2 views today

Saksa noored eelistavad poliitkorrektsusele rahvusaadet

 

Saksa siseministeeriumi hinnangul suudavad “neonatslikud rühmitused” värvata oma ridadesse noori kaks korda rohkem kui poliitkorrektsete parteide noorteorganisatsioonid, teatas 26. märtsil 2009 Slovakkia internetiportaal “BEO”.

“Umbkaudu kaks kolmandikku noortest on täiesti või peaaegu täiesti seda meelt, et muulasi on Saksamaal liiga palju ning ligemale 40 protsenti noortest leiab, et “enamus muulasi on kurjategijad”,” lisas “BEO”.

Tõnu Kalvet

Allikas:  www.beo.sk/

296 total views, 1 views today

Ungari peaministri isa oli kriminaalkurjategija

 

Ungari valitsusjuht Ferenc Gyurcsányi isa, Ferenc Gyurcsány vanem, oli kriminaalkurjategija ning alkohoolik, selgus ühest hiljuti avaldatud dokumendist.

Menuka internetiportaali “Kuruc” toimetusele saadeti hiljaaegu koopia kohtuistungi protokollist, mis käsitleb Gyurcsány-vanema seaduserikkumisi. Protokolli kohaselt mõisteti 1979. aasta lõpupoole tollal 45-aastasele Gyurcsány-vanemale varguse eest 11 kuud vangistust ning keelati töötada kahe aasta jooksul riigiametis.

Gyurcsány-vanem ei olnud kaugeltki alkoholipõlgur. Seda näitab ilmekalt asjaolu, et lisaks vabadusekaotusele määras kohus talle karistuseks ka alkoholismi sundravi. “Süüdistatav tarvitab alkoholi korrapäraselt ja pidevalt, mistõttu võib teda nimetada alkohoolikuks,” seisis 1979. aasta 19. novembril tehtud kohtuotsuses, täpsemalt selle põhjendavas osas.

Kord Pápa linnahaiglas viibivat lapselast külastades varastas Gyurcsány-vanem ühest koridoris nagisrippunud käekotist rahakoti koos sealolnud rahaga. Raha võttis ta välja, rahakoti aga viskas veinikeldri “Kazamata” tualetis WC-poti loputuskasti. Teinekord jälle varastas jalgratta, viis selle ühe oma sõbra kätte hoiule ja jättiski sinna.

“Käbi ei kuku kännust kaugele,” kirjutas selle avastuse puhul “Kuruc”.

Tõnu Kalvet

Allikas: www.kuruc.info.

Pildil: Ungari peaministri isa kuritegusid käsitlev kohtuotsus 1979. aasta novembrist

Gyucsanyi isa oli kriminaalkurjategija

313 total views, 2 views today

Algas kohus Saksa rahvuslaste partei juhi üle

 

NPDBerliinis algas teisipäeval, 24. märtsil 2009 kohus Saksa Rahvusdemokraatliku Partei (saksa k. lüh. NPD) juhi ja veel kahe tähtsa liikme üle. Neid süüdistatakse rassivaenu ja rahvustevahelise sallimatuse õhutamises ning rassi ja rahvuse teotamises, teatas samal päeval Slovakkia uudisteagentuur SITA.

Rahvusdemokraatliku Partei esimees Udo Voigt, pressiesindaja Klaus Beier ja õigusosakonna juht Franz Schwerdt olevat rikkunud seadust, kui levitasid 2006. aastal Saksamaal toimunud jalgpalli maailmameistrivõistluste eel lendlehti, milles nõudsid, et Saksa koondis koosneks ainult valge nahavärviga mängijatest. Erakonna valmistatud ja levitatud lendlehel oli kujutatud Saksa jalgpallikoondise valge särk ja sel number 25. Seda numbrit kandis tollal aga koondise mulatist liige, nigeeria-saksa segaperest pärit Patrick Owomoyela. Selle all oli kiri: “Valge – mitte üksnes särgivärv! Tõelise RAHVUSkoondise eest!” (Saksa k.: “Weiss – nicht nur eine Trikotfarbe. Für eine echte NATIONAL-Mannschaft!”)

Kui kohus peaks Rahvusdemokraatliku Partei kõnealused liikmed süüdi mõistma, ootaks neist igaüht kuni viieaastane vabadusekaotus.

Saksa siseministeeriumi hinnangul on NPD-l umbes seitse tuhat liiget. Riigi parlamendis NPD-l oma esindajat küll pole, kuid see-eest on erakond esindatud maakonnatasandil – kahe liidumaa seadusandlikus kogus. Mõlemad liidumaad asuvad endise Saksa Demokraatliku Vabariigi alal.

Tõnu Kalvet

Allikad: www.sme.sk, www.morgenpost.de, de.altermedia.info.

Pildil: „kurikuulus“ lendleht

490 total views, 1 views today

EIP kodulehe artikkel ilmus Ungari ajalehes

 

Eesti Iseseisvuspartei koduleheküljel 5. jaanuaril 2009 ilmunud kirjutis “”Gaza sektori sündroomi” TEGELIKUST põhjusest“ avaldati kaheosalisena Ungari ajalehes “Magyar Jelen” (loe: ´madjar ´jälen).

Kõnealune, Mati Kruusimäe sulest pärinev Gaza-artikkel nägi trükivalgust 2009. aasta 5. ja 19. veebruari „Magyar Jelenis“. Kirjutis avaldati täismahus, mõlemal korral eraldati talle leheruumi terve lehekülje jagu.

Artikli tõlkis ungari keelde üks Ungari estofiil.

“Magyar Jelen” on 16-leheküljeline, värvitrükis, kaks korda kuus (neljapäeviti) ilmuv ajaleht, mis peale Ungari Vabariigi levib ka selle naabermaades, samuti ungari pagulaste hulgas.

Tõnu Kalvet

Pildil on kujutatud kõnealuse artikli teise osa ülemist poolt.

Teadmiste kohustuslik miinimum - joonis 3

Go back

335 total views, 1 views today

Briti õpetajaid tahetakse sundida omasooiharust ja islamit propageerima

 

Suurbritannia kirikukoolide õpetajad võivad saada edaspidi distsiplinaarkorras karistada, kui nad oma õpilaste hulgas ei soodusta heatahtlikku suhtumist homoseksuaalsusse ja islamisse, teatas 8. märtsil 2009 Ungari menukas internetiportaal “Kuruc”.

Nimelt ootab Suurbritannias heakskiitmist seaduseelnõu, mille kohaselt kohustataks kirikukoole hästi suhtuma niihästi teistesse usunditesse kui ka omasooiharusse. Eelnõu jõustudes ootab koolitunnis teisi usundeid või homoseksuaalsust halvustanud pedagooge distsiplinaarkaristus.

Tõnu Kalvet

Allikas: www.kuruc.info

286 total views, 1 views today

Tšehhis kestab sionismivastane üritustesari

 

Tšehhi Vabariigis toimub 7. märtsist kuni 14. märtsini 2009 üritustesari, mil nimeks “Sionismivastane nädal”. Üritustesarja keskpunktiks on tänavu Pilsen –riigi lääneosas asuv linn, mida maailmas ja ka Eestis tuntakse pilseni õlle järgi.

Kõnealuse üritustesarja eesmärgiks on tutvustada sionismi kui kuritegeliku mõttelaadi olemust ning avaldada rahulolematust sionistide tegude ja plaanide suhtes.

Sarja avaüritusena kavandati Pilseni lähistele kontsert, kuhu kutsuti esinema isamaalist rokkmuusikat esitavaid ansambleid nii Tšehhist kui ka välismaalt. Kontserdi korraldajad teatasid juba aegsasti, et sõit Pilseni linnast kontserdipaika ja tagasi Pilsenisse on osalejatele tasuta. 7. märtsil teatasid aga korraldajad – Tšehhi riikliku uudisteagentuuri, ČTK andmetel – , et kontsert lükkub täpselt nädala võrra edasi. Tõenäoliseks toimumiskohaks on asula nimega Chrást u Plzně, pakkus ČTK.

Üritusesarja “Sionismivastane nädal” tähtsaimaks ettevõtmiseks on laupäeval, 14. märtsil Pilseni kesklinnas toimuv rongkäik, mil nimeks “Sionismi vastu”.

“Sionismivastase nädala” eestvedajad ütlesid ajakirjandusele saadetud teates järgmist: “Tulge kõik avaldama oma rahuolematust sionismi mõjuga kaasaja noorsoole ja tänapäeva maailmale. Me ei tohi leppida sionistide väärastunud tegudega ega sionistide puutumatusega! Seetõttu kutsume kõiki üles: tulge ja võtke midagi selle vastu ette! Tulge ühiselt avaldama meelt sionismi halva mõju ning Iisraeli agressiooni vastu! Juutide propagandat ei tohi sallida mitte mingil määral! Hüüdkem ühiselt: USA, Iisrael, kerige põrgu!”

Sionismivastane rongkäik algab 14. märtsil 2009 kell 13 (kesk-euroopa aja järgi) Pilseni kesklinnas endise näituseväljaku, praeguse kaubanduskeskuse “Plaza” juurest ja lõpeb Pilseni ühel tähtsamal väljakul – Vabariigi platsil.

Algselt pidi see rongkäik toimuma juba 21. veebruaril 2009, kuid Pilseni linnavalitsus keelas ürituse veebruari keskpaiku ära. Korraldajad vaidlustasid keelu kohtus ning kohus leidiski ärakeelamise põhjendamatu olevat ja andis õiguse sarja korraldajatele.

Sionism on ideoloogia, mis peab peale juutide kõiki teisi rahvaid alaväärtuslikeks.

Sionismi mõistis omal ajal hukka ka Ühinenud Rahvaste Organisatsioon. 1975. aasta 10. novembril võttis ÜRO Peaassamblee oma 2400. plenaaristungil vastu otsuse, millega kuulutas sionismi kuritegelikuks. Otsus kannab järjekorranumbrit 3379.

Tõnu Kalvet

Allikad: www.nacionaliste.com/ , www.odpor.org/, http://zpravodajstvi.plzen.cz/

341 total views, 1 views today

Rahvusraamatukogus avatakse näitus Ungari sõjavangidest Nõukogude Liidus

 

Reedel, 27. veebruaril kell 16.00 avab Ungari Sõjaajaloo Muuseumi peadirektor, kindralleitnant József Holló Rahvusraamatukogu 6. korruse näitusesaalis dokumentaalnäituse “Kaugel kodumaast: Ungari sõjavangid Nõukogude Liidus”.

Näituse koostamisel tegid esmakordselt koostööd Ungari ja Venemaa sõjavangide ajalugu uurivad ja dokumenteerivad institutsioonid, nagu Ungari Kaitseministeeriumi Sõjaajaloo Muuseum, Venemaa Sõjaväearhiiv, Rahvusvaheline Sõjamemoriaalide Kaitse Koostööassotsiatsioon «Sõjamemoriaal» ning Krasnogorski Sõjavangimuuseum. Näitust iseloomustab teema võimalikult apoliitiline ja objektiivne teaduslik käsitlemine. Näituse eestvedaja on Moskva Ungari Kultuurikeskuse arhiiviosakonna juhataja Éva Maria Varga.

Esimesed 60 vastasleeris võidelnud Ungari sõdurit langesid Nõukogude Liidu sõjavangi 1941. aasta alguses Ukraina territooriumil, II maailmasõja lõpuks oli nende arv 425 319. 1945. a. lõpus saadeti haiged ja invaliidid tagasi kodumaale. Laagritesse jäid sõjakurjategijateks tituleeritud vangid, kandes karistust Stalini surmani, mil võeti vastu otsus nende vabastamisest ja kojusaatmisest. 1955. a. lahkus Nõukogude Liidu vangilaagritest 370 viimast Ungari kodanikku.

Dokumentaalnäituse on Eestisse vahendanud Ungari Instituut.

Näitus on avatud 14. märtsini.

Olete oodatud!

Täiendav informatsioon:
Dénes Kalev Farkas (Ungari Instituut), tel. 644 0445
Lea Hein (RRi näituste osakond), tel. 630 7148
Annika Kubja
RRi avalike suhete spetsialist, tel. 630 7260
www.rahvusraamatukogu.ee

368 total views, 1 views today

Ungari jalgpallurit süüdistati „natsliku numbriga“ särgi kandmises

 

Belgia jalgpalliklubis KRC Genk number 88 all mängiv poolkaitsja, 23-aastane ungarlane Dániel Tőzsér võib olla sunnitud oma särginumbrit vahetama, kuna ühe valvsa kirjaniku hinnangul olevat tegemist natsliku numbriga.

Tallinna sõpruslinnas – Szolnokis – sündinud Tőzséri „kohatule” numbrile juhtis oma hiljutises ajaleheloos tähelepanu flaami kirjanik Herman Brusselmans, kelle meelest tähistab nr. 88 hitlerlikku tervitust. Kirjanik lähtus järgmisest loogikast: saksa tähestiku kaheksas täht on h, kaks kõrvutiasetsevat kaheksat moodustab seega tähepaari hh, mida võib tõlgendada ka Hitleri-aegse tervituse „Heil Hitler!” lühendina. Brusselmans väljendas esmalt kõnealuses ajaleheartiklis, seejärel aga ka ühes telesaates oma pahameelt selle üle, et keegi üldse sellise numbri all mängib, teatas 10. veebruaril 2009 oma internetiküljel tuntuim Ungari spordileht „Nemzeti Sport”.

„Meil polnud sellest sümbolist aimugi,“ tunnistas ehmunult Genki klubi president Jos Vaessen. „Sattusin sellealast saadet vaatama täiesti juhuslikult. Teavitasin kohe klubi ning kui Brusselmansil jutt osutub õigeks, siis tuleb meil see särginumber välja vahetada,“ lisas Vaessen.

Tőzsér ise tunnistas ajakirjandusele, et särginumbrit valides polnud tal natsliku Saksamaa juht meeldegi tulnud, teatas 11. veebruaril 2009 menukas Ungari portaal „Kuruc”.

„Selle numbri soovitas mul valida ema,” selgitas pikakasvuline (188 cm) ungarlane ajakirjandusele oma teo motiive. „Ema tegeleb üsna põhjalikult feng shui-ga ja ütles mulle, et see number toovat õnne. Mängin selle numbri all juba viis aastat, mängisin selle all ka Ateena AEK-s (ungarlase eelmises klubis. – T. K.), Hitleriga pole sel kõigel midagi pistmist,” ütles Ungari koondise andekamate mängijate hulka kuuluv Tőzsér.

„Nemzeti Sport” soovitab: kui Tőzsér peaks tõepoolest numbrit vahetama, siis olgu uue numbri valikul väga tähelepanelik, et vältida praegusega sarnanevasse lõksu langemist. Leht meenutab, et kahe aasta eest soovitas toonane Belgia siseminister, Patrick Dewael klubidel hoiduda mängijatele numbrit 88 ja 18 kandvate särkide jagamisest. Dewaeli sõnul märkivat arv 18 lahtiseletatult Adolf Hitlerit.

Huvitav, et Genki palgal on ka üks mängumees, kes kannab numbrit 18, märgib „Nemzeti Sport”. Selleks on… Iisraeli koondislane, ründaja Eljaniv Barda.

Tõnu Kalvet

Allikad:
www.nemzetisport.hu
www.kuruc.info
en.wikipedia.org

379 total views, 1 views today

Mustlasjõuk mõrvas Ungaris ühe tippkäsipalluri ja haavas raskelt kahte

 

Rumeeniast ja Serbiast on oodata relvastatud rühmade kättemaksuretke Ungari mustlaste vastu

Suur, umbes 25-liikmeline mustlasjõuk pussitas laupäeva, 7. veebruari õhtul surnuks Rumeenia meeste käsipallikoondise tähtmängija Marian Cosma ning haavas rängalt üht Serbia ja üht Horvaatia koondise käsipallurit.

Veretöö toimus Tartu sõpruslinnas

Roim leidis aset Lääne-Ungaris paiknevas Tartu sõpruslinnas – Veszprémis. Euroopa käsipalliklubide paremikku kuuluva meeskonna MKB Veszprém liikmed olid läinud „Patrióta“ nimelisse kohalikku restorani tähistama ühe kaasmängija, Ungari koondislase Gergő Iváncsiki poja sündi.

Ühtäkki sisenes söögikohta vähemalt paarikümnemeheline mustlaste jõuk, kel tekkis oma väljakutsuva käitumise tõttu kiiresti tüli baaridaamiga. Pealtnägijate tunnistuse kohaselt oli tüli põhjuseks olnud mustlaskamba soov lahkuda arvet maksmata ja baaridaami tehtud sellealane märkus. Jõuguliikmed võtsid baaridaamil seejärel peast kinni ja virutasid selle nii kõvasti vastu baariletti, et naise lõualuu murdus.

Käsipallurid astusid rünnatu kaitseks välja, mispeale tiris – osa pealtnägijate sõnul – kuus-seitse jõuguliiget peamise korralekutsuja, Marian Cosma söögikohast välja ja lõi tollele mitu korda pussiga rindu. Kaasmängijale appirutanud väravavaht Ivan Pešicile (Horvaatia) löödi nuga neeru, serblasest väljakumängija Žarko Šešumil purustati toore peksu tulemusena aga põsesarnaluu.

(22-aastane Šešum on Serbia koondislane. Tunnistati 2006. aastal Austrias peetud juunioride Euroopa meistrivõistlustel turniiri parimaks mängijaks, võitis Veszprémi klubi koosseisus 2008. a. Ungari meistritiitli ning ka Euroopa Karikavõitjate karika. 19-aastane Pešic on Horvaatia koondislane, väravavahina silmapaistvalt andekas. Talle ennustati pikka ja säravat käsipallurikarjääri.)

Pähepekstud Šešum sai ränki kolju- ja silmavigastusi ning kaotas meelemärkuse. Pešici neer sai aga noalöögist nii kõvasti kannatada, et arstidel tuli kannatadasaanud elund kiiresti eemaldada. 26-aastane Cosma suri juba enne haiglasse jõudmist, kiirabiautos. Hilisem turvakaamera salvestuse uurimine näitas, miks ei suutnud vägilasemõõtu (211 cm/113 kg), lihaseline Cosma osutada kallaletungijatele väärilist vastupanu: „sissejuhatuseks“, veel enne õueviimist, olid nood löönud teda noaga selga. Kaamera jäädvustas sellegi, et Cosma kaks lõunaslaavi päritolu mängukaaslast oli sunnitud õue minema juba enne teda.

Pahane rahvas valmistub mustlasküsimust omakohtu abil lahendama

Mustlasjõugu veretöö tekitas pahameeletormi nii Ungaris, Rumeenias, Serbias kui Horvaatias. Elanike mustlastevastast omakohtulainet pelgavad Ungari võimud andsid politseile käsu vahistada Veszprémi-kuriteos kahtlustatavad kiiremas korras. Ungari Mustlaste Omavalitsus teatas samadel põhjustel, et mõistab Veszprémis toimunu karmilt hukka ja kutsus kuriteo toimepanijaid andma ennast üles nii ruttu kui võimalik.

Ungari ajakirjanduses avaldatud andmetel oli põhipussitajaks kaks meest – Iván Sztojka ja Sándor Raffael. Mõlemad kuuluvad mustlasjõuku, kes kohalike elanike teatel hoiab ümbruskonda juba tükk aega hirmu all.

Raffael ja kolmas kahtlusalune, keegi G. N. vahistati pühapäeval, 8. veebruaril, kui nad katsusid ületada Ungari-Austria piiri, Sztojka on aga endiselt jooksus.

Ungari päevalehe „Magyar Nemzet“ teatel võttis Rumeenia spordilehe „Prosport“ toimetus ühendust Žarko Šešumi isaga – Serbia suurima turvafirma omanikuga – ning sai tollelt teada, et serblased ei kavatse asja niisama jätta. Šešum-vanem teatas, et kavatseb umbes kolmesaja mehe eesotsas minna Ungarisse, mõrvatöö toimepannud mustlastele kätte maksma. Väärib märkimist, et Šešum-vanema alluvate hulgas on arvukalt neidki, kes 1990-ndatel võitlesid Jugoslaavia kodusõjas (kuri)kuulsa sõjapealik Arkani juhtimise all.

„Need, kes mu poega ründasid, minu käest juba niisama lihtsalt ei pääse. Ungari politsei järele ma ootama ei hakka! Lähen koos kolmesaja eriüksuslasega oma poja ründajaid otsima,“ teatas Šešum-vanem „Prospordile“ antud usutluses.

„Interneti-uudised räägivad sellest, et Rumeeniast ja Serbiast valmistuvad Ungarisse tulema relvastatud rühmad,“ ütles „Magyar Nemzetile“ Ungari Mustlaste Omavalitsuse aseesimees, Veszprémist pärit János Kozák.

Ungari avalikkuses tekitab suurimat pahameelt aga see, et võimud katsuvad mustlaste erakordset suurt osakaalu kurjategijate hulgas juba aastaid pisendada või lausa maha vaikida. 2009. aasta jaanuari lõpus, veebruari alguses oli Ungaris üheks enam meelierutanud teemaks siseminister Tibor Draskovicsi otsus vallandada Põhja-Ungaris asuva Miskolci linna politseiülem, Albert Pásztor pelgalt seetõttu, et too oli julenud avalikult mainida politseistatistikas kajastuvat fakti – mustlasi on kurjategijate seas erakordselt palju. Pahameeletorm osutus aga nii suureks ja laienes valitsuserakonna, Ungari Sotsialistliku Partei juhtkondagi, et juba järgmisel päeval pärast politseiülema vallandamist oli Draskovics sunnitud vallandatu tööle ennistama.

Veszprémis toimunud mõrva järel meenutab Ungari, aga ka Rumeenia, Serbia ning Horvaatia oma ärritatuse poolest herilasepesa. Aina kiirenevas tempos suureneb nende hulk, kes nõuavad avalikult mustlasküsimuse lõplikku lahendamist. Suurt vastukaja leiavad üleskutsed, et kodanikud asuks enesekaitseorganisatsioone looma.

Tõnu Kalvet,
Budapest – Tallinn

347 total views, 1 views today

Itaalia siseminister võitleb „vabaõhumošeede“ vastu

 

Itaalia siseminister, rahvuslaste erakonda Põhjaliiga kuuluv Roberto Maroni tahab teha lõpu moslemite kombele pidada suure osalejaskonnaga ühispalvusi kiriku ees. Eriti hoogsaks ja suureks paisusid need palvused hiljutise Iisraeli-Palestiina sõja ajal.

Maroni andis Itaalia suuremate linnade politseijuhtidele käsu mitte lubada meeleavaldusi ega palvusi teatud avalikes kohtades, teatas 23. jaanuaril Slovakkia rahvuslaste internetileht BEO.

“On vastuvõetamatu lubada islamiäärmuslastel muuta toomkirikuesine väljak mingiks vabaõhumošeeks,” arvustas muhameedlaste käitumist ka Maroni erakonnakaaslane, Europarlamendi saadik Mario Borghezio.

Tõnu Kalvet

Allikas: www.beo.sk.

358 total views, 2 views today

Iisraeli armee mõrvas Gazas jalgpallureid ja hävitas spordirajatisi

 

Iisraeli armee korraldatud pommirünnaku käigus sai surma kolm palestiina jalgpallurit, sealhulgas kaks rahvuskoondise liiget. Sama saatus tabas ka Palestiina jalgpallikoondise treenerit, kes viibis pommirünnaku ajal nendega samas hoones, teatas 15. jaanuaril Ungari internetileht “Kuruc”.

Hukkunud jalgpallurid – Ayman Alkurd, Shadi Sbakhe és Wajeh Moshtahe – olid ühevanused: 24-aastased, teatas 14. jaanuaril sama teemat käsitlenud Rumeenia telejaam Pro TV.

Pro TV teatel tehti rünnaku käigus sisuliselt maatasa Gaza spordihall, Rafah Stadium.

Tõnu Kalvet

Allikad: www.kuruc.info ; www.sport.ro.

370 total views, 1 views today