(:)kivisildnik | (:)oli pea- ja kliitorilõikamise aasta

iuzvmz1r.qg0

2015 oli üle tüki aja ka üks aasta, millest on lausa rõõm kokkuvõtet teha. Miljoni vaese maa jäi küll natuke vaesemaks, aga sellega me oleme harjunud, vaesus on osa meie identiteedist, vaesus on Maarjamaa Londoni udu ja Eesti Nokia. Eks lastegi vaesus süvenes, aga mitte kordades, kordades ei süvene meil midagi, laostumine on kontrolli all.

Eesti päästab maailma

Terve aasta kisendati nagu ratta peal, et elud on ohus, et surevad elud koputavad Eesti uksele, et uks tuleb avada, muidu sureb kogu Aafrika maha ja siis ei maksa keegi meile enam pensioni. Valati pangede kaupa õilsusepisaraid, lükati käima öökimaajav propagandamasin ning lasti multikultuurseks MTÜütamiseks miljonid rivitult. Hammaste kiristades selgitati mulle, et pagulaskriis leiab aset ainult minu peas. Kõige ustavamad hakkasid häbenema, et nad on eestlased, häbeneti ja hüsteeritseti omajagu.
Entusiastliku eneseislamiseerimise käigus hukati tuhandeid kodusigu ja kümneid metssigu, sotsialistide hord alustas alkoholismivastast võitlust – ainult üks jumal ja tema prohvet on alkoholi ära keelanud, teadagi. Meeletute pingutustega võideldi Brüsselis välja priske pagulaskvoot, veel oktoobris tundus, et maailm õnnestubki päästa. See oli nii lähedal.

Meile selgitati, et mingit turvariski ei ole, pagulased ja terroristid, seal pole mingit seost. Pariisis lasti küll natuke verd allahu-akbar-kampaania raames, aga üldistada ei tohi, mis siin s*tta üldistada. Üldistamatagi on asi selge. Lõigati päid ja vehiti musta lipuga. Rassistlik Eesti valitsus valmistas targalt ette kliitorilõikamise seaduse, see on järjekordne naistekaitse seadus, mis reguleerib naiste ümberlõikamist, mida toimetavad kontrollitud taustaga päästmist vajavad elud. Me vajame kliitoritega elusid, ei vaidle vastu.

Kuum kliitor

Kliitoriseadus on muidugi mehi diskrimineeriv ja sellisena tuleb ta hukka mõista, üldse tuleks Eestis hoiduda uutest inimõigusi sätestavatest seadustest. Nendega läheb alati jamaks. See õnnetu kooselusedus üksi tõi kaasa EKRE tõusu ja sotside languse. Ja nüüd pöörab veel ka Keskerakond Sauna-Toobaliga eesotsas õilsa kooselu vastu –  noored tahavad pidu panna, mitte kooselu ikke all lapsendamisvankrit vedada. Anna siis nüüd Brüsselis ja saatkondades ja kaubanduskodades aru. Pange ennast väga austatud Rõivase olukorda, väga valus on jälle vastu pead saada.

Kuid tuleme tagasi selle aasta põhiprobleemi, kliitorilõikamise juurde. Et siis meeste ümberlõikamine on OK, aga naiste ümberlõikamine ei ole. Vot siin ma ei näe võrdset kohtlemist. Ka meeste genitaalid vajavad riigi kaitset, kas siis vänt ei olegi püha ja puutumatu? Kas meeste kannatused ja alandus ja värk ei lähe maksumaksjale korda? Aga julm kohtlemine? Minu seisukoht on see, et ka meeste ebainimlik ümberlõikamine tuleb keelustada. Käed eemale türblist, te haiged inimesed!

Ühesõnaga kliitoriseadus on jälle ühiskonda lõhestav, teatud ühiskonnagruppe marginaliseeriv ja üldse vastik asi. Õigus eesnahale on esmane inimõigus. Ka mehed jooksevad verd, kui neile noaga kubeme kallale minna, see on teaduslik fakt. Võrdne kohtlemine eeldab üht kahest: kas keelatakse nii naiste kui ka meeste ümberlõikamine või lubatakse mõlemad, erikohtlemist ei tohi olla ja kui on, siis  tuleb asjaomastel asutustel valmistuda pikaks ja kurnavaks kohtuvõitluseks.

Humanismipohmell

Ühesõnaga me olime elude ja kliitorite päästmiseks valmis, saatsime oma emissari Itaaliasse elude järele, aga võta näpust. Järsku selgus, et ukse taga surevate ja viimase jõuga Eesti riigi uksele koputavate elude arv ei ole rohkem ega vähem kui null. Valus majandushoop MTÜlbikutele. Üllatus, üllatus, suremas ei olnudki kedagi, oligi nii, nagu öeldi, pagulaskriis toimub kellegi peades. Õnneks ei olnud see siiski minu pea. Need vaesed pead vajavad nüüd väljamagamist ja mõõdukat peaparandust. Humanismipohmell on ränk asi.

Meie paljuhäbenenud, palju hüsteeritsenud, palju valetanud ja palju kulutanud eliit koos arvamusmölakate ja progressiivse lumpeniga peab nüüd vastama mitmele ebameeldivale küsimusele, muu hulgas sellele, kes küll piinas, põletas ja vägistas Göteborgi loomapargi kitsetalle? Neid vastuseid me teame, limukad ajavad ainult vedelat väljaheidet näost välja.

Eks ta ole muidugi tore vaadata, kuidas villavabrik seisma jääb ja ka suvaline kirjaoskamatu mugavustroll saab aru sellest, millest meie suured juhid ja õpetajad aru ei saa: Eestis on loodud elamiskõlbmatu keskkond, mis ei ole vastuvõetav isegi niinimetatud surijatele, aafriklaste elud on küll ohus, aga mitte nii ohus, et tulla miljoni vaese maale virelema. Ei aita siin kirjanikupalgast suurem eluasemetoetus ega üldse mitte midagi.

Valitsuse poliitika on läbi kukkunud nii Juutahis, Jordaanias, kohalikel õliväljadel kui Aafrikas ja see teeb ainult rõõmu. Meie väga austatud lurjused suplevad sügaval uriinis. Väike vihje valijale. Üks lillaroosa luulusüsteem kukkus kolinal kokku, jälgime huviga haiguse edasist arengut. Taas kord lendas kärts estõunian ääri kärinal vastu taevast. Kõhutuule maa, nagu ütles keskpärane poeet.

Ei midagi üllatavat, vanemad inimesed mäletavad veel eelmist okupatsiooni koos selle haigete luulude ja ustavate tallalakkujatega. Hullus ja ullikesed ei ole kuskile kadunud, nad lihtsalt muutuvad, nad vahetavad vormi. Ideoloogilised kinnisideed, mörisev meedia, masendav tegelikkus, kohustuslik optimism, absurdsed kõrbesõjad, see kõik tuleb Brežnevi valitsemisajast nii tuttav ette.

Kultuuri päästerõngas

Aastavahetus tõi propagandavalesid üldistava plakatkalendri „Ajupesu ajatu klassika“. On tõesti ülim aeg teha mõningad lihtsad üldistused ning jätta meelde nimed ja näod, kes üldistamisele sõrad vastu ajavad. Ma ei loe lehti, ma ei kuula raadiot ega vaata telekat, nii et ärge pahandage, kui ma kokkuvõttest mõne jõleduse välja jätan, üldpilti see ei muuda.

Kärbitakse meditsiinisüsteemi, kärbitakse haridussüsteemi, küllap kärbitakse ka muid süsteeme, ainult kultuuri ei anna enam kärpida, seitse nahka on võetud, luu paistab. Samas pole kuulnud, et riigikogu oleks tühistanud ESMi või ESFSi üüratud koormised. Jälk.

Ometi on just kultuur see, mis veel toimib. Kultuur on ainus, mis annab lootust, mõistagi ei ole ma vaadanud kõiki muusikale, komöödiaid ega uusi kodumaised seriaale, proletaarne meelelahutus rikub ainult tuju ära. Proosal ja ajalehtedel ei näe ma peale üksikute erandite suurt vahet, aga meie luules valitseb totaalne kuldaeg. Ehk olete märganud? Kui ei ole, siis kuulake „Luuleatlast“.

Kultuur on ainus asi, mis selles hullumajas annab positiivseid emotsioone ja kinnitab vankumalöönud usku sellesse, et mõni üksik meie hulgast on kõigest hoolimata inimeseks jäänud, et kusagil on väärikus, mõistus ja üldse – kõik ei olegi veel kuradile lennanud. Ma olen üleni kultuuri sees ja ikka on päris raske. Ei saa aru, kuidas ilma kultuurita välja veetakse. Ilma luuleta? Ma ei tea. See peab olema maapealne põrgu. Õnneks on sellel põrgul väljapääs, selleks väljapääsuks on raamatukogu sissepääs.

 

Õhtuleht, 22. detsember 2015
http://www.ohtuleht.ee/709951/-kivisildnik-oli-pea-ja-kliitoriloikamise-aasta

705 total views, 1 views today

Print Friendly

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>