(:)kivisildnik | (:)oli pea- ja kliitorilõikamise aasta

iuzvmz1r.qg0

2015 oli üle tüki aja ka üks aasta, millest on lausa rõõm kokkuvõtet teha. Miljoni vaese maa jäi küll natuke vaesemaks, aga sellega me oleme harjunud, vaesus on osa meie identiteedist, vaesus on Maarjamaa Londoni udu ja Eesti Nokia. Eks lastegi vaesus süvenes, aga mitte kordades, kordades ei süvene meil midagi, laostumine on kontrolli all.

Eesti päästab maailma

Terve aasta kisendati nagu ratta peal, et elud on ohus, et surevad elud koputavad Eesti uksele, et uks tuleb avada, muidu sureb kogu Aafrika maha ja siis ei maksa keegi meile enam pensioni. Valati pangede kaupa õilsusepisaraid, lükati käima öökimaajav propagandamasin ning lasti multikultuurseks MTÜütamiseks miljonid rivitult. Hammaste kiristades selgitati mulle, et pagulaskriis leiab aset ainult minu peas. Kõige ustavamad hakkasid häbenema, et nad on eestlased, häbeneti ja hüsteeritseti omajagu.
Entusiastliku eneseislamiseerimise käigus hukati tuhandeid kodusigu ja kümneid metssigu, sotsialistide hord alustas alkoholismivastast võitlust – ainult üks jumal ja tema prohvet on alkoholi ära keelanud, teadagi. Meeletute pingutustega võideldi Brüsselis välja priske pagulaskvoot, veel oktoobris tundus, et maailm õnnestubki päästa. See oli nii lähedal.

Meile selgitati, et mingit turvariski ei ole, pagulased ja terroristid, seal pole mingit seost. Pariisis lasti küll natuke verd allahu-akbar-kampaania raames, aga üldistada ei tohi, mis siin s*tta üldistada. Üldistamatagi on asi selge. Lõigati päid ja vehiti musta lipuga. Rassistlik Eesti valitsus valmistas targalt ette kliitorilõikamise seaduse, see on järjekordne naistekaitse seadus, mis reguleerib naiste ümberlõikamist, mida toimetavad kontrollitud taustaga päästmist vajavad elud. Me vajame kliitoritega elusid, ei vaidle vastu.

Kuum kliitor

Kliitoriseadus on muidugi mehi diskrimineeriv ja sellisena tuleb ta hukka mõista, üldse tuleks Eestis hoiduda uutest inimõigusi sätestavatest seadustest. Nendega läheb alati jamaks. See õnnetu kooselusedus üksi tõi kaasa EKRE tõusu ja sotside languse. Ja nüüd pöörab veel ka Keskerakond Sauna-Toobaliga eesotsas õilsa kooselu vastu –  noored tahavad pidu panna, mitte kooselu ikke all lapsendamisvankrit vedada. Anna siis nüüd Brüsselis ja saatkondades ja kaubanduskodades aru. Pange ennast väga austatud Rõivase olukorda, väga valus on jälle vastu pead saada.

Kuid tuleme tagasi selle aasta põhiprobleemi, kliitorilõikamise juurde. Et siis meeste ümberlõikamine on OK, aga naiste ümberlõikamine ei ole. Vot siin ma ei näe võrdset kohtlemist. Ka meeste genitaalid vajavad riigi kaitset, kas siis vänt ei olegi püha ja puutumatu? Kas meeste kannatused ja alandus ja värk ei lähe maksumaksjale korda? Aga julm kohtlemine? Minu seisukoht on see, et ka meeste ebainimlik ümberlõikamine tuleb keelustada. Käed eemale türblist, te haiged inimesed!

Ühesõnaga kliitoriseadus on jälle ühiskonda lõhestav, teatud ühiskonnagruppe marginaliseeriv ja üldse vastik asi. Õigus eesnahale on esmane inimõigus. Ka mehed jooksevad verd, kui neile noaga kubeme kallale minna, see on teaduslik fakt. Võrdne kohtlemine eeldab üht kahest: kas keelatakse nii naiste kui ka meeste ümberlõikamine või lubatakse mõlemad, erikohtlemist ei tohi olla ja kui on, siis  tuleb asjaomastel asutustel valmistuda pikaks ja kurnavaks kohtuvõitluseks.

Humanismipohmell

Ühesõnaga me olime elude ja kliitorite päästmiseks valmis, saatsime oma emissari Itaaliasse elude järele, aga võta näpust. Järsku selgus, et ukse taga surevate ja viimase jõuga Eesti riigi uksele koputavate elude arv ei ole rohkem ega vähem kui null. Valus majandushoop MTÜlbikutele. Üllatus, üllatus, suremas ei olnudki kedagi, oligi nii, nagu öeldi, pagulaskriis toimub kellegi peades. Õnneks ei olnud see siiski minu pea. Need vaesed pead vajavad nüüd väljamagamist ja mõõdukat peaparandust. Humanismipohmell on ränk asi.

Meie paljuhäbenenud, palju hüsteeritsenud, palju valetanud ja palju kulutanud eliit koos arvamusmölakate ja progressiivse lumpeniga peab nüüd vastama mitmele ebameeldivale küsimusele, muu hulgas sellele, kes küll piinas, põletas ja vägistas Göteborgi loomapargi kitsetalle? Neid vastuseid me teame, limukad ajavad ainult vedelat väljaheidet näost välja.

Eks ta ole muidugi tore vaadata, kuidas villavabrik seisma jääb ja ka suvaline kirjaoskamatu mugavustroll saab aru sellest, millest meie suured juhid ja õpetajad aru ei saa: Eestis on loodud elamiskõlbmatu keskkond, mis ei ole vastuvõetav isegi niinimetatud surijatele, aafriklaste elud on küll ohus, aga mitte nii ohus, et tulla miljoni vaese maale virelema. Ei aita siin kirjanikupalgast suurem eluasemetoetus ega üldse mitte midagi.

Valitsuse poliitika on läbi kukkunud nii Juutahis, Jordaanias, kohalikel õliväljadel kui Aafrikas ja see teeb ainult rõõmu. Meie väga austatud lurjused suplevad sügaval uriinis. Väike vihje valijale. Üks lillaroosa luulusüsteem kukkus kolinal kokku, jälgime huviga haiguse edasist arengut. Taas kord lendas kärts estõunian ääri kärinal vastu taevast. Kõhutuule maa, nagu ütles keskpärane poeet.

Ei midagi üllatavat, vanemad inimesed mäletavad veel eelmist okupatsiooni koos selle haigete luulude ja ustavate tallalakkujatega. Hullus ja ullikesed ei ole kuskile kadunud, nad lihtsalt muutuvad, nad vahetavad vormi. Ideoloogilised kinnisideed, mörisev meedia, masendav tegelikkus, kohustuslik optimism, absurdsed kõrbesõjad, see kõik tuleb Brežnevi valitsemisajast nii tuttav ette.

Kultuuri päästerõngas

Aastavahetus tõi propagandavalesid üldistava plakatkalendri „Ajupesu ajatu klassika“. On tõesti ülim aeg teha mõningad lihtsad üldistused ning jätta meelde nimed ja näod, kes üldistamisele sõrad vastu ajavad. Ma ei loe lehti, ma ei kuula raadiot ega vaata telekat, nii et ärge pahandage, kui ma kokkuvõttest mõne jõleduse välja jätan, üldpilti see ei muuda.

Kärbitakse meditsiinisüsteemi, kärbitakse haridussüsteemi, küllap kärbitakse ka muid süsteeme, ainult kultuuri ei anna enam kärpida, seitse nahka on võetud, luu paistab. Samas pole kuulnud, et riigikogu oleks tühistanud ESMi või ESFSi üüratud koormised. Jälk.

Ometi on just kultuur see, mis veel toimib. Kultuur on ainus, mis annab lootust, mõistagi ei ole ma vaadanud kõiki muusikale, komöödiaid ega uusi kodumaised seriaale, proletaarne meelelahutus rikub ainult tuju ära. Proosal ja ajalehtedel ei näe ma peale üksikute erandite suurt vahet, aga meie luules valitseb totaalne kuldaeg. Ehk olete märganud? Kui ei ole, siis kuulake „Luuleatlast“.

Kultuur on ainus asi, mis selles hullumajas annab positiivseid emotsioone ja kinnitab vankumalöönud usku sellesse, et mõni üksik meie hulgast on kõigest hoolimata inimeseks jäänud, et kusagil on väärikus, mõistus ja üldse – kõik ei olegi veel kuradile lennanud. Ma olen üleni kultuuri sees ja ikka on päris raske. Ei saa aru, kuidas ilma kultuurita välja veetakse. Ilma luuleta? Ma ei tea. See peab olema maapealne põrgu. Õnneks on sellel põrgul väljapääs, selleks väljapääsuks on raamatukogu sissepääs.

 

Õhtuleht, 22. detsember 2015
http://www.ohtuleht.ee/709951/-kivisildnik-oli-pea-ja-kliitoriloikamise-aasta

666 total views, no views today

(:)kivisildnik | (:)kas savisaar või anaalsed intellektuaalid?

Kesk

Keskerakonna suur sabat tõi Miljoni Vaese Maa ullikesed ja intellektuaalid maa peale tagasi. Ei mingit intellektuaalset Kadri Musta, mitte kõige vähematki tsiviliseerumisprotsessi, ei mingit anaalset progressi. Mitte et oleks vaja tsiviliseerida või et intellektuaalid oleksid lahedad. Kui intellektuaalid oleksid midagi väärt, siis valitseksid nad riiki, nagu juhtus ennemuistsel aal Biafras.

Aafrikas oli kunagi üks riik, mida valitsesid teadlased ja kirjanikud, riigi nimi oli Biafra. Enam seda riiki ei ole – uputati verre. Loomariik sõitis üle. Keda huvitab, loeb Vonneguti reportaaži või kuulab punkar Jello Biafra loomingut. Ärgem unustagem, et eesti kõige intellektuaalsem valitsus oli Vares Barbaruse verine režiim.

Pipi vanaisa ja lillaroosad

Kuidas võib mõni terve mõistusega isik loota, et Keskerakonnast, mille valijad on erinevate põlvkondade putinoidid ja äranäljutatud proletariaat, kujuneb ime läbi homoseksuaalide-intellektuaalide murdmatu liit kodanik Musta kooselumeelsel juhtimisel. Totrus. Nii putinoidid kui proletariaat topiksid selle teie Musta kongi, kui vähegi saaksid.

Muide, Mart Laar on ka intellektuaal, kas sellest on teile veel vähe? Tahaks veel rohkem kartulikoori süüa, eks ole. Miljoni Vaese Maa lapsed on ju veel erastamata, ärge seda unustage, viige üks asigi oma loogilise lõpuni. Mart Laar luges Friedmani raamatut, islamiterroristid loevad koraani, mõlemad intellektuaalsed praktikad on jälgid.

Vaistlikult meie ühiskonna põhimass muidugi hoiab intellektuaalidest ja raamatutest eemale. Laar oma kõnedefektiga muidugi pettis ära, täpselt sama asi on päästnud väga austatud residendihärra naha. Halb keeleoskus või kõnepuue aitab intellektuaalset siseilma varjata, see lihtsalt ei tule välja. Kadri Mustal pole aga mingit nähtavat ihuviga küljes, seega pole tal vähimatki lootust leida sooja nurgakest halli massi südame päikesepoolses toas. Välistatud.

Lugeja võib ju nüüd püsti karata ja kisendada, et mida sa prillidega intlikoer inised, ise kirjutad veel raamatuid, oled samasugune värdjas nagu Laar, Must, Trotski, Ilves või Bin Laden. Mis mul on enda kaitseks öelda, erinevalt Stig Rästast mu raamatuid vähemalt ei loeta.

Puht vormitunnuste järgi ma ei olegi intellektuaal vaid katoliiklik-puutinlik nats (teose „Poeem Puutinile” autor, Argo 2004, Tallinn), sest ma olen anaalseaduse vastu, Eesti Vabariigi põhiseaduse poolt, massiimmigratsiooni vastu, globaliseerumise vastu, ma ei jaga kominterni ega ajatollade terroristlikke ideid ega poolda finantsoligarhia omavoli ega masside vaesumise ja loomastumise poliitikat. Mis intellektuaal nüüd mina, olgem ikka terminites täpsed. Ma pole isegi eestlaste muistsest vabadusvõitlusest lahti öelnud ega kavatsegi seda teha.

Keskerakond on küllalt täpne ühiskonna mudel, haige ühiskonna mudel mõistagi, ta koosneb suures osas heidikutest ja integreerimata okupatsioonijääkidest. Loomulikult on selles kaoses ka mõned intellektuaalid. Ja mis siis? Eelmise okupatsiooni surmalaagrid olid intellektuaale täis, mis sellest muutus? Ainult puude langetamise kiirus kukkus, kulakud tegid seda kiiremini.

Isegi kui ma oleksin intellektuaal, siis ma häbeneksin seda. Mul ei ole tõesti mitte midagi ühist kodanike Lobajakate ja Paristega. Seda iiveldama ajavat loetelu ei taha jätkata, kellelgi võib olla söögiaeg.

Savisaar ei ole kindlasti ingel. Pigem meenutab ta Pipi vanaisa, kes teatavasti oli üks tige vanamees, kes ennast eales tagasi ei hoidnud, kui oli vaja oma vaenlastele puujalaga lagipähe koputada. Aga kellele Miljoni Vaese Maal siis nii väga loota on?

Pipi vanaisa ja hambutute intellektuaalide vahel on teatav vahe – inin ei ole argument, aga puujalg on argument. Kahest halvast valikust tegi Keskerakonna lihtne valija parema valiku, seega on veel lootust. Kui haige ühiskonna mudelil veel pupill reageerib valgusele, siis pole kõik lootusetult kadunud.

Tervislik vaimne dieet

Kuigi masside ja lillaroosade intellektuaalide vahel valitseb kuristik, siis veelgi suurem kuristik haigutab lillaroosade intlite ja katoliiklike intlite vahel. Katoliiklikud intellektuaalid asetatakse meil ühiskondlikus hierarhias islami pealõikajatest allapoole. Me oleme ju luterliku riigikiriku, luterliku töömoraali ja luterliku silmakirjalikkuse traditsiooni täisväärtuslikud edasikandjad.

Luterlus on alati ja algusest peale olnud riigikirik, millel pole masside hulgas toetust –

mingi haige idee, mida on amoraalsete võimurite toore jõuga ellu viidud. Selles mõttes on tänane lillaroosa intellektualism luterliku vaimsuse jätk, siiski selle vahega, et Lutheril olid isiklikud originaalsed ideed, aga Lobjakas on omaks võtnud laialt levinud kinnisideed.

Katoliikus on aga alati olnud võimuritega opositsioonis, olgu põhjused siis millised tahes. Katoliiklikud intellektuaalid on ajanud oma rida ja sülitanud aparaaditöötajatele ja muudele töllakatele. Katoliiklikest ideedest ma ei räägi, aga katoliiklik eluviis ja meetod on lahedad. Selles mõttes olen ma ise kindlasti rohkem katoliiklane kui limukas.

Luterlus on järjekindel selgrootus. Meenub Enn Tarto jutt sellest, kuidas eelmise okupatsiooni ajal kõigil poliitilistel protsessidel luteri papid tegid koostööd võimudega. Üks närakas andis koguni valetunnistuse, mille alusel Enn oleks võidud surma mõista. Tänased poliitilised protsessid on sama ebameeldivad, pappide asemel vannuvad valet aga ajakirjanikud, arvamusliidrid ja ei tea kust välja karanud IT-tolgused.

Aga ka kõige raskematel aegadel on meil olnud ketserlikke intellektuaale, kes pole luterliku limaajamise ja lipitsemisega kaasa läinud – meenuvad Masing, Alliksaar, Runnel, Alver ja Klassikaraadio. Neid on vähe, aga ma olen nende üle uhke. Soovitan kõigil leida tänased ketserid ja kogu muud solki järjekindlalt vältida. Mustus ei tee ajule head, ka vaimne dieet peab olema tervislik.

Vana võitleja on oma puujalaga endiselt rooliratta taga nagu piraadipealik ja võtame teda kui Kihnu Jõnni või Rummu Jüri. Kui meil ei ole inimlikku süsteemi, siis olgu vähemalt selle õuduse vastaseid. Olgu neid palju ja olgu nad ära proovitud, tuntud masuurikas on hea investeering, intlite peale ei või kunagi kindel olla.

Aga kuna au ja väärikuse kaotanud ning tervest mõistusest vabastatud intellektuaale on kõik aiaääred täis, siis vaadakem neid kui kloune nagu brežnevistlikke pioneerijuhte, stalinistlikke politrukke või kunagisi Rahva Hääle kolumniste, kes kiitsid kolhoosikorra ja küüditamise eeliseid ning muud paska. Ega need tänased lillaroosad ei ole esimesed molluskid. Las edgarid ja lobjakad purelevad omavahel, mulle see sobib. Miljoni Vaese Maa saab korraks kergemalt hingata.

 

Õhtuleht, 4. detsember 2015
http://www.ohtuleht.ee/707132/-kivisildnik-kas-savisaar-voi-anaalsed-intellektuaalid

615 total views, no views today