Mida netikommentaatorid arvavad SOOME TEE’st

Kuna EESTI TEE pole teostatav enne kui iseseisvuslased võimule saavad, siis on huvitav tutvuda, mida arvatakse SOOME TEE’st. Artikli http://www.postimees.ee/2938475/marjo-nakki-sona-soometumine-kasutamine-tanapaeva-kontekstis-on-aarmiselt-vale#comments kommentaariumist:

Kringel 5 tundi tagasi

Minule tundub Soome välispoliitika, kaasa arvatud Venemaa suunaline poliitika, lihtsalt tark, eriti just strateegilises plaanis tark. Venemaa ei kao kuskile, Soome ei kao kuskile – naabriteks tuleb jääda – edasine on poliitika ja kompromisside küsimus, kas mõistlik on naabriga läbi saada või naabriga igal võimalusel kiusu kiskuda – sellistes suhetes ahkkavad määrama realiteedid, mis positsioonid sul naabri mõjutamiseks on ja kui tõsiseltvõetavad ja jätkusuutlikud need positsioonid on. Eestiga on asi lihtne, Venemaa on vaenlane number üks ja ülejäänud poliitika juhindub sellest. Kuna meil enda väiksuse tõttu poliitiline tõsiseltvõetavus puudub, siis venemaa vastaseks poliitikaks kasutatakse NATO-t ja külmasõjaaegset vastandumispoliitikat. Selle poliitika nõrkuseks on otsene Venemaa huvide kahjustamine (NATO liikmelisus), tassides Venemaa piirile USA vägesid ja teadlikult seatakse end Venemaaga poliitilis-sõjalisse konfrontatsiooni. See on võimalik aga see oma olemusel riskantne, sest selle konfrontatsiooni sisu loovad meie jaoks teised sõjalist jõudu omavad nn liitlasriigid. Teistel riikidel on teatavasti omad huvid, mingi aeg võivad need huvid meiega kattuda, ent ajalooline tõde näitab selgesti, et ka suurimad, tugevamad liidud ja riikide huvid võivad päevapealt muutuda ja põrmu variseda. Eesti jaoks tähendaks see katastroofi, Soome jaoks eee ei juhtuks suuremat midagi. Lisaks meie nn vastandumis ja liitlaspoliitika toodab meie oma “eestustumist” – liitlasuhete poliitika toimimiseks me peame loobuma oma suveräänusest ja liitlaste poliitikat toetama, mõne sõnul lausa pugema. Seetõttu me ei näe ega kuule Eesti poolelt näiteks USA suunal kriitikat või seal ilmsiks tulnud kuritegelike poliitikate või tegevuste hukkamõistmist, olgu tegemist inimröövide, süstemaatiliste tsivilistide tapmise, piinamiste, salavanglate, lausnuhkimise või muuga – Eestil on suu rohkem vett täis, kui Soomel Venemaa suunal.
Soome Venemaa poliitika põhineb tuntud tõsiasjadel – hoia sõbrad lähedal, vaenlased veel lähemal. Venemaa jaoks on Soome sõbralik riik keda kõnetatakse eesnime pidi. Kui tekib konfliktne olukord ja Soome osutub olevat täbaras olukorras olevaks, on “pantvangid”, keda pantvangistaja kõnetab eesnimepidi või lausa isiklikult tunneb palju soodsamas seisu, kui pantvangid kes anonüümsed või lausa vaenlased.
Eesti kõnnib Venemaa poliitikaga õhukesel jääl ja kui jää praguneb ning murdub on meie saatus otsustatud, Soome strateegiline positsioon on palju mitmekülgsem ja saatuslikul tunnil enam valikuvariante.

Mitte-kringel 5 tundi tagasi

Soome ei peagi Venemaaga kiusu kiskuma! Venemaaga ei kisu kiusu ka Eesti, Läti ega Leedu!
Venemaa ise on see, kes naabritega kiusu kisub ja kes neile territoriaalseid pretensioone esitab. Eestilt rebiti äta Setumaa ja Lääne-Ingerimaa; Soomelt Karjala kannas; Gruusialt Abhaasia ja Lõuna-Osseetia; Moldovalt Transnistria; Ukrainalt Krimm ja nn Novorussia jne, jne, jne.
Sellises olukorras ei päästa mingi pugemine Venemaale, kui see pugemine pole just täielik ja lõpmatu sõltumine Venemaast – tema poliitikast ja majandusest. Vaid sel juhul võib Venemaa tollele riigile säilitada sisemise omavalitsuse, nagu näiteks Soomele, Valgevenele, Armeeniale, Mongooliale. Ent mingi tegelik iseseisvus see enam pole – eriti maades, kus on arvukas vene elanikkond. Sama koges ju näiteks ka Ukraina Janukovõtši ajal – sellest rahva protest tekkiski.
Eesti poliitika pole mitte Venemaaga vimma kiskumise poliitika, vaid paratamatu liikumine Läände olukorras, kus Venemaa jõuga pressib peale oma tahtmisi ja ida-mentaliteeti.
Soome on aga selges sõltuvuses Venemaast.

Kringel 3 tundi tagasi

“Soome on aga selges sõltuvuses Venemaast.” – otse vastupidi, Soome poliitiline suveräänsus ja valikuvabadus oma poliitikaid kujundada on oluliselt suurem, kui Eestil. Eesti kogu välispoliitiline kontseptsioon sõltub Venemaast, valdav osa meie välispoliitilistest otsustest on sõltuvuses Venemaast – me ei ole oma poliitikas vabad. Kui Venemaa köhatab ja Venemaal on mingi probleem kuskil nt Gruusias või Ukrinas – on Eestis sisuliselt juba paanika – vot nii sõltuvad oleme. Piltlikult, kui USA osutuks uueks Staliniks ja Hitleriks, kes paneb toime inimsusvastaseid-, sõja- või muid kuritegusid, siis Eesti tänane välispoliitiline kurss sunnib USA “väärtustele” kaasa kiitma, osa võtma, või parimal juhul vait olema.

Kummaline 5 tundi tagasi

Jätke Soome rahule!See riik oskab raskes olukorras käituda ja ka ennast kaitsta.Selle asemel, et Soome kallal iriseda, peaks püüdma hoopis temalt eeskuju võtta, kuidas suure naabriga läbi saada ja kasulikult äri ajada, mis aga ei tähenda enda mahamüümist.Mõelge veidi: kui Soomet poleks, mida teeksid meie ligi 100 000 inimest, kellele Soome tööd ja peavarju annab?Millest need inimesed elaksid ja millega oma peret toidaksid-oma riik ju ei hooli?Ja nüüd kobisevad need alatud tüübid Soome kallal.Eilses Vaba Mõtte Klubis ütles Ignar Fjuk, et Eesti mitte ei klähvi USA ja teiste lääneriikide sabas Venemaa kallal, vaid on ise esiklähvija ning venelased peavad väikest Eestit üheks peamiseks vaenlaseks.Kas see on normaalne?Millele meie ideoloogid loodavad?Kas Artikkel 5 on nende pead lõplikult segi ajanud?

Postitas EIP tebetoimkond

897 total views, 8 views today

Print Friendly

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>