Vello Leito: Miks tuhanded töökorras tankid roostetama jäetakse?

Viimatel aastatel on meediast aeg-ajalt tulnud teateid, et Venemaal on n.ö metsa alla roostetama jäetud tookorras tanke sadade/tuhandete kaupa. Eriti vägev on aga uudis, mis tuli seoses Ukraina sündmustega http://forte.delfi.ee/archive/print.php?id=68175969 :

PILDIS ja VIDEOS: Ja seal see Ukraina tankivägede kuulsus roostetabki,

www.FORTE.ee

05. märts 2014

Kui NSVLiit lagunes, võttis Ukraina üle ka oma territooriumil olnud nõukogude tankiväed ja sõjatööstuse, kuid Harkivi (vn Harkovi) lähistel seisma jäänud tankiremonditehase hoovi jäi roostetama muljetavaldava suurusega tankiarmee – ligemale 450 tanki.

Fotograaf, nimega Pavel Itkin suutis valvuritele märkamatult sellele tankide surnuaiale hiilida ja tehtud pildid internetti laadida. Oma kõrgajal remontis Harkivi tankitehas 60 tanki ja 55 tankimootorit kuus, aga külma sõja järel ei näinud Ukraina nende järele vajadust ja nii nad sammalduvadki igaveseks unustatuna kohalikul platsil. 1991. aastal oli Ukraina käes korraga 6500 tanki, nüüd on sõidukõlbulikke umbes 700, ülejäänuid tulebki otsida “tankikalmistutelt. Ja metallivargadki pole jaole saanud?“

Niisiis, et ei nähtud enam vajadust! Aga täpselt nii see ongi – tänapäeval pole tankivägedel Euroopa pinnal mingit rakendust, vaid piiratud kohalikel (karistus)operatsioonidel on neist tolku. Aga IRL ja Laaneots panikeerivad, et valitsusvahetusega võib Eestil tankide ost ära jääda (http://www.postimees.ee/2718572/irli-ettepanekud-reformierakonnale-tankid-haldusreform-ja-uksikvanemate-elatisrahafond ):

IRL on seisukohal, et oluline on vajalike reformidega sihikindlalt edasi minna selmet neid populistlikel kaalutlustel vältida või hoopis tagasi pöörata. Reformid on eelduseks pikaaegsele majanduskasvule ja inimeste heaolu tõusule. Sellest tulenevalt kutsume teid jätkama valitsuskoostööd lähtudes järgmistest põhimõtetest:

1. Eesti julgeolekupoliitika jätkumine, mille keskseteks elementideks on:

a) kaitsevõime kasvatamine eesmärgiga kiiresti välja arendada soomusmanöövervõime ning hankida tankid ja jalaväe lahingmasinad;

… .“

Kuid objektiivne tõde on alati olemas, ka selle kohta, kas tanke vaja oleks või siis mitte. Kaasaja sõjapidamises ja konfliktikäsitlemisel on II Maailmasõja järgsel perioodil toimunud kaks kvalitatiivset muutust kui Läänt silmas pidada:

- seoses aatompommi kasutuselevõtmisega muutusid suurriikidevahelised sõjad praktiliselt mõeldamatuteks;

- ja raketitehnika plahvatuslik areng muutis ka riikidevaheliste sõdade olemust põhimõtteliselt, nii et tavarelvastusega sõjad riikide vahel muutusid samuti samahästi kui võimatuteks – asjad pannakse paika hoopis teistsugusel viisil.

Viimase kohta on üks iseäranis sensatsiooniline tekst http://www.postimees.ee/1092574/sojavae-juhataja-rootsi-peaks-runnaku-korral-vastu-vaid-nadal-aega internetist võtta. Väljavõte sellest: „Rootsi kaitseväe juhataja Sverker Göransoni sõnul on riigi võimekus kaitsta end sõjalise rünnaku vastu nii kesine, et vastu suudetaks pidada maksimaalselt nädal aega.“

Vaid mõned nädalad hiljem avaldas samahästi kui identse seisukoha Soome kaitsjõudude juhataja ning „i“ täpistas vahetult peale seda Soome sõjandusekspert kes avalda imestust, et kui jõudu on, kas siis enam mõistust polegi vaja, või mis! Sest Soome kaitsevõime kustutaks näiteks Venemaa juba paarikümne minutiga … kui ta seda tahaks – Soome tehtaks tummaks ja pimedaks väikese arvu rakettidega, mis tõmbavad maha piiratud arvu kõrgepingeliini poste. Raketid on tänapäeval nii täpsed, et nendega võiks ükshaaval langetada puid metsas. See pole enam sovetiaeg, mil koolitati eraldi formeeringuid kõrgepingeliinide õhkulaskmiseks kohapeal.

Nii, et milleks Eestile tankid? Endine kaitseväe juhataja Ants Laaneots (http://www.postimees.ee/2719714/laaneots-tankidel-on-jalavaelastele-tohutu-moraalne-tahtsus): „«Tankidel ja soomusmasinatel on tohutu moraalne tähtsus. Kui jalavägi ees tunnetab, et taga on soomusmasinad ja suurtükid, siis see on moraalselt midagi muud, kui nad teavad, et seal on pisike kahur või hoopis mitte midagi,» ütles Laaneots.“ Väga südamlik! Ainult, et kelle vastu need jalaväelased lõppude-lõpuks siis ikkagi lähevad, kas Vene armee vastu, või lähevad Venemaale kallale? Võimatu, Venemaa ei tule sõjalise elavjõuga vaid raha ja poliitiliste ülesostmistega. Venemaa ei kuluta Eesti vastu ainsatki raketti ega (oma) inimelu.

Kaitsepoliitilist meelelahutust pakuvad teisedki, Kaitseväe juht Riho Terras: „NATO väed on kohal täpselt nii kiiresti, kui vaja“. Eerik-Niiles Kross: „Kui Venemaa peaks tõesti Eestit ründama, siis tähendaks see sõda suurriikide vahel.“ Kui keegi tahaks olla prohvet, siis võib ta rahulikult kuulutada, et enne tuleb Valge Laev kui NATO Eestit kaitsma sõjas Venemaa vastu. Ja tal oleks õigus.

Aga mis see veel on, kas Kalevipoeg on koju tulnud!? Õhtuleht Online, 07.03.2014, Martin Helme artikkel: „Eestit kaitseb vaid Eesti ise,“ ja selle seest: „Eelkõige tuleb loobuda naiivsest usust, et keegi tuleb meid kaitsma. … Teiseks peame kohe täna täitma ära oma suuremad riigikaitse lüngad ning hankima endale korraliku soomusväe, õhutõrje ning rannakaitse.“

Ent miks siis IRL ja selle mõttekaaslased (EKRE) ikkagi räägivad tankidest. Võtme mõistmiseks annavad ühe endise Eesti eurosaadiku sõnad. Kui temalt küsiti, et kas eesti rahvas on rumal? Too vastas, et eesti rahvas ei ole rumal, vaid on väga rumal. Tõepoolest, kohe vääramatult on Eestis inimesi, kes on „väga rumalad“, kelle jaoks eelpool toodud illustratiivne retoorika on kui psühhedeelne ravim karmi tõe nägemisest tuleneva vapustuse vastu. Aga samas on ka neid, kes selliseid väiteid peavad inimväärikust alandavaks. Seega: IRL ja selle mõttekaaslased lähtuvad eeldusest, et valijate hulgas on „päästva NATO“ ja „sõda suurriikide vahel“ retoorikat pooldavaid narkomaane rohkem kui neid, kes peavad kõiki sarnaseid mantrasid vaid ebameeldivat tõde peitvaks poliitiliseks ajupesuks, veendumuspõhise orjade klassi tootmiseks.

Vello Leito

10.03.2014

1,672 total views, 2 views today

Print Friendly

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>