Vello Leito: Eesti maa- ja loodusvarade kohta kirjutasin juba 13 aastat tagasi …

Järgnev peatükk on võetud minu raamatust: “Euroopa Liit tagantvaates, Vello Leito, Tallinn, 2000.” Olen uhke selle üle kui täpse analüüsi ja prognoosi suutsin teha juba 13 aastat tagasi. Ent seda ei suutnud isegi mina välja nuhkida, millised kildagaasi varud on meie maapõues 4 km sügavuses!

3.3.  MILLEKS VAJATAKSE EESTIMAAD?

Ühelt poolt meile püütakse selgeks teha, et praegust suurriikide polii­tikat iseloomustab transparentsus, läbipaistvus, sest demo­kraatlikud riigid ei saavat teha teise riigiga kokku­leppeid mõne kolmanda riigi suhtes, T.H. Ilves välis­ministrina. Ja teiselt poolt meile väidetakse, et: “Reaalsus on selline, et Ameerika ei päästa Eestit, veelgi enam, teid on pide­valt maha müüdud kui mängu tulevad suuremate huvd,” estofiil Paul Goble. Järelikult tuleb niimoodi välja, et meie müük peaks toimuma transparentselt, ehk teisi­sõnu – avalikult.

Kuid selleks, et müüa, peab leiduma ostja. Kas Eesti on üld­se midagi väärt, et keegi teda osta tahaks? Või on ta “tillu­ke, tähtsusetu ja hoomamatu”, nagu teab Enn Soosaar. Üks võimalik valim Eesti suurimatest, ainult füüsisega seotud rikkustest on selline:

  1. Eesti on kahe eriti kaaluka kontinendi põkkumis­piir­kond, seetõttu kõrgstrateegiline, nagu Pana­ma, Gibral­tar, Suess, Singapur, Iirimaa, jne. Viimased on teiste konti­nen­tide põkku­mispunktid. Kuid Eesti on ka kahe olulise geopoliitilise ruumi vaheruum, seetõttu omab geopoliitilist potentsiaali, mis on piisav geopoliitiliseks maailmariigiks tõusmiseks. Seetõttu on meie arengupotentsiaal veelgi oluliselt suurem kui näiteks Singapuril, kus viimase 35 aasta jook­sul on majandusareng olnud 8% aastas!

  2. Eesti kaudu läheb ökonoomseim transiidimaršruut, nafta transiidi puhul on kokkuhoid kuni 15% kõikide teiste maršruutidega võrreldes. Euroopa logistikute arvutused on näidanud, et transiidi jaotuskeskuste ületoomine Hollandist Ida Saksamaale vähendaks jaotuskulusid 6-8%. Ja pürgimus liikuda veelgi rohkem ida suunas jätkub. Milline kasum saadaks aga siis kui osa jaotuskeskustest tuua Baltikumi, Eestisse? Igal juhul on üks õigetest vastustest selline – väga suur.

  3. Paldiski sadam on looduslike tingimuste poolest parim Balti basseini idakaldal, praktiliselt jäävaba oleku ja suure sügavusega otse kalda lähedal. Sadam on sobiv suurte mahuvedude korral. Ja vägevat huvi Paldiski sadama vastu kiirgabki igast ilmakaarest; ameeriklaste endi suust on olnud kuulda, et Ameerika on huvitatud Paldiski sadamast rohkem, kui kogu ülejäänud Eestimaast kokku. Ärgu eksitagu kedagi see, kui kuskilt ametiredeli pilvepiirilt kostub vastupidist: nende jaoks on ju ikka Eesti vaene, väeti ja vähetähtis ning ilma Euroopa Liiduta hakkama ei saa!

  4. Sadam ilma raudteeta pole siiski see päris sadam. Selles mõttes on Eesti infrastruktuur põhimõtteliselt hea, ehkki tehniliselt amortiseerunud. Suund Paldiski-Tallinn-Petseri, edasi Polo­go­je ja Jekaterinburgi kaudu Kagu-Aasiasse on eriti perspek­tiivne (lisa 2).

  5. Eesti on hea lennundustransiidiks. Meil on sellised lennu­väljad nagu Ämari, Tapa, Raadi, Pärnu. Neist Ämari üksnes 15 km kaugusel Paldiski sadamast.

    NB! Olgu järgnevale sissejuhatuseks eriliselt rõhutatud, et Eesti maapõuerikkuste suhtes antud hinnangud käivad ressur­si­potentsiaali kohta, et hinnang pole antud kitsalt tänase päeva maailma ressursinõuet arvestades. 21. sajandit peetak­se üsna üksmeelselt ressursside ammendumise sajandiks, kus miski ei jää lõppkokkuvõttes kasutamata. Ka Eestis. Küsimus on vaid selles, kas Eesti maavarasid kaevandavad teised või meie, või siis meie koos teistega rahvusvaheliste ühisprojektide alusel vastastikku kasulikel tingimustel.

  6. Meil on Euroopa suurimad põlevkivivarud, tarbevaruga 2,3 miljardit tonni, kusjuures per capita arvestuses on Eesti selles osas maailmas kõige rikkam.

  7. Kuid meie suurimaks maavaraks ei ole ilmselt mitte põlevkivi ega isegi mitte fosforiit, kuigi ka viimase väärtus on tähelepanuäratavalt suur. Ainuüksi Rakvere maardlas on fosforiiti 6 miljardit tonni. Pole midagi imestada, et fosfo­riidi­sõjas viskus ambrasuurile endine eurominister Endel Lippmaa, sest kaevandamine NL poolt ei olnud tol ajal enam tark tegu, kaevandamine oli juba siis ette nähtud Eu­roopa Liidule. Märkus: sobiva keskkonnaohutu tehno­loogia pärast pole vaja muretseda, Läänes on see olemas.

  8. Meie suurimaks maapõuerikkuseks on tõenäoliselt siiski fosforiit kompleksselt kaevandatuna koos diktüoneema­argilliidiga (diktüoneemakilt, üks põlevkivi liikidest), mida on Eestis tarbevarudena kirjas 60 miljardit tonni. See aga on lausa müstiline kogus.

Ühelt poolt on diktüoneemakilt kasutatav kohaliku kütusena, kuigi ei kuulu väärtuslike kütuseliikide hulka (samas tuleb aga teada, et maailmas on kiiresti levimas vähese toimeainesisaldusega energiakandjate kasutuselevõt­mine). Seepärast moodustabki tegeliku rikkuse fosforiidi ja diktüoneemakilda üheaegne, kompleksne ärakasutamine. Ainuüksi Toolse fosforiidi leiukoha diktüoneemakildas sisaldub arvestusliku reservvaruna 27 149 tonni uraani, 57 000 tonni molübdeeni, 147 000 tonni vanaadiumi. Lisaks neile tuleb kaeverikkuste hulka arvata loomulikult ka fosforiit ja kilt ise. Kabala kaeveväljas on prognoosvaruna stront­siumi 851 300 tonni, transuraanide prognoosvaruks 237 400 tonni, jne, “Eesti maapõuerikkusi”, R. Raudsepp jt, 1993.

Pole mingil juhul usutav, et NL aegadel kavandati üksnes fosforiidi tootmist, sest kaasnevad rikkused haruldaste metallide kujul on hoopis suurema väärtusega. Kui juba NSVL, maavarade poolest kõige rikkam riik maailmas, kavandas mastaapseid kaevetöid Rakvere maardlas, siis on see tõestus selle kohta, et põhjust oli.

Kohe peale Euroopa Liitu astumist käivitatakse meie kõigi aegade äriprojekt haruldaste metallide, fosforiidi ja energiakandja komplekseks tootmiseks. Mõistagi ei tööta selline projekt Eesti võimaluste baasil (ega huvides).

Kiil

Saksa sõjajõud saavad olema ametis hoidmaks lahti turge ja ilma igasuguste takistusteta vaba juurdepääsu toorainetele kogu maailmas,” kindral Klaus Naumann, Saksamaa NATO-jõudude ülemjuhataja, Der Speigel, mai, 1999.

9. Eesti põllud on välja puhanud, n.-ö keemiavabad, vähe­malt hea põlluviljakusega. Maapiirkonnad on sisuliselt asus­tamata ja ideaalsed Euroühendriikide latifun­diumi põllu­ma­janduse käivitamiseks üleöö. Seepärast oligi peapõh­juseks, miks maareform uputati legalismi imelissse maailma, et ELga liitumise järel oleks ma korruptiivsuse haardeulatuses, süm­­bool­se hinna eest angroo kokkuostmiseks välismaa­laste poolt.

Kiil

Käesolevas on kasutatud sõna legalism tähenduses: range seadusetähest kinnipidamine, pedantsus seadusandluses, mille varjatud eesmärgiks on seaduse toimivuse halvamine või korruptiivne suunamine.

Tõsi on aga see, et hea parlament on selline, mis töötab hästi – võtab vastu häid seadusi õigel ajal. (“Häid” – st vajalikke ja normtehniliselt korralikke.),” Lauri Vahtre, ES, 22.11.1994. Selline on tüüpiline legalism, tähtsaks peetakse vaid normtehnilist külge, töövõime- ja eesmärgikesksust eiratakse.

10. Meil on 2 016 600 ha metsa, puiduvaruga 277 milj. tm, aastase raiemahuga erinevate hinnangukriteeriumite alusel 5-9 miljonit tihu aastas.

  1. Eestis on üks kahesajaviiekümnendik (!!!) kogu planeedi turbavarudest – ca 1 miljon ha turbarabasid, millest aiandus­tur­ba­rabasid kokku 100 000 ha. Eesti ja Läti aiandusturvas on aga maailmas üks kvaliteetsemaid!

  2. Eestis on dolomiiti ja lubjakivi 150 miljonit kuupmeetrit, ravimuda 3,1 miljonit tonni, Maardu maardlas 270 miljonit kuupmeetrit väga kõrgekvalteedilist musta graniiti, jne.

  3. Aga kui teha võrdlus Lääne Euroopaga, siis meie loodusvarad on lausa erandlikud: kalavarud, ulukid, puutu­matu loodus, 930 suurema kui ühehektarilise pindalaga järve jne.

  4. Ning nimetatud võrdluses kõige suurema loodus­va­rana: peaaegu kogu vabariigi ulatuses kristallselge põh­ja­vesi.

*

Nii et on küll mida osta ja müüa. Tõnu Õnnepalu väidab aga vastupidist, SL, 11.10.1997: “Eesti riigil pole ei naftat, gaasi ega üldse mingeid hinnalisi loodusvarasid, mille abil kasvõi kitsas ülemkihtki saaks hästi elada.” Selle kohta saab öelda vaid niimoodi: tegemist on Eestimaa mõnitamisega, tõe salgamisega.

Täiendavalt tuleb lisada, et Eestis on ka rikkalik raua­maagi leiukoht Jõhvi lähedal (Eesti maapõuerikkusi, lk 37), kus rauamaaki rohkem kui pool miljardit tonni. Maardla asub vaid 5 kilomeetri kaugusel merest, lasund on kompakt­ne, maak kergesti rikastatav ja sisaldab keskmiselt 31,5% rauda. Puuduseks on asjaolu, et ilmselt pole tasuv lahtine kaevan­damine, sest maagikihid algavad 100 meetri sügavuses. Kas ka rauamaak on meie strateegiline rikkus või mitte, pole prae­gu lõplikult mulle selge, kuid on teada, et enne sõda oli kaevanduse avamiseks projekt valmis ja laenurahadki valmis vaadatud. Küll aga on ilmne, et jutud üksnes sooraua olemas­olust Eestis on hämamine, mis kisub vägisi mõtted sinna­kanti, et on ikka küll, nii strateegiline maavara kui rikkus.

Ja veel. Euroopa Liitu astumise jah-meeste üks enimkasu­tatav argument on see, et meie ei saavat jääda Norra kombel ise­seisvaks, kuna meil pole naftat, neil aga on. Tähtis on sel­le kohapealt teada, et Norra nafta on eriti raskesti maapõuest kättesaadav, vaid maailma kõige kõrgem kvaliteet teeb tootmise tasuvaks. Silmas pidades kui palju maksab üks naftaplat­vorm ning millised ülimahukad investeeringud tehti Norra naftatöös­tusse, võib öelda, et meie maavarad, ka raud, on kui taevast otse taldrikule kukkunud aurav pardipraad vabahärra Münchauseni muinasjutus. Meie kõiki rikkusi, sealhulgas maavarasid ja geopoliitilist potentsiaali silmas pidades, ning rahvaarvugi arvestades, võib öelda, et Eestimaast rikkamaid maid maailmas palju ei ole. Igal juhul pole selliseks maaks Norra. Eestimaa kuulub kümne maailma kõige rikkama (per capita) maa hulka.

On viimane aeg avada silmad.

833 total views, 1 views today

Print Friendly

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>