Mida on Eesti Iseseivuspartei seni öelnud Euro-Vene piirilepingu ratifitseerimise kohta

Kõikide Eesti meedias seni avaldatud tekstide hulgast kõige adekvaatsem on ilmselt EIP15. juuni 2005.a. avaldus:

 

EESTI ISESEISVUSPARTEI PÖÖRDUMINE EV RIIGIKOGU

POOLE SEOSES EESTI-VENE PIIRILEPINGU RATIFITSEERIMISEGA

Eesti Iseseisvuspartei teavitab:

1. Kolme suurriigi poolt ettekäidud, süsteemselt pealesurutud ning Isamaaliidu poolt 1992-95 käivitatud genotsiid eesti rahva vastu koos rahvusliku majanduse hävitamise ja meedia ülesostmisega on sihikindel, hästi läbimõeldud programm riigi ja rahva aeglaseks hävitamiseks, mille eesmärgiks on kätte saada Eestimaa ülikõrgstrateegiline territoorium tegemaks sellest multinatsionaalse arengupiirkonna, maailma esikümnesse mahtuva arengupiirkonna, kus eesti rahvas on riiklusvõimetu põlisrahvus – nn aborigeen.

2. Selle plaani realiseerijad, kolme suurriigi ja väliskapitali käepikendused riigikogus ja valitsuses eksivad peamises: plaani õnnestumise korral Eesti territooriumit ei assimileeriks mitte EL, vaid esmajoones Venemaa. Ning see toimuks juba 10. mail k.a käiku latud nelja ühisruumi, aga samuti viisavabaduse kaudu avanevate võimaluste läbi – Venemaa saaks kontrollimatud võimalused üles osta majandus, kinnisvara ja territoorium, ning seejärel assimileerida eesti rahvus. Ühisruumid ja viisavabadus on sisuliselt sama, mis assotsieerunud liikme staatus. Nii nagu EL suutis sellises seisundis teha, mis tahtis, seda enam suudaks seda Venemaa. Erinevalt sõjalisest okupatsioonist, mis alati kunagi lõpeb, on selline ülevõtmine pöördumatu.

3. Euroopa Liidu poolt seati piirilepingu sõlmimine 25.11.2004 Haagis toimunud president Putini ja EL liidrite vahelisel kohtumisel tingimuseks viisavabaduse andmisel Venemaale. Siit selgub ka, miks Venemaal üleöö, selle sõna otseses tähenduses, tekkis raevukas huvi piirilepingu sõlmimise vastu. Seetõttu saab tekkinud olukorras piirilepingu ratifitseerimist käsitleda üksnes Eesti teadliku ja vabatahtliku äraandmisena, mis võrrelduna 1939.a. baaside lepinguga on veelgi reetlikum, sest baaside leping toetus Tartu rahulepingule, piirileping aga mitte.

4. 18. mail k.a allkirjastatud piirileping on põhiseadusega vastuolus. § 122 sätestab: „Eesti maismaapiir on määratud 1920.a. 2. veebruari Tartu rahulepinguga ja teiste riikidevaheliste piirilepingutega.“ Tegemist on vaidlustamatult minevikuvormiga.. Teiste piirilepingute all mõeldakse piirilepingut Lätiga, sest ka see oli määratud enne põhiseaduse vastuvõtmist. Et põhiseaduses on mineviku- ja tulevikuvormi käsitletud täpselt, on tõestaud seeläbi, et vee- ja õhupiiride kohta on kasutatud väljendit, et need ‘määratakse’, s.o seda tehakse tulevikus. Kuna allkirjastatud piirileping ei toetu Tartu rahule, on see põhiseadusvastane.

EV Põhiseaduse § 23 lg 1 sätestab, et „Eesti Vabariik ei sõlmi välislepinguid, mis on vastuolus põhiseadusega.“ Kui riigikogu soovib ratifitseerida allkirjastatud piirilepingut, mis käesoleval juhul on õigustühine, siis tuleb enne seda korraldada referendum põhiseaduse muutmiseks saamaks pädevuse selle ratifiteeerimiseks.

Eesti Iseseivuspartei nõuab:

1. Piirilepingu ratifitseerimisest loobumist.

Seda vähemalt niikaua, kuni on loodud iseseisev ja konkurentsivõimeline rahvuslik majandus, ilma milleta pole riigi julgeolek ja eesti rahvuse allesjäämine isegi teaoreetiliselt võimalik. Aga samuti lahendatud Setomaa probleem, saavutautd Tartu rahu mõlemapoolne uus tunnustamine ning loodud tingimused uueks taasiseseivumiseks.

2. Uut referendumit EL küsimuses.

Seda sellepärast, et olukord on põhimõtteliselt muutunud. Euroopa Liiduga liitumise eel oli ainuke võimuda kandvaks argumendika see, et EL liikmelisus kaitseb meid Venemaa eest. Täna on aga selge, et olukord on just vastupidine, et oma survega nullib igasugused meie võimalused kaitsta end Venemaa vastu. Seetõttu on selga ka see, et hävingule vastu seista on võimalik vaid iseseisva tugeva rahvusliku majandusega riigina, mis tagab enda julgeoleku oma võimsa geopoliitilise potentsiaali ärakasutamise kaudu, vabatahtlikult täites meie kohustuslikku geopoliitilist missiooni kontinentide ja geopoliitiliste ruumide vaheruumina.

Eesti Iseseisvuspartei moraalne hinnang:

1. Riigikogu on ainuisikuliselt vastutav selle eest, et Venemaaga hirmutades sunniti eesti rahvas Euroopa Liitu olukorras, kus oli hästi teada, et EL ja Venemaa ühinevad, lahtine on vaid selle vorm. Ning nüüd ongi selgumas, et Eesti on sisenemas Venemaaga ühisruumi n.ö omal vabal tahtel. On sündimas see, mida rahvas kõige enam kartis. Selline lõksumeelitamine on riigikogu teadlik poliitka. Ratifitseerimine oleks uskumatu salakavalus oma kodumaa ja rahva vastu, ning avaks EV Põhiseaduse § 54. sisalduvad õigused kõikidele eesti kodanikele.

2. Silmas pidades seda, et Venemaa on juba kahel korral ebaõnnestunud Eesti assimileerimises, siis on endastmõistetav, et uude avanevasse võimalusse territooriumi ülevõtmiseks ja rahvuse assimileerimiseks suhtutakse seekord erilise kättemaksutahtega.

3. EIP ei võta enda kanda süüd ajaloo ees, sellepärast pidasime vajalikuks käesolevat informeerimist, hoiatamist ja lahendi pakkumist, et ükski riigikogu liige ei saaks kunagi öelda, et ei mõistnud olukorda, või et keegi ei informeerinud ega hoiatanud õigeaegselt. Samuti peame oma kohuseks juhul kui riigikogu piirilepingu ratifitseerib, teavitada maailma riigikogu demokraatiavaenulikust tegevusest, samuti anda käesolev pöördumine arhiveerimisele, sealjuures Eesti Kaitsepolitsei arhiivis.

Eesti Iseseisvuspartei vanematekogu, 15. juuni 2005. a.

Juriidilise täpsuse ja fundametaalsuse osas ei jää sugugi alla ka EIP pressiavaldus:

Eesti Iseseisvuspartei deklaratsioon kavandatava Eesti-Vene piirilepingu kohta

Eesti ühiskonnas on tekkinud kahetsusväärselt palju erinevaid arusaamu kavandatava Eesti-Venemaa piirilepingu ratifitseerimise osas, selle mõju osas Tartu rahu kehtivusele. Leidub hüsteerilisi arusaamu, et juhul kui ratifitseerimisel EV Põhiseadusega määratud lõikudes täpset kokkulangevust ei ole, siis toob see endaga kaasa ka Tartu rahu kehtetuks muutumise.

Eesti Iseseisvuspartei deklareerib, et Tartu rahuleping on 2. veebruaril 1920 Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel Tartus sõlmitud rahvusvaheline leping, millega lõpetati Vabadussõda, määrati Eesti riigi idapiir ning Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi eksistentsi ja selle iseseisvust. Seda kinnitab fakt, et Tartu rahuleping on võetud ÜRO kehtivate rahvusvaheliste lepingute registrisse nr 11LTS29 all.

See tähendab, et ükskõik millise uue piirilepingu sõlmimisel Vene Föderatsiooniga on aprioorselt kohustuslik lähtuda Tartu rahulepingust, ilma selleta ei saa jõustada ühtki uut, ega kanda seda ÜRO rahvusvaheliste lepingute registrisse. Seega kavandatav piirileping peab oma tekstis lähtuma lepingust nr 11LTS29 ja see peab olema uue piirilepingulepingu teksti sisse kirjutatud.

Siinjuures tuleb kõiges aluseks võtta enne 1940. aasta riigipööret kehtinud EV Põhiseadus, mille § 2 sätestab: „Eesti riigi maa-ala on lahutamatu tervik“, ja selle § 122 sätestab: „Riigi piire võib muuta ainult Põhiseaduse muutmiseks ettenähtud korras kinnitatud välislepingutega.“

Olgu rõhutatud, et ekslik on õiguskantsleri poolt väljakäidud väide, nagu poleks piirileping põhiseadusega vastuolus, kuna põhiseadust võivat tõlgendada nii, et § 122 lubab Tartu rahu teiste lepingutega muuta. Kavandatava piirilepingu näol pole tegu lepingumuudatusega (amendment), sest viimane saab olla vaid juhul, kui on viidatud algdokumendile – Tartu rahulepingule. Viide aga puudub.

Seega ei midagi keerulist: kavandatav uue piirilepingu ratifitseerimine pole seaduslikult võimalik. Kuid uus riigipööre riigikogu poolt on muidugi võimalik.

 Edastatud: BNS, ERR, Delfi, Postimees, Õhtuleht, Kanal2, TV3, Äripäev, Maaleht.

 Eesti Iseseisvuspartei juhatus

26.07.2013

_______________

EIP teabetoimkond

1,080 total views, 1 views today

Print Friendly

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>