Liitriik tuli juba koos Maastrichti lepinguga, Ojuland!

Ojulandi artikkel http://arvamus.postimees.ee/2051236/kristiina-ojuland-kumme-aastat-hiljem sisukäsitlust ei vääri, küll aga pälviks selles kasutatud ajupesu meetodid analüüsi. Kuid erilist tähelepanu väärib siiski kommentaariumis Tõnis Siimu poolt tehtud viga, milles ta väidab, et iseseisvuslased said 100 korda vähem ressursse oma selgitustööks. See on üliraske viga, sest tegelikult said iseseisvuslased vaid mikroskoopilise osa, piltlikus väljenduses suurusvahekorras nagu sõrmkübar Tallinna teletorni kõrval. On olemas ka ametlik info, vt raamat: „Ei? Jaa? – Euroväitluse alused“, Tallinn, 2001, lk 103:

Euroinfo telefoni andmetel (vastus 2001/03/13 kell 13:23) on alates 1992.a. tehtud nii välisabina kui otsese eelarvelise kuluna Euroopa Liiduga integreerumisele Eestis kokku kulutusi summas 3,125 miljardit krooni. Selle summa sees on 2,916 miljardit krooni välisabi ja 0,209 miljardit krooni riigieelarvelisi otsekulutusi. Tegelik kulutuste tsase on suurem , kuna ei olearvestataud avaliku- ja erasektori kaudseis kulusid liitumiseelselt.“

Ja kui palju veel sellele lisaks kulutati aastatel 13.03.2001- 14.09.2003? Kas teist samapalju veel juurde???

Mainitud kommentaar:

Tonis Siim 14.09.2013 19:28

Suurejoonelisemat ja häbitumat ajupesu, kui seda tehti mõned nädalad ning vahetult enne 16.sept. 2004 euroreferendumit pole Eesti pinnal varem nähtud. Miks ajaloolased ei uuri seda, praegu leidub veel palju tunnistajaid! Tollaste arvestuste järgi kulutasid impeeriumimeelsed võimud europropagandaks – jah-sõna saamiseks 80-100 miljonit krooni, kusjuures suur osa ajupesuks mõeldud rahast tuli välismaalt. Iseseisvuslastel jätkus oma sõnumi propageerimiseks ligemale 100 korda vähem ressursse. Iseseisvuslastele teavitamiseks mõeldud väga tühised summad võimude poolt olidki mõeldud selleks, et jätta muljet, nagu oleks tegemist demokraatliku üritusega. Mitte ainult erameedia, vaid ka riigimeedia mängis ainult ühte väravasse ja tagus 90% ulatuses eurookupantide trummi. ETV ja riigiraadio saatejuhid ühinesid enamikul juhtudel impeeriumimeelsete arvamusliidritega ning ründasid arutelude ajal iseseisvuse eest kõnelejaid.
Kusjuures paljud iseseisvuslased mõistsid EU-ga ühinemise paratamatust, kasvõi sellest aspektist, et globaliseerumise ajastul saab ainult ühinenud Euroopa koos Venemaaga vastu seista Aasia (Hiina ja Inda) jt kiiresti arenevate piirkondade majanduslikule ekspansioonile ning Euroopat ning Venemaad ähvardavale ümberrahvastamise survele ülerahvastatud planeedi tingimustes.
Referendumil jah-sõna ütlemist takistas paljusid iseseisvuslasi impeeriumimeelsete kriitikavaba lähenemine EU-le, kui oodatud messiasele ja europaradiisile, tänu millele pidi ka Eestisse saabuma jõukus, küllus ning igakülgne heaolu nagu omal ajal NSVL-i astumise puhul seda pasundati. Euroajupesu puhul 2004. ei häbenetud järjekordselt ära kasutamast ka vene kaarti – hirmutamist Vene ohu aegunud versioonidega, et teil on valida emb-kumb – kas uuesti elu Siberi vangilaagrites või siis jah-sõna puhul – õnnelik elu europaradiisis. Iseseisvuslasi nimetati põlastavalt eurovastasteks. Euroliidu koosseisus pidi aga Eesti iseseisvus aina suurenema.
Ojuland on justkui sündinud valetaja, kes vaatamata samasugustele tempudele oma parteigenossede ees, valetab nüüd ka Eesti rahvale, kui räägib, et “Euroopa Liidu vastane kampaania oli osavalt organiseeritud ja seda toetati ka väljastpoolt Eestist…” Tegemist oli ju puhtalt üldrahvaliku vastupanukatsega, et ära hoida samasuguse mentaliteediga uude liitu astumist kui seda tehti 1940-ndal NSVL-i astumise puhul. Vaatamata impeeriumimeelsete jõudude suurele ülekaalule osaliselt see ka õnnestus, sest EU poolt hääletajaid oli elanikkonnast vaid natuke üle 40%, kuna paljud iseseisvuslased aimates lõpptulemust juba ette, ei läinudki seda inetut etendust kaasa mängima ja boikoteerisid referendumit.

-3 -1  +1 +18“

EIP teabetoimkond

14.09.2013

841 total views, 1 views today

Print Friendly

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>