Heiki Kortspärna 7.06.2013 avaldus EV õiguskantslerile

Eesti vabariigi õiguskantslerile

Heiki Kortspärna

 

AVALDUS

kavandatava Eesti – Venemaa piirilepingu ja õiguskantsleri

asjakohase seisukoha põhiseadusele mittevastavuse kohta

Eelmärkus

Ehkki senised riigikogud alates 1992.a-st on valitud põhiseadusevastase valimisseaduse järgi ning on seega olnud ebaseaduslikud, nagu on olnud ebaseaduslikud ka nende ebaseaduslike riigikogu koosseisude poolt valitud, määratud ja nimetatud ametnikud ja ametkonnad, kaasa arvatud õiguskantsler, olen sunnitud seda põhiseaduse vastasust kaitsvat toorest jõudu tunnistama de facto.

Kasutatud mõisted ja erinevused:

de ivre – mitte de jure või de iure, sest roomaladinas puudusid tähed J ja U

riikidevaheline – selle asemel kasutatav vaste rahvusvaheline on vigase tõlke tõttu sisuliselt eksitav, sest silmas peetakse riike või riiklikke üksusi, mitte rahvusi.

Päringu esitamisel olen kasutanud järgmisi allikaid:

1) Õiguskantsleri seisukoht piirilepingu sõlmimise kooskõlast põhiseadusega.

Esitatud 21.05.2013.

http://oiguskantsler.ee/et/oiguskantsler-piirilepingu-solmimine-on-kooskolas-pohiseadusega

2) Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vaheline Eesti-Vene riigipiiri leping.

Vastu võetud 18.05.2005.

Õiguskantsleri viidatud eelnõu puudub, ent välisministri avalikult esitatud teabe järgi piirijoone kulgemine 2005.a lepingus määratust ei erine.

https://www.riigiteataja.ee/akt/916751

3) Tartu rahuleping (Eesti Demokraatliku Vabariigi ja Venemaa Sotsialistliku Föderatiivse Nõukogude Vabariigi vahel).

Artikkel III.

Sõlmitud 02.02.1920.

4) Eesti vabariigi 1992.a põhiseadus.

§122

Hääletatud 28.06.1992.

Algul esitan endapoolse arutluse vastuolust, seejärel küsimuse.

Arutlus 1

Kavandatav piirileping on avalikkusele esitatud piirileppe nime all. Põhiseaduse §122 tunnistab ainult piirilepingut.

Mõisted lepe ja leping on vaatamata osalisele kattumusele oma tähenduselt erinevad nii eesti keeles kui ka paljudes tuntumates keeltes.

Näiteks valikulised vasted keeliti:

eesti lepe leping rahuleping

prantsuse accord traité traité de paix

inglise agreement treaty peace treaty

saksa Übereinstimmung Vertrag Friedensvertrag

vene соглашение договор мирный договор

portugali acordo tratado tratado de paz

jaapani 合意 goei 条約 jōyaku 講和条約 kowa jōyaku

1920.a rahulepingu sõlmimisel kasutas Venemaa pool mõistet мирный договор. 2005.a piirilepingu kohta on Venemaa pool kasutanud väljendit Договор о границе между Россией и Эстонией.

Eeltoodu põhjal järeldan, et mõistega lepe tähistatakse vähemtähtsat kokkulepet ehk põhimõttelisele kokkuleppele jõudmist, mõistega leping aga lõplikku riikidevahelist kohustavat kokkulepet ajalooliselt kestva üriku kujul.

Küsimus 1

Mille alusel olete samastanud selgelt erinevate tähendustega mõisted lepe ja leping ega ole leidnud vastuolu piirilepingu asemel kasutatava piirileppe ja põhiseaduses kasutatud piirilepingu vahel, ehkki oma seisukohas kasutate ka ise mõistet piirileping?

Arutlus 2

Oma seisukohas tõdete, et riigipiiri kulgemist on võimalik määrata lisaks Tartu rahulepingule ka teiste, sh Tartu rahulepingut muutvate piirilepingutega.

Tõdemuse esiosaga nõustun, sest kui üks põhiseaduses eraldi sätestatud piirimääratlus ei hõlma kogu riigipiiri, siis välistamise seaduse tõttu on loogiline, et ülejäänu jaoks on vaja teisi piirilepinguid.

Ei nõustu aga tõdemuse lõpposaga, et mingi piirileping saab muuta Tartu rahulepingut. Igasugune rahuleping, kaasa arvatud Tartu rahuleping on ajalooline ürik ning tervikuna ajas muutmatu. Ajalooliste tõikade omakasu huvides tagantjärele ümberkirjutamist nimetatakse ajaloo võltsimiseks, samas enesestmõistetavalt ajalugu ennast muutmata. Rahuleping käsitleb lepingupoolte vahel sõjategevuse lõpetamist ning on lepingu täitmisel oma olemuselt pöördumatu ehk lex retro non agit. Tartu rahuleping ei kuulu enam muutmisele sub modo.

Et Tartu rahuleping koosneb mitmest eraldi käsiteldavast osast, siis käesoleval juhul tuleb temas rahu kehtestamisest eristada piirimääratluse osa. Piirimääratluse lahutatus ei anna aga õigust teda suvaliselt moonutada, sest selle välistab põhiseaduse §122 sõnastus, mis viitab tollasele piirimääratlusele kui tervikule. Põhiseaduse sõnastuses puudub näiteks sõna osaliselt, mis lubaks rahulepingus määratletud piirijoonest alles jätta vaid meetri.

Põhiseaduse §122 sätestab: Eesti maismaapiir on määratud 1920. aasta 2. veebruari Tartu rahulepinguga ja teiste riikidevaheliste piirilepingutega.

Tartu rahulepingus pole aga maismaapiir määratud ei osaliselt, tingimuslikult, mitmetähenduslikult ega ajas muutuvalt. Järelikult saab Tartu rahulepingus määratletud piirijoont muuta ainult põhiseaduse §122 muutmise järel ehk – kavandatav piirileping on vastuolus põhiseadusega.

Ma ei tea, kuivõrd tugev olete mereoloogias, või kas Te seda üldse olete õppinud, ent Teie võimalikku võhiklust võimendamata lühidalt: mingi terviku osa ei saa olla samane tervikuga (keskharitule arusaadavalt: kui A+B=C, kus A≠0 ja B≠0, siis A≠C ja B≠C). Avaldan lootust, et suudate hea tahtmise korral oma tutvusi ära kasutades (siin pole see etteheide) leida mõne pädeva loogiku, kes teeb Teile ilma sõnadega mängimata selgeks osa ja terviku suhted.

Selgusetaotlemise huvides toon veel ühe näite:

Põhiseaduse §7 sätestab: Eesti riigivärvid on sinine, must ja valge. Riigilipu ja riigivapi kuju sätestab seadus.

Jättes kõrvale ebaõnnestunud mõiste riigivärvid (peaks olema: tunnusvärvid) ning eeldan, et Te ei vaidle vastu, kui oletan, et riigilipu seadus on põhiseaduse §7 suhtes alam ürik. Edasi oletan, et kui riigilipu seaduses sätestataks lipu värvideks sinise, musta ja kollase, siis Te paneks seadusandlikule asutisele ette viia ürik põhiseadusega kooskõlla.

See on küll suur juhus, ent samamoodi kolmes osas saab vaadelda ka Eesti idapiiri: sinine tähistab tinglikult riigipiiri Eesti ja Narvataguse vahel (Narva lahest Peipsi järveni), must riigipiiri Eesti ja Venemaa vahel (Peipsi ja Lämmijärvel) ja valge riigipiiri Eesti ja Petserimaa vahel (Pihkva järvel ja maismaal kuni Lätini). Kui nüüd sellest tervikmääratlusest osa (ehk värvi) muuta, siis selle põhiseadusega vastuollu mineva osa kaudu on põhiseadusega (§122-s esitatud viitega) vastuolus ka tervik ehk Tartu rahulepinguga sätestatud piirimääratlus tervikuna.

Küsimus 2

Millele Te toetute, kui oma seisukohas, et Tartu rahulepingut võib muuta piirilepinguga enam kui 93 aastat pärast Tartu rahulepingu sõlmimist, Te kehtestate Aristotelese, Platoni ja paljude teiste üleilmselt tunnustatud loogikute (Cantor, Husserl, Leśniewski) osa ja terviku teaduskäsitluse asemel oma ”suvaõiguse” ning salgate nii maha kavandatava piirilepingu loogilise vastuolu põhiseaduse §122-ga?

Arutlus 3

Et põhiseaduses viidatud piir kulgeb vastavalt Tartu rahulepingus määratule ehk Eesti vabariigi kirdepunktist Ropša küla lähedalt mererannalt piki maismaad Peipsi järveni, edasi piki Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve Poddubje külani ning piki maismaad kuni kagupunktini Läti piiril, siis tähendab see, et meie tänase Euroopa liitu kuuluva endise ENSV osa sisse on arvestatud ka 1920.a Eesti vabariiki kuuluvad osad Narvataguse ja Petserimaa.

Ent 2003.a rahvahääletusel liitumisest Europa liiduga osales ainult 1920.a Eesti vabariigi ENSV osa ehk (ümardatult) 95% maismaa pindalast. 5% ehk Narvataguse ja Petserimaa sellel rahvahääletusel ei osalenud, nende osalemise kohta ei tehtud ka ühtki ametlikku pöördumist neid okupeeriva Venemaa võimkonna poole. Rahvahääletuse tulemus poolt ja vastu suhtega 66:34 lubas 1920.a Eesti vabariigi ENSV osal Euroopa liiduga liituda, jättes Narvataguse ja Petserimaa okupeerituks. Sellest saan järeldada, et 1920.a Eesti vabariigi ENSV osa hääletas kaasnevalt ka 1920.a Eesti vabariigist kui tervikust ehk siinjuhul Narvatagusest ja Petserimaast eraldumise poolt. Muide, 2003.a rahvahääletusega öeldi lahti ka Tartu rahulepingu piirimääratlusest ning vastuolu põhiseaduse §122-ga on kestnud seega juba üle 9 aasta.

Kui 1920.a kirjutati alla Tartu rahuleping, siis Venemaa tunnustas nii Eesti vabariiki kui ka tema osiste õigust olla iseseisev de ivre. Järelikult on 1920.a Eesti vabariigi de ivre osadena iseseisvad de ivre Narvataguse ja Petserimaa ka täna. Millest omakorda järeldub, et piiriläbirääkimisel on lisaks Venemaale tegemist veel ühe lepingupoolega – 1920.a Eesti vabariigi 5%-lise osaga ehk juba üle 93 aasta iseseisvad de ivre olnud Narvataguse ja Petserimaaga. Nende okupeeritus alates 1940.a-st ei muuda vastavalt riikidevahelisele õigusele nende iseseisvust de ivre.

Samuti nagu meil pole olnud õigust sekkuda Soome – Venemaa ja Läti – Venemaa piiriläbirääkimistesse Soome ja Läti asemel, puudub meil õigus piirilepingut Venemaaga sõlmida Narvataguse ja Petserimaa asemel. Ehk, me saame piirilepingu Venemaaga sõlmida ainult selles piirilõigus, mis jääb Eesti – Narvataguse ja Eesti – Petserimaa piirilõikude vahele, st ainult veepiiri Peipsi ja Lämmijärvel. Kas Narvataguse ja Petserimaa sõlmivad piiri Venemaaga ja Eestiga eraldi või koos, on nende kui iseseisva riigi või iseseisvate riikide õigusjärgsete kodanike otsustada. Tõsi, sedagi pärast eespool käsitletud põhiseaduse muutmist.

Veepiir ehk merepiir Venemaaga Soome lahel on võimalik Eesti – Soome – Venemaa piiri kokkupuutekohast kuni Eesti – Narvataguse – Venemaa piiri kokkupuutekohani (umbes 10 meremiili Narva jõe suudmest loodesse), sest see piiriosa jäi Tartu rahulepingu piirimääratlusest välja ega ole nii ka vastuolus põhiseaduse §122-ga.

Järgnevad küsimused pole eraldivõetuina küll vastuolu kohta põhiseadusega, ent nad on osaküsimused põhiseadusega vastuolu puudutavast tervikküsimusest.

Küsimus 3

Kui 1920.a Eesti vabariigi ENSV osa 1991.a sai lisaks oma iseseisvusõigusele de ivre võimaluse jätkata iseseisvust ka de facto, siis kas samasugune iseseisvusõigus de ivre on säilinud täna ning edasikestvalt ka 1920.a Eesti vabariigi seni okupeeritud osadel Narvatagusel ja Petserimaal?

Alaküsimus 3a (kui vastus küsimusele 3 on ei)

Kui 1920.a Eesti vabariigi ühel osal iseseisvusõigus de ivre on de facto seisundist sõltumata säilinud ja teisel mitte, siis millise õiguse ja millise sätte alusel?

Alaküsimus 3b (kui vastus küsimusele 3 on jah)

Kui 1920.a Eesti vabariigi 1940.a-st okupeeritud osadel Narvatagusel ja Petserimaal on iseseisvusõigus de ivre säilinud, siis millise õiguse ja millise sätte alusel on meil õigus seda iseseisvusõigust de ivre mitte tunnustada ning Narvatagust ja Petserimaad eirates sõlmida lepingu Venemaaga nende asemel?

Küsimus 4

Kui 1920.a Eesti vabariigi osade Narvataguse ja Petserimaa iseseisvus de ivre pole katkenud ega pole vaidlustatud nende riiklik järjepidevus, siis miks Te oma seisukohas kiidate heaks põhiseadust rikkuva piirilepingu sõlmimise Narvataguse ja Petserimaa asemel Venemaaga?

Küsimus 5

Kui Te ametisse astudes vandusite, et tõotate jääda ustavaks Eesti rahvale, Eesti vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale ning oma südametunnistuse järgi, kooskõlas Eesti vabariigi põhiseaduse ja seadusega, täita erapooletult kõiki neid kohustusi, milleks amet Teid kohustab, siis, vaatamata tõigale, et vannet mitte täites olete vastutusest vaba, miks Te ei austa isegi oma ametit ning lubate petistel rikkuda põhiseadust nagu neile vajalik?

Järeldus

1) Kavandatav piirilepe Venemaaga kui põhiseadusevastane ja naaberriikide enesemääramisõigust eitav tuleb tühistada.

2) Muuta tuleb põhiseaduse §122.

Siia ei kuulu piirileping Venemaaga Soome lahel, mille võib sõlmida eraldi ning kohe, sest puudub vastuolu põhiseadusega. Samuti pole vastuväiteid piirijoone kulgemisele, sest valdavalt on piirijoone pöördepunktide kehtestamisel järgitud Mereõiguses ette nähtud keskjoont ja võrdkaugusi.

Tundelist

Teie ametikoht eeldab, et Te olete teadlik ka sellest, et ex inivria ivs non oritvr. Toetudes aga Teie senisele ükskõiksele suhtumisele põhiseaduse rikkumiste suhtes (nt võrdelisuse nõude mittevastavus valimisseadustes, §122 kehtetus alates 2003.a detsembrist) tõden, et vaatamata põhiseaduse §139-s vormiliselt sätestatule Te sisuliselt oma tegevuses siiski ei ole oma leivaisadest sõltumatu ning ”õigusliku” ringkaitse ühe osana täidate nende tellimusi seadusesätteid ”teleoloogiliselt tõlgendades” ja põhiseaduse ”vaimu” varjus musta valgeks rääkides, samas kui rahvas hääletas põhiseadust eesti keeles esinevate sõnade üldlevinud tähendustest lähtudes. Teie ükskõiksus ehk tegevusetus põhiseadust rikkuvate tegude suhtes on malvm in se.

Teabeks

Nii käesolevat päringut kui ka vastust kavatsen kasutada avalikult. Samuti tohib avalikult kasutada kõike siintoodut. Leian, et see on minu poolt parim, mida saan teha end põhiseadusevastase valimisseaduse abil võimule valida lasknud riigikogu ning selle õigusliku ringkaitse rahvavaenuliku tegevuse vastu.

Samas küsimuses kellegi teise poole varem pöördunud pole.

Vastust soovin veebikirjana.

Fiat ivstitia rvat caelvm!

07.06.2013.

Kambja

hk52@hot.ee

Heiki Kortspärn

_______________________

Postitas: EIP teabetoimkond

_______________________

Lisa:

kaart1

Kaart piirilõikude kohta, mis on võimalik erinevate lepingupooltega sõlmida.

684 total views, 1 views today

Print Friendly

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>