Piirileppealase konverentsi “Tartu rahu puutumatuse kaitseks” deklaratsioon

Eesti Vabariigi praegune juhtkond tahab loovutada 5,2 protsenti Eesti Vabariigi õigusjärgsest territooriumist. See on umbes Saaremaa-suurune ala. See samm on aga vastuolus nii Eesti Vabariigi põhiseadusega kui ka rahvusvahelise õigusega.

Eesti Vabariigi (EV) Põhiseaduse § 122 ütleb: „Eesti maismaapiir on määratud 1920. aasta 2. veebruari Tartu rahulepinguga ja teiste rahvusvaheliste piirilepingutega.“

Sõna „ja“ eelmises lauses tähendab, et üheaegselt kehtivad nii Tartu rahuleping kui ka teised rahvusvahelised piirilepingud.

EV Põhiseaduse § 123 ütleb: „Eesti Vabariik ei sõlmi välislepinguid, mis on põhiseadusega vastuolus“.

Seega on uus piirileping otseses vastuolus nii 1920. aasta Tartu rahulepinguga kui ka EV põhiseadusega, olles seetõttu allkirjastamise hetkest kehtetu.

Uue piirilepingu ratifitseerimist Riigikogus saab käsitleda EV Põhiseaduse § 122 kuritegeliku rikkumisena ning osa Eesti Vabariigi seadusliku territooriumi vabatahtliku ja teadliku loovutamisena. Erinevalt 1939. aasta baasidelepingust, milles oli viide Tartu rahule, uues piirilepingus sellist viidet pole. Ratifitseerimine tegelikult tühistaks 1920. aasta Tartu rahu, sest lepingut rikuksid mõlemad lepinguosalised, mistõttu nimetatud leping kaotaks automaatselt oma kehtivuse. See asjaolu võimaldaks Venemaa juhtkonnal käsitleda Eesti Vabariiki kui 1991. aastal loodud uut riiki, koos kõige sellest tulenevaga.

Uue piirilepingu sõlmimise eelduseks Venemaa poolt on 1920. aasta Tartu rahulepingu tunnistamine. Tänapäeval on Venemaa Tartu rahulepingu tunnistamisest loobunud. Seega kujutaks uue piirilepingu ratifitseerimine ka Eesti-poolset lahtiütlemist Tartu rahulepingust. Muidugi järgneks sellele veelgi jõhkramad Venemaa-poolsed nõudmised (kodakondsuse nullvariant, kaks riigikeelt jne.)

Venemaal on piiriprobleeme oma teistegi naaberriikidega. Ometi ei tähenda see nendele riikidele veel sõda, rahvusvahelisse isolatsiooni jäämist või muud ebameeldivat. Eestil pole uue piirileppe järele mingit vajadust.

Rahvusvaheline õigus ei tunnista mitte ühtegi avalikult territoriaalset muutust, kui see ei ole kooskõlas asjaosalise rahva vabalt väljendatud tahtega. Eesti riigi piiride muutmiseks saab anda volituse ainult rahvas.

Kui Eesti Vabariigi juhtkond üldse soovib riigipiiri kulgemist muuta, siis esmalt peab ta asjaomaste põhiseaduspunktide muutmiseks välja kuulutama rahvahääletuse. Igasugune nn. tehniline piirilepe on vastuolus nii Eesti Vabariigi seadustega kui ka rahvusvahelise õigusega ja on seetõttu juba eos õigustühine.

Konverents nõuab, et tuleb denonsseerida 2005. aastal allakirjutatud piirileping Venemaaga ning deklareerib, et Tartu rahuleping tervikuna on endiselt kehtiv.

Tallinnas, Eesti Rahvusraamatukogus, 1. juunil 2013.

_______________________

Postitas: EIP teabetoimkond

769 total views, 1 views today

Print Friendly

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>