Valitsus asendab laulva revolutsiooni lapsed kergekäeliselt immigrantidega

Virkko Lepassalu

Pealinn, 27.05.2013

Valitsus teeb ohjeldamatule väljarändele läbi sõrmede vaadates enesetapu, sest irooniliselt lahkuvad parema töö otsingul Eestist valitsusparteide toetajad.

«Meie valitsejad käsitlevad rahvast nagu kingitust, mis neile antud tasuks valimisvõidu eest,» rääkis meditsiinidoktor Jaak Uibu 2012. a järsult suurenenud väljarände kohta. «Nende teadmised rahvastiku arengust, selle seaduspärasustest, vajadustest ja võimalustest, mis peaksid olema keskmisest oluliselt kõrgemad, on võimuvõitluses kängunud.»

Uibu, kes on demograafiliste protsesside ja rahvastiku tervise kohta rohkesti artikleid kirjutanud, väitis, et ta ei ole saanud oma pöördumistele ja/või küsimustikele kõrgematelt ametnikelt tavaliselt mingeid vastuseid. «Kuigi minuga ei taheta suhelda, ei tähenda see, et ma ei oska lahendusi välja pakkuda, aga ka võimalike lahenduste vastu ei tunta huvi,» nentis Uibu. «Ühesõnaga – rahvastikuküsimused ei ole, kui uurijad kõrvale jätta, Eestis enam mitte kellegi asi.»

Nõnda püütakse väljarände negatiivset mõju hakata tasakaalustama immigrantidega. «Ajudega inimesi on meil tarvis,» põhjendas siseminister Ken Marti Vaher hiljuti, miks olevat vaja muuta välismaalaste seadust, et rohkem kõrgemapalgalisi immigrante riiki lubada.

Põhiväljarändajad: noored ja maainimesed

Pikaaegse demograafi Kaljo Laasi arvates on Eestis praegu esiplaanil hariduse ja oskuste omandamisega seotud väljaränne. See moodustub noortest, kes peaksid justkui Eesti tulevased ajud olema ja kelle asemele immigrante tuuakse.

Ka demograaf Laasi enda lapselaps oli üks neist, kes siirdus pärast gümnaasiumi viimase klassi lõpetamist Küpro- sele ja sealt Inglismaale, kus töötab pangas teenindajana. Samas soovivat ta proovida ka elu Austraalias, aga tagasitulekut Eestisse jutuks ei võta

Kaljo Laas tõi seejuures välja ka rände mitmeastmelisuse, mis lähiaastatel ilmselt samuti väljarände arvu suurendab. Välismaal mõnede aastatega jalad alla saanud perepead kutsuvad naise-lapsed enda juurde. Neile järgnevad aastate möödudes ka vanemad.

Teise lahkujate põhikontingendi noorte kõrval moodustavad Laasi sõnul maapiirkondade ja väikelinnade elanikud. «Näiteks maapiirkondades ei vaja põllumajandus enam nii palju kaadrit, sest masinate jõudlus muutub järjest suuremaks,» märkis Laas.

Tema kinnitusel ümberõppimist küll fetišeeritakse, aga töökohti sellest juurde ei teki. Kas või keskmisest traktoristist vaevalt et õnnestub vormida edukat IT-meest, kellest meie riigis väidetavalt puudus olevat. Nõnda liigutakse lihttöödele teistesse Euroopa riikidesse.

Suurimad kaotajad parempoolsed

Kui kõrvutada Laasi jt ekspertide kommentaare erakondade valijaskondade uuringutega, siis nähtub, et suurimaks kannatajaks maapiirkondade tühjaksjooksmise tõttu osutuvad ilmselt parempoolsed erakonnad.

Näiteks uuringufirma Saar Poll mullu oktoobris korraldatud küsitlus näitas, et enim toetavad Reformierakonda madalaima haridusega inimesed: ükski teine erakond ei saa põhiharidusega inimestelt sedavõrd suurt toetust kui Reformierakond. Samuti elavad Reformierakonna toetajad valdavalt enam mitte linnades, vaid hoopiski maa-asulates, eriti Kesk- ja Lõuna-Eestis.

Samas teine lahkujate põhikontingent ehk noored kipuvad olema poliitikas passiivsed, s.t neil puudub erakondade hulgas eelistus.

Suurim kahju Eesti majandusele sünnib muidugi just nende, (üli)kooli lõpetanud noorte lahkumisest, mis suuremal hulgal on toimunud kümmekond aastat järjest. Nende asemel loodab siseministeerium importida immigrante..

Juba 2010. a valminud uurimuses, mille autoriks toonane Tartu Ülikooli doktorant Kristi Anniste, märgiti, et Soome rändab enamasti kõige mobiilsem vanusrühm ehk nooremas tööeas inimesed.

Lahkuvad järjest nooremad

Kui kõrvutada 2010. a uuringu andmeid äsja statistikaameti avaldatud andmetega väljarände järsu suurenemise kohta, nähtub tõsiasi, et emigrandid muutuvad keskmiselt järjest nooremateks.

Näiteks võrreldes 1990ndatega olid 2000ndate rändajad veidi nooremad. Kui 1990ndatel oli rändaja mediaanvanuseks 32 aastat, siis 2000ndatel 30.

Ka demograaf, professor Ene-Margit Tiit sõnas: «Praegust järsult tõusnud väljarändelainet võib osaliselt põhjendada asjaoluga, et tööturule on jõudnud laulva revolutsiooni paiku sündinud laste suuremaarvuline hulk. Need on otsimas uusi väljakutseid nii haridus- kui tööalaselt.»

Seega muutuvad väljarändajad keskmiselt järjest nooremaks, taandudes varastest 30ndatest varaste 20ndateni.

Ene-Margit Tiidu sõnul vääriks Eesti rahvastikuministri ametikoha taastamist. «Keegi peaks siiski rahvastikuteemadega ka peale uurijate tegelema,» märkis Tiit. «Omal ajal hajusid 2009. a koondatud rahvastikuministri kohustused väga laiali, sest tegevusvaldkond oli täpsemalt määratlemata. Ometi oleks vaja kedagi, kes moodustaks ühenduslüli eri ministeeriumide vahel.» Oluliseks meetmeks väljarände pidurdamisel pidas professor Tiit peretoetusi.

Plahvatuslik minek 2012. aastal

Väljarände teema tõusis hiljuti taas päevakorda, kui statistikaamet oli avaldanud numbrid 2012. a kodumaa pinnalt lahkunute kohta: neid olevat olnud mullu 10 873. Võrreldes 2006. a 5527 lahkunuga seega umbes kaks korda enam.

Järsk tõus ongi statistikaameti andmetel toimunud just 2012. a. Veel 2011. a leidus lahkujaid veidi üle 6000 ja see arv oli kuni 2011. aastani püsinud üldjoontes samas suurusjärgus juba 2006. aastast saadik. «Üsna ilmselt on Eesti nn vanadele euroriikidele tööjõu doonoriks. Ja üsna ilmselt ei leidu praeguste valitsejate hulgas neid, kes sooviksid olukorda muuta,» ütles dr Jaak Uibu.

Eesti puhul on rahvastikukaotuste tasuks n-ö tekitatud kannatuste eest jäetud EL-i abiraha, mis näib esmapilgul oma mitmete miljarditega suurena.

Eesti toetab Euroopa liitu

Uibo sõnul ei küsi aga keegi, kui suurte kulutustega loodi Eestist Euroopa Liitu liikunud inimkapital. «Seda ei tea keegi ja seda arvestust EL meilt ei nõuagi, sest prioriteediks ja sildiks on tööjõu vaba liikumine. Tänase keskmise palga juures saame ümmarguselt 10-15 000 eurot aastas ühe 30-aastase isiku kohta, mis teisalt tähendab loomulikult kellelegi käivet-teenistust.»

Kui eeldatavalt Euroopa Liidu maades väljaspool Eestit töötab näiteks 40 000 Eesti elanikku, siis korrutustehte järel kirjutame numbri 12 miljardit eurot. Nii suure summa ulatuse oleme teiste, valdavalt EL-i liikmete majandusi oma tööjõuga toetanud.

«Väljarändega seotud probleemid on vaja kaardistada, ja teha nii, et keegi konkreetselt nende lahendamise eest ka vastutaks,» sõnas dr Uibo, kes peab enda väitel rahvastikuministri positsiooni koondamist 2009. a veaks. «Rahvastikuminister muidugi üksinda olukorda ei päästa ja riigikogus peaks tegutsema kohe eraldi rahvastikukomisjon,» leidis Uibo. «Et rahvaarv on reguleeritav, oli selge juba kakssada aastat tagasi Rousseau ajal. Meie valitsejad ütlevad oma harimatuses: aga mis mina sinna teha saan?! Mis on riikliku ühenduse eesmärk, küsis riigimees ja poliitik Rousseau. Ja vastas samas: tema liikmete kaitstus ja hüvang. Ja mis viitab kõige kindlamini nende kaitstusele ja hüvangule? Eks ikka rahvaarv ja iive, ütles Rousseau.»

Eestimaalased on eluga Soomes rahul
Eesti immigrandid on eluga Soomes hästi kohanenud ning ilmselt ei tule paari aasta pärast koju tagasi.
2010. a Soome liikunud eestlaste uuringust nähtub, et pärast sisseelamisperioodi möödumist liiguvad eestlased erialasele tööle. Seega muutub immigrantide ametialune jagunemine ajapikku samasuguseks nagu see oli Eestis. Vaid 20% Soomes töötavatest küsitletutest leidis, et nende kvalifikatsioon eeldaks paremat töökohta. Siiski oli valdav enamus ehk 91% Soomes töötavatest inimestest oma tööga rahul.

Kõige vähem saavad Soomes oma kogemustele ja oskustele vastavat tööd tippjuhid. Siiski ka nendest umbes kolmveerand saab aja möödudes ja madalamalt alustades taas tagasi juhiametisse.

Rahulolu suur tase kummutab ilmselt arvamusi, et töötatakse aasta-paar kogemuste omandamiseks ja tullakse siis koju tagasi.

2012. aastal kahekordistunud väljarände põhjused
Abikaasad kutsuvad pered enda juurde, seejärel vanemad jne.

2012. a statistikas on arvesse võetud ka varasemate aastate lahkujad, keda varem pole arvestatud.

Illusioonide kadumine Eesti majanduse tuleviku osas. Varasem ajutisena reklaamitud püksirihma pingutamine on muutunud alaliseks ja lõppu ei paista.

Tööpuudus või äraelamist mitte võimaldavad palgad, eriti maapiirkondades.

Laulva revolutsiooni paiku sündinud laste teine mentaliteet ja silmaringi laienemine. Soovitakse mõistlikku palka, kuid ei olda selle nimel nõus nii palju pingutama, kui Nõukogude ajal karastuse saanud vanemad põlvkonnad.

Vanemapalga mõju hääbumine ja uute peretoetuste puudumine.
____________________

Postitas EIP teabetoimkond

831 total views, 1 views today

Print Friendly

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>