Hispaania: Euroopa Liit ei päästa

Euroopa Liit

Euroopa Liit

foto: Scanpix

Hispaania: Euroopa pole lahendus

16.04.2013 14:35

Hiljutisel argipäeva pärastlõunal rongiga Madridist Barcelonasse sõites sattusin ma esimese klassi vagunisse. Kus istus vaid üks inimene, kes mustadel nahkistmetel tukastama oli jäänud – konduktor, nagu selgus… üsna ehmunud ootamatu sissetungija peale.

Nagu Hispaania suurepärasest kiirraudteestki välja võib lugeda, on riiki viimaste aastakümnetega dramaatiliselt moderniseeritud. Kuid kahe peamise linna vahet vuravad tühjad rongid kõnelevad majandust vaevavast raskest tõvest.

Hispaania häda on ka Euroopa häda

Siiamaani on kõik euroala abipaketid suhteliselt väikesi maid puudutanud: Kreekat, Portugali, Iirimaad ja Küprost. Kuid Hispaania on üks Euroopa suurimatest majandustest ning sellest, et asi lõpuks päästepaketiga päädib, räägitakse jälle igal pool.

Statistika on hirmutav

Töötus on umbes 26 protsenti, noorte töötus üle 50 protsendi. Tänavuseks ennustatakse majandusele taas langust, ca 1,5 protsenti. Pangad juba vajasid päästmist – aga kardetakse, et kui majanduslangus jätkub, siis tabab neid halbade laenude teine laine. Valitsus on teravalt kulutusi kärpinud ning tööturu reegleid leevendanud. Kuid tänavune eelarvepuudujääk tuleb ligikaudu 6,6 protsenti sisemajanduse kogutoodangust – ning riigivõlg läheneb 90 protsendile, mida sageli ohujooneks peetakse.

Hispaania jaoks on majanduskriis eriliselt šokeeriv olnud, kuna alates demokraatia tulekust 1970ndate lõpus on see olnud üks Euroopa optimistlikumaid ja põnevamaid riike. Sel ajal kui prantslased, britid ja itaallased rahvusliku allakäigu tundega maadlesid, põrutas Hispaania täiskäigul edasi. Jõukust tuli mühinal ning Hispaaniast sai maailma juhtiv jalgpalli-, moe-, toidu- ja kinoriik.
Sügavaid surutisi on Hispaania kogenud ka varem, ka 1990ndatel. Kuid varasematel aegadel oli ohvritel eesmärk: esiteks ELiga ja hiljem euroga liitumised. Seekord on asjad teisiti, kuna hispaanlased ei adu enam, et tunneli otsast iial valgust võiks tulla. Pigem läheb majandustunnel üha pikemaks ja pimedamaks.

Ja seetõttu on hispaanlased kaotamas usku nii omaenda kui Euroopa institutsioonidesse.
Rahva raev pankade peale, mis nii uljalt ja hoolimatult laenu andsid, on suur. Eriti on avalikkusel hambus see, kuidas lihtsatele inimestele eksitavalt pankade eelisaktsiaid müüdi – nood ostsid neid kui turvalisi tooteid, ainult selleks et pankade restruktureerimisel kõigest ilma jääda. Ja nagu ka mujal, näib selles süüdiolevatel pankuritel siiani müstiliselt hästi minevat.

Sügavalt ebapopulaarsed on ka poliitikud

Hiljutise küsitluse valguses usub 95 protsenti hispaanlastest, et poliitkorruptsiooni tase on «väga kõrge». Valitsev paremtsentristlik Popular partei on silmitsi süüdistustega, et nad pidasid salaja musta kassat. Peaminister Mariano Rajoyl puudub igasugune karisma – tema arusaam pressikonverentsidest on selline: kutsu kokku ajakirjanikud ja loe neile kõrvaltoast ette pressiteade, samal ajal kui reporterid teda videoekraanilt jälgivad. Ilma audiota. Sotsialistlik opositsioon on ebaefektiivne ja lohiseb küsitlustes kaugel maas. «Nördinute» (indignados) liikumine pani paljud mõtlema, et uut poliitilist energiat tuleks oodata tänavailt. Kuid nördinute tipphetked jäid läinud aasta algusse, nüüdseks on nad enamjaolt laiali läinud. Protestiliikumise põhijõud keskenduvad nüüd kitsamalt üksnes eluasemete laenu katteks tagasivõtmiste vastasele võitlusele.

Põlu all pole üksnes pangad ja poliitikud

Löögi all on ka monarhia. Kuningas Juan Carlos, kellest omal ajal lugu peeti tema rolli eest demokraatiale üleminekul, on pidanud vabandama elevantide-laskmise-safari eest kriisi haripunktis aastal 2012. Üha rohkem on halastamatu rambivalguse all tema eraelu; tütar Cristina on saanud ametliku korruptsioonisüüdistuse.

Eurousk otsas

Kõige markantsem usust äralangemine puudutab aga ilmselt «Euroopa projekti». Läinud kümnenditel näis EL pakkuvat väljapääsu suhtelise vaesuse, isolatsiooni ja autoritaarsuse labürindist. Riigi eurousku väljendasid ka kirjanik José Ortega y Gasset’ kuulsad sõnad: «Hispaania on probleem ja Euroopa on lahendus.»

Paljude hispaanlaste jaoks näib aga Euroopa olevat suur osa probleemist. Analüütikud arutlevad, kas Hispaania vaevad pole mitte paljuski pärist eurost, mis esmalt krediidibuumi üles küttis ning takistab nüüd konkurentsivõime taastamist valuuta devalveerimise teel. Üldlevinud on Saksamaa süüdistamine selle eest, et nood Hispaania eelarve tasakaalu nimel kestvat kasinust nõuavad – riskides üha süveneva majanduslanguse tekitamisega.

Hispaanlaste uskumustes pakkus «Euroopa unistus» enamikele inimestele keskklassi elustiili. Kuna noortele pole enam erilist võimalust tööd tagada ning heaoluriigi tulevik on ohus, kardetakse Hispaaniale nüüd pigem Argentina kui Saksa moodi saatust. Argentina-tulevik tähendaks pidevat finantskriisi ohtu – ning üha laienevat lõhet ühiskonnaklasside vahel. Paljud naudiksid edasi oma esmaklassilist elu, kasvav alamklass kaugeneks aga jõukusest üha enam. Üle kõige iseloomustavad Argentina avalikku elu sügav künism riigiasutuste ja liidrite suhtes.

Hispaania pole veel omadega sealmaal, kuid pessimism ja künism suruvad võimsalt peale ning hädasti oleks vaja midagi positiivset, mingisugust vastumürki.

Kord oli Hispaania Euroopa projekti hüvede plakatipoiss. Nüüd on oht saada kõige selle sümboliks, mis valesti läks.

Copyright The Financial Times Limited 2013

Gideon Rachman, FT
_______________________
Postitas: EIP teabetoimkond

1,202 total views, 1 views today

Print Friendly

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>