Kes on siin peremees, kes maksab või eest?!

Vaata, millised Eesti tippjuhid teenivad enim

Äripäev

29.04.2013

Äripäeva teisipäeval avaldatav eriväljaanne Palga TOP toob välja üle kolmesaja tippjuhi, kelle keskmine kuutasu ületab 6000 eurot.

1. Vladimir Volohhonski (pildil). 73 022 eurot.
Volohhonski oli kuni 1990. aastate keskpaigani Tallinna Sadama ekspluatatsiooniosakonna direktor ning seejärel DBT väetiseterminali rajaja ja omanik. Müüs oma 10% osaluse ettevõttes 2008. aastal kolme suurima Venemaa väetisetootja sekka kuuluvale firmale Akron.

2. Tero Taskila. 33 228 eurot.
Estonian Airi juht alates 2011. juuni kuni 2012. oktoober. Tema asemele saanud Jan Palmer peab rahulduma vaid 21 000eurose kuupalgaga.

3-4. Erik Laidvee, Helena Hakkinen (pildil). 30 947 eurot.
Merekonteinerite käitlemisele spetsialiseerunud terminali Muuga CT omava valdusfirma tegev- ja kõrgemale juhtkonnale maksti aasta jooksul kokku ligi 743 000 eurot ning nõukogule tasu ei makstud. Arvestatud, et juhtkond koosnes juhatuse kahest liikmest. Väga hästi on Transiidikeskus tasustanud tippjuhte pikki aastaid.

5. Erkki Raasuke. 30 000 eurot.
2009. aasta märtsist 2011. aasta augustini Swedbank AB grupi finantsjuht. Arvestades, et Swedbank Grupi 11 juhatuse liiget teenis 2010. aastal kokku 40 miljonit Rootsi krooni (ning enim teenis grupi juht Michael Wolf – 8,2 miljonit Rootsi krooni) võis Raasukese aastapalk olla vähemalt 3 miljonit Rootsi krooni, millele lisandus tõenäoliselt 2011. aastal veel umbes aastapalga suurune lahkumiskompensatsioon.

6-16. Arnout Dirk Lugtmeijer (juhatuse esimees); juhatuse liikmed: Aleksandr Snatkin, Mihhail Kanunov, Boris Akulenko; nõukogu liikmed: Eelco Mathijn Hoekstra, Martinus Petrus Frans Van Akkerveeken, Andrei Filatov, Aleksander Nazarchuk, Frankwin Erik Erkelens, Frits Eulderink. Tütarfirma E.R.S juhatuse liige Sergei Balõbin. 28 854 eurot.
Naftasaaduste hoiustamise ja ümberlaadimisega tegelev valdusfirma Vopak E.O.S. maksis gruppi kuuluvate ettevõtete juhatuste ja nõukogude liikmetele aastaga kokku 3,6 miljonit eurot. Vopak ei soostnud oma palgaandmeid kommenteerima.

….

Edetabel on koostatud 2011 aasta aruannete põhjal

Raivo Sormunen

toimetaja

____________________________________

Postitas: EIP teabetoimkond

1,447 total views, no views today

Islandil võitis valimised Islandi Iseseisvuspartei

Islandi Iseseisvuspartei võitis valimised, aga mitte võimsalt

Infopartisan@blogspot.com

28.04.2013

Eduerakonna tõus jäi Islandil lõpuks küll alla Iseseisvuspartei lõpuspurdile, aga viimane on jätkuvalt kaugel kriisieelsest tasemest ja kohti saavad nad parlamendis võrdselt – mõlemad 19 kohta 63-st. Lisaks on tähelepanuväärne see, et kuuest valimisringkonnast kolmes jäi Iseseisvuspartei nüüd Eduerakonnale tuntavalt alla. Eelmiste valimistega võrreldes suudeti oma positsioone küll kõikjal mõne protsendi võrra parandada, aga suurem osa toona vasakpoolsetele kaotatud valijatest Iseseisvuspartei juurde veel tagasi ei tulnud, vaid eelistas sel korral Eduerakonda või uusi tulijaid. Kuna veidi langes ka valimisaktiivsus, siis jäi taastumine häälte arvestuses suhteliselt tagasihoidlikuks (2007. aastal saadi neid kokku 66754, eelmine kord 44371, nüüd 50454).

Samas on tulemus piisavalt hea selleks, et Bjarni Benediktsson saaks jätkata erakonna juhina ja võtta enda kanda vastutuse, mis kaasneb peaministri ametikohaga. Pealinnas ehk Reykjaviki kahes valimisringkonnas sai Iseseisvuspartei küll rohkem hääli kui ükski teine erakond, kuid samas oli valimisaktiivsus seal keskmisest madalam ja keskmisest rohkem hääli said uued tulijad. Hanna Birna Kristjánsdóttir osutus muidugi valituks parlamenti, aga lähiajal ta Bjarnile ilmselt uut väljakutset esitama ei hakka. Kas temast saab järgmine välisminister, see ei ole veel samuti kindel, sest sellele portfellile on ka teisi pretendente ja läbirääkimised vahekordade selgitamiseks uues koalitsioonis saavad olema keerulised ning üsna rasked, sest Eduerakonna positsioon on tugev. Kui rohkem hääli kogunuks nemad, siis jäänuks välisministri portfell loomulikult Iseseisvusparteile ja läinuks ülimalt tõenäoliselt Hanna Birna kätte, aga nüüd ei ole see enam nii kindel.

Vaata ka
Islandi Iseseisvuspartei tähistab sünnipäeva
Islandi Iseseisvuspartei jätkab Bjarni Benediktssoni juhtimisel
Islandi Iseseisvuspartei võib saada pärast valimisi uue juhi

“Tänane valik puudutab tulevikku. Täna on meil võimalus valida madalamad maksud, paremad elamistingimused ja kõrgem elukvaliteet. Tänasest sõltub see, kuhu me riigina suundume ja kuidas me mahajäänuid abistame. Täna on islandlastel võimalus luua rahvale uusi väljavaateid ja uusi võimalusi. Seetõttu on oluline, et valijad kasutaksid oma õigust valida, seda elutähtsat õigust mõjutada riigi juhtimist ja suunda,” teatas Bjarni oma viimases valimiseelses avalduses.

“Lõppeval võimuperioodil on saanud järjest selgemaks, et ühiskonna toimimise võtmeks on realism, vabadus ja stabiilsus,” märkis Iseseisvuspartei esimees, lisades samas, et need võtmetähtsusega väärtused on omavahel põimunud ja seetõttu ei saa riik liikuda edasi, kui mõni neist puudub. “Täna oleme optimistlikud. Nüüd on meil võimalus pöörata lehekülge.”

“Täna valime me uue valitsuse, millel on helged väljavaated, valitsuse, mis toetab seda, et riik jääks eelmiste põlvkondade poolt sillutatud teele,” kinnitas Bjarni Islandi valijatele. “Valitsuse, mis leiab jõudu elujärje parandamiseks ja aluse loomiseks meie järeltulijate jaoks. See on Iseseisvuspartei nägemus.”

Sotside poolt võetud suund ühinemisele Euroopa Liiduga on sellega peatatud, kuid see ei tähenda, et Iseseisvuspartei ei võiks seda kunagi toetada. Seda juhul, kui Euroopa Liitu suudetakse reformida Briti peaministri David Cameroni algatusest lähtudes moel, mis võimaldaks mitte üksnes jääda liikmeks Suurbritannial, vaid ühineda ka Islandil. Aga selleks on loomulikult vaja, et Cameroni plaani toetavad jõud tuleksid võimule võimalikult paljudes Euroopa Liidu liikmesriikides, sealhulgas Eestis.

________________________________

Postitas: EIP teabetoimkond

938 total views, no views today

Kriisiriikide võlad tõusevad

Euroala kriisiriikide võlad tõusevad raketina

23.04.2013 10:33

Eurostati värskete andmete järgi tõuseb paljude euroala kriisiriikide võlatase raketina – pretsedenditutele eelarvekärbetele ja maksukergitustele vaatamata.

Neljast mullu ELi abi saanud riigist õnnestus mullu võlataset langetada üksnes Kreekal.

Kreeka riigivõlg langes 170 protsendi juurest (2011. aastal) 157 protsendi peale sisemajanduse kogutoodangust, mis on ikkagi ELi kõrgeim.

Iiri, Hispaania ja Portugali riigivõlad püstitasid läinud aastal värsked euroajastu tippmargid.

Portugal hingab kuklasse Itaaliale ja võib tõusta ELi «võlaedetabelis» teisele kohale: Lissaboni võlg hüppas 108 protsendi pealt 124 protsendi kõrgustesse. Rooma vastavad protsendid on 121 ja 127.

Kokkuvõttes kasvas euroala riigivõlg 2012. aastal 90,6 protsendi peale SKTst, mis on sügavaim võlatase ühisrahabloki ajaloos.

Raportist ilmneb ühtlasi lõhe laienemine perifeeria ja nn tuumiku vahel.

Eriti erinev on Saksamaa rahanduslik seis. Ainsa ELi riigina oli Saksa eelarve 2012. aastal ülejäägis, võlatase jäi juba kolmandat aastat järjest samaks.

Et Saksamaa on end teistest riikidest «lahti rebimas», on ilmne ka maksulaekumiste 3,4-protsendilise kasvu valguses 2013. aasta avakvartalis.

Juba ainuüksi märtsis oli maksulaekumiste kasv aastatagusega kõrvutades 5,7 protsenti, kuigi majandus kasvas vaid 1,5 protsenti.

Kieli instituudi ökonomisti ja riigirahanduseksperdi Jens Boysen-Hogrefe sõnutsi on nimetatud arengu taga langev töötusmäär ja palgatõus.

Copyright The Financial Times Limited 2013

Peter Ehrlich, FT
_____________________
Postitas EIP tebetoimkond

859 total views, no views today

Heimar Lenk eksib põhimõtteliselt

Heimar Lenk kritiseerib Rootsi pankasid eesti rahva võlaorjastamises http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/lenk-kritiseeris-teravalt-pankasid.d?id=66015666 . See on jäme viga, sest rootsi kommertspank pole vastutav ei eesti rahva ega riigi ees, küll aga on nad vastutavad oma maa ja riigi ees, et välja pumbata välismaalt (Eestist) võimalikult suurt kasumit oma riigi ja rahva kaashüvanguks lisaks oma ettevõtluskasumile. Pank on üksnes kasumlikkust taotlev ettevõte Eestis – ja ainult, ei midagi rohkemat.

Selles osas on muidugi Lengil osaliselt õigus kui kritiseerib valitsuskoalitsiooni, kuid ainult osaliselt, sest ka KE ei liigutanud lillegi kui orjastamine käis, vastupidi, kiitis Eesti „majandusime“ vaid takka. Hoiatas ja valgustas juba 2006. aastast alates üksnes Eesti Iseseisvuspartei ja mina isiklikult -2010/06/09/vello-leito-riiklik-vale-nr-1-. Nii on lood tegelikult.

Vello Leito

23.04.2013

 

 

1,395 total views, no views today

Paide ümarlaua avaldus

Rahvuslaste Paide ümarlaua avaldus

Eesti Vabariigi territoriaalse terviklikkuse kaitseks

Eesti Vabariigi võimude üheks ülesandeks on kaitsta Eesti Vabariigi territoriaalset terviklikkust. „Eesti riigi maa-ala, territoriaalveed ja õhuruum on lahutamatu ja jagamatu tervik,” öeldakse ka Eesti Vabariigi põhiseaduses (2. paragrahv).

Seetõttu taunime Eesti Vabariigi võimude katseid loovutada 5,2 protsenti Eesti Vabariigi seaduslikust territooriumist – Petserimaa ja Eesti Ingeri – Venemaale.

Nõuame, et Eesti Vabariigi võimud lõpetaks koheselt ülalmainitud alade loovutamiseks peetavad läbirääkimised Venemaaga.

Rahvuslaste Paide ümarlaual osalenud organisatsioonid:

Eesti Iseseisvuspartei

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond

Eesti Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu

Rahvuslaste Tallinna Klubi

Kristiine Sundüürnike ühendus

Paides, 20. aprillil 2013.

1,217 total views, 1 views today

Jaak Uibu: Riigikontroll teeb enda jaoks asja lihtsaks

kuu aega tagasi saatsin Riigikontrolli järgmise kirja, mille põhiosa esitan siin, aga

laiendid on juba avaldatud 30. jaanuar 2013 ettekandena “Eesti Vabariigi põhiseaduse mõte ja sätted ning süvenev rahvastikukriis”.

Lp Riigikontrolör Mihkel Oviir! 20.03.2013

Eesti loomeliitude ühispleenumist 1.-2. aprillil 1988. aastal möödub tänavu 25 aastat. Ühispleenum oli ajalooline sündmus taasiseseisvumise eelloos. Loomeinimeste poolt öeldi seal välja aastakümneid allasurutud soovid, seisukohad ja nõudmised. Ja need julgustasid ja hingestasid kogu rahvast. Küllap enamus tolle aja unistustest ja lootustest on tänaseks täitunud.

Siiski veelgi teravamalt kui tollal, kerkivad täna esile Lennart Meri poolt 25 aastat tagasi ettekandes Kas eestlastel on lootusi? välja öeldud murelikud seisukohad demograafilise olukorra kohta:

- Eesti rahva hetkeseis on kriitiline, aga mitte pöördumatu – eeldusel, et valitsus seda küsimust prioriteetseks peab.

- Meie esimeseks kohuseks on rahva vabastamine väljasuremise bioloogilisest ja sotsiaalsest hirmust.

- Valitsus, partei ega ametiühingud oma 1987. aasta ühismääruses ei söandanud sõnastada eestlaste kui rahvuse väljasuremise ohtu. Diagnoosi puudumisel on tarbetu otsida ühismäärusest vähegi tõhusaid vastuabinõusid.

- Kui tahame tagada rahva püsimise ja positiivse taastootmise, peame kogu oma seadusandlikkuse ja piiratud rahalised vahendid koondama valupunkti. Meie valupunktiks on noor eesti perekond.

– Eesti ei ole väike… Eesti ei ole suur ega väike. Ta on meile paras, ja paremat meil ei ole.

Oli aasta 1988 ja Lennart Meri paremad päeva olid veel ees. Ent juba siis andis ta testamendi tähendusega sõnumi nii tollasele kui järgmistele põlvkondadele. Ja kui tänane rahvastikustatistika peegeldab depopulatsiooni ja selle süvenemist, siis tulevad Lennarti Meri hoiatused tõsta käsu staatusesse. Seda enam, et rahvaarvu kirjutati tollal numbriga 1,56 miljonit, aga täna 1,28 miljonit. 1989.a. ja 2011.a. rahvaloenduse võrdlusandmed näitavad eestlaste arvu kahanemist 61 tuhande võrra ja miljonirahvast on alles vaid 902 tuhat. Selle piiratud hulga taastepotentsiaali vähenemist kinnitab tõusnud eluiga. Kas tähelepanu noorele perekonnale, millest rääkis Lennart Meri 1988. aastal, on maa ja kodude tühjenemise ajal ülimuslikus proportsioonis materiaalse ja propagandistliku panusega meelelahutusele, mitteabielulisele kooselule, kurjategijatele, vangidele, vähemustele, heidikutele ja suurehitustele!?

Austatud Riigikontrolör! Pöördume Teie kui põhiseadusliku institutsiooni – Riigikontrolli – kauaaegse juhi poole, kes olete tajunud depopulatsiooni ohtu ja ulatust. Oma aruandes Riigikogule 18. oktoobril 2011 Te ütlesite: “Austatud Riigikogu liikmed. Kiites heaks võlakriisi päästepaketi, olete andnud nõusoleku panustada suuri summasid euro püsimajäämiseks. Palun, olge innukad ka Eesti rahva ja riigi püsimajäämise kindlustamisel! … See on teie põhiseaduslik kohustus.” Oleme Teiega ühte meelt ja palume, et süveneksite meilimanusesse lisatud ettekandesse, põhiseaduskomisjonile saadetud märgukirja ja peaministri ettekandesse 2003. Palume kujundate oma seisukoht ettekande teises osas esitatud viie küsimuse (vajame Riigikogu seisukohta rahvastikukriisi suhtes jt) ja kolmandas osas toodud seitsme ettepaneku suhtes (ettekanne õiguskantslerilt seadumuudatuste kohta, mida tingib rahvastikukriis jt). Palume need edastada Riigikogu põhiseaduskomisjonile aadressil riigikogu@riigikogu.ee ja Teie äranägemisel avalikustada. Koopia palume saata Toompea Haridusseminarile meiliaadressil jaak.uibu@mail.ee

Veel lootuses,

Jaak Uibu D.Sc., Ph.D.

Toompea Haridusseminar, kontakt:jaak.uibu@mail.ee

 

* * *

Kahe ja poole nädala pärast saabus järgmine vastus:

 

Lugupeetud Jaak Uibu

  Riigikontroll on Teie kirja kätte saanud ja teadmiseks võtnud. Ühtlasi on see lisatud seirematerjalide hulka.

parimate soovidega

Toomas Mattson

Riigikontrolli kommunikatsiooniteenistuse juhataja

toomas.mattson@riigikontroll.ee

* * *

Vastuse lühidus oli hämmastav. Ja kolmandat korda. Ja vastused muutuvad üha lühemaks. Niisiis pole juhus. Saadad riigikontrolörile, aga mõne aja pärast vastab Toomas Mattson. Ja ikka stiilis “võetud teadmiseks”. Ta ei tunnista mingit asjaajamise korda. Ja seda teeb ligi sajapealine ametkonna volitusel, kellele põhiseadus usaldab kontrolli teiste ametkondade üle! Kõige huvitavam on, et ka õiguskantsleri mitmekordsel usutlemisel jääb riigikontrollil õigust ülegi – “teile on ju vastatud”!

Meie seadusandjad on jätnud seadusandlusesse augu, mille ametiisikud a` la Toomas Mattson, on mugavusest suuremaks närinud ja kõlvatult ära kasutavad – märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadus määratleb küll tähtaja, aga ei määratle s i s u l i s e vastamise nõuet. Ei reageerita nii manalamees Lennart Meri hoiatusi kui ka lahkuva Mihkel Oviiri nõudmisi rahvuse püsimajäämisel. Ja tänane President otsib vastuseid Jääkeldrist. Asjatu lootus, kui Riigikogu ei likvideeri seadusandluse tegematajätmist.

Kustuvas lootuses,

Jaak Uibu D.Sc., Ph.D.

Toompea Haridusseminar

1,005 total views, 1 views today

Hispaania: Euroopa Liit ei päästa

Euroopa Liit

Euroopa Liit

foto: Scanpix

Hispaania: Euroopa pole lahendus

16.04.2013 14:35

Hiljutisel argipäeva pärastlõunal rongiga Madridist Barcelonasse sõites sattusin ma esimese klassi vagunisse. Kus istus vaid üks inimene, kes mustadel nahkistmetel tukastama oli jäänud – konduktor, nagu selgus… üsna ehmunud ootamatu sissetungija peale.

Nagu Hispaania suurepärasest kiirraudteestki välja võib lugeda, on riiki viimaste aastakümnetega dramaatiliselt moderniseeritud. Kuid kahe peamise linna vahet vuravad tühjad rongid kõnelevad majandust vaevavast raskest tõvest.

Hispaania häda on ka Euroopa häda

Siiamaani on kõik euroala abipaketid suhteliselt väikesi maid puudutanud: Kreekat, Portugali, Iirimaad ja Küprost. Kuid Hispaania on üks Euroopa suurimatest majandustest ning sellest, et asi lõpuks päästepaketiga päädib, räägitakse jälle igal pool.

Statistika on hirmutav

Töötus on umbes 26 protsenti, noorte töötus üle 50 protsendi. Tänavuseks ennustatakse majandusele taas langust, ca 1,5 protsenti. Pangad juba vajasid päästmist – aga kardetakse, et kui majanduslangus jätkub, siis tabab neid halbade laenude teine laine. Valitsus on teravalt kulutusi kärpinud ning tööturu reegleid leevendanud. Kuid tänavune eelarvepuudujääk tuleb ligikaudu 6,6 protsenti sisemajanduse kogutoodangust – ning riigivõlg läheneb 90 protsendile, mida sageli ohujooneks peetakse.

Hispaania jaoks on majanduskriis eriliselt šokeeriv olnud, kuna alates demokraatia tulekust 1970ndate lõpus on see olnud üks Euroopa optimistlikumaid ja põnevamaid riike. Sel ajal kui prantslased, britid ja itaallased rahvusliku allakäigu tundega maadlesid, põrutas Hispaania täiskäigul edasi. Jõukust tuli mühinal ning Hispaaniast sai maailma juhtiv jalgpalli-, moe-, toidu- ja kinoriik.
Sügavaid surutisi on Hispaania kogenud ka varem, ka 1990ndatel. Kuid varasematel aegadel oli ohvritel eesmärk: esiteks ELiga ja hiljem euroga liitumised. Seekord on asjad teisiti, kuna hispaanlased ei adu enam, et tunneli otsast iial valgust võiks tulla. Pigem läheb majandustunnel üha pikemaks ja pimedamaks.

Ja seetõttu on hispaanlased kaotamas usku nii omaenda kui Euroopa institutsioonidesse.
Rahva raev pankade peale, mis nii uljalt ja hoolimatult laenu andsid, on suur. Eriti on avalikkusel hambus see, kuidas lihtsatele inimestele eksitavalt pankade eelisaktsiaid müüdi – nood ostsid neid kui turvalisi tooteid, ainult selleks et pankade restruktureerimisel kõigest ilma jääda. Ja nagu ka mujal, näib selles süüdiolevatel pankuritel siiani müstiliselt hästi minevat.

Sügavalt ebapopulaarsed on ka poliitikud

Hiljutise küsitluse valguses usub 95 protsenti hispaanlastest, et poliitkorruptsiooni tase on «väga kõrge». Valitsev paremtsentristlik Popular partei on silmitsi süüdistustega, et nad pidasid salaja musta kassat. Peaminister Mariano Rajoyl puudub igasugune karisma – tema arusaam pressikonverentsidest on selline: kutsu kokku ajakirjanikud ja loe neile kõrvaltoast ette pressiteade, samal ajal kui reporterid teda videoekraanilt jälgivad. Ilma audiota. Sotsialistlik opositsioon on ebaefektiivne ja lohiseb küsitlustes kaugel maas. «Nördinute» (indignados) liikumine pani paljud mõtlema, et uut poliitilist energiat tuleks oodata tänavailt. Kuid nördinute tipphetked jäid läinud aasta algusse, nüüdseks on nad enamjaolt laiali läinud. Protestiliikumise põhijõud keskenduvad nüüd kitsamalt üksnes eluasemete laenu katteks tagasivõtmiste vastasele võitlusele.

Põlu all pole üksnes pangad ja poliitikud

Löögi all on ka monarhia. Kuningas Juan Carlos, kellest omal ajal lugu peeti tema rolli eest demokraatiale üleminekul, on pidanud vabandama elevantide-laskmise-safari eest kriisi haripunktis aastal 2012. Üha rohkem on halastamatu rambivalguse all tema eraelu; tütar Cristina on saanud ametliku korruptsioonisüüdistuse.

Eurousk otsas

Kõige markantsem usust äralangemine puudutab aga ilmselt «Euroopa projekti». Läinud kümnenditel näis EL pakkuvat väljapääsu suhtelise vaesuse, isolatsiooni ja autoritaarsuse labürindist. Riigi eurousku väljendasid ka kirjanik José Ortega y Gasset’ kuulsad sõnad: «Hispaania on probleem ja Euroopa on lahendus.»

Paljude hispaanlaste jaoks näib aga Euroopa olevat suur osa probleemist. Analüütikud arutlevad, kas Hispaania vaevad pole mitte paljuski pärist eurost, mis esmalt krediidibuumi üles küttis ning takistab nüüd konkurentsivõime taastamist valuuta devalveerimise teel. Üldlevinud on Saksamaa süüdistamine selle eest, et nood Hispaania eelarve tasakaalu nimel kestvat kasinust nõuavad – riskides üha süveneva majanduslanguse tekitamisega.

Hispaanlaste uskumustes pakkus «Euroopa unistus» enamikele inimestele keskklassi elustiili. Kuna noortele pole enam erilist võimalust tööd tagada ning heaoluriigi tulevik on ohus, kardetakse Hispaaniale nüüd pigem Argentina kui Saksa moodi saatust. Argentina-tulevik tähendaks pidevat finantskriisi ohtu – ning üha laienevat lõhet ühiskonnaklasside vahel. Paljud naudiksid edasi oma esmaklassilist elu, kasvav alamklass kaugeneks aga jõukusest üha enam. Üle kõige iseloomustavad Argentina avalikku elu sügav künism riigiasutuste ja liidrite suhtes.

Hispaania pole veel omadega sealmaal, kuid pessimism ja künism suruvad võimsalt peale ning hädasti oleks vaja midagi positiivset, mingisugust vastumürki.

Kord oli Hispaania Euroopa projekti hüvede plakatipoiss. Nüüd on oht saada kõige selle sümboliks, mis valesti läks.

Copyright The Financial Times Limited 2013

Gideon Rachman, FT
_______________________
Postitas: EIP teabetoimkond

1,098 total views, no views today

EKRE esimehe sõnad kinnitasid EIP prognoosi õigsust

13. aprillil ERR õhtustes uudistes ütles EKRE esimees Mart Helme, et valijaskonda loodab ta juurde saada IRL valijaskonna hulgast. Siit järeldub üheselt, et nende kahe nišid langevad tema hinnangul kokku.

Veel teatas Helme, et kõige loomulikuma valitsuskoalitsiooni partnerina näevad nad Reformierakonda. Sellega on jällegi üheselt selge, et Mart Helme ettekujutuse kohaselt on EKRE IRL poliitiline kloon, täpselt nii nagu EIP on korduvalt prognoosinud.

EIP teabetoimkond

923 total views, no views today

EKRE jättis end poliitiliselt määratlemata. Kõne: sisult demagoogia, vormilt Münhausenlik belletristika

Partei teeb ideoloogiliselt ja juriidiliselt parteiks selle programm, mis kohustuslikult määratleb tema asukoha kolmel teljel: sotsiaal-, riski- ja õkoloogilisel teljel -2007/02/23/iseseisvusrahvuslased-contra-eurorahvuslased- .

Vaid klassikalisel kujul vormistatud enesemääratluse olemasolu võimaldab parteid võtta parteina, sest sellise vormistuse korral on ta võrreldav teistega, oleks identifitseeritav. EKRE on jätnud selle tegemata, mis tähendab, et teda ei saa võtta parteina, vaid tuleb käsitleda kui jõudu (nagu Helme ka õieti väljendus), mis oma tegevusvaldkonnad on seadusevastaselt jätnud määratlemata. EKRE programm on mõnus näide belletristikast ehk ilukirjandusest.

Võtame nõiteks EKRE programmist rubriigiigi “Riik ja valitsemine”:

Eesti on eesti rahva ajalooline kodumaa, ainus koht maailmas, kus eestlastel kui põlisrahval on eelisõigus ja kohustus luua tingimused oma rahvuse, keele ja kultuuri kestvaks arenguks ning rahvuslikuks julgeolekuks. Omariiklus tähendab Eesti põhiseaduse preambulis sätestatud väärtuste ja eesmärkide tingimusteta täitmist, hoidmist ja kaitsmist, vastastikust austust ja võrdväärset koostööd teiste riikide ja rahvastega. Avalikud eesmärgid peavad kaaluma üles erakondlikud ja ametkondlikud huvid. Hea elukorralduse üks tugisambaid on demokraatlik, aus ja korruptsioonivaba õigusriik, heade tavade järgimine valitsemisel ning tõhusalt toimiv riigiaparaat. Meie valitsemispoliitika eesmärk on eelpooltoodud printsiipide elluviimine ja täitmine.” See ei ole kanooniline programm ja ei kohusta “jõudu” millekski, ei anna võimalust kontrollida ega anda hinnangut partei kui sellise tegevusele. Tegemist on ideoloogilise anarhiaga, seadusetusega, mis võimaldab ujuda sogases vees.

Mart Helme kõne pole poliitiliselt analüüsitav, sest tegu ei ole programmilise kõnega, vaid lihtsalt kihutuskõnega. Olemusliku hinnangu olen aga loole siiski andnud juba arvamuse pealkirjas. Kurvastab see, et lahendid on rõhuvas enamuses mahakirjutatud EIP dokumentidest, kuid välja on jäetud kõige olulisem, nimelt see, mis lahendid tööle paneb: kohustuslik taasiseseisvumine, ilma milleta Eesti riik ja rahvas mingil juhul ellu ei jää, sest Euroopa Liit on eriprogramm rahvusriikide kustutamiseks, rahvuste segustamiseks.

Helme kõne on tüüpilise demgoogia, mida lausjalt kasutab IRL. Nagu oma 24.02 Avalikus pöördumises tõdesin, siis EKRE=ERL=IRL2, mistõttu Kongressi tulemus kujunes igati ootuspäraseks.

Vello Leito

13.04.2013

997 total views, no views today

Euroopa Liit on uus Nõukogude Liit

Prantsuse tipp-poliitik: Euroopa Liit on uus Nõukogude Liit

 Prantsuse tipp poliitik: Euroopa Liit on uus Nõukogude Liit

Marine Le Pen on Prantsuse parempoolsete vaadetega poliitik ja suuruselt kolmanda erakonna Front National president. Hiljuti andis ta intervjuu uudistekanalile Russia Today, milles põhjendas oma euroskeptilisi vaateid.

 

Euroopas on tõusuteel rahvuslikud liikumised, milles pannakse rõhku oma riigi sõltumatuse ja iseseisvuse säilitamisele ning paljud analüütikud on väljendanud seisukohta, et tegemist on ajutise reaktsiooniga praegu võimul olevate erakondade ja halva majandusolukorra suhtes.

Marine Le Pen kommenteerib intervjuus, et tema arvates keeldutakse eelkõige EL-ist ja selle poliitikast. Euroopa elanikud mõistavad, et EL on impeerium, uus Nõukogude Liit, mis võtab neilt vabaduse ning ei kaitse neid majanduslike, sotsiaalsete ega migratsiooniprobleemide eest.

 

Brüsseli müüri lagunemine

Le Pen nimetab seda Brüsseli müüri lagunemiseks, tuues näiteks olukorra Bulgaarias, kus toimus revolutsioon ning valitsus ja parlament langesid võimult kümne päevaga. Samuti on Itaalias viimase kahe aasta jooksul euroskepsis saanud enamuse seisukohaks. Euroopa poliitika taga on ideoloogia – vabakaubandus, immigratsioon ja globaliseerumine, mis sunnib meid avama uksi ja aknaid kõigile maailma kaupadele, sotsiaalsele dumping’ule ja anarhistlikule immigratsioonile.

Samuti on Le Pen väga kriitiline EL-i demokraatlikkuse osas. Jose Manuel Barroso järglase valimine hääletuse teel on suitsukate, mis peaks veenma inimesi, et demokraatia suureneb. Kuid tegelikult ei esinda Euroopa parlamendis toimuv töö üldse Euroopa inimeste huve. Sotsialistlik erakond ja Euroopa paremerakond käivad käsikäes ja kiidavad hääletustel heaks 97% EL-i direktiividest.

 

Venezuela president kasutas riigi ressursse oma rahva heaks

Intervjuus arutatakse hiljuti lahkunud Venezuela presidendi Hugo Chavezi paradoksi: ta oli neoliberalismi vastane ja rahvuslane ning soovis rohkem iseseisvust oma riigile, kuid samas oli ta vasakpoolne sotsialist. Le Pen leiab, et Chavez oli patriootlik kommunist. Paljusid tema poliitilisi otsuseid saab kritiseerida, kuid samas jagas ta riigi ressursse oma rahvaga, mis on haruldane.

Aafrikas on palju selliseid riike, mille ressurssidest rahvas osa ei saa. Chavez püüdis riiklike ressursside abil vähendada vaesust, ta riigistas paljud suured firmad, et need ei langeks rahvusvaheliste suurfirmade kätte. Ta seisis vastu USA-le, säilitades Venezuela autonoomsuse ja vabaduse.

 

Prantsusmaa peaks lahkuma Euroopa Liidust

Le Pen avaldab arvamust aasta tagasi võimule saanud president François Hollande’i kohta, leides, et president ei valitse maad ega võta otsuseid vastu, vaid järgib lihtsalt EL-i juhiseid. Ta rakendab säästumeetmeid, mis hävitavad majandust ja suurendavad töötust. President teenib vaid globaliseerumist ja rakendab Brüsselis vastu võetud otsuseid.

Le Pen on veendunud, et Prantsusmaa peaks lahkuma EL-ist, Euroopa ühisraha tsoonist ja Schengeni leppe tsoonist. Ta edastas isegi presidendile palve korraldada selles küsimuses 2014. aastal riiklik referendum. Peamiste probleemidena näeb ta seda, et kui Bulgaaria ja Rumeenia liituvad Schengeni tsooniga, siis voolab Prantsusmaale miljoneid romasid, keda meelitab Prantsuse kasumlik sotsiaalsüsteem.

Praegu arutlusel olev EL-i ja USA vaheline vabakaubanduslepe hävitaks Prantsuse põllumajanduse ning samuti ei pea Le Pen normaalseks olukorda, kus EL-i seadustel on rohkem kaalu kui riiklikel seadustel.

Arutades immigratsiooniprobleemi, leiab Le Pen, et tööjõuturg on nagu iga teine turg, kus toimib nõudlus ja pakkumine. Suur immigratsioon langetab palkasid ja on viinud sotsiaalsüsteemi piirvõimekuseni. Prantsusmaa ei saa kõigi immigrantide eest hoolitseda, nende lapsi tasuta harida, tasuta tervishoidu ja elamispinda pakkuda.

Samuti on immigratsioon rahvusliku ühtsuse probleem. Prantsuse inimesed peavad oma elustiili ja kombeid kohandama, et sobida kultuuriga, mis on nende omast erinev. Näiteks ei ole viimastel aastatel lennuliinide toitlustuses, koolisööklates ning toiduabis enam sealiha, et olla meele järele moslemi ekstremistidele.

 

Prantsuse sõjaline sekkumine õigustatud Malis, kuid mitte Liibüas ja Süürias

Intervjuus uuritakse ka Le Peni seisukohta Prantsusmaa sõjaliste sekkumiste kohta USA liitlasena Liibüas, Süürias ja Malis. Tema arvates on olukord väga segane, kuna Prantsusmaa võitleb samade terroristidega ühel poolel Liibüas ja Süürias ning nende vastu Malis – see ei ole õige.

Prantsusmaa ei oleks pidanud andma toetust ja relvi džihaadi võitlejatele Liibüas, kes kehtestasid võimule tulles šariaadi seaduse. Le Pen leiab, et Prantsusmaa peaks peatama partnerluse Katariga, kes rahastab terroriste ja fundamentaliste üle terve maailma, kuid samas Prantsuse väed võitlevad nende terroristide vastu Malis.

_______________________________

Allikas: www.telegram.ee

Postitas: EIP teabetoimkond

971 total views, 1 views today

Vello Leito: Suurprojekt ‘Indrek Neivelt’ saab loogilise arenguhüppe 2

Et sellest vaevata valla saada, lugege kodulehelt tähelepanelikult läbi minu 29.07.2008 artikkel: „Indrek Neivelt teel Eesti kõigi aegade suurimaks massimõrvariks”: -2008/07/29/vello-leito-indrek-neivelt-teel-eesti-koigi-aegade-suurimaks-massimorvariks-. Artiklis sai juba viis aastat tagasi kirjeldatud kuidas mosaiik kokku panna ja tookordne prognoos on osutunud õigeks kui üks aspekt välja arvata – nimelt sündmused liinil Venemaa-Euroopa Liit on hakanud ajagraafikus libisema. Putin-Lavrovi konstruktsiooni järgi oleks pidanud viisavabadus olema kohal juba kolm aastat tagasi, ent ei ole tänaseni ja see pidurdab rootsi korruptiivse/kuritegeliku kapitali liikumist, koos sellega kinnisvara ostjate liikumist Venemaalt Eestisse. Rootsi pangandus on Eestis läbinud kahjumifaasi ning on tänaseks jälle kasumis, pankrotiohtu neil pole, kasumid kasvavad, eluasemelaenud samuti ning ehitamine sellest tuleneval – uus kinnisvaramull on reipalt täispuhumisel, uued kuusealused kujundamisel.

Artikli esimeses osas sai märgitud, et Venemaa on muutunud Eestile just nagu sõbraks kohe. See sai veenva kinnituse 02.04.2013 St. Peterburgis. Väljavõtteid meediast:

Delfist: „Andrus Ansipi ja Dmitri Medvedevi ajalooline kohtumine möödus ilma ühegi etteheiteta..“ „Ansip märkis, et omavahelisele läbikäimisele aitaks kaasa viisavabadus Euroopa Liidu ja Venemaa vahel, kuid selle kehtestamiseks on esmalt vajalik täita asjakohased tehnilised tingimused, sh sujuv piiriületus. Ta lisas, et aina kasvav piiriületajate hulk püstitab kahele riigile ülesande arendada infrastruktuuri piiriületuskohtades ning korraldada paremini piiri- ja tollikontrolli.“ Siin nad ongi, „sõprus“ ja viisavabadus käsikäes.

Päevalehest: Seda sümpaatsem tundus Venemaa peaministri silmatorkav tähelepanu Eesti kolleegile. Ansip seisis Medvedevi kõrval protokollilisel pildil ja nad istusid kõrvuti ka lõunalauas. Eesti peaminister sai ettekandeks sõna esimesena, kohe pärast Medvedevi ja Soome endise presidendi Tarja Haloneni tervitussõnu.“ Allegooria klassikast: küll sul on ilus lauluhääl, austet Vares …

Veel Päevalehest: „Foorumi pressikonverentsil kõlanud Medvedevi avaldus, et ta on valmis Eestiga ideoloogilised erimeelsused kõrvale jätma, et näiteks majandussuhete arendamisega edasi liikuda, mõjus täiesti uuenduslikult.“ Ka sellele ütlemisele on allegooria klassikast vaste võtta: ‘aga alustame siiski sinu märsist, austet Väike-Peeter.’

Vaat, selline siis on kaasaegse relvastuse tipptase, millega EL on juba hävitanud suurema osa Eestist. Ja mis veel märssi järele jäänud, selle söövad Suur-Peetrid asjade edasises käigus teineteise võidu üheskoos ära. Nii, et viisavabadus läheneb ja Sotši olümpiamängude ajaks peaks sellega olema abgemaht. Nelja-aastase viivitusega, aga ikkagi, loomulikult. Millest tekkisid viivitused, tempo langus, see on eraldi mahukas teema, millest olen varem kirjutanud ja kirjutan tulevikus veelgi.

Muus osas on nii nagu kirjeldasin 5 aastat tagasi. Praegusest 157 000 pangalaenu pressi all olevast inimesest prognoositavalt 2/3 ei suuda laenu teenindada ja kaotavad kodu, millega kaasneb mehine rahavoog läände, uute omanike vool Venemaalt Eestisse. Lähtudes eeldusest, et Rootsi Raha emissaar võtab Stenbocki majas peaministri tooli ja Rootsi-Eesti emissaar Indrek Neivelt Peterburis oma toolil kindlalt edasi püsib, nii tekibki ‘kinnisvara sulle, raha mulle’ hästitöötav vampiirlusskeem. Neivelti funktsioon saab sellises olema palju effektiivsem kui algselt sai talle prognoositud ja kogu konstruktsioon hoopis andekam oma eesmärgistuses. Eestivaenulik suurprojekt on saamas võimsa kvalitatiivse hüppe.

Huvitav üksikasi, et võimukandjad on hakanud minu prognoosi ebamugavaks pidama, tuli ilmsiks väga iseäralikust kohast, nimelt Google Eesti lehekülgedelt. Olen varsti juba aasta tähelepanelikult jälginud ja arhiveerinud G. E. kirjet ‘Vello Leito’. Et G. E. on poliitiliselt räigelt tsenseeritud, sellest olen kodulehel juba kaks korda kirjutanud, kuid mida põhjalikumaks ja pikaajalisemaks analüüs on kasvanud, seda suuremaks on kasvanud minu hämmastus tsensuuri teadusliku taseme üle. Käesoleva teemaga seoses näitab arhiiv, et alates viidatud artikli ilmumisest kodulehel 5 aastat tagasi, oli lugu kuni .möödunud aasta lõpuni alati minu nime kirje esileheküljel, aga pealtpoolt seda – ei kordagi (reservatsiooniks siinkohal, et seire tihedus on siiski ca 90% päevadest, võimalik, et vahelejäänud päevadel võis olla ka esilehel, milles aga on põhjust sügavalt kahelda). Et, mis siin imelikku? G. E. eesmärgistus on selge: alavääristada mind ja sedakaudu parteid, et vaadake kui lolli juttu võib ajada partei esimees. Aga miks ära koristati? Loomulikult sellepärast, et väidete õigsus hakkab vägisi pinnale ujuma ja olukord pöördumas minu väidete kasuks! Sest samasuguses sõnastuses on probleem hakanud end ilmutama meedias. Võlalõksu/kinnisvaramulli otseselt surmavast mõjust võite lugeda näiteks siit: http://www.postimees.ee/1182664/eksperdid-eli-majand,uskriis-sona-otseses-mottes-tapab-inimesi.

Aga ega majandusinvasioon pole sellegipoolest vahepeal paigal seisnud, see on vaid aeglasemalt edasi liikunud. Kirde-Eesti kohta sellel teemal rääkimine oleks otstarbetu, sest kõik on üldsusele niigi hästi teada. Kuid ühe intrigeeriva juhtumi saan paberile panna mujalt – nimelt seoses Mustveega. Meediast tuli aprilli alul igast allikast, et Mustvee linnapeaks sai Max Kaur (sünd. Jermakov). Juhtum pöördub aga kohe teist palgepidi meie ette, kui avada loo tagamaid. Väljavõte Wikipeediast:

20.09.2011. aastal Moskvas võttis Tallinna linnavolikogu liikme Max Kauri vastu Moskva Duuma esimees Vladimir Platonov.

2011–2012 a. on Max Kaur St.Peterburgi linnavalitsuse liikme Terenti Meštšerjakovi nõunik kaasaegse omavalitsuse arendamise küsimustes.

6. detsembril 2012. aastal, Moskvas, võttis Tallinna Linnavolikogu liige Max Kaur osa Venemaa Riigiduumas toimunud kohtumisest Venemaa Riigiduuma esimehe Sergei Narõškiniga. Kohtumine toimus Gortšakovi rahvadiplomaatia fondi korraldatud ürituse „Dialoog tuleviku nimel“ raames.

10detsembril 2012. aastal, Moskvas, võttis Tallinna Linnavolikogu liige Max Kaur osa Venemaa Välisministeeriumis toimunud kohtumisest Venemaa välisministri Sergei Lavroviga. Kohtumine toimus Gortšakovi rahvadiplomaatia fondi korraldatud ürituse „Dialoog tuleviku nimel“ raames.“

Siia kõrvale seonduvalt linnapeaks kandideerimisega: Max Kaur kandideeris ka 2012. aasta jaanuaris, kuid sai üksnes 3 häält 11-st, ent 02.04.2013 sai juba linnapeaks – ida „võitluskunstide“ kaasabil.

Mustvee pole sugugi tavaline Eesti väikelinn, vaid juba pikemalt Venemaa huviorbiidis olnud linn, kuhu on planeeritud (põhiliselt) väliskapitali baasil suur hotell-spaa kompleks, sadam, lennuväli. Kelle jaoks? Leo Kunnase sarnased „julgeolekueksperdid“, kes mehiselt jätkavad arvutamist, et kui mitu tankidiviisi on vaja Venemaa rünnaku tõrjumiseks kuni NATO appi tuleb, jäävadki arvutama, sest enne jõuavad kohale „tankid“ Mustveede kui Vene sillapeade kaudu.

Invasioon ja ülevõtmine ei liigu niisiis mitte ainult Gold streami pidi, vaikselt imbub igast kandist. Lugematuid kordi üle korratud saagu: Eestit ei võeta ära tankidega ja ei päästa meid Tartu rahu, sest üle võetakse majanduslike meetmetega, sundemigratsiooni ja ‘Indrek Neivelt’ tüüpi eriprojektidega. Tartu rahu ei päästa, sest rahva riiklusvõime hävitatakse, mis on EL-Venemaa ülim eesmärk. Lõpuks saadi aru, et vägivallaga ei saa rahvast ja riiki lõplikult hävitada, rahva riiklusvõime kustutamisega kustuvad aga ka kõik ülejäänud asjad.

Vello Leito

10.04.2013

933 total views, no views today

Elver Loho: “moraalsete värdjate” teine tulemine

Elver Loho, parteitu kodanikuaktivist

Jaak Allik suutmatus oma eksimust tunnistada on võrreldav peaminister Andrus Ansipi seemnemonoloogiga aasta eest, kirjutab mulluse ACTA-meeleavalduse peakorraldaja, parteitu kodanikuaktivist Elver Loho Postimehe arvamusportaalis.

Riigikogu liige Jaak Allik väitis: «Kunagi pole olnud Vene riigi kallaletungi Eestile või Eesti riigile.» Tema sõnul on olnud Venemaa huvid alati regionaalsed ja sihikule on iga kord võetud suur hulk riike, teiste hulgas Eesti – sellepärast polegi Vene riik kunagi Eestile kallale tunginud.

Samasuguse loogika järgi võiks öelda, et Hitler ei tapnud juute, sest ta ajas homosid ka ahju. Ta ei rünnanud kunagi Prantsusmaad, sest tema soov oli vallutada kogu Euroopa.

CIA ei kukutanud kunagi Guatemala demokraatlikult valitud riigijuhti, vaid USA huvi oli regionaalne. Venemaa ei okupeerinud kunagi Eestit, sest ta okupeeris terve Baltikumi. Eestlasi ei küüditatud kunagi Siberisse, sest küüditati terves Baltikumis.

Igaüks võib nende näidetega jätkata.

Kõige enam ajab mind marru see, et Jaak Allik ei suvatsenud oma sõnade eest vabandada, vaid kukkus ennast välja keerutama.

Ma oleks hea meelega jätnud Jaak Alliku partei mainimata, aga ei saa. Sotside juht Sven Mikser avaldas pressiteate, kus ei mõistnud Alliku ajalootõlgendust hukka, vaid soovitas lihtsalt avalikkuse ees oma sõnu paremini valida. Noh, juhuks kui eestlased ka peaksid kuulma.

Mul on kopp ees sellest, et poliitikud ei vabanda. Ansip ei vabandanud oma seemnemonoloogi eest, mis oli suunatud ACTA-vastaste pihta. Allik ei vabanda oma sõnade eest, mis suunatud Eesti riigi ja rahvuse kannatuste ja identiteedi vastu.

Säärase tagurliku ja rahvast võõrandava poliitilise kultuuri tulemuseks ongi Eesti rahva usalduse kahanemine Eesti poliitikute ja poliitika vastu. Tegu pole kaugeltki ühe poliitiku, ühe partei, ega ühe poolsuse eripäraga. Säärane suhtumine on tervest meie poliitmaastikust läbi imbunud.

Rein Raua legendaarset fraasi «moraalsed värdjad» kõlbaks kasutada just nende poliitikute suhtes, kes kunagi ei vabanda, vaid kukuvad keerutama. Neil ei ole selgroogu, vaid mingi paindlik kummist toru, mis mõtteid tagumikust pähe pumpab.

Ega enne midagi ei muutu kui mõni poliitik on sunnitud oma sõnade eest vastutuse võtma ja soojalt kohalt tagasi astuma. Nagu tsiviliseeritud riigile kombeks.

Riigikogu sotsiaaldemokraatliku fraktsiooni liige Jaak Allik ütles eileõhtuses ETV saates «Välisilm», et Venemaa pole kunagi Eestit rünnanud ja Vene ohust rääkimine on lihtsalt rahva hirmutamine.

__________________________

Allikas: Postimees; Arvamus

Postitas: EIP teabetoimkond

821 total views, no views today

Jaak Alliku poliitilise enesepaljastuseni viis EIP brošüür juunikommunistide Moskvas peetud kõnedega?

Tundub natuke sedamoodi, et Jaak Alliku uskumatu venemeelsusavalduse ja tõe eitamise Venemaa korduvate Eesti okupeerimiste kohta võis põhjustada EIP poolt väljaantud brošüür  juunikommunistide kõnedega -2013/03/21/sensatsioon-juunikommunistide-06-08-1940-moskvas-peetud-konede-originaaltekstid-

Asi on selles, et veel enne brošüüri avaldamist EIP kodulehel sai riigikogu valvelauda viidud igale riigikogu liikmele nimeline eksemplar, sealjuures siis ka Jaak Allikule. Aga olgu põhjus milline tahes, Jaak Allik tuleb tagandada riigikogu kultuurikomisjoni esimehe kohalt.

Vello Leito

836 total views, no views today

Kuidas rahvakogus võimule sobivad tulemused saadi

EMOR on võtmesõnaks teel tõeni. Miks rahvakogu liikmed valiti ja seda tegi EMOR? Vastus on siin: EMOR ei pöördunud ettepanekuga kellegi poole juhuslikult, nii nagu nad ei koosta reitingu-uuringutel valimit juhuslikult (näiteks juhuslike arvude generaatori abil), vaid kasutavad sotsiaalvõrgustikust saadava info töötlemisel nn nuhkprogramme inimeste poliitiliste eelistuste kindlaksmääramisel. Kuidas nuhkprogrammid töötavad loe Elver Loho artiklist http://arvamus.postimees.ee/1186726/elver-loho-kes-ja-kuidas-sinu-jarele-nuhib .

“Kiviajal” kasutas EMOR meetodit, et tegi kaks küsitlust, esmalt näiteks 10 000 inimest eelküsitlusena ja siis “pärisküsitlus” eelküsitluse tulemuste alusel vastavalt sellel, millist tulemust saada taheti.

Vello Leito

867 total views, no views today

Mida oodata Rahvakogult?

“Janek Mäggi: Mida oodata Rahvakogult? Mitte midagi!

Janek Mäggi, kommunikatsioonispetsialist

www.DELFI.ee

Janek Mäggi: Mida oodata Rahvakogult? Mitte midagi!

Ühest küljest tuleb rõõmustada, et Eestis on entusiastlikke inimesi, kes on ühiskondlikel alustel valmis midagi tegema. Rahvakogu toimkond tahab Eestit paremaks muuta ja iga taoline initsiatiiv väärib ainult tunnustust.

Ainus oht sellistel puhkudel on ühe konkreetse sündmuse üleväärtustamine, mida meil ikka ette tuleb. Näiteks siis, kui oli “Ühtse Eesti suurkogu”.

Mida Rahvakogult oodata? Seda küsimust on minult korduvalt küsinud nii ajakirjanikud kui sõbrad, tuttavad ja koostööpartnerid. Õigupoolest ei tasu oodata mitte midagi erilist. Otse öeldes: mitte midagi. Rahvakogu on üks väike detail demokraatliku riigi kodanike omavahelisest mõttevahetusest.

Riigi areng on protsess, mis koosneb lisaks Rahvakogule ka Teeme Ärast!, Eesti Laulust, igapäevasest lehmalüpsmisest nii suurfarmis kui eralaudas, mähkmete vahetamisest nii sünnitusmajas kui hooldekodus, teatrietendustest ja poliitilistest debattidest Brüsselis või külakõrtsi võidunud laua ümber neljanda õlle järel.

Eesti Päevaleht näitas mõni päev tagasi, et inimesed (ehk rahvas) pole Rahvakogust kuulnudki. Ja tegelikult ei huvitagi see neid. Andke raha! Andke tööd! Seda on vaja. Kui nalja ka natuke saab, on juba väga lahe. Keda need inimesed homme lauluväljakul esindavad? Rahvast? Kui riigikogu (mille on valinud sajad tuhanded inimesed) rahvast ei esinda, siis kuidas saab rahvast esindada rahvakogu? Juba nimi ei ole täpne ja kohane.

Eestis on jäägitu demokraatia nagu midagi õilist ja õiget, mis teeb elu paremaks. Ei pruugi. Hiinat juhib käputäis “punaseid kommuniste”, kes vastuvaidlemist ei salli. Ometi on viimase 20 aastaga ligi 0,5 miljardit inimest vaesusest välja aidatud. Kui Hiina valitsejad hakkavad tänavaauke lappima, siis nad ehitavad uue tee, mille tööaeg on vähemalt 50 aastat. Enne ei tohi auke tekkida.

Rahvakogult tulevad ideed ei saa olla paremad kui need, mida me Eestis ja Euroopas oleme juba varem kuulnud. Info liigub kaasajal niivõrd kiiresti, et poliitikud (nagu ka ärimehed ja kultuuriinimesed) “varastavad” või “laenavad” üksteiselt mõtted kohe ära. Kes oli esimene, ei tea kunagi. Ja ei saagi teada.

Väga suur oht on pakkuda lahendusi, mis üksikult vaadates on õiged, kuid riigi kui terviku kontekstis valed või isegi väga valed. Minu meelest on täiesti ükskõik, kas presidenti valitakse otse või kaarega. Niikuinii võidab parim võimalik. Ma ei usu, et väga heal mehel või naisel ei ole Eestis võimalik võtta poliitilist võimu ilma rahata – Indrek Tarandi enam kui 100 000 häält tulid miljoniteta. Kellel raha pole, on meedia.

Näiteks Silver Meikar – niipalju avalikku kiitust pole Eestis viimase 10 aasta jooksul saanud ükski Eesti poliitik, ükskõik, kui palju ta rüganud on. Kuid mida on Silver Meikar Eesti vaeste jaoks teinud? Tunnistas ühes arvamusloos, et ta on kaks aastat varjanud “musta raha” liikumist ja liigutamist – sest see oli talle majanduslikult kasulik (töö riigikogus).

Eesti on mitmekesine, kus on palju erinevaid arvamusi. Kõigil on õigus. Erki Noolel ja Lisette Kampusel. Silver Meikaril ja Kristen Michalil, Edgar Savisaarel ja Andrus Ansipil, Meelis Pail ja Paavo Nõgesel. Kui aga riik hakkab poolt valima oma mitmetahuliste kodanike suhtes, oleme kiiresti Põhja-Koreas. Sama lugu on meediaga – Mari-Liis Lill ütles, et tema põlvkonna poliitikutest tuleb talle meelde vaid Priit Toobal. Kuid kas Toobalile tuleb tema põlvkonna näitlejatest esimesena meelde Mari-Liis Lill?

Mul on hea meel, et on pleenumid ja rahvakogud, foorumid ja vabariigi kodanikud, arvamusküljed ja peldikuseinad. Inimesed, meil kõigil on õigus. Oma arvamusele. Kuid meil ei ole õigust oma arvamust teistele peale suruda. Nõuda ja kärkida. Laimata ja lahmida. Vihata ja kiunuda. Halvustada ja labastada.

Kui midagi ei meeldi, tuleb püüda ise midagi paremaks muuta. Kõigist nendest detailidest see parem Eesti kokku tulebki. Kuid hirmutuseks pean ütlema, et seal paremas Eestis on alati ka vasak Eesti. Seal on kasiinod ja odavad toidupoed, kus müüjad töötada ei taha. Seal on suurt kunsti ja rahvakunsti. Seal on seda, mille eest me tahame maksta ja mille eest me ei taha. On sellepärast, et kellegi arvates meil ei ole õigus.

Ja olen sageli avastanud (just tagant järgi), et teistel võib rohkem olla õigus kui minul. Rahvakogu õigus on arvata. Kuid vale on eeldada, et see tulemus kogu Eesti rahvale meeldib. Ja veel vähem, et see kõik tuleks ka ära teha.”

_____________________________________

Postitas: EIP teabetoimkond

PS! Ei saagi midagi tulla, sest Harta 12 ja Rahvakogu on riigikoguparteide endi organiseeritud propagandaüritus.

858 total views, 1 views today