Eestimaalase ostujõud Euroopa tipust peaaegu 10 korda väiksem

Eestimaalaste ostujõud on Euroopa kõige suurema ostujõuga Liechtensteini kodanikest 9,4 korda väiksem. Lohutagu meid, et Lätist ja Leedust oleme eespool.

Maailma ühe suurema turuuuringufirma GfK GeoMarketing GmbH andmeil oli Euroopa suurima ostujõu näitaja möödunud aastal kääbusriigis Liechtensteinis ühe inimese kohta 56 978

eurot ja Eestis 6101 eurot. See on summa, mis jääb aastasest sissetulekust alles pärast maksude mahaarvamist.

Veidi üle 36 000 elanikuga Liechtensteinile, maailma ühele finantskeskusele allajäämine pole tegelikult häbiasi, sest sealsete inimeste ostujõud on peaaegu poole suurem ka väga rikasteks riikideks peetavate Norra (32 037 eurot), Šveitsi (31 666 eurot)

ja Luksemburgi (28 924 eurot) elanike ostujõust.

Soome, Rootsi, Taani, Saksamaa ja teiste nn. vana Euroopa riikide inimeste ostujõud jääb sellest rikkast kolmikust omakorda ligikaudu 10 000 euro võrra maha. Kõige väiksema ostujõuga riigid, kus aastane summa jääb alla 2000 euro, on Moldova (1257 eurot), Valgevene (1553 eurot), Kosovo (1906 eurot) ja Ukraina (1985 eurot).

Eesti on euroalas viimane

Eesti asub oma ostujõu näitajaga Euroopa 42 riigi hulgas 25. kohal. Eurot kasutavate riikide seas oleme aga viimasel, 17. kohal.

Euroopa keskmine ostujõud inimese kohta on 12 802 eurot. Keskpunkti lähedal asuvad Euroopa praegused valulapsed Hispaania (12 943

eurot) ja Kreeka (11 357 eurot).

Eesti elanike ostujõud moodustab Euroopa keskmisest 48%. Samas on eestimaalastel võimalik veidi rohkem osta ja teenuseid tarbida kui leedulastel (6053

eurot) ja lätlastel (5908 eurot). Pisut paremad oleme ka horvaatidest, ungarlastest ja türklastest. Üldiselt kuulume aga maksujõudu näitaval, Saksa turu-

uuringufirma joonistatud Euroopa kaardil kõik ühte rühma, mida tähistab helesinine värv.

Eesti kõige rikkam piirkond on Tallinna ümbrus, mis kaardil on roheline. Sama värvi on ka näiteks Tšehhi ja Slovakkia ning Kreeka vaesemad piirkonnad. Jämedalt võttes tähendab see 10 000 eurost veidi alla- või ülespoole jäävat ostujõudu ühe elaniku kohta aastas.

Elu Räpinas parem kui Ateenas

Saksa turu-uuringufirma ise hoiatab liiga kiirete ja lõplike järelduste tegemise eest: “Kõige ostujõulisemate Euroopa riikide elanikud peavad suure osa oma sissetulekutest kulutama üürile ja muudele kallitele elamiskuludele. Vaatamata sellele jääb neil siiski pärast eluks hädavajalike kulutuste tegemist tarbimiseks rohkem raha üle kui madala ostujõuga riikide elanikel,” öeldakse firma pressiteates.

Ennatlike järelduste eest hoiatab ka Eesti konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing. Kuna viimasel ajal on väga palju juttu olnud Kreekast ja selle riigi abistamisest, siis tasub tema meelest just selle riigi puhul enne järelduste tegemist põhjalikult mõelda. “Makroökonoomiliselt on sisemajanduse koguprodukt Kreekas suurem kui Eestis, ja see näitaja on ostujõuga seotud,” räägib Josing. “Ostujõu numbreid vaadates võib eestlane olla tõepoolest kreeklasest kaks korda vaesem, kuid tegelikult see nii lihtne ei ole. Palju oleneb ikkagi kulutuste struktuurist. Kui näiteks kreeklasel tuleb Ateenas korterit rentida, mis on väga kallis, siis võib mõni Räpina inimene oma väiksemate sissetulekutega temast paremini elada.”

Eestlastel ka vara vähevõitu

17 eurotsooni riigi elanike hulgas on Eesti kodanikud peaaegu kõige vaesemad, vahendab Äripäev Rootsi majanduslehe Dagens Industri avaldatud statistikat.

Eesti inimesel oli eelmisel aastal netovara keskmiselt 21 000 euro väärtuses, mis asetab meid Credit Suisse’i ja Oxfordi ülikooli koostatud tabelis eelviimasele kohale. Euroraha kasutavatest riikidest on vaid Slovakkia elanikel vara veel vähem – 19 000 euro väärtuses. Tabeli

tipus troonib Luksemburg 215 000 euroga. Keskmisel prantslasel on vara 206 000 euro väärtuses, sakslasel 135 000 ja itaallasel 165 000 euro väärtuses.

_______________________

Postitas EIP teabetoimkond

1,307 total views, 2 views today

Print Friendly

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>