Vello Leito, 22.10.2008: Mida tähendab: Ma ei kavatse poliitikasse naasta”? Täiendatud

Alustuseks lugege läbi, mida kirjutasin Tiit Vähi kohta 4 aastat ja 5 kuud tagasi:

Mida tähendab: „Ma ei kavatse poliitikasse naasta.“

Seni on Tiit Vähi alati kindlalt väitnud, et ta poliitikasse mingil juhul enam tagasi ei tule, kuid Maalehele 09.10.2008 antud intevjuus on selline lause: „Ma ei kavatse poliitikasse naasta.“ Seega stopp! see „ei kavatse“ on ju klassikaline kambäkipalavik! Ja kui ta oma kavatsuse muudab, mis siis saab?

Seepärast lugesingi intervjuu tähelepanelikult läbi. No nii, et kes on süüdi majanduse allakäigus? Vähi hinnangul populistlikuks ja tagurlikuks muutunud poliitika, erakonnad, mis on seadnud end rahvast tähtsamaks. Aga kuidas on lood tegelikult? Mõistagi on kõik riigikoguparteid ja nende esindajad süüdi kuid esmajärjekorras siiski Tiit Vähi ise, sest enne seda kui edukas majanduspoliitika muutus isegi teoreetiliselt võimatuks, oli „Kurkse retke“ käivitanud just tema isiklikult. Just tema „viis“ Brüsselisse Eesti sisseastumisavalduse Euroopa Liitu.

Kas Tiit Vähi ei mõistnud, et ta sellega algatas Eesti Kurkse retke? Ma ei tea, pole sel teemal temaga rääkinud, kuid olen rääkinud ühe tema tookordse meeskonnakaaslase Arnold Kimberiga. Lugu ise juhtus nii. Minu raamatu „Euroopa Liit tagantvaates“ kordustrüki tutvustamise käigus (peale 1999.a. riigikogu valimisi) kohtusime Ei Euroopa Liidule delegatsiooniga Viljandis teiste hulgas ka tookordse Viljandi leivatehase omaniku A. Kimberiga. Meie pärimiste peale, et kas Koonderakond tõesti ei saa aru, mis ta tegi Eesti EL liikmeks liitmisega, vastas ta meile üllatuslikult, et saab aru küll. Minu tookordestes märkmetes on muuhulgas kirjas isegi selline lause: „Hea kui meid ellugi jäetakse ja nälga surra ei lasta.“ Nii et …

Tiit Vähi otsib süüdlasi ja jätab märkimata kõige olulisema, millest kõik pihta hakkas, et veel enne teda pani Eesti majanduse praegustele rööbastele hoopiski Isamaa ja Mart Laar, kes seetõttu kõikide peasüüdlaste hulgas see peasüüdlane on. Aga kui tõesti kambäk, siis peaks selleks olema ju mingi eriline põhjus, uus bäkkommeri kvaliteet, näiteks. Niisiis mida ta lahendiks pakub? Intervjuus on pakkumine täitsa olemas, neli „veolooma“: avatud majandus, EL liikmelisuse ärakasutamine, investeeringud innovatsiooni/ kõrgtehnoloogilisse tootmisse ning nn vene kaart.

Aga just nende härgadega ongi Eesti Kurkse randa veetud. Teine asi kui ta oleks kasvõi näiteks lahti rääkinud, miks seni ettevõtluse, tehnoloogia ja innovatsioonifondid peale korruptiivse rahakulutuse midagi muud pole andnud. Aga selle salapärase nähtuse sisu pole ta avanud. Et möödub täpselt kaks aastat sellest kui alustati Eesti Arengufondi käivitamist, siis olgu see sisuavamine tehtud siinkohal T.V. eest.

Fondi konstrueerimist alustati selliselt, et oleksid fondi nõukogu ja juhatus ning lisaks veel seitsmeliikmeline finantskomitee ning taolisele juhtimiskollile viie aasta peale viisada miljonit raha innovaatilistesse projektidesse, seega 100 miljonit aastas. Finantskomiteesse keevitati sisse välisekspertide jõuparaad riskikapitalist Steve Jürvetsonist Soome Sitra fondi nõukogu liikmete ja Indrek Neiveltini.

Nii läkski, Neivelt – vene suurpanga Sankt Peterburg nõukogu esimees – sai muuhulgas lausa Fondi nõukogu esimeheks. See „innovatsioonihiiglane“ on tänaseks (pooleteise aasta jooksul peale juriidilist käivitamist) suutnud kulutusi teha 23 miljoni krooni jagu. Seda nn postkastiprojekti.

Kes selle ja taolised fiaskod läbi näeb, see näeb ka tõde, milleks on: pole olemas avatud majandust, vaid on turumajanduslik konkurentsimajandus, kus tugevam võtab kõik. Kui meeldib, siis võib viimast paradigmat lugeda ka veidi pehmemas vormis (sellel heal lapsel on muide veel palju nimesid), nii nagu viimasel ajal rohkem moes: autoritaarne kapitalism. Nii sunnitaksegi nõrgemale peale „avatud“ majandus, et seejärel „välisekspertide“ „ekspertteenuste“ kaudu võtta nõrgemalt kõik, mis võtta saab. Või siis vastavalt vajadusele – tõkestada kõik, mis nõrgemat kuidagimoodi võiks tugevdada. Väliseksperte aga konkurentsimajanduses põhimõtteliselt ei eksisteeri, on vaid välisagendid ja majandusspioonid nii nagu Indrek Neivelt ja kõik teised.

Majanduse tasandil toimuva riikide totaalsõja mõistmiseks soovitan lugeda näiteks Tartu Ülikooli kogumikku „Eesti majanduse konkurentsivõime,“ Tartu Ülikooli kirjastus, 1999.a. Tol ajal veel midagi kirjutati. Tiit Vähi aga ei tee midagi teadmagi.

Veel pakub T.V. vene kaardi ärakasutamist nii nagu seda teeb Soome, kuid jätab märkimata, et Vene kaart on ärakasutatav küll, ent nõuab ühe „väikese“ takistuse ületamist, enne kui midagi saab teha nii nagu Soome. Nimelt Venemaa kerjustega ei räägi, vaid hävitab need majanduslike ja poliitliste vahenditega – endale kasuks, assimileerib kui heaks arvab. Tugevam võtab kõik, nagu nüüd teate. Ring on sulgunud – pole rahvuslikku majandust, pole riiki, varem või hiljem. Pigem õige peatselt.

Astumisavaldusega EL-i kordas Tiit Vähi Konstantin Pätsi kõikide aegade reetmist lootuses kergemale karistusele ja heale pugemisoskusele. Pole oluline, kas reaalset valikut oli või ei olnud, kas on või ei ole, kes aga siiski Tšehhi „grupi seltismeeste“ rolli astub, see ka ajalukku sellisena läheb. Ei Venemaa ega EL salli reetureid: Laidoner läks kiiresti, Pätsi hoiti hullumajas, Vähi suretatake välja majanduslikult.

Lõpetuseks veel selline notabeene: kellele täna antakse peavoolumeedias (loe uusokupantide hääletorudes) sõna? Loomulikult ainult Eurussia impeeriumi ehitajatele ja nede käsilastele. Võitja tahab võtta kõik, nagu teate. Ausatele inimestele aga lohutuseks niipalju, et ega käsilaste elu pole ka teab mis kerge, ehkki alguses reeturitele niimoodi näib.

Vello Leito, EIP esimees

Ad vocem.

Intetrvjuus on Tiit Vähilt üks eriti terane tähelepanek. Inteervjueerija küsib: „Kuidas valetajat ära tunda?“ T.V. vastab: „Kui Mart Laar valetas, läksid tal silmad suureks ja ümmarguseks, kui Andrus Ansip valetab, ei pilguta ta silmagi.“ Oma täpsuses surematud sõnad!“

Tänase seisuga võib peaaegu juba väita, et Tiit Vähi üritabki kambäkki. 09.03.2013 kirjutas ta sellise artikli: http://majandus.delfi.ee/news/uudised/presidendile-appi-tiit-vahi-5-ettepanekut-riigi-korda-tegemiseks.d?id=65791688. Peaks olema kuigivõrd huvitav võrrelda ettepanekuid – kas on adekvaatsuses ka edasiminekut. Mina siiski tema viiele muinasjutulisele printsiibile keskenduda ei viitsi, aga lugege huvi pärast, mida kommentaariumis anonüüm Mac viitsis kirjutada:

Mac

09.03.2013 23:52

Vähi ettepanekud on otsekui Pikalt tänavalt tulnud. Kui vaadata tema peaministrijärgset ärimehekarjääri siis on selge et nõukogude-aegse autobaasi direktori ja peaministri palga eest poleks ta saanud taolisi investeeringuid teha. Ainus koht kust raha võis tulla, oli Venemaa, täpsemalt selle sõjatööstuskompleks.Nüüd ettepanekutest veidi lähemalt:

1) Poliitilise süsteemi muutmine osaliselt majoritaarseks tagaks populistide kergema pääsu seadusandliku võimu juurde. Pika tänava omad oskavad rahvaga palju paremii manipuleerida kui eestlased.

2) Isemajandav Eesti tähendaks Vähi nägemuses Eesti tõukamist isolatsiooni kust pääsemiseks ulatab meile abikäe vennalik Vene Föderatsioon.

3) Ametnike arv ilma avaliku sektori funktsionaalanalüüsita on suvaline arv millega on väga hea manipuleerida. Vähi ettepanek kõlab justkui mõistlikult aaaaaaga sisu sellel ei ole. Pealegi on avaliku sektiori peamised kulud seotud sotsiaalteenuste (üle 35% ümberjagatavast SKP-st), mitte ametnike palkadega (< 5% ümberjagatavast SKP-st). Antud ettepanek, mis mõjub justkui mõistlikult, on mõeldud toetama teiste ettepanekute usaldusväärsust.

4) Ühelt poolt justkui rahvusklik loosung aga teiselt poolt – ega soomlased ju ei hakka masiliselt Eestisse emigreruma. Järgmine potentsiaalne, kulturiliselt lähedame doonorriik on Vene Födratsioon.

5) Eestil on täiesti koirrektne ja kehtiv piirileping Vene Föderatsiooniga olemas, aastast 1920. Kas Tiit Vähi soovib väita et see ei kehti enam?Kokkuvõttes, mitte midagi uut ega mitte midagi peale Pika tänava mõju Vähi ettepanekust välja ei loe. „

Vello Leito

10.03.2013

860 total views, 1 views today

Print Friendly

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>