EESTI ISESEISVUSPARTEI ESIMEHE VELLO LEITO AVALIK PÖÖRDUMINE EESTI VABARIIGI 95. AASTAPÄEVA PUHUL

EESTI ISESEISVUSPARTEI ESIMEHE VELLO LEITO AVALIK PÖÖRDUMINE EESTI VABARIIGI 95. AASTAPÄEVA PUHUL

Sisepoliitikast

17. veebruaril k.a ütles 1991. aasta taasiseseisvumissündmuste üks võtmefiguuridest Lagle Parek: „ … me pole suutnud luua veel sarnast elatustaset, kus nälg on tundmatu.“ Kontekstist tuleneb, et veel ei ole aga varsti oleme. Väide on vale. Kakskümmend aastat peale II MS lõppu Eestis ei olnud enam nälga, nüüd, 20 aastat peale taasiseseisvumist on Eestis ulatuslik nälg. See on uskumatu. Kas on midagi niisugust riigi juhtimises, mis annaks alust väita, et „me“ saavad majanduse korda. Ei ole, isegi väited, et Eesti saab Euroopa Liidult raha on ühemõttelised valed, kui võtta arvess ka see, mida EL liikmesriigid Eestist välja viivad – toimub paljaksröövimine. Eesti on langenud EL liikmesriikide osas individuaalse tarbimise mahu järgi tagant kolmandale positsioonile. Rahval on õigus – Eesti vajab muutusi. Eelkõige alternatiivi riigikoguparteidele, sealjuures iseäranis IRLle (= ERSP/Isamaa/Isamaaliit/ IRL), sest viimane on süüdlastest suurim, kuna pani Eesti juba algselt valedele rööbastele.

19. veebruaril teatas EKRE (endine Rahvaliit) esimees Margo Miljand, et erakonna üldkoosolekul 13. aprillil ta enam esimeheks ei kandideeri ja soovitab üldkoosolekul valida esimeheks Mart Helme. Miljand: „Ta on väärikas kandidaat ja võin täna isegi juba öelda, et väärikas esimees.“.

Teated tegelikkusest aga ütlevad, et Eesti Rahvusliku Liikumise ja Rahvaliidu ühinemisel liitus 8000 rahvaliitlasega 10 liikumise liiget, st et ERL jäänuk kaaperdab erakonna. Poliitikas kaaperdamine pole midagi ennekuulmatut, vaid üsna igapäevane asi ja aprioorselt mitte sugugi hukkamõistetav. Kuid antud juhtum on eriline. Ühiskond vajab eetilist ja ausat alternatiivi, mis samas ideoloogiliselt ei dubleeriks mõnda olemasolevat riigikoguparteid. Antud juhul on realiseerums halvim variant.

Helme eluloolisi andmeid lehitsedes selgub, et Mart Helmest, kel oli lihtajaloolase kõrgharidus ja tavaametniku üheaastane staaž (1994-1995) välisministeeriumis, sai päevapealt erakorraline ja täievoliline suursaadik. See ongi korruptsioon.

Edasi. Eluloolistest andmetest selgub ka, et aastatel 2005-2009 oli ta Tunne Kelami nõunik. Kes aga on T. Kelam? On IRL juhtfiguur nn kampsunite poolelt, kõige räigema unitaarse föderatsiooni eestvõitleja Eestis. Ning kes on need 10 ERL liiget? Need on põhiliselt endised IRL liikmed, kellele tehti 2006 aastal ülesandeks moodustada poliitiline jõud samasse nišši EIPga. Iseseisvustaotlus asendati libesõnastusega – euroskeptilisus. Käsuks oli neile antud tõkestada EIP, võimaluse korral üle võtta. Ülevõtmine ebaõnnestus ja nüüd on nad üle võtmas Rahvaliitu. Seepärast küsin, milles võiks seisneda EKRE alternatiivsus kuigi EKRE iseennast sellisena välja pakub.

Ja veel. Vaba Isamaalise Kodaniku baasil on moodustamisel uus erakond, mille esimeheks näib olevat mõeldud Tunne Kelam. Kui see kõik realiseerub, siis tekib IRL kõrvale täpselt samasse nišši veel kaks erakonda, mis asjade halva kokkulangevuse korral võivad osutuda valitsevaks koalitsiooniks riigikogus.

Kas karu on süüdi kui ta koos kärbsega tapab ka oma peremehe. Poliitikas on karu süüdi. Miljand kandib Rahvaliidu IRLle. Millist vaeva nägid IRL ja Reformierakond Rahvaliidu hävitamiseks, kuid ei suutnud, sest kehand säilis eluvõimelisena. Miljand ilmselt suudab.

Välispoliitikast

Tänaseks on Rootsi ja Soome lihtsalt ja selgelt öelnud, et nende vastupanuvõime sõja korral oleks suurusjärgus üks nädal. Sellega on lihtsalt ja üheselt öeldud ka see, et Eesti riiklikus julgeolekontseptsioonis ei tohi sõjalised vahendid arvestatavalt figureerida, v.a Kaitseliidus.

Eesti Iseseisvuspartei programmist: RIIGIKAITSE. Eesti kaitsmine peab tuginema rahva kaitsetahtele. Eesti julgeolek peab tuginema ka rahvusvahelistele kokkulepetele ja meie tegevusele geopoliitilise subjektina geopoliitiliste ruumide vahendamisel. Eesti kaitsevõimega on lahutamatult seotud majanduslik sõltumatus ning geopoliitiliste seaduspärasustega arvestamine. Seetõttu Eesti majandus peab tagama ligipääsu välisinvesteeringutele erinevatest geopoliitilistest ruumidest võrreldavate osakaalude alusel, sealjuures kogumahus, mis ei pärsi rahvusliku majandussektori arengut ega saavuta riigis ülekaalu rahvuslike investeeringutega võrreldes.“

Välisminister Urmas Paet ütles 18.02.2013 Brüsselis, et Eesti soovib sel aastal Euroopa Liidu ja tema idapartnerite Ukraina, Gruusia, Moldova, Valgevene, Armeenia ja Azerbaidžaani suhetes selget edasiminekut ning nende riikide suuremat poliitilist ja majanduslikku lõimumist Euroopa liiduga. Sellega on EL delegeerinud Eestile USA asendamise Oranži revolutsiooni edasiviimisel itta. See on lubamatu.

19.02.2013 toimunud Põhjamõõtme välisministrite kohtumisel ütles välisminister Paet, et Põhjamõõde on hea praktiline koostöö Euroopa Liidu, Venemaa, Islandi ja Norra vahel. Paeti selline käitumis- ja mõttemall on õige, kuid jääb piiratuks, sest Venemaa ja EL georuumide vaheruumina peab Eesti eelkõige vahendama neid.

See viga tuleb parandada ja Eesti peab looma oma geopoliitilise doktriini, mille aluseks tuleb võtta Eesti Iseseisvuspartei doktriin: “Eesti iseseisvus ja majandus – Eesti kui uusautarkiline geopoliitiline ruum” (asub EIP kodulehel põhidokumentide rubriigis). Riigi geopoliitilise doktriini loomine on vajalik, sest selgunud on tõde, et Euroopa Liidu eesmärgiks on ühtne unitaarriik, rahvusriikide likvideerimine, rahvuste segamine, nn multikulti juurutamine, piiride avamine kontrollimatule immigratsioonile. Kõik see tähendab eesti riigi ja rahva hukkumist.

Doktriini eesmärgiks peab olema esimesel etapil erivolitustega ja missioonse rolliga riigi sätestamine kolmepoolse kokkuleppe alusel. Teisel etapil Euroopa Liidust väljaastumine jätkates rolli täitmist loomuliku tegevusena. Venemaa vajab ja nõuab oma geopoliitiliste huvidega arvestamist, Eestilt seega vaheruumi funktsioonide täitmist. Venemaa kiirelt kasvav „südamlik“ aktiivusus heanaaberlike suhete loomiseks on selle tunnistuseks. Kui Eestilt vabatahtlikku funktsionaalsust ei tule, siis Eesti ülevõtmisele sisseimbumise ja ülesostmise teel vastukäiku ei ole, Euroopa Liit pole talle mingi vastane.

Arvestada tuleb ka sellega, et 1994. aastal juulilepetega jäeti Eestisse 37 000 relvastatud sõjaväelast ja sellega, et Eestis viibib kokku ca 200 000 Venemaa kodanikku ja nn hallipassiomanikku, kellest osa on Eesti suhtes ebasõbralikud. Sellise viienda kolonni likvideerimiseks – vaenulike isikute ümberasustamisega Venemaale – on olemas ainult üks variant: riikidevahelised kokkulepped. Arvestades sellega, et Venemaa majandus ja rahva elatustase kasvavad kiiremini kui Eesti omad, siis sellised kokkulepped on lähitulevikus võimalikud.

Eesti vajab välispoliitika sisulist uuendamist, vajab alternatiivi praegustele riigikogu riigireeturparteidele. Käesoleval hetkel ainukeseks alternatiiviks on Eesti Iseseisvuspartei. Erakonna programmilised ja 2011 aasta riigikogu valimisprogrammilised seisukohad majanduses ja välispoliitikas tagavad majanduse kiirarengu ja sellega ka emigratsiooni peatumise ning inimeste tagasitulemise Eestisse.

Nõuan käesoleva pöördumise avaldamist riiklikus meedias. Edastatud: BNS, ERR, Delfi, Postimees, Õhtuleht, Kanal2, TV3, Äripäev, Maaleht.

Vello Leito

Eesti Iseseisvuspartei

24.02.2013

1,137 total views, no views today