Presidendi otsevalimiste vastu võideldakse valedega

Presidendi otsevalimise vastu võideldakse valedega (demagoogide nimekiri täieneb)

Rahvakogu kaudu esitatud ideede hulgast üks rahva hulgas suurimat toetust omavaid on kindlasti ettepanek minna üle presidendi otsevalimisele. Sel nädalal on seda kommenteerinud juba mitmed Riigikogu liikmed, kes ei ole kahjuks suutnud hoiduda demagoogiast, et mitte öelda: teadlikest valedes poliitiliselt harimatute rahvamasside eksitamiseks.

“Parlamentaarses riigis on presidendil tasakaalustav roll ja selleks sobib paremini kaudselt valitud president,” väitis Delfile Riigikogu põhiseaduskomisjoni liige Mart Nutt (Isamaa ja Res Publica Liit). “IRL on seisukohal, et Eestile sobib paremini parlamentaarne demokraatia ja presidenti ei peaks otse valima.”

Sama leidis ka sotsiaaldemokraatide esindaja Eiki Nestor, kelle väitel on Eesti põhiseaduses presidendile antud volituste juures loomulik, et presidenti valib Riigikogu või valijameeste kogu. Tema jutu järgi ei saa tekitada olukorda, kus ootused otsevalitud presidendile on suuremad kui põhiseadus talle õiguseid annab. “See poleks aus nii valijate kui ka sellisel moel valitud presidendi suhtes,” seletas Nestor.

“Kui me tahame presidenti tõesti otse valida, tuleb mitmetes põhipunktides väga oluliselt muuta põhisedust,” väitis ka Väino Linde (Reformierakond). “Kui me aga muudame põhiseadust vaid nii, et saaks presidenti otse valida, jättes ta volitused samaks, rikuks see tänast võimude tasakaalu.”

Nähtavasti arvavad nimetatud isikud, täpselt nagu riigikogulane Andres Herkel (IRL/VIK) seoses ühe teise ideega, et publik koosneb idiootidest, kellele võib väita ükskõik mida.

Euroopa Liidu kahekümne seitsmest liikmesriigist seitse on monarhiad. Täpselt sama palju on ka neid riike, kus presidenti ei vali rahvas, need riigid on: Eesti, Itaalia, Kreeka, Läti, Malta, Saksamaa ja Ungari. Rahva poolt valitakse president kõigis ülejäänud riikides: Austria, Bulgaaria, Iirimaa, Küpros, Leedu, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Soome ja Tšehhi.

Enamik nendest riikidest, kus president valitakse otse rahva poolt, on parlamentaarsed vabariigid, kus presidendil on täita tasakaalustav roll. Just seetõttu valitaksegi president otse rahva poolt, et ta saaks täita oma taasakaalustavat rolli parlamendi ja valitsuse suhtes, et tema mandaat ei tuleneks neist, vaid oleks neist sõltumatu.

Kui neid riikide nimekirjasid vaadata, siis paistab silma, et nendes riikides, kus presidenti ei valita otse rahva poolt, kipub presidentidel olema sageli raskusi just tasakaalustava rolli täitmisega. Ja see on ka loomulik, sest presidendi mandaat tuleneb seal nendest samadest organitest, mille suhtes ta seda rolli peaks täitma.

Seega kui väidetakse, et presidendi tasakaalustav roll eeldab tema valimist parlamendis, siis on see mitte üksnes ebaloogiline, vaid ka praktiliste näidete abil kummutatav vale. Täpselt nagu on vale see, et üleminek presidendi otsevalimisele nõuaks presidendi volituste laiendamist. Tšehhis neid seda tehes hoopis kitsendati ja mitmetes otsevalimisega riikides on presidendi volitused väiksemad kui Eestis.

Usun, et ülalpool nimetatud Riigikogu liikmed on sellest kõigest täiesti teadlikud. Nad ei eksi kogemata, nad eksitavad sihilikult. Ja meedia, mis võimaldab neil sedasi demagoogitseda, mis ei täida oma korrale kutsuvat rolli neljanda võimuna, on sisuliselt kaasosaline selles valitseva poliitilise kartelli vandenõus Eesti rahva vastu.

Soovitan lugeda ka Postimehes ilmunud Urve Eslase kirjutist sellest, milleni on sarnane ajakirjanduslik-poliitiline kompleks viinud tänaseks välja Kreekas, kus president pannakse samuti paika parlamendi poolt.

Andres Laiapea
03.02.2013
Allikas: infopartisan.blogspot.com
__________________________________
Postitas EIP teabetoimkond

880 total views, 1 views today

Print Friendly

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>