Facebook: 
   Sisu: 
 

Eesti rahvas pole mitte välja suremas, vaid teda mõrvatakse

Ilmselt kõik meedias sõnavõtnud räägivad eesti rahva väljasuremisest, seda teeb ka Mati Väärtnõu, kelle artikkel on toodud allpool.  Vist mitte keegi kuskil pole selgitanud, et eesti rahvas ei sure välja vaid teda suretatakse välja tohutu survega nii seestpoolt kui väljastpoolt Eesti riiki. Kes seda teevad ja kuidas seda tehakse, sellest on EIP kodulehel kirjutatud sedavõrd palju, et kordamiseks siinkohal puudub vajadus. Millal küll Mati Väärtnõu’d ükskord tõtt rääkima hakkavad?

EIP teabetoimkond

_____________________________

Miks eestlased ei tunnista, et olemegi välja suremas?

Delfi Rahva hääl
Miks eestlased ei tunnista, et olemegi välja suremas?

Foto: Siim Lõvi

Kummaline on lugeda neid arvamusi Yana Toomi kohta. Kas Yana Toom ütles välja nüüd riikliku saladuse, mida eestlased on siiamaani püüdnud varjus hoida?
Või on asi selles, et suurele osale kaaseestlastele meeldib iseendale valetada, leides, et kiire rahvastiku vähenemine on tühiasi ja lohutada end, et see iseenesest taastub, kuna ka Põhjasõja ajal taastus?

Põhjasõja ajal oli eestlane maarahvas ja taastumine tuli sellelt pinnalt. Täna on olukord totaalselt vastupidine – eestlasest on saanud veerev kivi, millele sammalt ei kasva. Pole juuri, pole taastumist! Maaelanikkond on suures osas vananenud ja sealt taastust ei tule. Tänane ühine EL süsteem võimaldab kiiresti elukohta vahetada ja kui ei ole emotsionaalselt siduvat kodutunnet, siis on otsus lahkuda kiire tulema. Eriti praegu, kus paljude inimeste kindlustunne Eestis hakkamasaamise suhtes on langenud väga madalale. Süüdimatu ja kontrollimatu avatus on ohtlik iga väikese rahvakillu
eksistentsile. Väliseestlaste kogemus on näidanud, et vaja on ainult kolm põlvkonda, et sulanduda ja oma identiteet kaotada.

Iseasi, kuidas Toom seda välja ütles, kuid vaieldamatu fakt on see, et kui kiiresti muudatusi Eesti igapäevapoliitikas ei tule, siis saavad Yana Toomi sõnad prohvetlikuks! Kas suurt osa Eesti inimesi/kultuuriinimesi iseloomustabki kanapimedus, et nad ei suuda toimuva tõsidusest aru saada ning kui sellele keegi nn šokiteraapiana tähelepanu juhib, siis hakatakse hoopis tähelepanu
juhtijat ennast süüdistama?!

Sellele, millele Toom täna viitab on dr Jaak Uibu juba tähelepanu pööranud vähemalt viimased 15 aastat. Millegipärast on teda ja tema eestvedamisel tehtud teaduslikke töid meie riigis eiratud. On viimane aeg hakata mõtlema, mida Eestis ette võtta, et Yana Toomi poolt väljaõeldu kunagi tõeks ei saaks!

1,003 total views, no views today

Presidendi otsevalimiste vastu võideldakse valedega

Presidendi otsevalimise vastu võideldakse valedega (demagoogide nimekiri täieneb)

Rahvakogu kaudu esitatud ideede hulgast üks rahva hulgas suurimat toetust omavaid on kindlasti ettepanek minna üle presidendi otsevalimisele. Sel nädalal on seda kommenteerinud juba mitmed Riigikogu liikmed, kes ei ole kahjuks suutnud hoiduda demagoogiast, et mitte öelda: teadlikest valedes poliitiliselt harimatute rahvamasside eksitamiseks.

“Parlamentaarses riigis on presidendil tasakaalustav roll ja selleks sobib paremini kaudselt valitud president,” väitis Delfile Riigikogu põhiseaduskomisjoni liige Mart Nutt (Isamaa ja Res Publica Liit). “IRL on seisukohal, et Eestile sobib paremini parlamentaarne demokraatia ja presidenti ei peaks otse valima.”

Sama leidis ka sotsiaaldemokraatide esindaja Eiki Nestor, kelle väitel on Eesti põhiseaduses presidendile antud volituste juures loomulik, et presidenti valib Riigikogu või valijameeste kogu. Tema jutu järgi ei saa tekitada olukorda, kus ootused otsevalitud presidendile on suuremad kui põhiseadus talle õiguseid annab. “See poleks aus nii valijate kui ka sellisel moel valitud presidendi suhtes,” seletas Nestor.

“Kui me tahame presidenti tõesti otse valida, tuleb mitmetes põhipunktides väga oluliselt muuta põhisedust,” väitis ka Väino Linde (Reformierakond). “Kui me aga muudame põhiseadust vaid nii, et saaks presidenti otse valida, jättes ta volitused samaks, rikuks see tänast võimude tasakaalu.”

Nähtavasti arvavad nimetatud isikud, täpselt nagu riigikogulane Andres Herkel (IRL/VIK) seoses ühe teise ideega, et publik koosneb idiootidest, kellele võib väita ükskõik mida.

Euroopa Liidu kahekümne seitsmest liikmesriigist seitse on monarhiad. Täpselt sama palju on ka neid riike, kus presidenti ei vali rahvas, need riigid on: Eesti, Itaalia, Kreeka, Läti, Malta, Saksamaa ja Ungari. Rahva poolt valitakse president kõigis ülejäänud riikides: Austria, Bulgaaria, Iirimaa, Küpros, Leedu, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Soome ja Tšehhi.

Enamik nendest riikidest, kus president valitakse otse rahva poolt, on parlamentaarsed vabariigid, kus presidendil on täita tasakaalustav roll. Just seetõttu valitaksegi president otse rahva poolt, et ta saaks täita oma taasakaalustavat rolli parlamendi ja valitsuse suhtes, et tema mandaat ei tuleneks neist, vaid oleks neist sõltumatu.

Kui neid riikide nimekirjasid vaadata, siis paistab silma, et nendes riikides, kus presidenti ei valita otse rahva poolt, kipub presidentidel olema sageli raskusi just tasakaalustava rolli täitmisega. Ja see on ka loomulik, sest presidendi mandaat tuleneb seal nendest samadest organitest, mille suhtes ta seda rolli peaks täitma.

Seega kui väidetakse, et presidendi tasakaalustav roll eeldab tema valimist parlamendis, siis on see mitte üksnes ebaloogiline, vaid ka praktiliste näidete abil kummutatav vale. Täpselt nagu on vale see, et üleminek presidendi otsevalimisele nõuaks presidendi volituste laiendamist. Tšehhis neid seda tehes hoopis kitsendati ja mitmetes otsevalimisega riikides on presidendi volitused väiksemad kui Eestis.

Usun, et ülalpool nimetatud Riigikogu liikmed on sellest kõigest täiesti teadlikud. Nad ei eksi kogemata, nad eksitavad sihilikult. Ja meedia, mis võimaldab neil sedasi demagoogitseda, mis ei täida oma korrale kutsuvat rolli neljanda võimuna, on sisuliselt kaasosaline selles valitseva poliitilise kartelli vandenõus Eesti rahva vastu.

Soovitan lugeda ka Postimehes ilmunud Urve Eslase kirjutist sellest, milleni on sarnane ajakirjanduslik-poliitiline kompleks viinud tänaseks välja Kreekas, kus president pannakse samuti paika parlamendi poolt.

Andres Laiapea
03.02.2013
Allikas: infopartisan.blogspot.com
__________________________________
Postitas EIP teabetoimkond

918 total views, no views today

Kõne Paju lahingu 94. aastapäevaks

Kõne Paju lahingu 94.aastapäevaks

(Paju lahingu mälestussamba jalamil 31.01.13.)

EW diplomaat Leo Laurson on meenutanud pinginaabri ja sõbra J.Kuperjanovi mõtet: „Sõja ajal olid nad vahvad sõjamehed, keda minagi imestasin ning austasin. Aga siis muutusid nad bolshevike sabarakkudeks ja kaabakateks…“

Meie tegevus peab niisugune olema, et meie vabalt ilma häbenemata kõigile otsa võime vaadata. Seepärast ärgu olgu ühtegi vargust ega omavoli pruukimist, saan selle vastu kõike sääduse karmust tarvitama.“

Seda „sääduse karmust“ kujunadab täna oma äranägemise järgi terve plejaad bolshevike sabarakke ja kaabakaid, vargaid ja omavoli pruukijad, kelle vastu tegelikult Vabadussõda üldse toimus. Milline näeb välja see tänaste bolshevike „sääduse karmus“?

Toon esile ühe silmapaistvama näite: Eesti Vabadussõjas hukkunute mälestustseremooniale ei lubata enam kooliõpilasi. Miks bolshevikud on taolise kena kombe ära keelanud? Aga sellepärast, et nad kardavad! Nad on alati kartnud Eesti rahvuslikku uhkust, nad on alati kartnud eestlaste nooruslikku vaimu ja särtsakust, sest nad nägid, mida taoline särtasakus nendega Vabadussõja ajal tegi. Seepärast teevad nad täna kõik selleks, et meie rahvuslik ühtsus muutuks ajapikku tundetuks ilaselt venivaks tatiks. Nõnda jätkudes polegi enam kaugel aeg, mil selle püha Paju künka jalamile roomavad taas buldooserid, kes selle ümbrusega ühetasaseks lükkavad ning siit edasi eesti keelest ja kultuurist üle sõitma suunduvad.

Seetõttu on paras aeg väljastada üks tunnistus:

Vabadussõja ideaalide hoidmise ja väärtustamise ning tõhusa töö eest

Paju lahingu monumendi taastamisel annetame Sulle

Meelis Kivi

Julius Kuperjanovi medali

J.Kuperjanov aga lõpetas kõne alguses alguses väljaöeldud mõtte järgmiselt:

„Need bolshevikest kaabakad võivad meile ka tulevikus veel pahandusi ja raskusi tuua, aga küll me nendega kord oma arved õiendame!“

Põlegu see võidutuli Vabadussõja vaprate eesti ja soome sõjameeste mälestuseks! Andku see võidutuli jõudu ja sitkust meie tänasel Vabadussõja rindel võitlejatele eesotsas ajakirjaniku Toomas Kümmeliga!

Olev Teder

___________________________

Postitas EIP teabetoimkond

871 total views, no views today