Vello Leito: Riikide majandust ei saa võrrelda SKP järgi, isegi mitte selle ostujõupariteedi kaudu

21.01.2013 oli Delfis lugeda allpooltoodud tekst:

Hiina läheb aastal 2017 USAst mööda

Delfi Majandus

22. jaanuar 2013 08:10

Konsultatsioonifirma PwC prognoosib, et 2017. aastaks on Hiina tõusnud USA-st mööda maailma suurimaks majanduseks.

PwC prognoosis riikide SKP muutust ning arvestas seejuures ostujõupariteeti ehk PPP-d, mis väljendab valuuta tegelikku ostujõudu ja erineb ametlikust valuuta vahetuskursist, vähendas ERR uudisteportaal.

Arvutustest selgus ka, et Venemaa võib enne 2020. aastat tõusta Saksmaast mööda Euroopa suuremaks majanduseks.

2050. aastaks on Hiina ja USA järel kolmandaks tõusnud India ning esikolmik eristub teistest selgelt.

Mehhiko ja Indoneesia võivad selleks ajaks olla möödunud Suurbritanniast ja Prantsusmaast ning Türgi võib edestada Itaaliat.

PwC koostas G20 ehk 20 võimsaima riigi pingerea, kuid märkis, et lisaks seal äratoodud riikidele on suur kasvupotentsiaal Vietnamil, Malaisial ja Nigeerial.

Poola võib aga lähiaastakümnetega möödud suurtest Lääne-Euroopa majandustest.“

Poolik tõde. Esiteks sellepärast, et SKP ise ei mõõda peaaegu, et mitte-kui-midagi, see on manipuleerimisalgoritm, millega riigid oma sulestikku kohendavad. Teiseks sellepärast, et analüüs pole sugugi originaal, vaid aluseks on võetud IMF hinnang aastast 2011, mis algsel kujul oli aga hoopis etem. Tookordne versioon eesti meediast on toodus allpool:

IMF: Hiina majandus möödub USAst juba viie aasta pärast 26.04.2011 17:02, http://www.e24.ee/425096/imf-hiina-majandus-moodub-usast-juba-viie-aasta-parast/

Hiina sisemajanduse kogutoodang võib püsivhindades USA oma edestada juba 2016. aastal ehk ainult viie aasta pärast, vahendab MarketWatch Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) hinnangut.

Majandusportaali hinnangul ei ole enamus turuosalisi nii kiireks liidrivahetuseks valmis ning see tekitab tõsiseid probleeme ja küsitavusi. Prognoos paneb praeguse maailma suurima majanduse eelarve võitlused hoopis tõsisemasse konteksti ning tekitab küsimuse, milline hakkab rahvusvaheline julgeolekusüsteem vaid mõne aasta pärast välja nägema. Lisaks varjutab see nii USA dollarit kui riigi võlakirjaturgu, mida on aastakümneid turgutanud maailma homogeense võimu positsioon.

Seni on enamus eksperte uskunud, et USA võiks oma liidripositsiooni loovutada alles aastakümnete pärast või vähemalt ei tohiks see juhtuda enne järgmise kümnendi keskpaika. Samas teevad need eksperdid oma hinnangutes vea. Nimelt võrdlevad nad kahe riigi sisemajanduse kogutoodangut kasutades praegusi valuutakursse. Kuid püsivhindade võrdluses on see kasutu, sest kursid muutuvad kiiresti. Ja Hiina valuuta kurss ei ole adekvaatne, sest riik hoiab valuutaturgudele sekkumisega rahvusvaluuta kurssi kunstlikult madalal.

Nii ongi IMF oma analüüsis vadanud ka tegelikku pilti ehk ostujõu pariteeti. See on inimeste sissetulekute ja kulutuste  võrdlus nende kohalike majanduste püsivhindades.

Pariteetselt ostujõult kasvab Hiina majandus selle aasta 11,2 triljonilt dollarilt 2016. aastaks 19 triljonile dollarile. Samal ajal kasvab USA majandus 15,2 triljonilt dollarilt 18,8 triljonile dollarile. See langetaks USA osa maailmamajandusest 17,7 protsendile. Hiina oma seevastu jõuab 18 protsendini ja see kasvab edasi.“

Vaat nii, riikide majandust saab võrrelda tõepoolest ainult sissetulekute ja kulutuste järgi, ostujõu alusel, ehk siis tegeliku individuaalse tarbimise järgi, nii nagu ma selle põhjalikult lahti kirjutasin ja graafiliselt esitasin eelmise aasta keskel oma neljaosalises artilis: „Eesti majandusest faktofiilselt“. Järgnev on teemakohane väljavõte minu artiklist:

„Seda siis majandusest üldiselt. Käesolevas artiklis on erilise tähelepanu all inimeste tegelik lõpptarbimine. Et viimase täpset suurust Eesti andmebaasidest pole võimalik saada, siis kõige lähemale pääseme SKP deagregeerimiskomponendi P31 kaua. Seepärast on järgmisel joonisel võrreldud kahte suurust: SKP inflatsioonivaba komponenti (SKP ahelväärtust) ja lõpuks seda väetikest P31-e.

Allikas: Eesti Statistikaamet

Mis näeme? Seda, mida igapäevaeluski näeme – reaalne elanikkonna poolt tarbitud kogurikkus ei ole suurenenud võrreldes 2005nda aastaga. Ei hakkagi suurenema, sest eesti rahvusliku majanduse tootlusvõime on hävitatud rahvusliku panganduse hävitamise läbi. Rahvuslik majandus on hävitatud omakorda aga rahva riiklusvõime hävitamise eesmärgil. See oli ja on Euroopa Liidu kui föderatsiooni peaeesmärk. Saadud majanduslik kasum on selle kõrval teisejärguline.

Kas selle lõppjärelduse väljaütlemiseks oli siis vaja läbi kaevata kogu riiklik andmebaas? Oli vaja, sest kõik see, mis ütlevad võimukandjad teisiti kui artiklis öeldud, on nüüdsest tõestatud valetamiseks. Avalikes andmebaasides täpsemat tõde ei ole. Salatatud andmebaasid on eraldi jutt, mis muidugi samuti jutustamist vääriks.“

Vello Leito

24.01.2013

691 total views, 1 views today

Print Friendly

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>